1. Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga võetakse üle EL kestlikkusaruandluse direktiiv 2022/2464. Samuti võetakse üle direktiiv 2023/2775, millega muudeti ettevõtjate suuruskriteeriume. Seoses sellega kohandatakse ka siseriiklikke nõudeid ettevõtjate majandusaasta aruannete koostamisel ja auditeerimisel. Kuna kestlikkusaruandluse kohustuse tekkimine ja ulatus on sõltuv ettevõtte suuruskategooriast, kehtestatakse uued suuruskategooriate lävendid direktiivi kohaselt kõrgeimal lubatud tasemel. Eelnõu eesmärk on hoida uutest nõuetest tingitud aruandluskoormuse kasv Eestis minimaalsena.
Finantsturgudel on üha enam tunda, et probleemid jätkusuutlikkusega võivad seada ohtu ettevõtete finantstulemused. See on suurendanud vajadust saada turuosalistelt paremat ja standardiseeritumat teavet kestlikkuse küsimustele. Selleks võeti ELis vastu kestlikkusaruandluse direktiiv, mis arendab ka Eesti õigusruumis edasi varasemalt sätestatud ESG (ingl Environmental, Social, Governance) aruandluse nõudeid.
Uuendatud nõuded seavad kõigile suurettevõtjatele ja börsil noteeritud ettevõtjatele kohustuse avaldada kestlikkusaruanne oma majandusaasta tegevusaruande koosseisus. Aruanne tuleb koostada vastavalt Euroopa Kestlikkusaruandluse standardile (ESRS, ehk European Sustainability Reporting Standard).
Eestis hõlmab kestlikkusaruandluse kohustus hinnanguliselt 300 ettevõtet ja gruppi, ehk ligikaudu 1,4% Eestis tegutsevatest osaühingutest ja aktsiaseltsidest. Hinnanguliselt kolmandik neist saab kasutada konsolideerimise erandit, mis võimaldab kestlikkusaruannet mitte koostada, kui sama info on juba avaldatud emaettevõtja aruandes.
Eelkõige luuakse eelnõuga reeglid kestlikkusaruande koostamiseks ning auditeerimiseks. Muudetakse mikro-, väike-, keskmise ja suurettevõtja suuruskriteeriume, et hoida kestlikkusaruandluse halduskoormuse kasvu Eestis minimaalsena. Ettevõtjate suuruskategooriad on edaspidi vormi-neutraalsed, st ühesugused reeglid kehtivad kõikidele raamatupidamiskohustuslastele, sõltumata nende juriidilisest vormist.
See muudatus on olemuselt siseriiklik ja vähendab üldist aruandluskoormust Eestis, sest mikro- ning väikeettevõtjatele ettenähtud soodustusi aruannete koostamisel, näiteks võimalus esitada lühendatud aastaaruannet, saavad edaspidi kasutada kõik juriidilised isikud, ka MTÜ-d ja korteriühistud.
2. Tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse muutmisega lahendatakse tolliseaduse rakendamisel praktikas ilmnenud kitsaskohti.
Tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid, mis on tolliseaduses kehtinud muutumatuna 2001. aastast alates. Trahvimäärad viiakse kooskõlla karistusseadustikus sätestatud määradega. Tollialaste õigusaktide rikkumiste eest määratavad rahatrahvid peavad olema proportsionaalsed, hoiatavad ja tõhusad. Selleks, et maksu- ja tolliameti kaalutlusruum oleks rahvusvahelise kaubandusega tegelevate ettevõtete rikkumistele reageerimisel suurem, tõstetakse näiteks tänane 3200 euro suurune trahvimäär 100 000 euroni. Rahvusvahelise kaubanduse ja kütuseäri käibed ja kasumid on suured ja maksudest hoidumisel on ka riigi kahju suur. Trahvid peavad kajastama õigusrikkumise ulatust ja võimaldama ära võtta sellest saadud kasu.
Maksu- ja tolliamet teeb tollieeskirjade täitmise üle riiklikku järelevalvet ning viib läbi kuritegude kohtueelset uurimist. Praktikas on uurijatel tekkinud vajadus kasutada oma töös erivahendeid, mille kasutamist tolliseadus ette ei näe. Uurimisosakonna töö efektiivsemaks muutmiseks täiendatakse maksu- ja tolliameti erivahendite loetelu ja lisatakse loetelusse sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke.
Lisaks antakse maksu- ja tolliameti vormiriietuse kandmise õigus ka maksu- ja tolliameti peadirektorile ning sisekaitseakadeemia töötajatele. Tänase regulatsiooni kohaselt võivad vormi kanda Sisekaitseakadeemia Finatskolledži üliõpilased, aga mitte töötajad.
3. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses termini "üldarstiabi" asendamisega terminiga "perearstiabi"
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu esitatakse määruste kooskõlla viimiseks 1. juulil 2024. a jõustunud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatustega.
Seaduste muudatustega asendati “üldarstiabi” läbivalt sõnaga “perearstiabi”, sest see annab teenuse sisu selgemalt edasi. Nimistu alusel tegutsevatele perearstidele väljastati tegevusluba perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamiseks. Sellest sõnastusest võis arvata, et nimistu alusel peremeditsiiniteenuse osutamiseks piisab üldarsti kompetentsist, mis ei vasta tõele. Nimistu saab olla kinnitatud vaid peremeditsiini erialaga arstile. Üldarsti mõistet seadustes ei kasutata.
Eelnõu kohaselt asendatakse tervishoiuteenuste loetelus ja Tervisekassa põhikirjas sõna “üldarstiabi” läbivalt sõnaga “perearstiabi”.
Perearstiabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Perearsti residentuuri läbinud arst saab osutada nii üldarstiabi, mida Tervisekassa rahastab vastava lepingu alusel, kui ka perearstiteenust eriarstiabi tegevusloa alusel. Viimati nimetatu ei ole nimistupõhine ega riiklikult rahastatud teenus.
Määrus jõustub üldises korras.
4. Soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse tegevuse lõpetamine
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt lõpetatakse Soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse tegevus, kuna Eestis elab alaliselt vähem soomlaseid kui kultuuriomavalitsuseks nõutav 3000 ja luhtunud on kaks järjestikkust Soome vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimist, kuna nendel osales vähem kui pool valijate nimekirja kantud inimestest.
Otsus ei tähenda kultuuriühingu, kelle kaudu kultuuriomavalitsus tegutseb, likvideerimist.
Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse staatus tagab riigieelarvelise toetuse suurusjärgus 57 000 eurot aastas, mida kultuuriühing enam saama ei hakka.
Võrdselt teiste Eestis asutatud kultuuriühingute või -liitudega saab ühing taotleda toetust riigieelarve meetmetest, mis on mõeldud rahvusvähemuste katusorganisatsioonidele ja kultuuriseltsidele, mille rakendajaks on Integratsiooni Sihtasutus.
Soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsust saab edaspidi uuesti moodustada, kui on täidetud selleks vajalikud nõuded.
5. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine, riigivara üleandmine ja varasema sellekohase otsuse muutmine (Kose vallas Puusepa külas Spordibaasi kinnistu ja Ruhnu külas Piirioja kinnistu)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) antakse üle kultuuriministeeriumi valitsemisel olev Harjumaal Kose vallas Puusepa külas asuv Spordibaasi maa suurusega 66 598 m² ühiskondlike ehitiste jaoks. RKASist võetakse välja riigi omandisse Ruhnu külas asuv Piirioja elamumaa suurusega 5170 m².
Hoonestatud Spordibaasi kinnistu antakse RKASile üle, kuna riigile pole seda vara vaja. Lisaks peamajale ning abihoonetele asuvad kinnistul spordirajatised, mis on üüritud spordi- ja noortelaagrite korraldamiseks Audentese Spordiklubi MTÜle. Audentes soovib üürilepingut lõpetada.
Piirioja maa võtab riik RKASi aktsiakapitalist välja, et anda see Ruhnu vallale. Ruhnu vajab kinnistut, et üürida seda valla spetsialistidele. Kinnistul on heas seisukorras väike elamu, abihoone ja alajaam. Seni üüris kinnistut päästeamet ja majas elas kutseline päästja, kes soovis 1. juulist üürilepingu lõpetada.
6. Eesti kodakondsuse andmine (31 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 31 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Kodakondsuse taotlejatest 24 on praegu Venemaa, 3 Ukraina, 2 Türgi ja 2 India kodanikud.
Muus osas vastavad kõik kodakondsuse taotlejad seaduses sätestatud tingimustele Eesti kodanikuks saamisel.
7. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras emale ja tema alaealisele lapsele.
8. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus inimesele, keda on kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
9. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on seitsmel korral karistatud kriminaalkorras. Lisaks on ta korduvalt pannud toime kaks väärtegu. Praeguseks on isiku karistatus kuritegude eest kustunud, kuid arvestades nende iseloomu ja hilisemaid väärtegusid, pole võimalik taotlust rahuldada.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
10. Magusa joogi maksu seaduse eelnõu (418 SE) Riigikogu menetlusest tagasivõtmine
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt otsustab valitsus võtta Riigikogu menetlusest tagasi möödunud valitsuse koosseisu algatatud seaduse eelnõu magusa joogi maksu kehtestamisest.
11. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
12. Euroopa Liidu Regioonide Komitee perioodi 2020–2025 liikme kandidaadi esitamine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Regionaal- ja põllumajandusminister teeb ettepaneku esitada Euroopa Liidu Regioonide Komitee põhiliikme kandidaadiks Harku Vallavolikogu liige Katrin Krause.
21. augustil avaldati Harku vallavanemale Katrin Krausele umbusaldust ning ta vabastati ametist. Ühtlasi lõppes sellega mandaat Regioonide Komitee põhiliikmena, kuna mandaadi alus muutus. 22. augustil taastati Harku valla valimiskomisjoni otsusega Katrin Krause volitused Harku Vallavolikogu liikmena. Eesti Linnade ja Valdade Liit esitas ettepaneku Katrin Krause jätkamiseks Regioonide Komitee liikmena volikogu liikme mandaadiga.
Regioonide Komitee liikmed nimetatakse konkreetselt, kas volikogu või valitsuse liikmelisuse alusel, mistõttu tuleb mandaadi aluste muutumisel Eestil liige uuesti nimetada.
Regioonide Komitee on Euroopa Liidu nõuandva staatusega poliitiline kogu, mille ülesandeks on kaasata regionaalsed ja kohalikud omavalitsused Euroopa Liidu otsustusprotsessi.
Eesti poolt võib liikmeks olla valla- või linnavolikogu liige ning valla- või linnavalitsuse liige.
Regioonide Komitee liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks.
Praegune Regioonide Komitee mandaadiperiood algas jaanuaris 2020.
13. Euroopa Liidu Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete kandidaatide perioodiks 2025-2030 esitamine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Regionaalminister teeb ettepaneku esitada Euroopa Liidu Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete kandidaadid perioodiks 2025-2030.
Liikmete kandidaatideks esitatakse Pärnu Linnavalitsuse liige Irina Talviste, Elva Vallavolikogu liige Marika Saar, Tallinna Linnavolikogu liikmed Maris Sild ja Tiit Terik, Rakvere Linnavolikogu liige Mihkel Juhkami, Pärnu Linnavolikogu liige Siim Suursild ja Tartu Linnavalitsuse liige Urmas Klaas.
Asendusliikmete kandidaatideks nimetatakse Rakvere Linnavolikogu liige Andres Jaadla, Rae Vallavolikogu liige Gerli Lehe, Viimsi Vallavolikogu liige Jan Trei, Harku Vallavolikogu liige Katrin Krause, Järva Vallavolikogu liige Rait Pihelgas, Võru Linnavolikogu liige Toomas Sarapu ja Haapsalu Linnavalitsuse liige Urmas Sukles.
Praeguse Regioonide Komitee mandaadiperiood lõppeb 25. jaanuaril 2025.
