1. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse uue terviktekstina teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus. Eelnõuga nähakse ette teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) riiklik korraldus ja osapoolte ülesanded, kvaliteedi tagamise, rahastamise ning järelevalve alused.
Eelnõu kohaselt reguleeritakse seaduses teadus- ja arendustegevuse kõrval ka teadus- ja tehnoloogilisel arendustegevusel põhinevat innovatsiooni. Sellest tulenevalt täpsustatakse ministeeriumide ja nõuandvate kogude ülesandeid ja nimetusi, näiteks senine TAN nimetatakse ümber Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukoguks (TAIP). Riigikantseleile antakse ülesanne koordineerida avaliku sektori innovatsioonialaseid tegevusi.
Samuti täpsustatakse ministeeriumide ülesandeid oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonitegevuste planeerimisel, korraldamisel ja rahastamisel ning vastava info edastamisel haridus- ja teadusministeeriumile. Uuringutega seotud teave peab kajastuma Eesti Teadusinfosüsteemis. Uue osapoolena teadus- ja arendustegevuse riiklikul korraldamisel sätestatakse seaduses rakendusuuringute keskus.
Uue ülesandena lisandub haridus- ja teadusministeeriumile vastutus teaduseetika süsteemi toimimise tagamiseks. Selleks saab Eesti Teadusagentuur ülesande moodustada teaduseetika komitee ja komisjoni teaduseetika rikkumiste menetlemiseks.
Teadus- ja arendusasutused ning kõrgkoolid saavad edaspidi saata uuringud teaduseetika komiteesse hinnanguteks või luua oma eetikakomitee. Teaduseetika komitee on oma töös ja otsustes sõltumatu. Täidesaatva riigivõimu poolt tellitavate poliitikanalüüside ja -uuringute andmekaitsealaseid ja eetilisi aspekte hindab Isikuandmete kaitse seaduse muudatuse kohaselt Andmekaitse Inspektsioon, kes konsulteerib selleks vajadusel loodava teaduseetika komiteega.
TA asutuse kvaliteedihindamise protseduur jääb üldjoontes samaks.
Eelnõus on välja toodud rahastusviisid, mille kaudu toetatakse teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni. Muudetakse senist süsteemi, kus teadus- ja arendusasutusi rahastati baasfinantseerimise kaudu. Uue süsteemi järgi jaguneb asutuste rahastus kaheks osaks: baasrahastus ja tulemusrahastus.
Baasrahastuse määramisel arvestatakse asutuse viimase kolme aasta rahastust, tulemusrahastuse puhul aga asutuse tulemusi. Äriühingutena tegutsevate teadus- ja arendusasutuste rahastus hakkab edaspidi tulema majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest.
Toetuste täpsemad tingimused kehtestatakse eraldi rakendusaktidega, kuid ministeeriumitel jääb võimalus kasutada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni rahastamiseks ka muid õigusaktides ettenähtud võimalusi.
Seaduse jõustumise ajaks on planeeritud 2025. aasta 1. september.
2. Põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga võetakse uuesti üle nõukogu direktiiv 90/428/EMÜ ja kehtestatakse regulatsioon hobuste võistlustele, mis seaduse uue redaktsiooni vastuvõtmisega ekslikult välja jäi.
Eelnõu kohaselt kehtestatakse hobuslaste võistlustingimused ja selle korraldamise eelteavituse nõuded. Võistlustingimustes ei tohi teha vahet Eestis registreeritud ja siit pärit hobuslase ning teise EL liikmesriigi hobuslase vahel. Nõue ei kehti tõu parandamise võistlustel ega traditsioonilistel üritustel.
Eelnõu järgi peab võistluse korraldaja hiljemalt 15. detsembriks teavitama põllumajandus- ja toiduametit järgmisel aastal kavandatavast võistlusest, milles diskrimineerimiskeeldu ei arvestata ja põhjendama ametile loomade vahetegemise vajadust.
Seadus jõustub üldises korras.
3. Arvamuse andmine mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (538 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon, et tunnistada mootorsõidukimaksu seadus kehtetuks. Samasisuline Isamaa fraktsiooni eelnõu oli 3.oktoobri valitsuse istungil, kus rahandusministeeriumi ettepanekul valitsus eelnõu ei toetanud. Ministeerium teeb ka nüüd valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.
4. Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määruse nr 182 "Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord" muutmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrust muudetakse riigieelarve kärbete ja valdkonna tegevuste muutuste tõttu.
Eesti kolmes vanglas on 2024.a septembri seisuga kokku 95 inimest, kes ei valda eesti keelt, kuid kes läbivad riigikeele koolitust tasemel A2 ja B1, mille osalemise eest makstakse neile tasu.
Määruse muudatusega kinnipeetavatele keeleõppe eest enam tasu ei maksta.
Kinnipeetavate eesti keele õpet korraldab ja finantseerib vanglateenistus. Ka edaspidi on see kinnipeetavatele, kes ei valda eesti keelt, kättesaadav ning tasuta. Samuti tasub vanglateenistus ka tulevikus riigikeele õpetajate töötasu ning kinnipeetavate õppematerjalide eest.
Uue võimalusena pakutakse kinnipeetavatele osalemist keeleõppes keelekohvikute kaudu, mille projekti rahastatakse ESF-i toel. Lisaks keeleoskuse arendamisele toetatakse keelekohvikus kinnipeetavate igapäevase suhtlemise oskust, et inimesed saaksid ühiskonnaelus paremini hakkama.
ESFi lõimumis- ja keeleõppe tegevusi on planeeritud 2029. aasta lõpuni ning umbes 400 muu emakeelega kinnipeetavale. See muudab riigikeele omandamise vanglates laiemalt kättesaadavaks.
Määrus jõustub üldises korras.
5. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri" muutmine
Esitaja: kliimaminister Yoko Alender
Tüüp: Määruse eelnõu
Muudatus teeb rangemaks seni kehtinud elektrisüsteemi varustuskindluse normi. Varustuskindluse norm on mõõdik, millega hinnatakse, kui palju võib olla aastas tunde, kus elektri nõudlus ületab kättesaadava tootmise. Seda mõõdikut kasutatakse ka juhitavate tootmisvõimsuste vajaduse hindamiseks.
Muudatuse kohaselt väheneb varustuskindluse normis lubatud piirangutundide arv üheksalt tunnilt kaheksale tunnile. Lühem varustuskindluse norm suurendab elektrisüsteemi reservide varu.
Arvestades, et hiljemalt 3. juuliks 2025 tuleb saamata jäänud energia hind ajakohastada, analüüsis Konkurentsiamet saamata jäänud energia hinda uuesti, tuginedes määruse 2019/943 metoodikale. Uue saamata jäänud energia hinna 9206 eurot/MWh kehtestas amet 17.04.2024 otsusega nr 7-26/2024-004. Uue hinna kehtestamine tingis vajaduse vaadata üle ja ajakohastada varustuskindluse norm, kuna metoodikast tulenevalt mõjutab andmata jäänud energia hinna muutus ka teisi varustuskindlusega seotud mõõdikuid.
Varustuskindluse norm (edaspidi LOLE1) on statistiline mõõdik, mida kasutatakse elektrisüsteemi töökindluse hindamiseks. LOLE näitab, mitu piirangutundi võib aastas elektrisüsteemis maksimaalselt olla, kus tekib andmata jäänud energia, ja turupõhiselt ei ole piisavalt ressursse, et katta nõudlust. LOLE ei tähenda tingimata seda, et elektrikatkestused selle aja jooksul kindlasti toimuvad, vaid pigem viitab sellele, kui suur on oht või tõenäosus, et sellised katkestused võivad üldse ette tulla.
Konkurentsiamet tegi kliimaministeeriumile ettepaneku kinnitada varustuskindluse normi uus väärtus. Uus väärtus on arvutatud, võttes arvesse uut saamata jäänud energia hinda, ja see on 8 tundi aastas. Senine varustuskindluse norm - 9 tundi aastas - on kehtinud 2021. aastast saadik.
Mida madalam on LOLE näitaja, seda väiksem on statistiline tõenäosus, et tekivad olukorrad, kus elektrinõudlus ületab tootmisvõimsuse ja seega on vähem tõenäoline, et esineb elektrikatkestusi või võimsuse puudujääke. Varustuskindluse norm kirjeldab sotsiaalmajanduslikult optimaalset varustuskindluse taset. Norm näitab, millisel hetkel muutub täiendavate elektritootmisvõimsuste rajamine varustuskindluse parandamiseks kallimaks kui väikese hulga elektritarbimise katmata jätmine.
6. Haldusüksuste piiride muutmine Pärnu maakonna Põhja-Pärnumaa vallas ja Tori vallas territooriumiosa üleandmisega
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman
Tüüp: Määruse eelnõu
Tori ja Põhja-Pärnumaa vallavolikogude algatusel muudetakse valdadevahelisi piire, et parandada territooriumide ruumilahendust ja tagada parem juurdepääs kinnistutele.
Muudatuste käigus liidetakse Põhja-Pärnumaa valla Kangru ja Tarva küla katastriüksused Tori valla Parisselja ja Elbu külaga ning Tori valla Elbi küla katastriüksused Põhja-Pärnumaa valla Viluvere külaga.
Muudatuste tulemusel suureneb Tori valla territoorium 7,144 hektari võrra ja Põhja-Pärnumaa valla territoorium 28,07 hektari võrra. Põhja-Pärnumaalt üleantaval alal elavad kolm elanikku on muudatusega nõustunud, samas kui Tori vallast üleminevad kinnistud on hoonestamata ning nende omanikud on samuti muudatusega nõus.
Piirimuudatused toetavad paremat haldust ja piirkondlikku planeerimist.
7. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantava 2025. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Määruse eelnõu
Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku suuruse kinnitamine on iga-aastane otsus, mida on vaja pensioni kindlustusosaku suuruse arvutamiseks.
Eelnõu kohaselt on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 4679,68 eurot ja seda rakendatakse vanaduspensioni kindlustusosaku suuruse arvutamiseks 1. jaanuarist 2025. a kuni 31. märtsini 2026. a.
Sellel perioodil ei ole ette teada isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust, sest ei ole teada 2025. aasta sotsiaalmaksu tegelikku laekumist. Seetõttu kasutatakse kindlustusosaku suuruse leidmiseks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikku suurust.
Näiteks, inimene taotleb pensioni 1. novembril 2025. aastal ning selleks ajaks ei ole veel kinnitatud selle aasta kohta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust. Kindlustusosaku suuruse leidmiseks kasutatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikku suurust. Kui pensioni taotleva töötaja eest on kuni 31. oktoobrini 2025 makstud sotsiaalmaksu 4679,68 eurot, on tema kindlustusosak 1,0 (4679,68 : 4679,68 = 1,0). Kui pensioni taotleva töötaja eest on makstud sotsiaalmaksu 2339,84 eurot, on tema kindlustusosak 0,5 (2339,84 : 4679,68 = 0,5).
Eelnõu ei too kaasa üldist pensionitõusu, arvestuslikku keskmist suurust kasutatakse uute pensionide määramisel ja ümberarvutamisel pensionäridel, kes on rakendusperioodil töötanud ning kelle eest on makstud sotsiaalmaksu.
8. Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määruse nr 62 "Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsem sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervishoiuteenuste loetelu hindamise tingimused ja kord, tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse andmise kord" muutmine
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Määruse eelnõu
Eesmärk on lihtsustada tervishoiuteenuste loetelu koostamist ja muuta teenused patsientidele kättesaadavamaks. Selleks hakkab tervisekassa kasutama Euroopa kliinilise ühishindamise aruandeid, mis võimaldavad tuua uusi ravimeid ja seadmeid patsientideni kiiremini ja kuluefektiivsemalt. Tervishoiuteenuste loetelu koostamine viiakse vastavusse EL määrusega 2021/2282.
Tervisetehnoloogia kliiniline ühishindamine on tervisetehnoloogia kohta olemasoleva kliinilise tõendusmaterjali teaduslik kogumine ja võrdlev analüüs. Eelnõu kohaselt hakkab tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete loetellu kandmise taotluste menetlemisel arvestama EL kliinilise ühishindamise aruandeid ja andmeid, mis on saadaval Euroopa Komisjoni IT-platvormil. See tähendab, et tervisekassal ei ole vaja ravimite ja meditsiiniseadmete meditsiinilise efektiivsuse hindamist läbi viia, kui on olemas EL ühishindamise aruanne või piisav rahvusvaheline hindamisraport.
Samuti ei pea taotlejad teenuse lisamiseks tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu esitama EL-i tasandil juba esitatud andmeid meditsiinilise efektiivsuse kohta. Praegu tuleb taotlejal tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete loetellu kandmiseks esitada andmed tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse kohta, tervishoiuteenuste loetelu komisjoni ekspert annab selle kohta oma hinnangu.
Muudatus võimaldab senisest efektiivsemalt kasutada Tartu Ülikooli või ravimiameti soovitusel nimetatud ekspertide ressurssi, optimeerida tervisekassa töökorralduslikke ja rahalisi kulusid, mis kaasnevad eksperdihinnangute tellimisega, ja kiirendada kriteeriumidele vastavuse hindamise protsessi, sest tervisekassa saab kulutõhususe ja eelarve rahalistele võimalustele vastavuse hindamist teha senisest kiiremini. Enam ei pea ootama kohaliku meditsiinilise eksperdihinnangu tellimist ja valmimist, milleks kulub keskmiselt kolm kuni viis kuud.
Kiirem menetlusprotsess võimaldab meditsiiniliselt tõenduspõhiseid, kulutõhusaid ja eelarvele vastavaid tervishoiuteenuseid senisest kiiremini rahastama hakata ehk patsientidele kättesaadavaks teha.
Samuti nähakse eelnõuga ette tervishoiuteenuste loetelu komisjoni koosseisu kaks uut liiget: esmatasandi nõunik ja harvikhaiguste nõunik. Nende kaasamise eesmärk on tugevdada esmatasandi tervishoiuteenuste ja harvikhaigustega seotud teenuste sisulist hindamist ja arendamist. Praegu on komisjonis 13 liiget.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal, et tagada muudatuste rakendamiseks selge ja kohane ajaraam. Euroopa Liidu määrust 2021/2282 hakatakse täielikult kohaldama alates 12. jaanuarist 2025.
9. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2021. a korralduse nr 228 "Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta kasutada andmiseks" muutmine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kaitseminister teeb ettepaneku muuta sihtasutuse CR14 kinnistute kasutustingimusi. Filtri tee 12 kinnistut sihtasutus enam ei vaja, selle kasutamine lõpetatakse.
Rävala pst 14 hoone antakse sihtasutusele kasutamiseks tähtajatult, kasutuslepingu sõlmib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Selles lepitakse kokku, et hoone majanduslikku säilimist korraldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
Sihtasutuse CR14 ülesandeks on edendada kaitsevaldkonna küberjulgeoleku teadus- ja arendustegevust, rahvusvahelist koostööd, korraldada väljaõpet ning pakkuda küberjulgeolekualaseid teenuseid ja nõustamist.
10. Volituse andmine rahandusministrile halduslepingu sõlmimiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega antakse rahandusministrile volitus sõlmida eraõigusliku isikuga haldusleping mootorsõidukimaksu seaduses sätestatud maksuteadete kättetoimetamiseks, analoogselt maamaksuteadetega.
Haldusleping puudutab üksnes paberkandjal maksuteadete kättetoimetamist nendele, kes pole elektroonilist maksuteadet kätte saanud või kelle elektroonilised kontaktid puuduvad.
Esimesed maksuteated peavad olema kätte toimetatud hiljemalt 2025. a 15 veebruariks.
Halduslepingu täitja leidmiseks korraldatakse riigihange, mis kestab 30 päeva pluss 14 päeva ooteaega, seetõttu on oluline selle peatne väljakuulutamine. Leping sõlmitakse kaheks aastaks (2025-2026) maksumusega 130 000 eurot.
11. Nõusolek Kliimaministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks Viimsi vallale (reisilaev Wrangö Prangli saarega ühenduse pidamiseks)
Esitaja: taristuminister Vladimir Svet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kliimaministeeriumile antakse nõusolek anda vedajale kuni viieks aastaks tasuta kasutamiseks riigile kuuluv reisilaev Wrangö. Seda korraldab Viimsi vallavalitsus riigihanke kaudu, et leida vedaja. Seejärel sõlmib Viimsi vald vedajaga avaliku teenindamise lepingu. Lepinguga tagatakse liinivedu Leppneeme-Kelnase laevaliinil Prangli saarega ühenduse pidamiseks.
Reisiparvlaev Wrangö kui riigivara kuulub kliimaministeeriumi valitsemisele ning reisiparvlaeva osas on volitatud asutuseks riigilaevastik. Kasutusse andmise leping sõlmitakse sealjuures seega riigilaevastiku ja vedaja vahel. Kasutusse andmise lepingus kehtestatakse, et vedaja peab lepingu kehtivusaja jooksul tagama laeva heas seisukorras hoidmise ning katma kõik laeva käitamise, hoolduse, remondi, kindlustamise ja muud säilitamisega seotud kulud.
Valitsus on varasemalt andnud nõusoleku anda reislaev Wrangö vedaja kasutusse kuni viieks aastaks 30. aprilli 2013. a korraldusega ja seejärel veel kuni kuueks aastaks 15. märtsi 2018. a korraldusega. Viimsi vald viis sel aastal läbi uue riigihanke liinile vedaja leidmiseks. Kuna riigihankes tehtud hankija otsused on riigihangete vaidlustuskomisjonis vaidlustatud, ei ole selle hanke tulemusena avaliku teenindamise lepingut sõlmitud. Vallavalitsus sõlmis 25. oktoobril OÜ-ga Spinnaker lühiajalise avaliku teenindamise otselepingu liini teenindamiseks 30. aprillini 2025. a tingimusega, mille kohaselt kehtib leping hankelepingu sõlmimiseni.
12. Eesti kodakondsuse andmine (18 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 18 inimesele tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 1 on Ameerika Ühendriikide, 2 Ukraina ja 14 Venemaa Föderatsiooni kodanikud.
13. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
14. Eesti seisukohad ebaseaduslike tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoonaga seotud kuritegude ja karistuste määratlemise direktiivi puudutava avaliku konsultatsiooni kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon algatas 1. oktoobril 2024. aastal avaliku konsultatsiooni, millega soovib kuulda sidusrühmade ja riikide arvamust tulirelvadega seotud õigusrikkumiste kriminaliseerimise miinimumkriteeriumite kehtestamise kohta. Liikmesriikide õigusaktid on tulirelvadega seotud süütegude käsitlemisel vastuolulised ning ebatäielikud. Esinevad suured erinevused selles, kuidas tulirelvaga seotud süütegusid määratletakse ja nende eest karistatakse. Neid ebakõlasid on võimalik kurjategijatel oma tegevuses ära kasutada. Samuti võib see takistada ebaseaduslike tulirelvadega seotud süütegude piiriülest menetlemist.
Eesti toetab ELis tulirelvade ebaseadusliku käitlemise kriminaliseerimisele ühtsete miinimumnõuete kehtestamist ning tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegude eest ette nähtud karistustele miinimummäärade kehtestamist. Samuti toetame ELis tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegude eest ette nähtud karistustele kergendavate ning raskendavate asjaolude kehtestamist, kuid selline loetelu peab olema piisavalt paindlik ja sobituma liikmesriikide erinevate õigussüsteemidega. Peame vajalikuks ELi tasandil kriminaliseerida ka mittesurmava laskemoona surmavaks laskemoonaks ümberehitamine ja kehtestada selle eest ette nähtud karistuste miinimummäärad.
Lisaks karistuste miinimummäärade kehtestamisele soovime komisjoni tähelepanu juhtida vajadusele tõhustada veelgi enam relvadega seonduvat üldist regulatsiooni.
15. Eesti seisukohad, mis käsitlevad Euroopa Liidu tasandil tehtavaid laienemiseks vajalikke ettevalmistusi eri poliitikavaldkondades
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
2023. aastal uue hoo sisse saanud arutelud ELi tulevase laienemise üle on kaasa toonud arutelud ka sellest, kuidas liikmesriikide lisandumine mõjutab ELi poliitikaid, eelarvet ja liidu üldist toimimist ning millised muudatused võivad vajalikuks osutuda, et tagada ELi tegutsemine vähemalt senisel tasemel ka enama arvu liikmesriikidega.
2023. aasta lõpus kiideti VV-s heaks Eesti seisukohad ELi laienemise mõjude kohta otsuste tegemise protsessile, institutsioonidele, ELi pikaajalisele eelarvele ning suurema eelarvemõjuga poliitikavaldkondadele nagu ühtne põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika.
Nüüd on analüüsitud ELi laienemisega kaasnevaid olulisemaid mõjusid Eestile erinevates poliitikavaldkondades ning esitatud ettepanekud Eesti seisukohtadeks, mis puudutavad laienemise ettevalmistamist ELis.
Seisukohade ei käsitle laienemiseks vajalikke ettevalmistusi Eestis. Analüüsid ja seisukohad on koostatud lähtudes eeldusest, et liitub kuni üheksa uut liikmesriiki. Mõjusid on analüüsitud: isikute ja töötajate vabale liikumisele; haridusele, noortele ja teadusele; sotsiaalkaitsele ja tervishoiule; sisejulgeolekule, rändele ja piirihaldusele; õigusriigile; majandusele ja kaubandusele; põllumajandusele ja kalandusele; kliimale, energiale ja taristule.
16. Eesti seisukohad reisidokumentide digitaliseerimist käsitlevate määruste eelnõude kohta
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Schengeni ala piiriületuste arv on taastunud COVID-19 pandeemia eelsele ajale ning jätkab kasvamist ka edaspidi. Seetõttu on piirikontrollipunktidesse tekkimas suurem koormus, mille leevendamiseks ja kogu piiriületusprotsessi optimeerimiseks on vajalik rakendada digitaalseid lahendusi. Andmete eelkontrolliks edastamine ja e-väravate kasutamine võimaldab piirikontrolliprotsessi tõhustada ja oluliselt kiirendada samal ajal tegemata kompromisse turvalisuse ja julgeoleku valdkonnas.
Euroopa Komisjon on esitanud algatused, millega luuakse digitaalne reisirakendus ja võetakse kasutusele digitaalsed reisitunnistused. Digitaalsele reisitunnistusele kantakse samu andmeid, mis on olemas füüsilise passi või ID-kaardi kiibil (v.a. sõrmejäljed) ning seda saab kasutada keskselt loodava mobiilirakenduse abil. Reisirakendus peaks valmima 2030. aastaks. Välispiiri ületamisel tuleb jätkuvalt kaasas kanda ka füüsilist reisidokumenti.
Eesti toetab reisidokumentide digitaliseerimise algatust, kuna see aitab hõlbustada vaba liikumist ja lihtsustada reisimist. Eesti jaoks on oluline algatuse põhimõte, et reisirakenduse kasutamine jääb inimestele vabatahtlikuks ja rakendust kasutades saab digitaalse reisidokumendi luua tasuta. Tagatud peab olema kõrgel tasemel turvalisus ning koosvõimelisus Euroopa Liidu digiidentiteedikukru lahendustega. Samuti oleks oluline, et loodav regulatsioon arvestaks EL digitaalsete reisitunnistuste kasutamise võimalustega koostöös kolmandate riikidega, sealhulgas võimalusega kasutada digitaalset reisitunnistust tagasipöördumiseks Euroopa Liitu kui inimene kaotab reisidokumendi või see varastatakse.
Algatuse rakendamisega kaasneb liikmesriikidele Euroopa Komisjoni hinnangul minimaalne riigieelarveline kulu 2 000 000 eurot. Eesti seisab läbirääkimistel selle eest, et saavutada liikmesriikide jaoks võimalikult kulutõhusad lahendused ja täiendav toetus ELi eelarvest. Pikemas vaates sõltub reisirakenduse kulutõhusus ka sellest, kui laialdaselt inimesed selle lahenduse kasutusele võtavad ning millised täiendavad kasutusalad antud mobiilsele rakendusele leitakse.
17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 9. ja 10. detsembri 2024. a istungil
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
9.–10. detsembril 2024 toimub põllumajandus- ja kalandusnõukogu (AGRIFISH) istung, kus arutatakse 2025 aasta kalapüügivõimalusi Atlandi ookeanil, Põhjamerel, Vahemerel ja Mustal merel; ühist põllumajanduspoliitika tulevikku; biomajanduse tulevikku; taimse paljundusmaterjali määruse eelnõu; metsa kultiveerimismaterjali tootmise ja turustamise määruse eelnõu; metsade seireraamistiku määruse eelnõu ning loomade vedamise ajal kaitset käsitleva määruse eelnõu arutelu.
Enamike teemade puhul saame lähtuda varasematest seisukohtadest. Valitsuse seisukohti vajab nõukogu määrus, millega määratakse 2025. ja 2026. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused Atlandi ookeanil ja Põhjamerel. Samuti uuendatakse metsa kultiveerimismaterjali tootmise ja turustamise määruse eelnõu seisukoha, mis puudutab selle seost kontrollide määrusega.
