1. Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse alates 1. jaanuarist 2027 diplomaatidele, välisesindustele, välisriikide relvajõudude ja rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite töötajatele ning teistele soodustatud isikutele Eestis ostetud kaupade ja teenuste käibemaksu tagastamise tingimusi.
Edaspidi saab käibemaksu tagasi taotleda üksnes arve alusel, millel on märgitud ostja andmed. Seni on piisanud ka tavalisest kassatšekist.
Samuti tõstetakse käibemaksu tagastamise aluseks oleva arve miinimumsumma 64 eurolt 160 eurole, et vähendada tagastustaotluste arvu ja ametiasutuste töökoormust.
Käibemaksusoodustuse alt jäetakse välja tubakatooted ja täpsustatakse, et isiklikeks vajadusteks tehtud ostud peavad olema seotud diplomaatilise lähetusega Eestis. Lisaks saavad Eestis tehtud ostudelt käibemaksu tagasi taotleda üksnes Eestis asuvad välisesindused.
Muudatustel ei ole olulist mõju riigieelarvele, kuid need suurendavad vähesel määral soodustatud isikute halduskoormust. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027.
2. Rahvatervishoiu seaduse, käibemaksuseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (varajast abi andva sekkumise teenus) eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga luuakse rahvatervishoiu seaduses õiguslik alus vaimse tervise varajase abi teenusele, et pakkuda tõenduspõhist tuge inimestele, kellel esinevad vaimse tervise probleemide varajased või kerged sümptomid. Teenus võimaldab saada abi enne tervishoiuteenuse vajaduse tekkimist ning hõlmab nii iseseisvalt läbitavaid eneseabiprogramme kui ka spetsialisti toetatud psühholoogilisi sekkumisi. Seni peamiselt projektipõhiselt pakutud abi süsteemne korraldamine toetab vaimse tervise astmelise abi mudeli rakendamist, aitab ennetada probleemide süvenemist ja vähendada tervishoiusüsteemi koormust. Teenuse korraldamise ja rahastamise eest vastutab Tervisekassa ning abi on inimestele tasuta ja kättesaadav sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Teenuse arendamiseks on aastateks 2027–2030 ette nähtud 6,3 miljonit eurot. Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2028.
3. Karistusseadustiku ja teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga tugevdatakse kuriteoohvrite, eelkõige alaealisena seksuaalvägivalla ohvriks langenud inimeste õiguste kaitset ja parandatakse vägivallaohvrite võimalusi kiiresti abi saada.
Alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude aegumistähtaegu pikendatakse. Kõige raskemate ja kontaktsete seksuaalkuritegude puhul pikeneb aegumistähtaeg 32 aastani ja mittekontaktsete kuritegude, näiteks lapse seksuaalse ahvatlemise puhul 20 aastani. Eesmärk on anda kannatanutele rohkem aega juhtunust rääkida ja õiguskaitseasutuste poole pöörduda. Samuti pikendatakse kannatanute võimalust nõuda kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist.
Ohvriabi seaduse muudatustega parandatakse asutustevahelist andmevahetust, et perevägivalla, seksuaalvägivalla ja teiste vägivallakuritegude ohvrid jõuaksid abini juba enne kriminaalmenetluse algust või selle varases etapis. Ohvrile jääb õigus keelduda oma andmete edasisest töötlemisest ohvriabi pakkumiseks.
Lisaks luuakse õiguslik alus ohvriabi kriisitelefoni kõnede salvestamiseks. Salvestisi säilitatakse kuus kuud ning neid kasutatakse abivajaduse hindamiseks, teenuse kvaliteedi tagamiseks ja vajaduse korral tõendina.
4. Arvamuse andmine põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1024 SE) kohta
Esitajad: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu on algatanud Riigikogu põhiseaduskomisjon sooviga tõhustada põhiseaduslikkuse järelevalve asjade ja valimiskaebuste lahendamist, kaasajastada kohtumenetluse norme ning tagada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses suurem õigusselgus.
Olulise muudatusena soovitakse seaduses pikendada valimiskaebuste lahendamise tähtaega Riigikohtus seniselt seitsmelt tööpäevalt 14 päevale. Kuna hääletamistulemuste kinnitamine sõltub valimiskaebuste lahendamisest, võib tähtaja pikendamine viie päeva võrra tuua kaasa selle, et tulevikus kinnitatakse ka hääletamistulemused varasemaga võrreldes mõnevõrra hiljem.
Tulenevalt PSJKS eelnõus toodud muudatustest muudetakse ka Riigikogu valimise seadust, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ja rahvahääletuse seadust. Lisaks muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku, täiendades neid sätetega, mis reguleerivad menetluse peatamist seoses Riigikohtus poolelioleva põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusega või Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimisega.
Justiits- ja digiministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.
5. Arvamuse andmine liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (1025 SE) kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu liige Priit Sibul eesmärgiga muuta kiivri kandmine jalgratta, kergliikuri või pisimopeediga sõitmisel kohustuslikuks. Praegu on see kohustuslik alla 16. aastastele ning sõitmise sättes on kergliikurid reguleerimata.
Kliimaministeerium teeb valistusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium märgib, et kiivrikohustus toob ohutuse kõrval kaasa ka olulisi negatiivseid mõjusid. Kiivri kandmist tuleb soosida ja selgitada liiklejatele selle eeliseid, aga mitte teha kohustuslikuks. EL-is on vanusest sõltumatu kiivrikohustus ainult Küprosel.
6. Arvamuse andmine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1018 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Jaak Valge ja Irja Lutsari algatatud eelnõu näeb ette, et Riigikantseleis ja iga ministri juures peab töötama vähemalt üks teadusnõunik, kellel on doktorikraad ja vähemalt viieaastane iseseisva teadustöö kogemus. Teadusnõuniku ülesanne oleks nõustada poliitikakujundamist, korraldada teaduskoostööd ja koordineerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tegevuskava elluviimist.
7. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ muutmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga muudetakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE), et parandada seadus- ja määruseelnõude ettevalmistamise kvaliteeti, muuta mõju hindamine sisukamaks ning soodustada varajast kaasamist. Samuti soovitakse muuta eelnõude seletuskirjad arusaadavamaks ja informatiivsemaks.
Senine väljatöötamiskavatsus (VTK) nimetatakse ümber poliitikamuudatuse algatuskirjaks, mille eesmärk on küsida varakult arvamusi kavandatava muudatuse kohta. Algatuskirja sisunõudeid lihtsustatakse. Edaspidi tuleb kaaluda ka võimalust lahendada probleeme automatiseerimise, sealhulgas tehisaru abil.
Täpsustatakse eelnõude mõju hindamise nõudeid. Kaotatakse eraldi mõju olulisuse hindamise kohustus ning rõhutatakse, et mõjuanalüüs peab olema tasakaalustatud, teadmuspõhine ja proportsionaalne. Uute mõjuvaldkondadena lisanduvad digiareng ja võrdsed võimalused. Senisest selgemalt tuleb käsitleda ka eelnõu põhiseaduspärasust ja andmekaitsemõjusid.
Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel võetakse kasutusele nn valgusfoor, mis näitab direktiivi ülevõtmise ulatust. Kui Eesti otsustab kehtestada ELi nõuetest rangemad reeglid, tuleb seda eraldi põhjendada.
Lisaks tuleb seletuskirjas täpsemalt kirjeldada eelnõuga kaasnevaid riigi infosüsteemide arendusi, nende maksumust, ajakava ja vastutajaid ning hinnata tehisaru kasutamise võimalusi. Seletuskirja sisukokkuvõte peab olema kirjutatud lihtsas keeles. Samuti täpsustatakse, millal tuleb kavandada õigusakti järelhindamine.
8. Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: Mitu ministrit ühiselt
Tüüp: Määruse eelnõu
Seoses riigiülese IKT konsolideerimisega lõpetab KEMIT (Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus) 1. veebruarist 2027. aastal tegevuse ja liidetakse Riigi Digikeskusega. Kuna Kliimaministeerium kaotab sellega oma IT-maja ja teenuseid hakatakse osutama kesksest IT-majast, on vaja tõsta ministeeriumi strateegilist IKT planeerimise ja targa tellija võimekust. Sellega seoses tuuakse ministeeriumi koosseisu kuni 10% KEMITi senisest personalist ning luuakse digiarengu osakond.
9. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64 "Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga muudetakse regionaal- ja põllumajandusministeeriumi struktuuri seoses Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (REMITK) tegevuse lõpetamise, kriisivalmiduse tugevdamise ja osakondade ülesannete ümberkorraldamisega.
Ministeeriumis moodustatakse kaks uut osakonda: digiteenuste arendamise osakond ja kriisivalmiduse osakond. Põllumajanduspoliitika ja põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonnad ühendatakse ning toiduohutuse osakond nimetatakse ümber toiduosakonnaks, mis võtab üle ka põllumajandustoodete turukorralduse ülesanded. Avalike suhete osakond nimetatakse kommunikatsiooniosakonnaks.
Uus digiteenuste arendamise osakond võtab üle osa riigivara osakonna senistest ülesannetest, sealhulgas teabe- ja dokumendihalduse, teabe kaitse ning korruptsiooniennetuse.
Ümberkorralduste tulemusel suureneb ministeeriumi osakondade arv 16-lt 17-le.
Määrus jõustub 1. detsembril 2026, digiteenuste arendamise osakond alustab tööd 1. veebruaril 2027, kui REMITK tegevus lõpetatakse.
10. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis, julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise kord ning teiste osalistega koostöö korraldus
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026. a jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse rakendamiseks ning sellega tehakse sisulisi muudatusi Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesannetes.
Kuna julgeolekukomisjon on Vabariigi Valitsuse tööorgan, sätestatakse osa tema seni seadustes reguleeritud ülesannetest, mis tunnistati 1. oktoobril 2026. a kehtetuks, edaspidi käesolevas määruses.
Samuti jäetakse kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega tehtud muudatustest tulenevalt osa seniseid ülesandeid komisjoni ülesannete hulgast välja. Lisaks täpsustatakse komisjoni juures tegutseva küberjulgeoleku nõukogu ülesandeid.
11. Nõusolek Kaitseministeeriumile riigivara otsustuskorras tasu eest kasutada andmiseks Hexest Materials AS-ile (Läänemaal Piirsalu külas kaitsetööstuspargi maa-ala)
Esitaja: kaitseminister Martin Herem
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsusele tehakse ettepanek anda Kaitseministeeriumile nõusolek anda Läänemaal Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas ligikaudu 73,5 hektarit riigimaad Hexest Materials AS-i kasutusse sõjalise lõhkeaine tehase rajamiseks.
Maa antakse 70-aastase hoonestusõigusega, selle omand jääb riigile ja ettevõte maksab selle kasutamise eest turupõhist tasu.
Riigi asutatud ettevõtte eesmärk on alustada 2028. aastal RDX-i ehk heksogeeni (sõjalise laskemoona) tootmist. Tehase investeering on hinnanguliselt 150 miljonit eurot ning kavandatakse ligikaudu 75 töökohta.
12. Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Korralduse eelnõu
Viljandi vanalinna muinsuskaitsealale kehtestatakse uus kaitsekord, millega täpsustatakse ala piire ja hoonete kaitsenõudeid. Muinsuskaitseala laiendatakse 25 kinnistu võrra ning hõlmatakse senisest suurem osa Viljandi järve rannast ja Huntaugu muinasasulast. Hooned jagatakse kolme kaitsekategooriasse vastavalt nende ajaloolisele väärtusele, mis võimaldab paljude hoonete puhul vähendada ehitus- ja remonditööde piiranguid ning asjaajamist. Uus kaitsekord arvestab ka Viljandi linna sooviga arendada järveäärset ala spordi- ja puhkealana.
13. Volitus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse jagunemise otsustamiseks
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsusele tehakse ettepanek volitada majandus- ja tööstusministrit otsustama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) jagunemine. Selle tulemusena viiakse EISi eluasemevaldkonna teenused ning nendega seotud vara, õigused ja kohustused üle Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK). Eluasemelaenu ja korterelamute laenukäendused jäävad EISi.
KIKi koonduvad muu hulgas elamute rekonstrueerimise toetused ja otselaenud, kodutoetused ning nõustamistegevused. Eesmärk on siduda need KIKi energia- ja keskkonnavaldkonna teenustega. EIS saab keskenduda ettevõtluse arendamisele.
Ümberkorraldus ei too kaasa olulisi muutusi teenuste sisus ega vaja riigieelarvest lisaraha. Teenuste üleviimisega seotud juriidilised toimingud on kavandatud lõpetada hiljemalt 31.03.2027. a.
14. Veterinaarravimi varu kasutusele võtmine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega antakse AS-ile Eesti Varude Keskus ülesanne korraldada riigi tegevusvarus oleva ravimpreparaadi müük tavapärases korras ning sätestatakse ravimpreparaadi varu taastamise tingimused, mille kohaselt toimub taastamine ravimiameti ettepanekul pärast seda, kui ravimiamet on hinnanud ravimpreparaadi jätkuvat vajalikkust riigi tegevusvarus.
Korralduse eesmärk on tagada riigi tegevusvarus oleva ravimpreparaadi otstarbekas kasutamine ja vältida ravimite aegumisest ning utiliseerimisest tulenevaid kulusid.
15. Ravimivaru kasutusele võtmine
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega võetakse riigi ravimivarust kasutusele preparaat, mille tavapärases tarnimises on esinenud tõrkeid. Eesti Varude Keskus korraldab ravimi müügi ja tarnimise apteekidele, et toetada selle kättesaadavust patsientidele.
Riigi ravimivarude haldamisel jälgib Eesti Varude Keskus ravimite säilivusaegu ja korraldab nende vajaduspõhist kasutuselevõttu. See aitab tagada varude otstarbeka kasutamise ning vältida ravimite aegumist ja hävitamisega seotud kulusid.
16. Eesti kodakondsuse andmine (21 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 21 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 1 on Guatemala, 1 Ukraina, 1 Nepali, 2 Gruusia ja 16 Venemaa kodanikud.
17. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
18. Eesti seisukohad ettepaneku kohta pikendada meedet "Euroopa kultuuripealinnad" aastateks 2034-2047
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Valitsus arutab Eesti seisukohti Euroopa kultuuripealinnade algatuse jätkamiseks aastatel 2034–2047 ning selle tingimuste uuendamiseks. Eesti toetab võimalust kandideerida ka linnade rühmana ja piiriüleselt, näiteks Valga-Valka koostöös, ning senisest suurema tähelepanu pööramist kultuuripealinna pikaajalisele mõjule, loomevabadusele ja kultuuritöötajate töötingimustele. Samuti toetab Eesti algatuse nähtavuse suurendamist, auhinnaraha maksmist kahes osas ning paindlikumaid lahendusi erakorralisteks olukordadeks. Eesti peab oluliseks, et kandideerimise ja hindamise tingimused oleksid selged ja proportsionaalsed ning arvestaksid ka väiksemate linnade võimalustega. Eesti järgmine võimalus nimetada Euroopa kultuuripealinn on 2038. aastal, varem on tiitlit kandnud Tallinn (2011) ja Tartu (2024).
19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 26. ja 27. oktoobri 2026. a istungil
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
26. ja 27. oktoobri 2026. aasta põllumajandus- ja kalandusnõukogu (AGRIFISH) istungi põhiteemad on poliitilise kokkuleppe saavutamine Läänemere 2027. aasta kalapüügivõimaluste üle, 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) osalise üldise lähenemisviisi kokkuleppimine, põllumajanduse kaubandusküsimused ning Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) 2026. aasta aastakoosoleku ettevalmistamine.
20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 29. oktoobri 2026. a istungil
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Euroopa Komisjon esitas 14. oktoobril 2026 ettepaneku muuta Euroopa Liidu metaanimäärust (EL) 2024/1787, lükates ühe aasta võrra edasi teatavad energiakütuste importijate ning osaliselt ka ELi tootjate tõendamis- ja aruandluskohustused. Ettepaneku eesmärk on vähendada keerulisest energiaturu olukorrast tulenevaid varustuskindluse riske ning anda ettevõtjatele rohkem aega nõuete täitmiseks valmistuda.
Muudatus puudutab eelkõige importijate kohustust tõendada metaaniheite seire-, aruandlus- ja kontrollinõuete täitmist ning metaaniheite intensiivsusega seotud aruandlust. Ettepaneku kohaselt tuleks esimene nõuete samaväärsust käsitlev aruanne esitada 31. maiks 2029, metaaniheite intensiivsuse esimene aruanne 5. augustiks 2029 ning metaaniheite intensiivsuse piirväärtustele vastavust tuleks tõendada alates 5. augustist 2031. Muudatus ei mõjuta määruse üldist eesmärki vähendada energiasektori metaaniheidet.
Eesti toetab komisjoni ettepanekut, kuna tähtaegade edasilükkamine aitab vähendada võimalikke energiavarustuskindluse riske ja tagada nõuete praktilise rakendatavuse. Eesti on vajaduse korral valmis toetama ka edasilükkamise kestuse kohandamist, lähtudes Euroopa Liidu varustuskindluse olukorrast, tingimusel et see ei takista määruse muutmise menetluse lõpetamist 2026. aastal.
