1. Arvamuse andmine riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon eesmärgiga minna üle kulu- ehk sisendipõhisele eelarvele.
Rahandusministeerium toetab osaliselt eelnõu eesmärki, kuid teeb valitsusele ettepaneku konkreetset eelnõu mitte toetada. Eelnõu ei arvesta 25. septembril valitsuse istungil algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu sätteid. Valitsuse tegevusplaan näeb ette riigieelarve seaduse ulatuslikku muutmist, sh läbipaistvuse suurendamist. Rahandusministeerium on alustanud riigieelarve seaduse muutmise eelnõu koostamist. Nt on kavas esitada investeeringud peamiste toetusgruppide kohta, samal ajal välja tuues selle grupi olulisemad investeeringud. Lisaks on kavas esitada riigieelarves hoonetega seotud investeeringud objektide kaupa ja esitada eelarveaastat ületavate investeeringuobjektide loetelu koos nende kogumaksumusega. Samuti esitatakse finantseerimistehingud sisulisemalt kui on esitatud algatatud eelnõus.
2. Arvamuse andmine kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (522 SE) kohta
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon eesmärgiga välistada Eestis kodakondsuse andmine ja taastamine isikutele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
Siseministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium selgitab, et seadusandja on kriminaalkorras korduvalt tahtlike kuritegude toimepanemise eest karistatud isikule Eesti kodakondsuse erandina andmisel sätestanud tingimuse, et kõnealuste kuritegude asjaolud peavad võimaldama erandi tegemist ning kodakondsuse taotleja näitama selget soovi käituda lojaalselt ning õiguskuulekalt. Vastava otsuse tegemisel on valitsusel suur kaalutlusruum.
Siseministeerium peab oluliseks märkida, et seaduseandja algselt kodakondsuse saamist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikutele ette ei näinud. Selline erand lisati kodakondsuse seadusesse alles 2006. aastal. Muudatuse eesmärk oli vältida kodakondsuse andmisel ja taastamisel ebaproportsionaalseid otsuseid.
Eelnevast tulenevalt ja arvestades, et Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõus toodud muudatus võib olla vastuolus põhiseadusega, teeb siseministeerium valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.
3. Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2005. a määruse nr 169 "Mustoja maastikukaitseala kaitse-eeskiri" muutmine
Esitaja: kliimaminister Yoko Alender
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse Mustoja maastikukaitseala kaitse-eeskirja, et sinna oleks võimalik rajada Saatse ja Värska vahelist Eesti-sisest ühendusteed ning lisaks vajadusel rekonstrueerida Mustoja maastikukaitseala läbivat gaasitrassi ja elektritaristut.
Mustoja maastikukaitseala külgneb nn Saatse saapaga, Petserimaaga, mis on Venemaa territoorium. Praegu tuleb Saatse ja Värska vahel sõitmiseks kasutada seal kulgevat otseteed. Valdavalt riigimaal paikneva kaitseala kaitse-eeskirja muutmine võimaldaks rajada alternatiivse Eesti-sisese ühendustee. Eelnõu kohaselt ei muutu Mustoja maastikukaitseala kaitse-eesmärk, tsoneeringud, samuti välispiir. Elamuid kaitsealal ei ole.
Keskkonnaametil on õigus ehitustegevus keelata, kui see avaldab olulist negatiivset mõju Mustoja maastikukaitseala väärtustele. Kuna Mustoja maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku, siis tuleb igakordselt tegevuse lubamiseks hinnata ka keskkonnamõju.
4. Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt algatab valitsus Eleringi taotlusel Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Riigi eriplaneeringu koostamist ning keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab regionaal- ja põllumajandusministeerium.
Eesti ja Soome vahel rajatava Estlink 3 projekti eeldusena tuleb Tallinna piirkonda rajada kõrgepingevõrk, mis võimaldab suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regioonide vahel. Tallinna täiendavaks varustamiseks elektrienergiaga tuleb rajada uus kõrgepingealajaam Rae valda Ülemiste järve lähedale. Selleks on vajalik tugevdada põhivõrku Kiisa alajaamast Aruküla alajaamani. Elektriühendusega koos planeeritakse eeldatavalt järgmised ehitised: 110 kV ja kõrgema pingega õhuliinid, 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaamad ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. Kuna Estlink 3 rajatakse merre Eesti ja Soome vahele ja kaabli randumiskohaks planeeritakse Loode-Eestit, siis tuleb vastavad ühendused kuni Risti alajaamani planeerida eraldiseisva riigi eriplaneeringuga, mille kohta valmistab Elering AS praegu taotlust ette.
Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuid mõjusid hinnatakse laiemalt hõlmates majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Elering kannab riigi eriplaneeringu koostamise kulud, sh tasub vajalike uuringute ning planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud kulud.
Riigi eriplaneeringu planeeringuala asub Harju maakonnas Saku, Kiili, Rae ja Raasiku vallas. Planeeringuala suurus on ligikaudu 64,71 km2.
Riigi eriplaneeringu koostamise eeldatav aeg on 2-3 aastat.
5. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Emale ja tema alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest. Muud kodakondsuse saamise tingimused on taotlejal täidetud.
6. Eesti seisukohad elektroonilise maksuvabastussertifikaadi kasutusele võtmise kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Komisjoni ettepaneku eesmärk on asendada käsitsi allkirjastatav käibemaksust ja/või aktsiisist vabastamise pabertõend elektroonilise maksuvabastustõendiga. Sellega saab kinnitada, et tehing vastab välisesindustele, diplomaatidele, liidu institutsioonidele ja välisriigi relvajõududele kohaldatavatele maksuvabastustele.
E-tõend vastab digiajastu kasvavatele nõudmistele ja vähendab ettevõtjate halduskoormust. Euroopa komisjon loob ühtse elektroonse keskkonna e-tõendi täitmiseks, kinnitamiseks ja edastamiseks nii siseriiklike, kui piiriüleste tehingute korral. Lisaks on võimalik keskkonnas elektrooniliselt täita ja edastada käibemaksu ja/või aktsiisi tagastustaotlust.
Elektroonilisele maksuvabastustõendile üleminek on planeeritud 1. juulist 2030.
IT arenduste kulud Eesti jaoks on minimaalsed. Ettevõtetele käesolev ettepanek täiendavaid kulusid ei too ja vähendab halduskoormust.
Eesti toetab elektroonilise maksuvabastustõendi kasutuselevõtmist.
7. Eesti seisukohad Euroopa Liidu meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2024. a vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon algatas suvel avaliku konsultatsiooni Euroopa kultuuripealinnade meetme mõju hindamiseks aastatel 2013-2023, et saada tagasisidet selle senise toimimise kohta. Välja soovitakse töötada uus õigusraamistik, mille alusel jätkuks tiitli väljaandmine alates 2033. aastast. Eesti soovib algatuse kohta kujundada seisukohad, kuna kultuuripealinna meetmega kaasneb Eestis oluline rahaline mõju juhul, kui Eesti taotleb tiitlit ka järgmisel perioodil.
Kultuuripealinna programmi rahastavad peamiselt tiitli pälvinud linn/regioon ja Eesti riik ning see nõuab põhjalikku planeerimist. Eestis on kogemus kultuuripealinna tiitli saamise ja tiitliaasta läbiviimisega Tallinnal 2011. aastast ning Tartul 2024. aastal.
Euroopa kultuuripealinna algatusel on lisaks kultuuri toetamisele ja esiletõstmisele olulised mõjud ka sotsiaalsfääris, elu- ja looduskeskkonnale ning majandusele. Senise kogemuse põhjal toob tiitel kaasa märkimisväärse turismi kasvu, luues töökohti ja arendades taristut, mis omakorda elavdab kohalikku majandust. Suureneb ka piirkonna rahvusvaheline nähtavus, tuues kaasa investeeringuid ja ärivõimalusi.
Eesti toetab Euroopa kultuuripealinnade meetme jätkumist, kuna see edendab EL-i ühiseid väärtusi. Oluline on, et ka väikeriikide linnadel ja regioonidel oleks võimalus tiitlile kandideerida. Sõltumatusse valiku- ja seirekomisjoni tuleks ka edaspidi kaasata kandideeriva riigi kohalikke kultuurieksperte, kes aitaks kandidatuuriga seotud aspekte selgitada.
Tulevikus võiks valiku- ja seirekomisjon pakkuda ka nõustavat tuge kultuuripealinna kandidaatidele. Tiitli pälvimisel Loov Euroopa programmist linnale makstava Melina Mercouri auhinna rahaline väärtus tuleks paremini vastavusse viia algatuse kõrgete nõudmistega ja elatustaseme tõusuga.
Kavandatava algatuse uus õigusraamistik peaks olema paindlik, et arvestada võimalikke tulevasi EL-i horisontaalseid prioriteete, ent lähtuma siiski kohalikest vajadustest ja potentsiaalist. Samuti tuleks luua mehhanismid, mis toetavad kultuuripealinnade kogemuste edasiandmist.
