1. Riigi eelarvestrateegia 2025-2028
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Strateegia eelnõu
Valitsus kinnitab riigi eelarvestrateegia 2025-2028.
Eelarvestrateegiat uuendatakse igal aastal – vajadusel täpsustatakse kolme eelseisva aasta eesmärke ja kavasid ning täiendatakse vähemalt ühe aasta võrra. Esimene eelarvestrateegia koostati 2000. aastal.
2. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Valitsuse seaduse muudatusega saab justiitsministeeriumist justiits- ja digiministeerium. Ministeeriumile lähevad üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu valdkonna ülesanded.
Muudatustega liiguvad uue nimega justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalasse digiühiskonnapoliitika, avalike e-teenuste, digiarengu ja küberturvalisuse, riigi infosüsteemide, kesksete võrgu- ja infosüsteemide ning side ja telekommunikatsiooniga seotud ülesanded.
Samuti liiguvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alt justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalasse Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja Eesti Interneti Sihtasutus.
Ümber korraldatakse ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevust. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumist liiguvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse ligipääsetavuse edendamine ja koordineerimine, maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise korraldamine ning maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine. Maa-amet liigub regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alla.
Siseministeeriumi valitsemisala täieneb elanikkonna kaitse valdkonnaga.
Eelnõu kohaselt muutuvad riigisekretäri ametikoha haridusnõuded. Riigisekretäriks sobivate inimeste ringi ei piirata üksnes inimestega, kellel on juriidiline kõrgharidus. Juriidilise kõrghariduse nõue kehtestati riigisekretärile 1995. aastal, kui riigisekretäri põhiülesanneteks oli õiguslik nõustamine, näiteks jälgimine, et õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega.
30 aastat hiljem on riigikantselei ülesanded oluliselt laiema ulatusega. Näiteks koordineerib riigikantselei kogu riigi strateegilist planeerimist ja EL asjades Eesti seisukohtade kujundamist. Valitsust ja peaministrit teenindav asutus analüüsib riigi julgeolekuolukorda, planeerib riigikaitset, töötab välja riigi kriisireguleerimise poliitikat. Riigisekretär on tippjuht, kelle roll tänapäeval eeldab ulatuslikke teadmisi mitte ainult õigusalal, vaid ka Euroopa Liidu, halduse, juhtimise, poliitika vallas. Õigusalaste ülesannete täitmisel saab riigisekretär toetuda riigikantselei õigusekspertidele.
Seadus on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.
3. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu on seotud 2025. a riigieelarve seadusega.
Eelnõu kohaselt lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ning kogukonnas elamise teenust ehk ööpäevaringne hooldusteenus saavatele vanaduspensionäridele.
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt makstakse üksi elava pensionäri vanaduspensioniealisele üksi elavale pensionärile, kelle sissetulek jääb alla pensionäritoetuse maksmise määra (2024. aastal 853 eurot).
Ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate inimeste huvid on pärast hooldereformi paremini kaitstud, sest inimeste omaosalus teenuse rahastamisel on tänu avaliku sektori suuremale rahalisele panusele vähenenud.
Alates 1. juulist 2023 katab ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulu osaliselt või täielikult inimese rahvastikuregistrijärgne kohalik omavalitsus. Pensionär peab endiselt ise tasuma oma toidu- ja majutuskulud ning muud isiklikud kulud.
Ka ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavad isikud tasuvad majutus- ja toitlustuskulude eest ning hooldusega seotud teenusekulude eest tasub riik.
Pensionäritoetuse maksmise määra ja pensionäritoetuse suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toetuse määra arvestamisel võetakse aluseks täisarvuni ümardatud keskmise vanaduspensioni 1,2-kordne suurus, mille Statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta.
Eelmiste aastate üksi elava pensionäri toetuse maksmise alusel tehtud prognooside kohaselt saab orienteeruvalt 7% pensionäritoetuse saajatest ööpäevaringset hooldusteenust. 2025. aastal on eeldatavalt hooldekodudes ligikaudu 6700 pensionäri, kellele enam pensionäritoetust ei maksta.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025.
4. Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu on seotud 2025. a riigieelarve seadusega.
2023. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muudatustega kaotati kahanev maksuvaba tulu ja kehtestati ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kellele kehtib kõrgem maksuvaba tulu. Ühtne maksuvaba tulu määrati jõustuma 2025. aastast.
Eelnõuga lükatakse ühtse maksuvaba jõustumine aasta võrra hilisemaks ja see hakkab kehtima 1. jaanuaril 2026. aastal. See on vajalik, kuna riigieelarve on keerulises seisus ja vastasel juhul ei õnnestuks puudujääki hoida alla 3 protsendi SKP-st, nagu Euroopa Liidus kokku on lepitud.
Samuti suurendatakse eelnõuga lähetuse päevaraha, laeva ja lennuki meeskonna toitlustamise, vastuvõtukulude, reklaamkingituste, töötaja majutamise, töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste, mittetulundusühingute poolt kingitud meenete ja isikliku auto kasutamise hüvitise sätteid.
Muudatuste eesmärk on ajakohastada maksuvabade hüvitiste piirmäärasid , mida ei ole aastaid muudetud ning mis ei ole enam kooskõlas tarbekaupade ja teenuste hinnamuutustega.
5. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga tõstetakse aastatel 2025-2028 alkoholi, tubakatoodete ja bensiini aktsiise.
Lisaks aktsiisiseaduses juba sätestatud alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusudele 2025. ja 2026. aasta jaanuaris, nähakse eelnõuga ette täiendav aktsiisitõus 5 protsendi ulatuses 2025. aasta juulis ja 2026. aasta jaanuaris.
Seega tõstetakse alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäära 2025. ja 2026. aastal kokku 10 protsenti. Selle lisandub aktsiisitõus 2027. ja 2028. aastatel, mil alkoholi ja tubakatoodete aktsiisi tõstetakse 5 protsenti.
Pliivaba bensiini ja teiste pliivaba bensiini aktsiisimääraga samaväärselt maksustatud kütuste, eeskätt lennukibensiini, aktsiisimäära tõstetakse 5 protsenti aastas järgneval neljal aastal. Aastal 2025 tõstetakse aktsiisimäära 1. juulist, aastatel 2026–2028 1. maist.
Eestis on bensiini aktsiisimäär püsinud muutumatuna alates 2018. aastast.
6. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu on seotud 2025. a riigieelarve seadusega.
Tegevuspõhisele jaotusele lisatakse kulude majandusliku sisu jaotus asutuste kaupa, mis varem esitati riigieelarve seletuskirjas. Muudatus ei mõjuta riigieelarvega kehtestatud limiite ja riigieelarve kasutamise paindlikkust, mis on seatud programmi tegevuse kuludele ning põhiseadusliku institutsiooni kulude kogumahule. Muudatuse tulemusena suureneb riigieelarve läbipaistvus Riigikogu ja avalikkuse jaoks.
EL õigusaktide muutumisest tulenevalt kaotatakse valitsusele nõue koostada ja heaks kiita stabiilsusprogramm.
Seadus jõustub 1. detsembril 2024.
7. Julgeolekumaksu seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu on seotud 2025. a riigieelarve seadusega.
Kuni 2028. aasta lõpuni kehtestatakse Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks vahendite saamiseks julgeolekumaks.
Julgeolekumaks koosneb kolmest osast:
1) 2% käibelt alates 01.07.2025;
2) 2% füüsiliste isikute tuludelt alates 01.01.2026;
3) 2% ettevõtete kasumilt alates 01.01.2026.
Eelnõus sätestatakse residendist füüsilise isiku ja mitteresidendi tulu ning residendist äriühingu ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha kasumi maksustamine. Julgeolekumaksu käibemaksukomponent ehk käibe täiendav 2%line maksustamine on kavandatud käibemaksuseaduse muudatusena eelnõu rakendussätetes. Samuti nähakse eelnõu rakendussätetes ette julgeolekumaksu kehtestamisega seotud muudatused ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses ja maksukorralduse seaduses.
Käibemaksuseaduse muudatus on kavandatud jõustuma 01.07.2025 ning julgeolekumaksu seadus on kavandatud jõustuma 01.01.2026.
Prognoositav mõju eelarvele on 2025. a 113 mln, 2026. a 751 mln, 2027. a 784 mln ja 2028. a 822 mln.
8. Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Seaduse eelnõu
Perehüvitiste seaduse muudatustega vähendatakse alates 1. jaanuarist 2026. a vanemahüvitise ülempiiri senise kolmekordse üle-eelmise kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu asemel kahekordsele (2024. a aastal ülempiir 4733,53 eurot). Samuti ühtlustatakse vanemahüvitise määramise põhimõtteid ja kehtestatakse ülempiir ka ema vanemahüvitisele. Samal ajal kaotatakse vanemahüvitise vähendamise nõue töise tulu teenimise korral.
Ravikindlustuse seaduse muudatustega nähakse ette ravikindlustatud isiku retsepti omaosaluse alusmäära suurenemine 2,50-lt eurolt 3,5 eurole alates 1. jaanuarist 2025. a. Alates 1. aprillist 2025. a suureneb ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5-lt eurolt 20 euroni ja haigla voodipäevatasu suureneb 2,5-lt eurolt 5-le eurole. Erand kõrgemast visiiditasust nähakse ette haavatavamatele elanike rühmadele (toimetulekutoetuse saajad, vähenenud töövõimega inimesed, alla 19-aastased lapsed, lapseootel naised, üle 63-aastased, töötud), kellel jääb visiiditasuks 5 eurot. Korduvvastuvõttude vajaduse korral, kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud isiku jälgimisele või ravile, tohib edaspidi visiiditasu maksmist nõuda isikult kord aastas. Sarnased õigused ja piirangud visiiditasude nõudmisel hakkavad edaspidi kehtima ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikule (füsioterapeut, kliiniline psühholoog ja logopeed), kes osutab iseseisvalt ambulatoorset tervishoiuteenust pere- või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel. Lisaks kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2026. a ajutise töövõimetuse hüvitisele samadel alustel ülempiir nagu vanemahüvitisel. Inimesele makstava ühe kalendripäeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiriks on kindlustusjuhtumi alguspäeva kalendriaastast arvestades üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus jagatud 30-ga.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatused võimaldavad tööandjatel ja FIE-del sotsiaalmaksuvabalt kompenseerida töötajatele ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe.
Sotsiaalmaksuseaduse muudatuste kohaselt lõpetatakse alates 1. jaanuarist 2026. a riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine kindlustatud isiku mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab ühte või kahte 3–8-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui 8-aastane.
Tervisekassa seaduse muudatuste kohaselt tunnistatakse kehtetuks säte, mis lubas majandusaastas eelmiste perioodide jaotamata kasumit kasutusele võtta kuni 30 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7 protsenti eelmisel kalendriaastal Tervisekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kuludest. Piirangu kaotamine võimaldab edaspidi Tervisekassa nõukogul otsustada puudujäägi katmine jaotamata tulemist suuremas mahus. Jaotamata tulemi kasutuselevõtu otsustab jätkuvalt Tervisekassa nõukogu juhatuse ettepanekul. Tervisekassale kehtestatakse tagasinõudeõigus ka ravikindlustusega hõlmamata isiku tervishoiukulutustele. Tervisekassa seaduse muudatused jõustuvad üldises korras.
Lisaks pikendatakse alates 1. jaanuarist 2025. a perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegu 30 tööpäevani.
9. Vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse vangistusseadust, et Tallinna Vanglat oleks võimalik 1. aprillist 2025 kasutada ka piirkondliku arestimajana ehk arestiga karistatute, samuti kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud inimeste kinnipidamiseks.
Praegu saab neid isikuid kinni pidada ainult kas Tartu või Viru vanglas.
10. 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Valitsus kinnitab järgmise aasta riigieelarve eelnõu. Enne eelarve ja riigi eelarvestrateegia kinnitamist kuulab valitsus ära eelarvenõukogu arvamuse eelarvestrateegia eesmärkide kohta.
2025. aasta riigieelarve eelnõu on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2025–2028, rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosiga ning tegevusi kavandatakse nendele vastavalt.
