1. Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (ehitustööde andmete esitamine) eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga nähakse ette kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine ehitussektoris. Peamiseks kohustatud isikuks on peatöövõtja, kellel on lisaks alltöövõtja tuvastamise kohustusele ka kohustus kinnitada MTA veebikeskkonnas eeltäidetud andmetele tuginedes aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd ja esitada ehitustööde tellija andmed.
Ka ehitusplatsi elektrooniline registreerimissüsteem, mis võimaldab ehitusplatsil viibimise aega fikseerida, tuleks hankida peatöövõtjal. Süsteemi kasutamiseks (andmete kogumiseks, edastamiseks ja andmete MTA süsteemi abil kontrollimiseks) ning ehitusplatsil viibivate isikute tuvastamise hõlbustamiseks nähakse ette ühtne töötajate kaartide vorm.
Kaardid valmistab ja väljastab MTA lepingupartner, kes leitakse riigihanke korras. Andmete kogumisel uuenduslikkuse ja paindlikkuse säilitamiseks jäetakse peatöövõtjale vabadus kasutada vajaduse ja võimaluse korral ehitusplatsil ka ID-kaarti või muud keskse registreerimissüsteemiga ühildatavat tuvastusvahendit (sh mobiilirakendust).
Eelnõu eesmärk on leevendada ehitussektori kõrget maksuriski, välistööjõu kasutamisega seotud riske ning töökeskkonna ja –ohutuse riske. Käibemaksukohustuse rikkumise ja osalise ümbrikupalga maksmise mõju on riigieelarvele ligi on hinnanguliselt miinus 20 miljonit eurot aastas.
Eelnõu on välja töötatud koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. oktoobril 2023.
2. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on maandada virtuaalvääringutega seonduvat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, kehtestades täiendavaid nõudeid tegevusele ja teenusepakkujatele.
Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, mis on vajalikud seoses MONEYVALi hindamisega. Rahapesu, terrorismi rahastamist ja massihävitusrelvade leviku rahastamist käsitlev riiklik riskihinnang Tulemusel selgus, et nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkujatele ei maanda piisavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, mis kaasnevad nende tegevusega.
Tõstetakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate osa- ja omakapitalinõuet 12 000 eurolt 125 000 euroni ja sõltuvalt tegevusalast 350 000 euroni. Muudatus koos omavahendite nõude kehtestamise ja audiitorkontrolli nõudega tagab ettevõtete parema kapitaliseerituse, mis omakorda kaitseb võlausaldajaid ja kliente. Koos riigilõivu tõusuga 3200 euro pealt 10 000 euroni ja ettevõtte tegevusloa muutmise riigilõivu kehtestamisega 3300 euro määras tõuseb ettevõtte loomise kallidus, mis omakorda vähendab nende isikute huvi tegevusloa vastu, kes ei kavatse tegevusalal tegutsema asuda.
Kehtestatakse kõrgharidusnõue ja kaheaastase erialase töökogemuse nõue virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikmetele ning piiratakse sama juhatuse liikme ja kontaktisikuga seonduvate virtuaalvääringu teenuse pakkujate arvu. Kontaktisik on ettevõttes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise osas vastutust kandev isik, kes on Rahapesu Andmebüroo esmakontakt ettevõtjaga. Muudatus raskendab äritegevust, mis seisneb ühe isiku poolt massiliselt tegevusloaga ettevõtete loomist ja seejärel nende müüki. Samuti pärsib muudatus võimalusi kasutada nn „tankiste“.
Kui Rahapesu Andmebüroo tühistab virtuaalvääringu alase tegevusloa või teeb negatiivse otsuse virtuaalvääringu alase tegevusloa väljastamise osas, siis eelnõu kohaselt järgneva kahe aasta jooksul ei väljastata isikule uut virtuaalvääringu alast tegevusluba. Samuti välistatakse tegevusloa peatamine. Muudatused takistavad virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuslubade suures hulgas taotlemist samade isikute poolt, kes ei vasta tegevusloa väljastamise nõuetele või kelle eesmärgiks pole virtuaalvääringu teenuse pakkumine. Tegevuslubade massiline taotlemine takistab Rahapesu Andmebürool teiste ülesannete täitmist.
Lähtudes riikliku riskihinnangu tulemustest täiendatakse aluseid, mille korral on mittetulundusühingute sektori juriidilised isikud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt kohustatud isikud, kes peavad rakendama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevaid hoolsusmeetmeid, et maandada riske.
Lisaks on eelnõus muudatused kasusaajate andmekogu asutamisega seonduvalt, mis võimaldavad pankadel esitada vajadusel pangasaladust andmekogule ja registripidajal määrata valeandmete esitamise või andmete esitamata jätmise korral trahvi. Rahapesu Andmebüroole antakse õigus teostada oma töötajate ja ametnike osas taustakontrolle.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK. Eesti õigus vastab direktiivi nõuetele, kuid vajalik on lisada normitehnilised märkused. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 1. august 2021. a.
Seadus jõustub 1. veebruaril 2022.
3. Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt nähakse esmakordselt ette pikaajalise hoolduse mõiste. Pikaajaline hooldus tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid.
Pikaajalise hoolduse süsteemi muudatuste esimesse etappi kuulub ka perekonnaseaduse muutmine eesmärgiga vabastada teise astme sugulased ülalpidamiskohustustest ehk edaspidi ei ole lapselaps kohustatud oma vanavanema hoolduse eest tasuma.
Eelnõuga nähakse ette kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuse õigus omal algatusel välja selgitada keskmise, raske ja sügava puude raskusastmega täisealise isiku abivajadus. KOV-i üksus võib omal algatusel välja selgitada keskmise või raske puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse ning KOV-i üksus peab omal algatusel välja selgitama sügava puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse. Muudatuse tulemusel on puudega inimestele paremini ja terviklikumalt tagatud vajalik abi nii riigi kui kohaliku omavalitsuse poolt.
Lastekaitseseaduse muutmise üks eesmärk on luua KOV-ile õigus saada terviklik ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest, kellele on taotletud puude raskusastet, et selgitada välja nende laste ja perede täiendav abivajadus. Varasemad analüüsid näitavad, et puudega lastel on raskusi vajaliku abi ja teenusteni jõudmisel ning tihti ei tea lapsevanem, kuhu enda murega peaks pöörduma.
Muudatuse tulemusena saab KOV proaktiivselt perede poole pöörduda, pakkudes vajadusel abi ja toetavaid teenuseid, mis ennetavad abivajaduse süvenemist. Loodava süsteemi eesmärk on suurendada puudega inimeste abi saamise võimalusi ning parandada nende toimetulekut, pakkudes neile ennetavalt nõustamist ja tuge. Kuigi loodav süsteem võimaldab KOV-il puudega inimesega kui potentsiaalselt haavatavama sihtrühmaga proaktiivselt ühendust võtta, vastutab inimene oma heaolu tagamise eest eeskätt ise ja seetõttu on inimesel õigus abi vastuvõtmisest keelduda.
Eelnõus on lisaks mitmeid muudatusi, mis puudutavad näiteks erihoolekandeteenuseid, KOV sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooni, üldhooldusteenuse viibimiskoha regulatsiooni, toimetulekutoetust, seksuaalselt väärkoheldud lapsi, asendushooldust, üksi elava pensionäri toetust, vanaduspensioniealiste inimeste puude määramist.
Lisainfo eelnõu kohta: https://www.sm.ee/et/sotsiaalhoolekande-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seaduse-eelnou
4. Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) direktiiv 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (tähtaeg 28. juuni 2022. a).
Eelnõu eesmärk on tagada igale erivajadusega inimesele, et ta ei jää toodete ja teenuste kasutamisel hätta, vaid et ta leiab alternatiivse formaadi toote kasutamiseks ning teenuse tarbimiseks. Seeläbi on eesmärk kujundada kaasavam ühiskond, et lihtsustada piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste iseseisvat toimetulekut.
Eelnõuga nähakse ette ligipääsetavuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded, ettevõtja kohustused ligipääsetavuse tagamiseks, ligipääsetavusnõuetele vastavuse hindamine ja vastavuseeldus ning riiklik järelevalve ja vastutus. Samuti võetakse kasutusele terminid, mis on seni olnud õiguslikult määratlemata ning mille määratlemise vajadus tuleneb direktiivi ülevõtmisel kasutatavatest mõistetest.
Eelnõu kohaselt tuleb ligipääsetavaks muuta näiteks iseteenindusterminal selliselt, et sularahaautomaati saab mugavalt kasutada ratastoolis liikumispuudega inimene, aga ka laps, lühikest kasvu täiskasvanu ja eakas.
Eelnõu muudatused puudutavad ettevõtjat, kellele seatakse kohustus kavandatavate nõuete täitmiseks. Põhinõudeks on, et toode ja teenuse ning nende kohta antav teave peavad olema hoomatavad rohkem kui ühe meele kaudu (nt sularahaautomaat võimaldab kasutada isiklikke kõrvaklappe, sisaldades ka kõnetuvastustehnoloogiat ja võimaldades pikendada toimingu tegemiseks eraldatud aega kui see on piiratud). Ettevõtjale pannakse sisuliselt kohustus järgida funktsionaalseid väljundeid, mida toode või teenus ning teave peavad täitma (nt kui toode või teenus nõuab kasutajalt häälsisendit, tuleb pakkuda vähemalt üks režiim, mis häälsisendit ei nõua). See, kuidas ühe või teise nõude täitmiseni jõuda, on jäetud lahtiseks. Selle saab otsustada ettevõtja toote või teenuse arenduse käigus. Sel viisil on soovitud jätta ruumi innovatsioonile. Nõudeid ei kohaldata mikroettevõtjast teenuseosutajale ehk alla 10 töötajaga ettevõttele, kelle aastakäive ei ületa 2 miljonit eurot.
Eelnõu on planeeritud jõustuma 2022. aasta 28. juunil. Seaduse nõudeid kohaldatakse alates 2025. aasta 28. juunist turule lastava toote ja osutatava teenuse suhtes. Enne 2025. aasta 28. juunit sõlmitud teenuseleping, mille tingimused kohalduvaid ligipääsetavusnõudeid ei arvesta, kehtib edasi muutmata kujul kuni selle kehtivusaja lõpuni, kuid kõige kauem 2030. aasta 28. juunini.
5. Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad elatisabi maksmist ning vanemapuhkuste ja - hüvitiste süsteemi 1. aprillil 2022 jõustuva regulatsiooni täpsustusi.
Eelnõuga täiendatakse senist elatisabi määramise ja maksmise regulatsiooni pankrotimenetlusaegse elatisabi sätetega, et lapsel, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, oleks ka pankrotimenetluse ajal võimalik saada riigilt elatisabi.
Elatisabi kuni 100 eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Kehtiva seaduse kohaselt on elatisabi võimalik taotleda nii kohtumenetluse kui täitemenetluse ajal.
Probleem tekib juhul, kui võlgnikust vanema suhtes kuulutatakse välja pankrot ning algab pankrotimenetlus. Kui täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, siis see tähendab seda, et lapsel ei ole enam võimalik täitemenetlusaegset elatisabi saada.
Pankrotimenetlus võib kesta kauem kui aasta ning lapsel puudub sellel perioodil õiguslik alus elatisabi saada.
Kehtiv perehüvitiste seadus ei sisalda aluseid ega regulatsiooni, mis lubaks maksta elatisabi pankrotimenetluse ajal.
Sihtrühma suuruseks on aasta kohta hinnanguliselt 40 last, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot ja kes ei saa seetõttu praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt elatisabi taotleda. Hinnanguliselt on aastane kulu riigieelarvele 50 000 eurot.
Kavandatud muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. juulil 2022.
6. Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga (Prümi lepingu) ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on lihtsustada Prümi seaduses toodud riiklike kontaktpunktide, riiklike kontakt- ja koordineerimispunktide ning pädevate asutuste ja ametnike määramise deklaratsiooni tegemist ja muutmist.
7. „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” kaheksandad muudatusettepanekud ning volitatakse maaeluminister Urmas Kruuset vajadusel esindama Eesti Vabariiki arengukava muudatustega seotud läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga.
Arengukava hõlmab perioodi 2014–2022 ning keskendub kuuele Euroopa Liidu (EL) prioriteedile maaelu arengu valdkonnas. Aastad 2021 ja 2022 on üleminekuaastad uuele ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) perioodile. Arengukava kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Arengukava sisaldab kokku 17 meedet ja 41 tegevuse liiki. 2021. a detsembriks on kõik meetmed rakendunud. Arengukava avaliku sektori kogueelarvest (kogusummas 1 300 034 865 eurot) on 2021. aasta 30. novembri seisuga toetusesaajatele välja makstud 887 104 156 eurot, mis teeb arengukava finantsplaani täitmise protsendiks 68,2. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta 31. detsembrini.
8. Vabariigi Valitsuse 18. augusti 2005. a määruse nr 220 "Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga lubatakse kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul rajatise püstitamine Meriküla tee kinnistu tarbeks. Muudatus on vajalik, kuna on tekkinud vajadus rajada uus, ohutu liiklemiseks vajalik rajatis. Muudatus on algatatud kohaliku omavalitsuse ettepanekul.
Kehtiva korra kohaselt on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud muu hulgas teede ja tehnovõrgu rajatiste hooldustööd ja uute rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks, kuid mitte uute rajatiste püstitamine kaitsealal asuva kinnistu tarbeks. Looduskaitseseaduse alusel võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks.
Meriküla tee on transpordimaa sihtotstarbega munitsipaalomandis olev maa. Ehitisregistrisse on rajatisena kantud teel olev torustikutorn ja keerdtrepp, mille rajas Muraste uuselamurajooni ehitamise algusaastatel, umbes 2003. aastal piirkonna arendaja. Praeguseks ei vasta torustikutorn, keerdtrepp, selle piirded ja platvormile pääs ohutusnõuetele ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti seisukohti arvestades suleti rajatis inimestele liikumiseks 2020. aastal. Ohutusnõuetele mittevastav trepp lammutatakse ja selle asemele püstitatakse oluliselt muudetud rajatis. Arhitektuurse lahendusena on pakutud ehitada klindist allapääsuks kaks kandvat seina, mille vahele on paigaldatud lift ja trepp, muutub ka liftitorni asukoht.
Kaitseala paikneb Harju maakonnas Harku vallas Meriküla ja Muraste külas.
9. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on suurendada õpetaja tööjõukulude toetuse õpilaspõhist määra, üldharidustoetusesse lisandub nii nimetatud kultuuriranitsa toetus. Muudetakse ka kohalike teede hoiu toetust.
Eelnõu kohaselt suurendatakse õpetaja tööjõukulude toetuse õpilaspõhist määra 1648 eurolt 1769 euroni (+7,3%). Muudatus on seotud õpetaja palga alammäära suurenemisega 1315 eurolt 1412 euroni.
2022. aastal on üldharidustoetusesse lisandunud 0,9 miljonit eurot munitsipaalkoolide põhikooli õpilaste kultuuriasutuste õppekäikude toetuseks õppekavas ette nähtud kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamiseks. Toetust antakse ühe põhikooli statsionaarses õppes õppiva õpilase kohta keskmiselt 7,6 eurot (keskustes 6,6 eurot, hõreda asustusega piirkondades kuni 13,6 eurot).
Kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide pidamiseks antav riigieelarveline toetus suureneb 2022. aastal nende muudatuse mõjul kokku 357,8 mln eurolt 380,7 mln eurole (+6,4%).
Kehtivas õiguses peab eratee avalikuks kasutamiseks määramise aluseks olema kas lihtkirjalik leping, servituut või sundvaldus. Paljudel juhtudel on eratee määratud avalikuks kasutamiseks üksnes volikogu otsusega, mis ei ole korrektne alus.
Kokkuleppel omavalitsustega antakse neile ühe aastane üleminekuaeg õiguslikud alused korda ajada ja 2022. aastal veel võetakse kohalike teede hoiu toetuse jaotamisel arvesse üksnes volikogu otsusega avalikuks kasutuseks määratud erateed. 2023. aastast võetakse arvesse üksnes need avalikus kasutuses olevad erateed, mis on avalikuks kasutamiseks määratud seadusega ette nähtud korras.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022.
10. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 112 „Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu on koostatud 1. jaanuaril 2022. a jõustuvate hädaolukorra seaduse muudatuste rakendamiseks, millega antakse politsei- ja piirivalveameti ülesanded ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamisel ja selle läbiviimisel üle päästeametile. Eelnõuga tehakse tehnilised muudatused, millega viiakse määruse tekst kooskõlla uue aasta esimesel päeval jõustuva seadusega.
Määrus on kavandatud jõustuma samal ajal seadusega ehk 1. jaanuaril 2022.
11. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Määruse eelnõu
15. juulil 2021. a jõustusid isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudatused, millega luuakse õiguslik alus asutada automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (ABIS).
Määruse eesmärk on kehtestada andmekogu ABIS põhimäärus, milles sätestatakse selle pidamise kord, määratletakse töötlejad, loetletakse andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis ning reguleeritakse juurdepääsuõigused.
Andmekogusse ABIS koondatavaid biomeetrilisi isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse eri seaduste alusel juba praegu, ent nende andmete töötlemise taristu on hajutatud ning ei võimalda selliseid andmeid võrdselt ja ühetaoliselt hallata, sealhulgas tagada andmete turvalisus. Peale selle on praegused isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused vananenud ja neid on vaja uuendada.
12. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu
Kehtestatakse uus Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu.
Eelnõu eesmärk on parandada ravivõimaluste kättesaadavust kindlustatud isikutele.
Eelnõu peamiste muudatuste kohaselt lisatakse loetellu uued raviteenused, näiteks depressiooni raviks psühhiaatri suunamisel peaaju stimulatsioon nõrga elektrilise vooluga, kolju- ja näokirurgia preoperatiivne 3D mudelite planeerimine jm. Samuti laiendatakse diagnostikavõimalusi, näiteks naha alla paigaldatav seade ajuinfarktiga patsientidele, söögitoru pH-meetria, lisavahend lokaalseks kusepõiesiseseks raviks ning muudetakse olemasolevate teenuste tingimusi, näiteks päevakirurgias.
Uuendatakse ka olemasolevate teenuste hindasid, näiteks verekomponentide hinda malaaria tekitaja vastaste antikehade määramisel ja laste vaimse tervise õe vastuvõtu aja pikendamisel.
Üldarstiabis suurendatakse perearsti baasraha, et tagada nimistute teenindamiseks vajalik kõnekeskuse teenus ja lisatakse baasrahasse vahendeid muude kulude katteks 7% baasrahast (kulud, mis on teenuse osutamiseks vajalikud, kuid mida ei ole võimalik ette määrata). Lisatakse uus teenus „Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni veebikonsultatsioon ühes kalendrikuus”, millega tagatakse teenuse kättesaadavus vaegkuuljatele ja kõnepuudega isikutele, kellel on suhtlemine tavatelefonikõne vahendusel raskendatud.
Samuti lisatakse loetellu uued erialad erialadevaheliseks e-konsulteerimiseks laste oftalmoloogias ning plastika- ja rekonstruktiivkirurgias eesmärgiga luua tervishoiuteenuste osutajatele võimalus konsulteerida patsiendi ravi osas.
Lisatakse tulemustasu maksmise võimalus psühhiaatrias efektiivse töökorralduse motiveerimiseks ja kaks kaugteenuse näidisprojekti („Psoriaasi patsiendi terviklik jälgimine raviteekonnal ja haiguse ägenemiste ennetamine“ ja „OnKontakt – vähipatsiendi e-tugi“). Kaugteenuste puhul eristatakse video teel vastuvõtu teenus.
Lisatakse tulemustasu koolitervishoiuteenuse osutajale haigusi ennetava tulemusliku töö, kvaliteedi hindamise ja kooliõe pädevuse eest, mida makstakse koolitervishoiuteenuse osutajale, kui ta on täitnud kõik kooliõdede kvaliteedisüsteemi kriteeriumid ehk nii ennetuse, kvaliteedi hindamise kui ka erialase pädevuse osa. Esimest korda rakendatakse kvaliteedisüsteemi 2022/2023. õppeaastal.
Samuti laiendatakse tasuta hambaravi võimalusi hematoloogilistele ja onkoloogilistele patsientidele, kelle hambaravi vajadus on põhihaiguse tõttu oluliselt suurenenud.
Huule-suulaelõhe, muude näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengute ja harvikhaiguste korral võimaldatakse vanemate kui 19-aastaste isikute ortodontiline ravi, kuna ravi on vajalik hilisemas vanuses.
Laiendatakse kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist saavate isikute ringi töötutele ja toimetulekutoetust saavatele isikutele.
Tervishoiuteenuste loetelus tehtud muudatused on heaks kiidetud Eesti Haigekassa nõukogus 5. novembril 2021.
Tervishoiuteenuste loetelu muudatuste kogumõju 2022. aastal on Eesti Haigekassa eelarvele kuni 10,36 miljonit eurot. Rahalised vahendid on selleks haigekassa eelarves olemas. Tervishoiuteenuste loetelu muudatused on tehtud erialaühenduste esitatud tervishoiuteenuste ja ravimiteenuste taotluste alusel ning Eesti Haigekassa ettepanekul.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022.
13. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Viimsi vallale (Haabneeme alevikus Rohuneeme tee 41a)
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek tasuta võõrandada Viimsi vallale Haabneeme alevikus Rohuneeme tee 41a kinnistu avalikult kasutatava parklaks (76-le autole).
14. „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri kinnitatakse uues sõnastuses, mis kajastab struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumidelt laekunud ettepanekuid. Samuti on meetmete nimekirjas vähendatud meetmete tegevuste eelarveid 2021. aastal Vabariigi Valitsuse reservist kaetud finantskorrektsiooniotsuste võrra, mistõttu rakenduskava ülebroneering väheneb 2 056 733 euro võrra.
Uues meetmete nimekirjas väheneb Euroopa Liidu toetus 2 056 733 euro, riiklik kaasfinantseering kokku 104 675 euro, omafinantseering 2 239 351 euro ning meetme tegevuste kogumaksumus 4 400 759 euro võrra. Meetmete nimekirja kogumaht (ÜKP vahendid ja abifond) on peale muudatust 5 061 267 951 eurot (3 746 632 844 eurot EL toetus, 227 764 130 eurot riiklik kaasfinantseering, 1 086 870 976 eurot omafinantseering).
15. Vabariigi Valitsuse 6. mai 2021. a korralduse nr 180 „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2021. aastaks“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Seoses järsult halvenenud kasumlikkusega on majandus- ja taristuminister teinud ettepaneku vähendada Elering AS-i 2021. aastal makstavaid dividende.
16. Vabariigi Valitsuse 15. jaanuari 2021. a korralduse nr 11 „2021. aasta riigieelarve täiendav liigendamine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse kaitseministeeriumi, kultuuriministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ja siseministeeriumi ettepanekul 2021. aasta riigieelarve täiendavat liigendamist. Riigieelarve täiendava liigendamise muudatustega 2021. aasta eelarve kogumaht ei muutu.
Muudatused on seotud kinnisvaraobjektide ümbertõstmistega investeeringute sees ja asutuste vahel ning majandamiskulude ja investeeringute ümbertõstmistega.
Liigenduse muudatuste detailne ülevaade on kajastatud eelnõu lisades ja seletuskirja tabelites.
17. 2022. aasta riigieelarve täiendav liigendamine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Tulenevalt riigieelarve seadusest liigendab valitsus riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala investeeringud kinnisasjadesse objektide kaupa. Valitsus võib liigendada ka riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala kulusid. Seega on lisaks investeeringutele liigendatud ka investeeringutoetused kui kulud.
18. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumile president Kersti Kaljulaidi kaitse teostamise kuludeks pärast tema ametiaja lõppemist
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus eraldab oma reservist siseministeeriumi valitsemisalale 75 000 eurot, et katta erakorralised kulud, mis on seotud president Kersti Kaljulaidi kaitse teostamisega pärast tema ametiaja lõppemist.
2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Kultuuriministeeriumile omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamise, remontimise, konserveerimise, restaureerimise ja taastamise toetusmeetmeks
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse kultuuriministeeriumile miljon eurot omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamise, remontimise, konserveerimise, restaureerimise ja taastamise toetusmeetme rakendamiseks. Samas summas on kultuuriministeeriumile eraldatud vahendeid ka 2019. ja 2020. aastal.
3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Maa-ametile maareformi läbiviimiseks ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest eraldatakse Maa-ametile tagastamatu toetusena 2 732 119 eurot maareformi läbiviimiseks ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks.
4) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile riigile loovutatud vara ülalpidamiskuludeks ning kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamise ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamise ja õigusvastaselt võõrandatud varaga seotud tegevusteks
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 102 090 eurot õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks, 52 450 eurot näidisprojekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“ täiendavaks rahastamiseks ning 140 000 eurot riigile loovutatud vara, seal hulgas korterite, ülalpidamisekuludeks.
19. Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korralduse nr 187 “Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumi taotlusel pikendatakse maa-ametile ja keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusele eraldatud raha kasutamise tähtaega ühe aasta võrra 2022. aasta lõpuni.
20. Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu järgi algatab valitsus keskkonnaministeeriumi taotlusel Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Planeeringu algatamise eesmärk on seada strateegilised maakasutusprioriteedid Harju maakonnas kaevandamise valdkonnas.
Teemaplaneeringu koostamisega määratakse lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohaliku omavalitsuste üksustega perspektiivsed alad ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemiseks, samuti olemasolevate karjääride laiendamiseks arvestades majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ning looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Teemaplaneeringu koostamisel arvestatakse maapõuepoliitika põhialuste aastani 2050 arengudokumendis seatud eesmärke maapõueressursside kasutamise ruumiliseks planeerimiseks ja varustuskindluse tagamiseks.
Teemaplaneering hõlmab kogu Harju maakonda, kuhu kuulub kuusteist kohaliku omavalitsuse üksust, sealhulgas kaksteist valda ja neli linna. Harju maakonna pindala on 4333 km².
Harju maakonna planeeringu teemaplaneeringu koostamist ja selle keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Rahandusministeerium.
21. Eesti kodakondsuse andmine (4 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Emale ja tema alaealistele lastele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Ukraina kodakondsusest.
22. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a korralduse nr 294 „Politsei- ja Piirivalveameti kaasamine Terviseameti ülesannete täitmisesse, mis on seotud nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamisega“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega pikendatakse politsei- ja piirivalveameti kaasamist hädaolukorra ajal terviseameti nakkushaiguse tõkestamise ülesannete täitmisse kuni 14. märtsini 2022. Korralduse eesmärk on tagada riigi võimekus tõrjuda nakkushaiguse COVID-19 epideemilist levikut.
23. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi kahe erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks.
24. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni Solventsus II paketi kohta, mis käsitlevad kindlustustegevust ja -järelevalvet ning kindlustusandjate kriisilahendust
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon avaldas 2021. aasta 22. septembril kindlustusandjate usaldatavusnõuete (Solventsus II) paketi. Ettepandud muudatuste eesmärgiks on pakkuda kindlustusandjatele stiimuleid, et aidata kaasa majanduse pikaajalisele jätkusuutlikule rahastamisele, samuti parandada riskitundlikkust ja parandada kindlustusjärelevalve kvaliteeti.
Komisjoni teatise punktis on ülevaade kavandatavatest muudatustest Solventsus II delegeeritud määruses, mis aitavad kaasa muudatuste eesmärkide saavutamisele.
Eesti toetab kindlustusregulatsiooni muudatuste eesmärke, samuti kindlustusandjate kriisilahenduse raamistiku põhieesmärki – klientide kaitset. Samas leiame, et uus raamistki ei võta piisavalt arvesse väikeste kindlustusturgude eripära. Kriisilahendusasutuse loomise kohustus peaks olema vajaduspõhine.
Eesti toetab komisjoni teatises esitatud järeldusi kindlustuse tagatisskeemide, pandeemia ja kliimariskide kohta.
25. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Arktika-poliitika ühisteatise kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Liidu Arktika poliitika ühisteatis uuendab Euroopa Liidu olemasolevat Arktika strateegiat.
Teatisel on kolm peamist eesmärki: edendada rahvusvahelist koostööd ja dialoogi Arktikas; suurendada regiooni vastupanuvõimet kliimamuutustele ja keskkonnaseisundi halvenemisele; edendada Arktika kestlikku ja kaasavat arengut tähelepanuga digi- ja rohepöördel.
Teatises on esitatud erinevaid Arktikaga seotud meetmeid, millest enamik jätkab juba olemasolevaid EL poliitikaid – tegevused EL Põhjamõõtme, Arktika Nõukogu ja Barentsi Euro-Atlandi Nõukogu raames, Arktika-alaste teadusuuringute rahastamine Horisont-programmist, EU-PolarNet teadusprojekti edasiviimine, kosmoseseirevõimekuste kasutamine kliimamuutuste uurimiseks, Gröönimaa rahaline toetamine, tahmaheite vähendamine.
Teatises tehakse EL kliimaneutraalsuse ambitsiooniga kooskõlas olev ettepanek jätta Arktikas fossiilkütused edaspidi maapõue ja püüelda selleks läbirääkimistel Arktika riikidega üleüldise moratooriumi poole.
Teatises on üldiselt hästi kaetud Eesti prioriteedid Arktika poliitikas – Arktika hoidmine rahumeelse koostöö piirkonnana, Arktikaga seotud teaduskoostöö edendamine, Arktika kestliku arengu tagamine, sh. kliimamuutuste pidurdamine ja Arktika vastupanuvõime suurendamine, ühenduvuse parendamine ja kogukondade toetamine. Eesti toetab Euroopa Liidu Arktika teatise põhieesmärke.
Eesti on valmis toetama Euroopa Liidu valikulist koostööd Venemaaga Arktika kliima- ja keskkonnaolukorra teemadel igikeltsa sulamise pidurdamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks.
26. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist investeerimisühingute nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangute kohaldamise ning kriisist taastumise kohta
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Ülevaade
Üle võtmata direktiiv kajastab investeerimisühingute teabe nõudeid, tootejuhtimist, positsioonipiirangute kohaldamist ning kriisist taastumist. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 28.11 (rakendamise kuupäev on 28. veebruar 2022. a). Hilinemise peamiseks põhjuseks on rahandusministeeriumi teatel, et direktiiv avalikustati alles 2021. a. 26. veebruaril ning selle kiirkorras menetlemine ei ole õnnestunud nagu algselt planeeritud. Lisaks sisaldab eelnimetatud eelnõu ka muid selle direktiiviga mitteseotuid teemasid/muudatusi, mistõttu on menetlemine võtnud kauem aega.
Investeerimisühingute direktiivi ülevõtmine tähendab ühtlasi ka Eesti väärtpaberituru seaduse muutmist.
27. Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi täitmisest 2021. aastal
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Riigisekretär esitab valitsusliikmetele teadmiseks ülevaate valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 täitmisest 2021. aastal.
Valitsuse tegevusprogramm sisaldab konkreetseid tegevusi, vastutajaid ja tähtaegu valitsusliidu aluspõhimõtete elluviimiseks aastateks 2021–2023.
Ülevaade keskendub eelkõige valitsuse kaheksa prioriteetse üldeesmärgi saavutamiseks elluviidud tegevustele: COVID-19 pandeemiast väljumise põhimõtted, terved ja hoitud inimesed, tark majandus, roheline Eesti, haritud ja nutikad inimesed, aktiivne ja kaitstud Eesti, tasakaalus Eesti ning avatud ja turvaline õigusriik.
Aruandes on iga prioriteedi kaupa toodud esile sellega seonduva eesmärgi saavutamise näitajad ning ülevaade olulisematest 2021. a elluviidud ja hilinenud tegevustest.
Aruande lõpus on kokkuvõtlik tabel kõigi tegevusprogrammi peatükkide eesmärkide saavutamise näitajate tasemete kohta.
Valitsuse tegevusprogrammi täitmise aruanne avaldatakse pärast istungit valitsuse kodulehel. Loe lähemalt tegevusprogrammi kohta: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm.
28. Riigi kaitsetegevuse kava kehtestamine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu
Riigi kaitsetegevuse kava eesmärk on ühtse planeerimise kaudu tagada riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamine ja tõrjumine ning riigi toimimine selle ajal. Kavas määratakse ohustsenaariume arvestades omavahel seostatuna täidesaatva riigivõimu asutuste riigikaitselised võimed ja vajadused. Neist lähtudes saavad asutused täita oma riigikaitseülesandeid, sealhulgas ülesandeid korraldada ohu korral ümber oma tegevus ja jaotada ümber vahendid. Samuti toetavad kava tegevused selliste tingimuste loomist, mis on vajalikud liitlaste kaasamiseks.
29. Riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus kehtestab korraldusega iga aasta kohta riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava. Riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavas sätestatakse julgeolekuasutustele ja kaitseväele kaitseväeluure teostamisel esitatavad ülesanded ja kogutava teabe kava vastavalt selle olulisusele.
