1. Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga luuakse võimalus erakorralistes oludes, näiteks lumetormi, kütusepuuduse või muu kriisi ajal, ajutiselt leevendada autojuhtide sõidu- ja puhkeaja nõudeid, et tagada elutähtsate kaupade vedu ja oluliste transpordiühenduste toimimine. Valdkonna eest vastutav minister saab kehtestada kiireloomulise erandi kuni 30 päevaks, teavitades sellest Euroopa Komisjoni, või pikemaajalise erandi komisjoni eelneval loal. Erandite rakendamisel peavad jätkuvalt olema tagatud liiklusohutus ja juhtide tööaja üldnõuete järgimine.
2. Arvamuse andmine perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (1039 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõuga soovitakse suurendada lapsetoetust 300 euroni kuus iga lapse kohta, et vähendada perede kulusid ja suurendada nende majanduslikku kindlustunnet.
Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna muudatus tooks kaasa vähemalt 659 miljoni euro suuruse täiendava püsikulu aastas, milleks riigieelarves vahendeid ette nähtud ei ole. Samuti puuduvad eelnõus kulude katteallikad ja analüüs muudatuse mõjust eri sissetulekuga perede toimetulekule.
3. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (1021 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu Isamaa fraktsiooni algatatud seaduseelnõuga soovitakse ajutiselt vähendada maagaasi võõrandamisele kohaldatavat käibemaksumäära 13%-le. Vähendatud käibemaksumäär kehtiks ajavahemikuks 1.11.2026. a kuni 30.04.2027.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Eelnõu seletuskirjas ei ole analüüsitud maksumäära vähendamisest tulenevat mõju eelarvele ega pakutud selleks katteallikaid. Maagaasile kehtiva 24%-se käibemaksumäära vähendamine 13%-le perioodil 2026. a 1. november kuni 2027. a 30. aprill tähendaks hinnanguliselt 5 miljoni euro suurust eelarvekulu.
4. Arvamuse andmine välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1026 SE) kohta
Esitajad: siseminister Igor Taro
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõuga nähakse ette, et Eesti ei võta ümberasustamise ega ümberpaigutamise raames vastu välismaalasi, vaid toetab rändesurve all olevaid ELi liikmesriike muul viisil. Eesti panus oleks tehniline ja praktiline abi, ekspertide saatmine ning muud solidaarsusmeetmed.
Siseministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna see oleks vastuolus EL õigusest tulenevate kohustustega. Solidaarsusmehhanismis osalemise viisi üle tuleb kõikidel liikmesriikidel sh Eestil, vastavalt EL Komisjoni ettepanekule, langetada otsus igal aastal. Eestil on EL solidaarsusmehhanismi raames võimalik igal aastal otsustada, et rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid teistest liikmesriikidest solidaarsuspanusena vastu ei võeta.
5. Arvamuse andmine keskkonnatasude seaduse täiendamise seaduse eelnõu (1028 SE) kohta
Esitajad: energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud eelnõuga soovitakse suurendada Ida-Virumaa keskkonnaprogrammi rahastust põlevkivi kaevandamisõiguse tasudest ning laiendada raha kasutamise võimalusi piirkonna säästva arengu toetamiseks.
Kliimaministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna kavandatav rahastamismudel suurendaks Ida-Virumaa sõltuvust põlevkivisektorist ja vähendaks riigieelarve paindlikkust. Samuti leiab ministeerium, et keskkonnatasudest rahastatavad tegevused peavad olema selgelt seotud keskkonnamõjude vältimise, vähendamise või leevendamisega, kuid eelnõus kavandatud säästva arengu toetamise eesmärk on liiga lai.
6. Arvamuse andmine karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (1034 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu Isamaa fraktsiooni k.a 28. septembril algatatud seaduseelnõu.
Eelnõuga täiendatakse karistusseadustikku uue koosseisuga, millega loetakse kuriteoks, kui Riigikogu uurimiskomisjoni ette kutsutud isik annab komisjonile teadvalt valeütlusi.
Justiits- ja digiministril teha Vabariigi Valitsuse arvamus teatavaks k.a 4. novembriks Riigikogu õiguskomisjonile.
7. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1016 SE) kohta
Esitajad: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu kohaselt soovitakse restorani- ja toitlusteenuse käibemaksumääraks kehtestada 13% (kehtiv 24%). Muudatus ei kohalduks alkohoolsete jookide pakkumisele.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Eelarvepuudujäägi tingimustes pole ilma konkreetse katteallikata võimalik sellist universaalset maksumäära vähendamist kehtestada. Ministeerium toob ka välja, et maksumäära vähendamise kaudu antav leevendus ei ole efektiivne, kuna see ei ole vajaduspõhine. Käibemaksumäära vähenemine ei mõjuta antud juhul teenuse lõpphinda selliselt, et see parandaks teenuse kättesaadavust. Mis puudutab toitlustusettevõtete majanduslikku toimevõimet ja konkurentsi, siis samad probleemid on ka teistes sektorites, nagu näiteks kultuur ja meelelahutus. Seetõttu peaks ühe sektori eelistamine olema põhjendatud selge avaliku huviga.
8. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1017 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõu kohaselt soovitakse bensiini, diisli, gaasi ja kütteõlide aktsiisimäärasid vähendada EL miinimummääradeni.
Lisaks kehtestatakse aktsiisimääraga maksustavate kütustele 9%-line käibemaksumäär.
9. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (1020 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu Isamaa fraktsiooni algatatud seaduseelnõu eesmärk on langetada diislikütuse aktsiisimäär ajutiselt EL lubatud miinimumtasemele. Madalam aktsiisimäär kehtib 2026. aasta 1. novembrist kuni 2027. aasta 30. aprilli lõpuni. Alates 2027. aasta 1. maist kohaldatakse taas seaduses sätestatud üldist aktsiisimäära.
Rahandusministril teha Vabariigi Valitsuse arvamus teatavaks k.a 28. oktoobriks Riigikogu rahanduskomisjonile.
10. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (1029 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Andre Hanimäe, Ester Karuse ja Tanel Kiige algatatud seaduseelnõus nähakse ette diislikütuse aktsiisimäära ajutine langetamine EL õiguses lubatud minimaalsele maksustamistasemele ehk 330 eurole 1000 liitri kohta. Maksuvähendus kehtiks ajavahemikul 1. novembrist 2026 kuni 30. aprillini 2027.
Rahandusministril teha Vabariigi Valitsuse arvamus teatavaks k.a 4. novembriks Riigikogu rahanduskomisjonile.
11. Tõlkeandmekogu põhimäärus
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrusega kehtestatakse tõlkeandmekogu ehk tõlkevärava põhimäärus, mis võimaldab riigiasutustel hallata tõlketellimusi ja teha tõlketöid turvalises, riigi kontrollitud keskkonnas.
Tõlkevärav aitab vähendada tõlkekulusid, kasutades masintõlget, tõlkemälusid ja muid keeletehnoloogilisi lahendusi, ning kaotab vajaduse soetada igale asutusele eraldi tõlkehaldustarkvara. Süsteemi hakkavad kasutama erinevad ministeeriumid ja riigiasutused ning sellega saavad liituda ka teised asutused.
Riigiasutuste tellitud tõlketöid saavad tõlkevärava kaudu teha ka riigihangetega valitud erasektori tõlketeenuse pakkujad. Alates 1. jaanuarist 2027 on kavas avada tõlkevärav ka avalikkusele, et võimaldada tõlkimist eesti keelest ja eesti keelde.
12. Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2027. aastal
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Määruse eelnõu
Enamik rannapüügi tasudest jääb võrreldes tänavusega samaks. Rannapüügil ning sise- ja piiriveekogudes odavneb 18 ja kallineb 23 rannapüügi tasu, ülejäänud 73 tasu jäävad samaks. Tasud muutuvad vastavalt mulluste saakide väärtusele. Võrtsjärvel ning teistes angerja asustamisega seotud veekogudes arvutatakse angerjapüügivahendite tasud jätkuvalt riigi poolt angerja asustamiseks tehtud kulutuste põhjal. Läänemere traalpüügis langevad räime ja kilu püügiõiguse tasud: räime tasu on eelnõu järgi 8,50 eurot ja kilu tasu 9 eurot tonni kohta. Läänemere räime, kilu, tursa ja lõhe püügikvoodid kehtestatakse hiljem pärast Euroopa Liidu vastavate otsuste tegemist.
Koos Läänemere traalpüügi ja kaugpüügiga laekub kutselise kalapüügi tasudest tuleval aastal riigieelarvesse ligikaudu 1,6 miljonit eurot. Laekuvat raha kasutatakse muu hulgas kalavarude uuringuteks, kalanduse korraldamiseks ja järelevalveks.
13. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 "Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord" muutmine
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026. a jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse rakendamiseks ning sellega viiakse määruse terminoloogia kooskõlla seaduse ja selle rakendussätetega.
Lisaks täpsustatakse eelnõuga Riigikantselei koostatud ohuhinnangutes, analüüsides ja muus asjaomases teabes sisalduva teabe salastamise aluseid. Muudatuse kohaselt hinnatakse teabe salastamise vajadust selle sisu põhjal, eelkõige lähtudes sellest, kas teabe avalikuks tulek võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut. See loob senisest õiguslikult selgema aluse jagada salastamist mittevajavat teavet nt kohaliku omavalitsuse üksuste ja elutähtsa teenuse osutajatega.
14. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu täievolilisel konverentsil osalemiseks ja volituse andmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsusele tehakse ettepanek moodustada justiits- ja digiministri juhitav delegatsioon osalemiseks 9.–27. novembril 2026 Kataris Dohas toimuval Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) täievolilisel konverentsil. Iga 4 aasta järel toimuval konverentsil määratakse organisatsiooni tegevussuunad, kinnitatakse strateegilised ja finantsplaanid ning valitakse juhtkond.
Eesti delegatsiooni nimetatakse justiits- ja digiministeeriumi, välisministeeriumi ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti esindajad.
Delegatsiooni juhile või tema äraolekul juhi asetäitjale antakse volitus konverentsi lõppdokumentide vastuvõtmiseks ja allkirjastamiseks. Samuti esitatakse valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad.
Konverentsil väljatöötatud ja vastuvõetud ITU põhikirja ja konventsiooni muudatused esitatakse ratifitseerimiseks Riigikogule.
Eesti toetab kahjulike raadiohäirete ennetamist ja kõrvaldamist, kriitilise taristu, sealhulgas merekaablite kaitset ning satelliitside arengut. Eesti peab oluliseks avatud ja piirideta internetti ning soovib säilitada ITU liikmemaksude alusühiku senisel tasemel. Eesti toetab satelliitside arendamist, et parandada sideühenduste kättesaadavust kogu maailmas.
Üks Eesti prioriteete on toetada Eesti kandidaadi valimist ITU telekommunikatsiooni arengubüroo direktoriks aastateks 2027–2030. Eesti on esitanud kandidaadi ITU juhtkonda esimest korda. Eesti hääletab Venemaa esitatud kandidaatide vastu.
15. Välisministeeriumi kantsleri ametikohalt vabastamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus vabastab välisministri ettepanekul välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi ametist tema esitatud avalduse alusel.
Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt nimetab kantsleri ametisse ja vabastab ta ametist Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul.
Jonatan Vseviov on töötanud välisministeeriumi kantslerina alates 8. veebruarist 2021. Varem on ta olnud kaitseministeeriumi kantsler ning Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides. Vseviovil on olnud märkimisväärne roll Eesti välis- ja kaitsepoliitika kujundamisel ning elluviimisel.
16. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest. Taotlejad vastavad seaduses sätestatud Eesti kodakondsuse saamise tingimustele.
17. Eesti seisukohad Euroopa pilvandmetöötluse ja tehisaru arendamise määruse eelnõu kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa pilvandmetöötluse ja tehisaru arendamise määruse eelnõu eesmärk on suurendada Euroopa Liidu arvutusvõimsust, toetada Euroopa tehnoloogiaettevõtteid ning vähendada sõltuvust Euroopa-välistest pilvteenuse pakkujatest.
Eelnõu näeb avaliku sektori pilvteenustele ette neli usaldusväärsuse taset. Teenusepakkuja, taristu ja andmed peaksid üldjuhul asuma Euroopa Liidus. Mida kõrgem tase, seda rangemad oleksid nõuded töötajatele, küberturvalisusele ja tarkvara kontrollile. Samuti piiraksid kõrgemad tasemed rohkem Euroopa-väliste riikide kontrolli teenusepakkuja üle. Kõrgeim tase välistaks sellise kontrolli täielikult. Esimesel tasemel hindaks nõuetele vastavust teenusepakkuja ise, kõrgematel tasemetel sõltumatu audiitor.
Avalik sektor saaks tavapäraseks kasutuseks valida esimese taseme pilvteenuse. Kriitilistes valdkondades, sealhulgas julgeolekus, kaitses, õiguskaitses ja piirihalduses, peaks avalik sektor valima riskile vastava kõrgema taseme teenuse. Riske hindaks liikmesriigi määratud asutus, kuid Euroopa Komisjon saaks hinnangut muuta ja liikmesriik peaks seda järgima. Riskihinnangu muutumisel peaks avalik sektor tagama 12 kuu jooksul, et kasutatav teenus vastab uutele nõuetele.
Avalik sektor peaks pilve- ja tehisaruhangetes arvestama lisaks hinnale ka seda, kuidas teenusepakkuja toetab Euroopa tehnoloogia arengut ja tagab teenuse kättesaadavuse. Eelnõu soodustaks ühishankeid ning kohustaks liikmesriike sõlmima vähemalt 25 protsenti sellistest hankelepingutest uuenduslike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega. Teenusepakkujatele tooks see uusi ärivõimalusi ning lisanõudeid teenuste turvalisusele ja nõuetele vastavuse tõendamisele.
18. Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu digivaldkonna lihtsustamise (Omnibus VII) üldise digikoondpaketi hääletusel Euroopa Liidu Nõukogus
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Eesti ei toetanud Euroopa Liidu Nõukogus digivaldkonna reeglite lihtsustamise paketi kompromissi ning selgitas põhjuseid eraldi avalduses.
Eesti hinnangul peab isikuandmete kaitse üldmäärus kaitsma inimeste andmeid sõltumata kasutatavast tehnoloogiast, sealhulgas tehisaru arendamisel ja kasutamisel. Inimestel peab olema selge õigus keelata oma isikuandmete kasutamine tehisaru arendamiseks ja kasutamiseks, nagu praegu otseturunduse puhul.
Samuti peavad reeglid selgelt ütlema, millal võib isikuandmeid avaldada avaandmetena ehk kõigile vabaks kasutamiseks. Eesti hinnangul võib seda teha ainult siis, kui avaldamiseks annab aluse Euroopa Liidu või liikmesriigi õigus või inimene on selleks ise nõusoleku andnud.
19. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol), eelnõu kohta
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku uuendada Europoli määrust, et tugevdada liikmesriikide koostööd piiriülese kuritegevuse tõkestamisel ja uurimisel. Selleks laiendatakse Europoli võimalusi suurandmete töötlemiseks ja analüüsimiseks, parandatakse õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ning arendatakse ameti tehnoloogilist võimekust, sealhulgas tehisarul põhinevaid lahendusi.
Europoli pädevusse lisatakse sooline vägivald ning täpsustatakse ameti võimalusi toetada hübriidmõõtmega kuritegude uurimist. Samuti tugevdatakse koostööd teiste ELi asutuste ja erasektoriga, eelkõige finants- ja telekommunikatsiooniettevõtetega. Lisaks kavandatakse Europoli juhtimiskorralduse muutmist ja uute nõuandestruktuuride loomist.
Eesti toetab Europoli võimekuse suurendamist, kuid peab oluliseks säilitada liikmesriikide otsustusõigus kriminaalmenetluste juhtimisel ning andmete kasutamisel ja jagamisel. Samuti rõhutab Eesti andmekaitse ja järelevalve olulisust ning leiab, et uute juhtimisstruktuuride loomine peab olema põhjendatud ega tohi dubleerida olemasolevaid.
Reformi elluviimiseks taotletakse Europolile järgmisest ELi pikaajalisest eelarvest üle miljardi euro lisarahastust
20. Eesti seisukohad Euroopa sotsiaalkindlustuspassi määruse eelnõu kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjoni kavandatav Euroopa sotsiaalkindlustuspass (ESSPASS) muudaks teises Euroopa Liidu riigis töötavate ja reisivate inimeste asjaajamise lihtsamaks. Inimesed saaksid sotsiaalkindlustusdokumente taotleda ja kasutada digitaalselt ning asutused nende kehtivust kohe kontrollida. See vähendaks vajadust paberdokumentide järele, säästaks aega ja vähendaks pettuste riski.
Esimesena saaks Euroopa digikukrus nutitelefoniga kasutada A1 tõendit, mis näitab, millises riigis inimene sotsiaalmaksu maksab, ja Euroopa ravikindlustuskaarti. Alles jääks ka võimalus kasutada pabertõendit või füüsilist kaarti. ESSPASS ei muudaks inimeste sotsiaalkindlustusõigusi ega -kohustusi, vaid üksnes nende tõendamise viisi.
Eesti toetab algatust ja ühiseid tehnilisi standardeid. Uus süsteem peab töötama koos ELi ja liikmesriikide olemasolevate digilahendustega, et vältida samaks otstarbeks mitme süsteemi loomist. Eesti hinnangul peaks riikidele jääma ettevalmistusteks vähemalt 24 kuud pärast seda, kui Euroopa Komisjon on täpsemad rakendusreeglid vastu võtnud. Vajalikke IT-arendusi peaks saama rahastada Euroopa Liidu eelarvest.
