Valitsuse 22.4 istungi kommenteeritud päevakord

21.04.2021 | 20:12

​​​​​​​Valitsuse istung algab homme kell 10 ja toimub videoühenduse kaudu. Kontaktide vähendamiseks toimub valitsuse pressikonverents kell 12 virtuaalselt. Pressikonverentsil osaleb peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Palume ajakirjanikel, kes soovivad pressikonverentsil osaleda, võtta ühendust aadressil press@riik.ee.
    • Jaga

1. Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on vähendada bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust, samuti täpsustada veekogu mõistet ning muuta selgemaks nitraaditundlikul alal sätestatud piirangud. Lisaks tehakse muudatusi sätetes, mille vajadus on tekkinud veeseaduse rakendamise käigus.

Veeseadusest jäetakse välja vedelsõnniku laotamisplaani esitamise kohustus, mis puudutas umbes 40 Eesti suuremat piimakarja- ja seakasvatajat. Ära jääb ka veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus, mida peavad veekaitsevööndis karjatamiseks esitama üle 10 loomühiku loomi karjatavad loomakasvatajad (10 loomühikut on näiteks 17 lihaveist, 48 lammast või kitse). Keskkonnaametile esitatakse aastas umbes 300 teatist veekaitsevööndis karjatamise kohta. Seadusemuudatus ei mõjuta keskkonda negatiivselt, kuna veeseaduse teiste sätetega on kehtestatud vedelsõnniku väetisena kasutamise ja veekaitsevööndis karjatamise nõuded, lisaks kantakse andmed ka põlluraamatusse ja riigil on andmed olemas.

Samuti täpsustatakse suure reostuskoormusega reoveekogumisaladel (tavapäraselt üle 2000 tarbijaga) reovee kogumismahutite kasutamise võimalusi. Muudatuse kohaselt võib sellistel aladel kasutada ka lekkekindlaid kogumismahuteid, kui nii saab keskkond kaitstud samaväärselt ühiskanalisatsiooni kasutamisega. Seega võib muudatuse kohaselt ühiskanalisatsiooni jätta üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalale rajamata juhul, kui sellest ei oleks keskkonnale tulu või selle rajamine oleks liiga kulukas. Muudatusega võetakse üle direktiiv, mis on praeguses seaduses üle võetud miinimumist rangemalt.

Kehtivas seaduses sätestatud veekogu termini definitsioon on põhjustanud seadusest erinevaid arusaamasid ning seeläbi seaduse ebaühtlast rakendamist. Veekogu terminiga seonduvad nii loakohustus kui ka mitmesugused tegevuspiirangud. Eelnõuga täpsustatakse veekogu terminit. Selle eesmärk on tekitada mõistest senisest ühtlasem arusaamine ning seeläbi tagada seaduse ühetaoline rakendamine.

Pärast seaduse jõustumist ei nõuta enam veekogu korrashoiu eesmärgil veekogust sette eemaldamiseks veeloa taotlemist, vaid piisab Keskkonnaametist registreeringu küsimisest. Võrreldes veeloa taotlemisega on registreeringu menetlus lihtsam. Samuti täpsustatakse, et süvendamiseks ei loeta setendi eemaldamist, kui seda tehakse maaparandussüsteemi rajatistel hoiutööde või rekonstrueerimise käigus kuni esialgse ehitusprojektiga määratud veekogu sügavuseni.

2. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine ehitusseadustiku § 97 muutmise seaduse eelnõu (362 SE) kohta

Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liige Raimond Kaljulaid eesmärgiga vabastada kinnistu omanikud kõnniteede korrashoiukohustusest ning anda see kohustus üle kohalikele omavalitsustele.

Rahandusministeerium teeb ettepaneku regulatsiooni täiendamiseks selliselt, et KOV-le jäetakse kõnnitee korrashoiukohustuse täitmise tingimuste ja vabastuste kehtestamise pädevus.

 

2) Arvamuse andmine ravikindlustuse seaduse § 55 täiendamise seaduse eelnõu (363 SE) kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liige Raimond Kaljulaid sooviga täiendada ravikindlustuse seaduse sätteid, mis reguleerivad kindlustatud isiku kalendripäeva keskmise tulu arvutamist hooldushüvitise maksmisel. Muudatuste kohaselt haige lapse või perekonnaliikme hooldamise eest arvestatava hooldushüvitise suurus oleks edaspidi 80 protsenti eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulust või makstud vanemahüvitisest. Kavandatud muudatuste kulu ravikindlustuse eelarvele on 2,4 miljonit eurot.

Sotsiaalministeerium toetab terviklahenduse väljatöötamist ja ei toeta eelnõu esitatud kujul. Ministeerium nõustub, et hooldushüvitise maksmine lapsehoolduspuhkuselt naasnud lapsevanemale, kellel puudus eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, vajab korrastamist ja terviklahendust. Kavandatud muudatused pakuvad vaid osalise lahenduse seoses hooldushüvitise maksmisega. Sarnane olukord tekib ka teiste ajutise töövõimetuse hüvitiste maksmisel, kui isikul puudus eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Lisaks tuleb hinnata kindlustatud isikute võrdset kohtlemist hüvitiste maksmisel, eelmise kalendriaasta tulu võib olla väike või puududa isikul, kes on õppinud, olnud kaua töötu või haige. Rahandusministeerium ei toeta eelnõu, kuivõrd selle rakendamise kuludeks ei ole 2021. aasta riigieelarve seaduses vahendeid ette nähtud ja eelnõu koostajad ei ole seletuskirjas ka katteallikaid märkinud.

 

3. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusest seoses põhikooli ja gümnaasiumi hindamise korralduse ning gümnaasiumi lõpetamisega 2020/2021. õppeaastal
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga viiakse valitsuse määrused kooskõlla põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega, millega kehtestati 2020/2021. õppeaastaks gümnaasiumi lõpetamise erisused ja muudeti hindamise korraldust põhikoolis ja gümnaasiumis tulenevalt COVID-19 levikust ning liikumisvabaduse piirangutest.

Eelnõu kohaselt ei ole 2020/2021. õppeaastal gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks riigieksamite, samuti koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine. Eelnõu järgi on 2020/2021. õppeaastal gümnaasiumi lõpetajatel võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning võõrkeeles. Riigieksamite ajad ja lisaeksamite ajad kehtestatakse haridus- ja teadusministri määrusega. Koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö osas on kooli õppenõukogul õigus hinnata, kas nende sooritamine on õppekorralduslikest erisusest tulenevalt võimalik. Kui kool leiab, et nende sooritamine on võimalik, aga õpilane neid ei soorita, ei jää õpilasel seetõttu gümnaasium lõpetamata. Sellisel juhul peavad gümnaasiumi lõpetamiseks õpilase kooliastmehinded olema vähemalt „rahuldavad“ või „arvestatud“.

Eelnõuga nähakse ette, et 2020/2021. õppeaastal võib põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada õpilaste hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse. Näiteks põhikoolis õppeainete aastahinded ja gümnaasiumis kooliastmehinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui aga käesoleval õppeaastal on õppekorralduslike erisuste tõttu kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid, siis võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras õppeainete viimaste hinnetena kasutada ka „arvestatud“ või „mittearvestatud”.

Määrus jõustub üldises korras.

 

4. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

Tervise infosüsteemi põhimäärus viiakse kooskõlla 1. mail 2021. a jõustuva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadusega.

Kehtiva seaduse kohaselt on tervise infosüsteemi (TIS) vastutav töötleja sotsiaalministeerium. Seaduse muudatuste kohaselt on TIS-i kaasvastutavad töötlejad sotsiaalministeerium ja Eesti haigekassa (EHK). Eelnõuga nähakse ette asjakohane muudatus põhimääruses ja kaasvastutavate töötlejate ülesanded.

Sotsiaalministeerium ja EHK kaasvastutavate töötlejatena korraldavad koostöös volitatud töötlejatega e-teenuste loomist, arenduste väljatöötamist ja infosüsteemi elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega ning täidavad muid vastutavale töötlejale omaseid ülesandeid. Kaasvastutavad töötlejad lepivad e-teenuste ja arenduste väljatöötamisel kokku järgmise aasta infotehnoloogiliste arenduste ja e-teenuste loomise arendustegevuste kava, lähtudes riiklikes tervisestrateegiates ja arengukavades seatud prioriteetidest. Vastutavate töötlejate rollist tulenevate igapäevaste juhtimis- ja korralduslike küsimuste lahendamiseks tehakse koostööd jooksvalt ning juhtimismudel lepitakse osapoolte vahel kokku.

Kaasvastutavate töötlejate rollijaotus ei piira isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid vastutava töötleja kohustusi. Andmesubjekti suhtes vastutuse ulatus kaasvastutaja lisandumisega ei muutu. Eelnõu kohaselt jääb Sotsiaalministeeriumi ülesandeks määrata ja korraldada TIS-i juurdepääse, andmete edastamist ja väljastamist ja tagada andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine. Kõrgeid nõudmisi andmete turbe ja muu osas täidetakse jätkuvalt. Samuti on andmesubjekti jaoks kaasvastutavate töötlejate kontaktpunktiks jätkuvalt Sotsiaalministeerium.

TIS-i volitatud töötlejad on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) ja Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank. Nende ülesandeid eelnõu kohaselt ei muudeta.

 

5. COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Eesti Haigekassa kaudu maksmise tingimused ja kord
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt nähakse ette Eesti Haigekassa kaudu COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate kulude katmine tervishoiuteenuse osutajatele ja kiirabibrigaadi pidajatele.

Eelnõuga nähakse ette kulud, mida haigekassa üld- ja eriarstiabi osutajatele, õendusabi osutajatele ja kiirabibrigaadi pidajatele hüvitab. Näiteks üldarstiabi osutajatele hüvitatakse täiendav personalikulu, nimistuväliste patsientide teenindamise lisakulu, kindlustamata isikutele osutatud vältimatu abi kulu, patsiendi seisundist tuleneva lisauuringu ja -protseduuri kulu ning vaktsineerimisteenuse osutamise kulu. Perearsti nõuandeliini teenuse osutajale hüvitatakse kõnede arvu kasvust tingitud lisakulu. Kiirabibrigaadi pidajale hüvitatakse täiendav personalikulu ja lisabrigaadide teenuse osutamise kulu.

Määruse rakendamiseks on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse ja 2021. a lisaeelarve seadusega ette nähtud 59,3 miljonit eurot, millest on kavandatud 6,3 milj vaktsineerimisteenusele, 2,7 milj üldarstiabi osutajatele, 45,4 milj eriarstiabi osutajatele, 2,3 milj õendusabi osutajatele ja 2,6 milj kiirabibrigaadi pidajatele.

Määrust rakendatakse alates 1. märtsist 2021 a. tekkinud täiendavatele kuludele vastavalt Eesti Haigekassaga kehtivat üldarstiabi rahastamise lepingut, ravi rahastamise lepingut, kiirabi rahastamise lepingut või nõuandetelefoni rahastamise lepingut omavate teenuseosutajate esitatud ja Eesti Haigekassa aktsepteeritud kulude aruannetele.

 

6. Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kooskõlas senise praktikaga pikendatakse käesoleva korraldusega seni kehtinud alkohoolse joogi jaemüügi õiguse piirangut ja erandeid uueks perioodiks 1. maist kuni 31. maini 2021. a (kaasa arvatud) koroonaviiruse leviku tõkestamise eesmärgil.

Korralduse kohaselt on alkohoolse joogi jaemüügi õigus jätkuvalt peatatud müügikohas, kus on lubatud alkoholi jaemüük kohapeal tarbimiseks, ajavahemikus kell 22 kuni 10.

Piirangut ei kohaldata jätkuvalt: rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale. Samuti ei kohaldata piirangut majutusteenuse osutamisel majutusettevõtte majutusruumis olevale minibaarile või hommikusöögil.

 

7. Nõusolekud Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Viimsi vallale (Äigrumäe külas kolm kinnistut)

Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek tasuta võõrandada Viimsi vallale Äigrumäe külas asuvad Ojamäe tee L1, Allikmäe tee L7 ja Muuga tee L10 kinnistud, et rajada neile sõidutee ja kergliiklustee koos tänavavalgustusega ning paigaldada vee, kanalisatsiooni- ja gaasitorustiku, side- ja elektrivarustuse kaabelliinid.

 

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale (Lammi tn 4 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek tasuta võõrandada Tallinna linnale Lammi tn 4 kinnistu haljasalaks ja kergliiklusteeks koos tänavavalgustusega.

 

8. Statistikaameti peadirektori teenistusest vabastamine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus vabastab Statistikaameti peadirektori Mart Mägi teenistusest tema enda soovil 7. maist 2021.

Statistikaameti uue peadirektori leidmiseks teeb rahandusminister tippjuhtide valikukomisjonile ettepaneku kuulutada välja avalik konkurss. Kuni uue peadirektori ametisse astumiseni täidab statistikaameti juhi ülesandeid peadirektori asetäitja Kaie Koskaru-Nelk.

9. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

Riigi 2021. aasta lisaeelarvega lisandub omavalitsusüksuste toetusfondi 16 miljonit eurot tulubaasi stabiliseerimise toetuseks, millest 1 miljon eurot on mõeldud kooliõpilaste koduste lahenduste loomiseks kaugõppe tagamiseks. Valitsus kehtestab oma määrusega nende vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja korra.

 

10. Toetusfondi lisavahendite jaotus 2021. aastal
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus jaotab riigi 2021. aasta lisaeelarve seadusega toetusfondi tulubaasi stabiliseerimiseks lisandunud vahendid mahus 16 miljonit eurot. Tasandus- ja toetusfondi vahendid kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele üle rahandusministri määruse alusel. Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondist aasta jooksul eraldatavad täiendavad vahendid maksab rahandusministeerium omavalitsusüksusele välja ühe maksena.

 

11. Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu

Istungile esitatakse teisipäevasel valitsuse kabinetinõupidamisel põhimõtteliselt heakskiidetud COVID-19 piirangute muutmise korralduse eelnõu. Eelnõu on väljatöötamisel.

 

12. Valitsuskomisjonide tegevuse jätkamine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Valitsuse reglemendi kohaselt loetakse uue valitsuse ametisse astumisel varasemalt moodustatud valitsuskomisjonid lõppenuks, kui uus valitsus ei otsusta kolme kuu jooksul teisiti.

Kaja Kallase valitsuse esimesel istungil anti uuele valitsusele muu hulgas ülevaade 20-st tegutsevast valitsuskomisjonist. Samal istungil andis valitsus ministritele ülesande anda teada, milliste komisjonide tööd tuleb jätkata ning mida on otstarbekas lõpetada, et arutada vastavaid teemasid edasi teistes koostööformaatides, muu hulgas kabinetinõupidamistel.

Vastavalt ministeeriumide ja riigikantselei ettepanekutele jätkavad praegu tegevust 14 komisjoni.

Eelnõu kohaselt lõpetatakse järgmiste komisjonide tegevus: valitsuskomisjon Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistamiseks; e-Eesti nõukogu; majandusarengu komisjon; kliima- ja energiakomisjon; COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon; iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva tähistamise valitsuskomisjon.

Eelnõu käsitleb vaid neid valitsuskomisjone, mis on moodustatud Vabariigi Valitsuse seaduse alusel. Teiste seaduste alusel moodustatud komisjonid jätkavad tegevust ja nende jätkamist valitsus eraldi otsustama ei pea.

 

13. Valitsuskomisjonide moodustamist käsitlevate Vabariigi Valitsuse korralduste muutmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse viit siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja riigikantselei valdkondades olevat valitsuskomisjonide moodustamist käsitlevat valitsuse korraldust. Tulenevalt komisjonide töös osalevate asutuste ümberkorraldustest on vaja täpsustada nende esindajate ametinimetusi ning ühe komisjoni nimetust.

 

14. Eesti kodakondsuse andmine (35 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 35 isikule. Neist praegu on 33 Venemaa, 1 Ukraina ja 1 Gruusia kodanik. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.

 

15. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus taastab Eesti kodakondsuse selle alaealisena kaotanud isikule.

Kodakondsuse seaduse kohaselt on alaealisena Eesti kodakondsuse kaotanud isikul õigus kodakondsuse taastamiseks. Eesti kodakondsust taastada sooviv isik peab viibima püsivalt Eestis. Eesti kodakondsus taastatakse isikule tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isik on praegu Venemaa kodanik.

 

16. Eesti kodakondsusest vabastamine (28 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 28 isikut. Neist 25 isikut elavad välisriigis ja soovivad asukoha riigi kodakondsust. Kolm isikut elavad Eestis ning soovivad astuda Ameerika Ühendriikide, Iirimaa ja Rootsi kodakondsusesse.

 

17. Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus kiidab heaks Eesti ja Katari vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu. Lepingule kirjutab alla väliminister, kuid hetkel ei ole allkirjastamise aeg teada. Lähis-Ida riikidest on Eesti sõlminud maksulepingu Araabia Ühendemiraatide, Bahreini, Iisraeli, Küprose ja Türgiga. Ettevalmistamisel on lepingud Omaani ja Kuveidiga.

Eesti ja Katari vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostatud tüüplepingut. Erinevalt tüüplepingust reguleerib Eesti ja Katari vaheline leping ka õpetaja ja teadlase tulu maksustamist. Tulu, mida isik teenib teises riigis selle riigi tunnustatud õppeasutuses, muuseumis või muus kultuuriasutuses õpetades, loenguid andes või uurimistööd tehes, ei või esimese kahe aasta jooksul selles riigis maksustada eeldusel, et ta oli vahetult enne teise lepinguosalise riigi resident.

Teise riigi residendile makstavalt dividendilt, intressilt ja litsentsitasult ei või tuluallikariik tulumaksu kinni pidada rohkem kui 5 protsenti brutosummast. Teatud juhtudel on dividendid ja intressid tuluallikariigis maksust vabastatud.

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Aprilli 2021 seisuga on Eestil kehtivaid topeltmaksustamise vältimise lepinguid 61 riigiga.

Leping jõustub, kui mõlemad riigid on selle ratifitseerinud ning menetluse lõpetamise teate teineteisele edastanud. Lepingut hakatakse kohaldama jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist.

 

18. Ministrite kehtestatavate toetusmeetmeid käsitlevate määruste eelnõude heakskiitmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna, keskkonnaminister Tõnis Mölder, kultuuriminister Anneli Ott, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, riigihalduse minister Jaak Aab, siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks toetusmeetmeid käsitlevad haridus- ja teadusministri, keskkonnaministri, kultuuriministri, majandus- ja taristuministri, riigihalduse ministri ja siseministri määruste eelnõud.

Valdkondlike COVID-19 toetusmeetmete kohta saadavad ministri määruseid tutvustavad teated välja ministeeriumid.

 

19. Tegevuste loetelu, milleks võib eraldada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Siseministeeriumile nähakse ette 2021. aasta valitsuse sihtotstarbelisse reservi WRC-ralli etapi toimumiseks 340 000 eurot. Välisteenistuse seaduse vahendite arvelt nähakse sihtotstarbelisse reservi 250 000 euro kandmine siseministeeriumi jaoks Rõuge vabatahtlike päästjate depoohoone ehitamiseks.

 

20. Informatsioon ja Eesti seisukoht sõbraliku kokkuleppe ettepaneku kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku nõustuda Euroopa Inimõiguste Kohtu pakutud sõbraliku kokkuleppe sõlmimisega.

 

21. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu kohta
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Eelnõuga kujundatakse Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni 4.03.2021 avaldatud palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu kohta, mille eesmärk on tõhustada liikmesriikides naistele ja meestele sama, võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise nõude täitmist, luues nii töötajaid kui tööandjate tegevust toetavad palkade läbipaistvuse miinimumstandardid ja tugevdades asjakohaseid õiguskaitsemehhanisme.

Palkade läbipaistvuse miinimumnõuete osas näeb eelnõu ette, et tööandjatel tuleb tööle kandideerijatele anda teavet ametikohal makstava töötasu algse taseme või vahemiku kohta ning tööle kandideerijal oleks olemas vajalik teave, mille alusel astuda palgaläbirääkimistesse. Töötajale tuleb teha kättesaadavaks kirjeldused, mille alusel töötajate palkasid ja edutamistingimusi mittediskrimineerival viisil määratakse. Vähemalt 250 töötajaga organisatsioonidel tuleb hakata avaldama andmeid organisatsioonisisese soolise palgalõhe kohta. Juhul kui organisatsioonis on avastatud vähemalt 5% keskmise palgataseme erinevus naiste ja meeste vahel ja seda ei saa selgitada läbi objektiivsete kriteeriumite, tuleb organisatsioonis läbi viia töötajate esindajatega töötasu ühised hindamised.

Õiguskaitsemehhanismide tugevdamiseks reguleeritakse õiguskaitse kättesaadavust, lubatakse töötaja toetuseks või töötaja nimel osaleda haldus- või tsiviilmenetluses ning pannakse paika kahjutasud töötaja õiguste rikkumisel, Lisaks nähakse ette nõuded tõenditele juurdepääsu, aegumistähtaegade, õigusabi- ja kohtukulude ning karistuste kohta. Samuti peavad liikmesriigid eelnõu kohaselt tagama, et riigihankelepingute ja kontsessioonide täitmisel järgivad ettevõtjad meeste ja naiste võrdse tasustamisega seotud kohustusi. Eelnõu näeb ette, et liikmesriikidel tuleb luua spetsiaalne seireasutus tagamaks asjakohane seire võrdse või võrdväärse töö eest meeste ja naiste võrdse tasustamise õiguse rakendamise üle. Liikmesriikidel tuleb hakata igal aastal soolise palgalõhe kohta andmeid koguma EL ülese iga-aastase seire tegemiseks.

Eesti peab oluliseks tõhustada, koordineerida ja toetada Euroopa Liidu tasandil soolise võrdõiguslikkuse edendamise, sealhulgas palgalõhe vähendamise meetmeid. Toetame Euroopa Liidu tasandil sama, võrdse ja võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse palga maksmise nõude täitmise tõhustamiseks vajalikes miinimummeetmetes kokku leppimist, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest. Peame asjakohaseks, et sellised miinimummeetmed aitavad kaasa palkade läbipaistvuse suurendamisele. Samuti peame oluliseks, et läbipaistvuse ja õiguskaitsemeetmete kujundamisel jäetaks liikmesriikidele piisavalt otsustusvabadust.

 

22. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava kohta
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjoni poolt 4. märtsil 2021. a avaldatud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas on esitatud peamised poliitikasuunad ja meetmed Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtte ning kolme peamise eesmärgi tõhusaks elluviimiseks aastaks 2030. Tegevuskava keskendub tööhõive, oskuste ja sotsiaalkaitse valdkondadele, kuhu on horisontaalsena põimitud võrdõiguslikkuse mõõde. Komisjon teeb ettepaneku seada aastaks 2030 ELile kolm peamist eesmärki: 1) tööhõivemäär vähemalt 78% (20-64a); 2) igal aastal peaks koolitusel osalema vähemalt 60 % kõigist täiskasvanutest; 3) vähemalt 15 miljonit inimest, kellest vähemalt 5 miljonit peaksid olema lapsed, tuleb vaesusest välja aidata.

Sotsiaalõiguste samba põhimõtete edasine rakendamine on teemaks 7.–8. mai 2021 Porto sotsiaaltippkohtumisel, kus riigijuhid allkirjastavad sellesisulise deklaratsiooni.

Eesti nõustub, et tuleb jätkata Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtete elluviimist. Muu hulgas peab Eesti asjakohaseks jätkata parimate praktikate vahetamist, vastastikuse õppe programmides osalemist ja teadlikkuse tõstmist. Uute algatuste elluviimisel ja sihteesmärkide saavutamisel on oluline, et arvestataks liikmesriikide eripärade ning senise saavutustaseme, samuti peab olema tagatud eesmärkide saavutamiseks vajalik rahastus.

Eestis oli Eurostati andmetel 2019. a tööhõivemäär 80,2% (20-64-a. ). Aastal 2020 langes tööhõivemäär Eestis COVID-19 tõttu 78,8%-le, aastal 2030 peaks see olema hinnanguliselt üle 80%. Eesmärk tõsta täiskasvanute elukestvas õppes osalus Euroopa Liidus 2030. aastaks 60%-ni nõuab täiendavaid jõupingutusi, kuid on vajalik, et vastata muutuva tööturu vajadustele, suurendada inimeste eneseteostust nii tööalaselt kui isiklikus elus ning luua eeldused ühiskonna paremaks sidususeks. ELis osales 2016. aasta andmetel 25-64-aastastest koolitusel keskmiselt 37,4% ja Eestis oli see näitaja 34%.

Suureks väljakutseks on ka vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaalu vähendamine ELis vähemalt 15 miljoni inimese võrra. Nõustume, et riikidel tuleb senisest rohkem pingutada inimeste vaesusest väljaaitamise ja tõrjutuse vähendamisega.

Ilmajäetuses elavaid inimesi ehk neid, kes ei saa endale mitmeid ühiskonnas üldiselt levinud hüvesid lubada, oli 2020. aastal 6,5% Eesti elanikkonnast, mis on 1,2% vähem kui aasta varem (lastest 6,4%). 2019. a (uuringuaasta 2020) elas Statistikaameti andmetel absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% Eesti elanikkonnast (lastest vastavalt 2,5% ja 15,2%).

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus