1. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga luuakse raamistik tööalase tegevusega teatavaks saadud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisteadete vastuvõtmiseks, järelmeetmeete ja tagasiside andmiseks ning teavitaja kaitsmiseks.
Eelnõu eesmärk on reageerida võimalikult kiiresti ja tulemuslikult Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumistele, et tagada õiguskorra toimimine ja avalike huvide kaitsmine.
Eelnõuga nähakse ette teavitaja kaitse isikuline ja sisuline kohaldamisala, kaitse saamise tingimused ja ulatus ning teavitamise viisid ja kanalid. Teavitamiseks luuakse kolmeastmeline teavitamise süsteem, st asutusesisene ja asutuseväline teavitamine ning üldsusele avalikustamine. Eelnõuga sätestatakse, millistel asutustel ning juriidilistel isikutel on kohustus luua asutusesisene teavituskanal, mis võimaldab konfidentsiaalselt rikkumisest teavitada. Asutusevälise teavituskanali loomise kohustus on eelnõu kohaselt pädevatel asutustel, st riigiasutustel, millel on seadustest tulenevalt kohustus rikkumisi menetleda. Kuna rikkumisest teavitamise eesmärk on rikkumise kõrvaldamine võimalikult kiiresti ning vähese avalikkuse tähelepanuga, siis tuleks esmajoones teavitada seda asutust või ettevõtet, kus rikkumine aset leiab või on toimunud, või rikkumise kõrvaldamiseks pädevat riigiasutust. Teavitajal on võimalik valida, kas ta teavitab esmalt asutusesiseselt ning seejärel vajadusel asutuseväliselt või kohe asutuseväliselt. Üldsusele avalikustamisel kaitse saamise eelduseks on üldiselt eelnev asutuseväline teavitamine. Selline lähenemine kaitseb potentsiaalselt rikkujaks olevat asutust või ettevõtet võimaliku mainekahju eest, mis võib kaasneda rikkumise tarbetu avalikustamisega enne rikkumisele sisulise hinnangu andmist. Lisaks on eelduslikult rikkujaks oleval asutusel või ettevõttel kõige lihtsam rikkumine kõrvaldada ning sellega taastada eelnev olukord.
Asutuseväliste teavituskanalite loomisel kasutatakse ära juba olemasolevaid järelevalvemehhanisme ning asutuseväliste rikkumisteadete vastuvõtjaks on asutused, kes on ka praegu pädevad rikkumisi menetlema või järelevalvet teostama. Üldsusele avalikustamine ei peaks olema eelduslikult esimeseks teavitamise viisiks, mistõttu avalikkuse poole pöördumisel saab teavitaja kaitse piiratud tingimustel. Üldsusele avalikustamisel kõnesolevas seaduses sätestatud eelduste sisustamisel on oluline tagada ühelt poolt avalikud huvid ja sõnavabadus ning teiselt poolt teavitamisest puudutatud isikute õiguste kaitse ja avalikkuse poole pöördumise õiguse kuritarvitamise vältimine.
Seadus on planeeritud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril.
Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (teavitajate kaitse direktiiv), mille eesmärk on Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitajate kaitse. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 2021. aasta 17. detsember.
Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmiga aastateks 2023–2027 (punkt 11.8).
Valitsus kiitis analoogse eelnõu heaks 16. detsembril 2021, kuid seaduse eelnõu langes Riigikogu menetlusest välja.
2. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 "majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Tüüp: Määruse eelnõu
Muudatustega liidetakse ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsleri ning majandusarengu asekantsleri ametikohad – majanduse ja innovatsiooni asekantsleri ametikohaks. Asekantslerile hakkavad alluma ettevõtluse osakond (praegu ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond) ning innovatsiooni ja targa majanduse osakond (praegu majandusarengu osakond). Muudatused võimaldavad hakata paremini kujundama ja juhtima antud valdkonda ning toovad suurema tähelepanu alla majanduse ja innovatsiooni pikaajalised väljakutsed.
Põhimääruse muudatusega luuakse uus asekantsleri ametikoht – strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler, kelle alluvusse viiakse seni kantslerile allunud kuuest osakonnast kolm – eelarveosakond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond ning strateegiaosakond. Kantslerile jäävad alluma edaspidi kolm osakonda – avalike suhete osakond, personaliosakond ning õigusosakond.
Põhimääruse muutmisega korrastatakse ministeeriumi struktuuri, et luua piisav paindlikkus ministeeriumi põhiülesannete tulemuslikumaks täitmiseks ja organisatsiooni arendamiseks.
3. Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korralduse nr 162 "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" muutmine
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kliimaminister teeb ettepaneku arvata Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogust välja Priit Lombi, Hardi Tulluse, Margit Martinsoni, Ülo Needo ja Randel Läntsi ning nimetada nõukogu liikmeteks Karel Rüütli, Kadri Landi, Pille Ligi, Marek Metslaidi ja Keit Kasemetse. Nõukogus jätkavad Merike Saks ja Ahti Kuningas ning Yoko Alender ja Jevgeni Ossinovksi.
RMK nõukogu on üheksaliikmeline. Sinna kuuluvad kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget, kaks kliimaministeeriumi esindajat, üks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, üks rahandusministeeriumi esindaja ning kolm asjatundjat valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Nõukogu liikmed nimetatakse kolmeks aastaks.
4. Vabariigi Valitsuse 14. oktoobri 2021. a korralduse nr 354 "Teadus- ja Arendusnõukogu koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu
Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) koosseisu nimetatakse kolm uut liiget ja täpsustatakse valitsuse liikmete ametinimetusi. TAN-i liikmeks nimetatakse kliimaminister Kristen Michal, süvatehnoloogia ettevõtte LightCode Photonics juht Heli Valtna ja Tartu Ülikooli molekulaarse ökoloogia professor Maarja Öpik.
Liikmete arvu suurendamine võimaldab kaasata täiendavat kompetentsi riigile prioriteetsetes valdkondades, muutes samas arutelud mitmekesisemaks ja toetades enamate huvigruppide vajadusi rahuldavate lahenduste leidmist. Uute liikmete osas on arvesse võetud valdkonna eest vastutavate ministeeriumite ettepanekuid ja osapoolte soovitust säilitada riigi, ettevõtjate ja teadlaste vaheline tasakaal.
Muudatus lähtub 10. augusti istungil kinnitatud TANi põhimääruse muudatusest, millega suurendati TANi koosseisu 15 liikmele.
5. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus ühele isikule tingimusel, et ta vabastatakse Vene kodakondsusest.
6. Eesti kodakondsuse andmine (46 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 46 isikule naturalisatsiooni korras.
7. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse India kodakondsusest.
8. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Vene kodakondsusest.
9. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus.
10. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse Vene kodakondsusest.
