1. Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Justiits- ja digiminister esitab konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2019/1 (nn ECN+ direktiiv). Samuti tehakse ettepanek võtta Riigikogu menetlusest tagasi valitsuse 2024. aasta 19. veebruaril algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE).
Direktiivi eesmärk on anda EL liikmesriikide konkurentsiasutustele Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklite 101 ja 102 tulemuslikuks kohaldamiseks vajalikud volitused, ressursid ja sõltumatuse tagatised. Eelnõuga esitatakse muudatused, mille sisuks on ECN+ direktiivi ülevõtmine kehtiva õiguse struktuure kasutades, st luuakse haldusõiguslik konkurentsijärelevalvemenetlus ja karistused määratakse väärteomenetluses sarnaselt muude eluvaldkondadega.
Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks saab konkurentsiamet. Trahvi väärteokoosseisu täitvate konkurentsirikkumiste toimepanemise eest määrab maakohus väärteomenetluses.
Eelnõu kohaselt sätestatakse konkurentsijärelevalvemenetluses kogutavate tõendite ülekantavus väärteomenetlusse, mis on seni olnud konkurentsijärelevalve ja konkurentsialaste süütegude menetlemisel üks põhilisi murekohti. See saavutatakse suuresti konkurentsijärelevalvemenetluses tõendite kogumiseks süüteomenetlusele lähedasema regulatsiooni kehtestamise kaudu, pidades samas silmas ECN+ direktiivis seatud suuniseid ja piiranguid. KarS § 400 tunnistatakse kehtetuks ja selle asemel sätestatakse konkurentsi kahjustavad ettevõtjate vahelised kokkulepped, kooskõlastatud tegevuse ja otsused, väärteona. Seega eelnõu kohaselt konkurentsialased rikkumised enam kuriteoks ei ole. See toob kaasa olulise lihtsustuse, kuna puudub vajadus kriminaal- ja väärteomenetluse vahel valimiseks.
ECN+ direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 4. veebruar 2021. 23.01.2025 tegi Euroopa Liidu Kohus otsuse, millega määras Eestile trahvi direktiivi tähtaegselt üle võtmata jätmise eest summas 400 000 eurot ning lisaks veel karistusmakse 3000 eurot iga päeva eest, mil otsuse kuulutamise järel ei ole direktiiv üle võetud.
2. Looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kliimaminister Yoko Alender
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse muutmisega vähendatakse looduskaitse bürokraatiat ja halduskoormust.
Eelnõuga tehakse erandeid looduskaitselistes piirangutes riigikaitse eesmärkide täitmiseks. Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega, milles heidetakse ette, et Eesti ei ole täitnud kõiki elupaikade direktiivist tulenevaid kohustusi, sh ei ole kaitsekorralduskavad ja neis esitatud kaitse- eesmärgid ja meetmed piisavalt üksikasjalikud. Eelnõu on väljatöötatud looduskaitseseaduse muutmise eelnõu I etapp.
Eelnõu järgi saab üksnes keskkonnaamet teha ettepaneku loodusobjekti kaitse alla võtmiseks, praegu on see võimalus igaühel. Looduskaitse alla võtmise menetlus ja ekspertiis on ressursimahukas ning seda saab jätkuvalt algatada üksnes kliimaministeerium.
Samuti nähakse ette, et loodusele tekitatud kahju hüvitus- või leevendusalad määrab tulevikus ekspertide asemel keskkonnaamet. Lõplik otsus nende üle tehakse tegevusloa andmise või planeeringu kehtestamisega.
Seadusesse lisatakse tingimus, et riik ei omanda kinnisasja, mille puhul oli isikule juba omandamise hetkel teada, et see kavandatakse looduskaitse alla võtta. Kui aga kaitsekord läheb hiljem rangemaks, siis kinnisasi omandatakse, aga hüvitis on pool selle väärtusest. Praegu riik kinnisasja väärtuse määramisel sellist teadlikkuse aspekti ei arvesta. Eelnõuga nähakse ka kohalikule omavalitsusele ette alus kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamiseks.
Eelnõu kohaselt vähendatakse ranna ja kalda üleujutusaladel ehituskeeluvööndi (EKV) ulatust. Eelnõu kohaselt vähendatakse ehituskeeluvööndi (EKV) ulatust ranna ja kalda üleujutusohuga ala piirist. Praegu lisatakse rannaaladel üleujutusala piirile veel 200 või 100 meetrit, kuhu ei tohi ehitada. Edaspidi laieneb ehituskeeld üleujutusala piirist rannaaladel 50 meetrit ja siseveekogudel 25 meetrit.
Eelnõu järgi tekib võimalus, et riigikaitse seisukohalt olulistel aladel ei pea keskkonnaameti loal looduskaitselisi töid alati tegema. Riigikaitse põhjustel võib näiteks loobuda sookoosluste taastamisest, kui sel pole olulist mõju looduskaitsele ja looduskahju saab leevendada muul moel.
Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib ehituskeeluvööndisse rajada ehitisi ilma keskkonnaameti nõusolekuta.
Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks võib kaitse-eeskirjaga lubada sihtkaitsevööndis tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist, mis hetkel võimalik kaitseala või riigikaitse tarbeks; lindude ja nahkhiirte rõngaid on seni väljastatud riigi kulul, see muutub tasuliseks; jahiluba saab hakata väljastama ka elektrooniliselt; täpsustatakse keelatud tegevusi, mis põhjustavad looduses võõrliikide arvukuse suurenemist või leviku laienemist ja abitute loomade puhul lähtub Keskkonnaamet nende aitamisel liigi seisundist.
3. Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu
Esitaja: kliimaminister Yoko Alender
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadust muudetakse, et vähendada bürokraatiat ja halduskoormust ning muuta keskkonnamõju hindamine teatud olukordades lihtsamaks. Nimelt saab Natura 2000 alade tegevuste mõju hakata hindama senisest keskkonnamõju hindamisest eraldi. Praegu tuleb seda teha koos ning protsess on mahukam ja bürokraatlikum. Tulevikus, juhul kui tegevused ei mõjuta loodust laiemalt, näiteks ei mõjuta vee, õhu, mulla seisundit, saab need protsessid lahutada ja Natura 2000 alade tegevuste hindamine viia läbi eraldi.
Eelnõuga mõnevõrra täpsustatakse kehtivaid Natura hindamise etappe, milleks on eelhinnang, asjakohane hindamine ja Natura erandi menetlus, näiteks lisatakse eelhinnangu ja asjakohase hindamise aruande avalikustamise kohustus ja tähtajad, uuringute kooskõlastamine keskkonnaametiga jms. Muudatused vähendavad oluliselt halduskoormust ja kulusid, samuti saab kavandatava tegevuse mõjusid hinnata oluliselt kiiremini.
Eelnõu näeb Natura 2000 aladel ette metsaelupaikade range kaitse. Majanduslik raie keelatakse. See on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega, milles heidetakse Eestile ette, et siin ei hinnata piisavalt majandustegevuse, mh ka metsaraie negatiivset mõju Natura 2000 loodusväärtustele.
Erandina on lubatud näiteks küttepuude võtmine kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndisse jäävates metsaelupaikades.
Metsateatist esitamata võib raiuda kuni viis tihumeetrit küttepuid hektarilt, kuid mitte rohkem kui 20 tihumeetrit puitu kinnistu kohta aastas. Hoiualal ja sihtkaitsevööndis küttepuid raiuda ei tohi. Muudatus vähendab halduskoormust.
Kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndisse ja hoiualadele jääb Natura metsaelupaiku 2024. aasta märtsi seisuga kokku 53 000 hektarit, erametsamaal puudutab muudatus metsaelupaiku kokku 11 700 hektari ulatuses. Piirangutega aladel on 2025. aastast juba suurendatud piiranguvööndi ja hoiuala erametsatoetust 60 eurolt 160 eurole hektari kohta aastas ehk see on samas suuruses kui kompensatsioon sihtkaitsevööndis.
Eelnõuga täiendatakse maamaksuseaduses nende alade loetelu, mille eest maamaksu ei maksta, ja lisatakse sinna Natura 2000 võrgustiku kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndi ning hoiuala metsaelupaigatüüpide esinemisalad, ehk need on võrdsustatavad sihtkaitsevöönditega.
Eelnõu järgi toimub metsateatistega seonduv menetlus edaspidi metsaregistris, kus on seotult kättesaadavad kõik menetlusteated ja dokumendid.
4. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kliimaminister Yoko Alender
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on vähendada nii ettevõtjate kui ka eraisikute halduskoormust eelkõige jäätmekäitluse, sinimajanduse, maavarade kaevandamise ning tööstusheite valdkondades. Keskkonnakaitselubade teenustega seotud haldusprotsess muutub lihtsamaks, kuid keskkonnakaitse tase jääb samaks.
Eelnõu hõlmab näiteks muudatusi, kus keskkonnaluba väheolulistele tegevustele enam väljastama ei pea ning mõnel juhul ei tule väheolulisi tegevusi enam ka registreerida.
Näiteks puudutab see teede ja sildade ehitajaid, kes ei pea taotlema enam veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut tee või raudtee silla või truubi ehitamiseks. Muudatus aitab kiiremini ellu viia olulisi arendusi Kaitseväe polügoonil või Rail Baltica rajamisel.
Samuti ei pea enam näiteks koolid, lasteaiad ja teised juriidilised isikud taotlema jäätmekäitleja registreeringut, kui nad soovivad oma biojäätmeid kohapeal komposteerida ja nende kogus jääb alla ühe tonni aastas.
Eelnõu kohaselt määratakse selgemalt keskkonnakaitse osapoolte kohustused, vähendatakse kohustuste täitmise sagedusi ja muudetakse selgemaks järelevalveprotsesse. Keskkonnanõuded nagu loa kohustus ja loa taotlemise protsess seotakse õiglasemalt tegevuse võimaliku keskkonnamõjuga.
5. Vabariigi Valitsuse 21. aprilli 2014. a määruse nr 53 "Õpilaskodutoetuse kasutamise tingimused ja kord ning toetuse jaotus koolide pidajate vahel" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Kehtestatakse 2025. aastaks koolide pidajatele antava õpilaskodutoetuse kogusumma ning ühe õpilaskodu koha toetuse suurus.
Eelnõu järgi eraldatakse õpilaskodutoetust koolide pidajatele kokku 983 800 eurot. Õpilaskodu üldist tuge saava õpilase koha on toetus 2000 eurot, tõhustatud toel oleva õpilase koha toetus on 2700 eurot ja erituge saava õpilase koha toetus on 3400 eurot aastas. Toetusmäärad on võrreldes eelmiste aastatega samas suuruses.
Toetust saavad 21 kooli pidajat: 19 kohaliku omavalitsuse üksust ja 2 erakooli, kelleks on Puuetega Laste Keskus Lootus MTÜ ja Rocca al Mare Kooli AS, kelle peetavates õpilaskodudes toetab riik 361 õpilase elamist. Võrreldes 2024. aastaga on toetuse kogusumma vähenenud 44 500 euro võrra, kuna õpilaskodu vajavate õpilaste hulk on vähenenud.
Haridus- ja teadusminister määrab munitsipaal- või erakooli, kus luuakse riiklikult toetatavad õpilaskodu kohad nende perede põhiharidust omandavatele lastele, kellel on raskusi toimetulekuga. Toetuse jaotamisel koolipidajate vahel lähtutakse hariduse infosüsteemi andmetest – riigi toetatud õpilaste arvust õpilaskodudes planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.
Toetust võib kasutada õpilaskodu õpilastega seotud personali- ja majandamiskulude, tugiteenuste ning vaba aja tegevuste kulude katteks.
Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale võetakse õpilane elukohajärgse valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotluse alusel ja õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema nõusolekul.
Määruse rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud haridus- ja teadusministeeriumi 2025. aasta eelarves.
Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2025.
6. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kaks osakonda – ruumilise planeerimise ja maapoliitika osakonnad – liidetakse maa- ja ruumipoliitika osakonnaks.
Ruumilise planeerimise osakonna ülesannetest jäetakse välja kohaliku omavalitsuse nõustamine planeeringu küsimustes. Muud ülesanded jäävad samaks.
7. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks OÜ-le VKG Kaevandused (Kohtla-Järve tööstuspark 3 kinnistust 15 ha)
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek anda OÜ-le VKG Kaevandused rendilepingu alusel Kohtla-Järve tööstuspargi kinnistul 15 hektari suurune laoplats.
Ettevõte on seda ala rendilepingu alusel kasutanud aastast 2020, leping lõppeb 31. märtsil 2025.
Ettevõte on platsil ladustanud peenpõlevkivi. Kuigi ettevõttel oli kavas 2019. aastal viie aastaga kogu ladustatud peenpõlevkivi ära kasutada, siis tehnoloogiliste probleemide tõttu see ei õnnestunud. Seetõttu on nad esitanud avalduse lepingu pikendamiseks veel viieks aastaks.
Riigivaraseaduse kohaselt võib riigivara kasutamiseks anda ilma avaliku enampakkumiseta või valikpakkumiseta ehk otsustuskorras. Riigivara antakse kasutuseks turupõhise kasutustasu eest. Kõnealuse 15 hektari suuruse kasutusala kasutusõiguse aastatasu on 21 500 eurot ehk 7% maatüki turuväärtusest.
8. Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis osalemiseks
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu järgi saab majandus- ja tööstusminister volituse eraldada täiendavad 50 miljonit eurot EISA asutatud ASi SmartCap moodustatud investeerimisfondis „Kaitsefond“, nagu see tänavuse riigieelarve menetlemise käigus otsustati. Raha eraldatakse ministeeriumile selleks ettenähtud summast.
Kaitsefondi vahendid investeeritakse kaitsevaldkonda panustavate ettevõtete omakapitali otse või erasektori fondide kaudu. Riigi tugi on vajalik, et saada kaitsevaldkonda juurde investoreid.
Kaitsefondi esialgne maht oli 50 miljonit eurot. Koos täiendava eraldisega kasvab see 100 miljoni euroni.
Eesti kaitsetööstuse arendamine on üks valitsuse prioriteetidest - see on osa riigi julgeoleku tagamisest ja majanduse konkurentsivõime parandamisest.
9. Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2024. a korralduse nr 169 "Volitus Aktsiaseltsi Metrosert aktsiakapitali suurendamiseks" muutmine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus volitab majandus- ja tööstusministrit suurendama riikliku aktsiaseltsi Metrosert aktsiakapitali rahalise sissemaksena summas 11 miljonit eurot.
Aktsiakapitali suurendatakse, et ellu viia Metroserdi juurde loodud rakendusuuringute keskuse kolme uut tegevussuunda: vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid.
Eraldatava rahaga luuakse keskuse juures tugitaristu ja teadus- ja arendusvõimekus, mis aitab laborites välja töötatud tehnoloogiad ja tooted viia reaalsesse tootmisesse. Nii kasvatab riik Eesti ettevõtete teadmusmahukust ja aitab kaasa kõrgema lisandväärtuse loomisele.
Metroserdi juurde loodud rakendusuuringute keskus (RUK) tegeleb viie valdkonnaga: droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad, biorafineerimine ja terviseandmed. Keskuse eesmärk on toetada Eesti ettevõtteid teadmusmahukate toodete ja teenuste arendustes. Möödunud aastal käivitati keskuse biorafineerimise suund.
Metroserdi aktsiakapitali suurendamine toimub riigieelarves ministeeriumile eraldatud vahendite arvelt.
10. Eesti kodakondsusest vabastamine (41 isikut)
Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 41 inimest.
Nendest 38 elavad püsivalt välismaal, kellest 35 soovivad kodakondsusest vabastamist seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Venemaa Föderatsioonis soovib Eesti kodakondsusest vabastust 15 inimest ja Soomes 6 inimest. Lisaks elab kaks kodakondsusest vabaneda soovijat nii Norras, Suurbritannias, Iirimaal kui Hollandis ning üks inimene Saksamaal, Taanis, Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Singapuris ja Kanadas.
Kolm inimest elavad Eestis, kuid soovivad loobuda Eesti kodakondsusest seoses Rootsi, Ameerika Ühendriikide ja Soome kodakondsuse saamisega.
Üks Soomes elav inimene soovib loobuda Eesti kodakondsusest, et saada Saksa kodakondsust, üks Hispaanias elav isik taotleb Soome kodakondsust ning üks Suurbritannias elav inimene soovib Iirimaa kodakondsust.
11. "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027" kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse ühtekuuluvusfondide 2021–2027 rakenduskava, et täita eesmärgid õigeaegselt.
Rakenduskava kogumaht on 5,17 miljardit eurot, millest 3,37 miljardit eurot moodustab Euroopa Liidu toetus ning 1,8 miljardit eurot on Eesti riiklik panus. Kavandatava muudatusega suureneb Eesti avaliku ja erasektori osalus kokku 5,7 miljoni euro võrra. Toetuse kaasrahastamise määr ei muutu.
Muudatused tulenevad prioriteetide „Nutikam Eesti“ ja „Õiglane üleminek“ seesmistest eelarvekohandustest.
Eestile eraldatud EL-i toetuse kogumaht jääb muutmata – tegemist on üksnes eelarve jaotuse korrigeerimisega olemasolevate prioriteetide raames. Muudatusettepanek on saanud seirekomisjonis heakskiidu, kuhu kuuluvad ka kõigi vastavate ministeeriumite esindajad. Muudatuspakett on Euroopa Komisjoniga mitteametlikult kooskõlastatud.
12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu ja Kasahstani Vabariigi vahel, eelnõu kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Eelnõu sisuks on mandaadi andmine Euroopa Komisjonile, et ta saaks alustada Kasahstaniga läbirääkimisi lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu (edaspidi VLL) sõlmimiseks. Viisalihtsustus puudutab lühiajaliste viisade väljastamist.
Eesti toetab nõukogu otsuse eelnõu komisjonile mandaadi andmiseks.
Viisalihtsustus hõlbustab Kasahstani kodanike reisimist Euroopa Liitu ja vastupidi ning aitab kaasa mh turismimajanduse kasvule.
13. Informatsioon ja Eesti seisukoht kohtuasjas C-57/25 Euroopa Komisjon vs. Eesti Vabariik (viisaotsuste kohtukaebeõigus)
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Eesti õiguses ei ole negatiivsete viisaotsuste kohtukaebeõigust ette nähtud, mistõttu Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes 2013. aastal rikkumismenetluse ja 29. jaanuaril 2025 esitas komisjon Eesti vastu Euroopa Liidu Kohtule hagiavalduse (C-57/25). Komisjon leiab hagis, et Eesti ei ole liikmesriigina täitnud oma kohustusi, mis tulenevad Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõikest 1, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 47 ning määrusest (EÜ) nr 810/2009 (viisaeeskiri).
Eesti on juba lubanud täpsustada riigisisest õigust seoses viisaotsuste edasikaebamise korraldusega. Vastavad muudatused tehakse välismaalaste seaduse muutmisega. Vastav eelnõu kiideti heaks valitsuse istungil möödunud nädalal (20.3.25) Eelnõu on esitatud Riigikogu menetlusse ning seaduse vastuvõtmine ja jõustumine on planeeritud 2025. a oktoobriks. Muudatuste eesmärk on anda isikutele vajalik õiguskaitse viisavaide otsuste vaidlustamiseks halduskohtus.
Hagile vastamise tähtaeg on 14. aprillil 2025.
14. Ülevaade Eesti osalemisest Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Majanduspiirkonna Kohtu (EFTA Kohtu) menetlustes, Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest ning projekti „EU Pilot“ päringutest aastal 2024
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Ülevaates käsitletakse Eesti seisukohtade kaitsmist Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi ELK), Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kohtus (edaspidi EFTA kohus) ja Euroopa Komisjoni (edaspidi ka komisjon) algatatud rikkumismenetlustes ning projekti „EU Pilot“ päringuid aastal 2024.
Eesti ei esitanud 2024. aastal ELK-sse ühtegi uut hagi ja ka Euroopa Komisjon ei esitanud Eesti vastu ühtegi hagi. Eesti astus menetlusse 4 uues asjas, osales 1 EFTA kohtu asjas, 13 uues eelotsusemenetluses, 1 arvamuse andmise menetluses ja 6 kohtuistungil. Kokku esitas Eesti 2024. aastal kohtuasjades 24 seisukohta (16 kirjalikku seisukohta, 1 repliigi, 1 vastuse kohtu kirjalikele küsimustele ja 6 suulist seisukohta). 31.12.2024. aasta seisuga oli pooleli 25 Eesti osalusega ELK menetlust (neist 8 hagimenetlust ja 17 eelotsusemenetlust).
2024. aastal algatati Eesti vastu 11 uut direktiivide mitteõigeaegset ülevõtmist puudutavat rikkumismenetlust. 2023. aastal algatati Eesti vastu 11 ja 2022. aastal 6 mitteõigeaegse ülevõtmise rikkumismenetlust. Sisulisi rikkumismenetlusi algatas komisjon Eesti vastu 6, mida on vähem kui eelneval aastal. 2023. aastal algatati Eesti vastu 9 ja 2022. aastal 1 sisuline rikkumismenetlus. 2024. aastal lõpetati 9 pooleliolevat rikkumismenetlust.
31.12.2024. aasta seisuga oli pooleli 43 Eesti vastu algatatud rikkumismenetlust, millest 23 on seotud direktiivide mitteõigeaegse ülevõtmisega ja 20 mittenõuetekohase ülevõtmise või rakendamisega. Pooleliolevate menetluste arv on võrreldes eelnevate aastatega mõnevõrra tõusnud. 2023. aasta lõpuks oli pooleli 35 ja 2022. aasta lõpuks oli pooleli 41 menetlust. Sealhulgas olid aasta lõpu seisuga pooleli kohtumenetlused kahes Eesti vastu algatatud rikkumismenetluses, milles komisjon nõuab direktiivi ülevõtmata jätmise eest ka rahalise karistuse tasumist. Otsused nendes kohtuasjades tehti 2025. aastal.
2024. aastal algatati Eesti suhtes 4 uut päringut, mida on vähem kui eelnevatel aastatel (2023. aastal 9 ja 2022. aastal 8 päringut). 2024. aastal lõpetati 8 pooleliolevat „EU Piloti“ päringut. 31.12.2024. aasta seisuga oli Eesti suhtes avatud 12 „EU Piloti“ päringut.
15. Eesti uuendatud seisukohad juhilubade direktiivi eelnõu kohta
Esitajad: taristuminister
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon ajakohastab nõudeid juhilubadele ning selleks on plaanis muuta juhilubade direktiivi. Eesmärk on ühtlustada ja kaasajastada juhilubade süsteemi liikmesriikides.
Eesti seisukohad juhilubade direktiivi eelnõu kohta kehtivad 2023. aastast ning kuna läbirääkimiste käigus on eelnõusse lisandunud uusi aspekte, tuleb valitsuse seisukohti uuendada.
Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut, mille kohaselt saavad noored juhid alates 17. eluaastast juhtida sõiduautot või ka veokit koos kogenud saatjaga üle Euroopa Liidu. Lisaks ei pea 18-aastaseks saades enam läbima uut eksamit, vaid kehtima jääb juba varem omandatud juhtimisõigus. 16-aastaselt Euroopa Liidus enam piiratud juhimisõigust taotleda ei saa.
Eesti toetab juhilubade digitaliseerimist, et neid peaks enam füüsiliselt ka mujal EL-is kaasas kandma ning nende esitamine muutub ka piiriüleselt mugavamaks. Juhilubade kestvus pikeneb seniselt 10. aastalt 15. aastale.
Eesti toetab ka muudatust, mille kohaselt piisab automaatkäigukastiga autojuhil manuaalkäigukastiga sõiduki juhtimise õiguse saamiseks 7-tunnisest lisakoolitusest. Seni tuli nii Eestis kui ka mujal ELis selleks teha uuesti sõidueksam. Kavandatud muudatus jõustuks 2029. aastal, eeldusel et direktiiv võetakse vastu käesoleval aastal.
B-kategooria juhtidel lubatakse edaspidi juhtida kuni 4250 kg täismassiga alternatiivkütustel töötavaid sõidukeid. Praegu võib selliste juhilubadega juhtida kuni 3500 kg täismassiga sõidukit ning suurema jaoks on vaja C1-kategooriat.
Kui direktiiv võetakse vastu 2025. aastal, hakkavad need muudatused kehtima 2028. aastal.
