1. Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu
Valitsus kiidab eelnõu kohaselt heaks ja saadab Riigikogule ratifitseerimisele Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu koos protokolliga.
Leping järgib OECD tüüplepingut ning reguleerib maksustamisõiguse jagamist kahe riigi vahel, tagades isikute võrdse kohtlemise ja kõrvaldades rahvusvahelise topeltmaksustamise. Lepingu kohaselt ei või tuluallikariik maksustada dividende rohkem kui 10% ulatuses ning teatud juhtudel, näiteks vähemalt 20% osaluse korral, on dividendid maksuvabad. Intressidelt ei tohi kinni pidada üle 5% ning osa juhtudel, näiteks kui intressi saajaks on teine riik või keskpank, on need maksuvabad. Litsentsitasude puhul on maksustamise piiriks 8%.
Lepinguga nähakse ette ka vastastikuse teabevahetuse kohustus, mis aitab tõkestada maksudest kõrvalehoidumist ja maksupettusi.
Valitsus kiitis lepingu heaks 30. aprillil 2020, sellele kirjutati alla 27. oktoobril 2024 Masqatis ning see hakkab kehtima pärast mõlemapoolset ratifitseerimist järgneva aasta 1. jaanuarist.
Augusti seisuga on Eestil topeltmaksustamise vältimise lepingud 63 riigiga.
2. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab Eestil panustada 2026. aastal kuni kuue kaitseväelasega Euroopa Liidu sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini, mille eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist.
Operatsioon kasutab mereväe, õhu- ja satelliidivõimeid ning kontrollib rahvusvahelistes vetes laevu, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide vedamises Liibüasse või sealt välja.
2025. aasta märtsis laiendati operatsiooni mandaati ka kriitilise merealuse taristu kaitseks vajaliku olukorra ülevaate loomisele, samuti toetatakse ÜRO meetmete elluviimist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks, Liibüa mereväe ja piirivalve ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise vastu võitlemist.
Operatsioonil osaleb 23 EL-i liikmesriiki ning selle peakorter asub Roomas; mandaati on pikendatud kuni 31. märtsini 2027.
Eesti suurendab 2026. aastal oma panust kahe staabiohvitserini, lisaks senisele ametikohale asutakse mehitatama ka operatsiooni planeerimisgrupi ülema ametikohta.
Operatsioonil osalemisega näitab Eesti solidaarsust teiste liikmesriikidega ning tugevdab EL-i kaitsekoostööd ja julgeolekut, aidates kaasa stabiilsusele Euroopa Liidu lõunapiiril.
3. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab Eestil panustada 2026. aastal kuni kolme kaitseväelasega EL merendusjulgeoleku operatsioonile EUNAVFOR Aspides, mis loodi vastuseks Punase mere kriisile ja mille eesmärk on tagada meresõiduvabadus.
Operatsioon alustas tegevust 19. veebruaril 2024 ning selle mandaat kestab vähemalt 28. veebruarini 2026, vajadusel pikendatuna. Operatsiooniala hõlmab Bab el Mandebi ja Hormuzi väina, Punase ja Araabia mere ning Adeni, Omaani ja Pärsia lahe rahvusvahelisi vetealasid.
Aspidese tegevus keskendub merelise kohaloleku ja olukorrateadlikkuse saavutamisele ning turvalise meresõidu tagamisele piirkonnas.
Operatsioonil osaleb 21 EL-i liikmesriiki, juhtriigiks on Kreeka.
Eesti on 2025. aastal panustanud ühe kaitseväelasega operatsioonivägede staabi lahinguvalve vahetuse ülema abi ametikohal ning 2026. aastal suurendatakse panust kuni kolme kaitseväelaseni.
4. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu annab Eestile 2026. aastal mandaadi kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO, Euroopa Liidu või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil esmakordsel osalemisel. Konkreetse panuse suuruse ja ulatuse otsustab valitsus vastavalt operatsiooni vajadustele.
Sellise mandaadi eesmärk on tagada Eesti võimekus reageerida kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkondades, kus olukord võib ootamatult eskaleeruda.
Otsusega kinnitab Eesti valmisolekut panustada rahvusvahelisse stabiilsusesse ja julgeolekusse, kaitstes samal ajal ka oma riiklikke huve.
Mandaadi andmine loob võimaluse reageerida olukordadele, mis ei mahu teiste riigikaitseseaduses sätestatud kiire reageerimise erandite, näiteks NATO reageerimisjõudude kasutamise alla.
5. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab Eestil panustada 2026. aastal kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonile EUMAM Mosambiigis.
Missioon loodi algselt 2021. aastal väljaõppemissioonina EUTM Mozambique eesmärgiga arendada Mosambiigi relvajõudude võimet võidelda Cabo Delgado provintsis tegutsevate terroristlike rühmituste vastu.
2024. aasta märtsiks saavutati esialgne strateegiline eesmärk – kiirreageerimisüksuste väljaõpe ja juhtimisstruktuuride loomine – ning sama aasta septembris alustas tööd uuendatud mandaadiga missioon EUMAM, mille fookus on relvajõudude nõustamine väljaõppetsükli korraldamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel.
EUMAMis osalemine toetab Eesti välis- ja kaitsepoliitilisi eesmärke, sealhulgas panustamist Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisesse ning koostöö arendamist liitlastega EL-i lõunatiival.
Missiooni juhtriik on Portugal ning Eesti oli üks esimestest, kes oma panustamissoovist teatas. Alates 2021. aastast on Eesti panustanud kokku kaheksa õigusnõunikuga, samuti on osalenud reservväelased ja tsiviilteenistuja. Kuna Eesti õigusnõunikud on saanud vajalikud kogemused, alustatakse 2025. aasta sügisest osalemist operatsioonide juhtimise eriala ametikohal, mis vastab paremini Kaitseväe vajadustele.
2026. aastal jätkab Eesti ühe kaitseväelasega, kuid mandaati taotletakse kuni kolme kaitseväelase kaasamiseks.
6. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi 2018. aastal algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, milles on kümme liiget – Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.
JEF-i koostegutsemisvõime parandamise ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppused ja operatsioonid, millest suurimad on olnud Joint Protector 2024. aasta sügisel Lätis ja 2025. aasta aprillis Läänemerel Ühendkuningriigi tugevdusbrigaadi siirmist Eestisse julgestanud õppus Baltic Express. Samuti käivitati nii 2023. aasta lõpus kui 2025. aasta esimestel päevadel JEF-i sõjalised tegevusvariandid, et kaitsta kriitilist meretaristut ja tugevdada heidutust.
2025. aasta alguses käivitati ESTLINK-2 merealuse kaabli lõhkumise järel JEF-i tegevus, mis keskendus olukorra monitoorimisele kriitilise merealuse taristu kaitse toetamiseks.
2024. aasta detsembris võõrustas Eesti ka JEF-i liidrite kohtumist Tallinnas.
JEF-i kasutamise konkreetsel operatsioonil otsustab Ühendkuningriik, konsulteerides teiste JEF-i liikmesriikidega. Iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse suveräänselt.
7. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis (NATO Mission Iraq – NMI).
NMI loodi 2018. aastal vastuseks Iraagi valitsuse palvele toetada Iraagi kaitsevõime ülesehitamist. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIS-e tagasipöördumise takistamiseks ning riigi stabiliseerimiseks.
Missiooni tegevus toimub tihedas koostöös Iraagi valitsuse ja rahvusliku julgeoleku nõuniku bürooga ning kuni 2025. aasta septembrini ka USA juhitava rahvusvahelise ISISe-vastase koalitsiooni operatsiooniga Inherent Resolve. NMI juhtriik on 2025. aastal Prantsusmaa, kes võttis selle rolli üle Hollandilt. NMI-s osalevad NATO liikmesriigid ning partneritena Austraalia ja Austria.
Eesti alustas panustamist NATO operatsiooni 2017. aasta novembris, lähetades Iraaki demineerimisekspertiisiga kaitseväelase. 2019. aastal lähetas Eesti NMI-sse ühe sõjaväepolitseiniku. 2021. aastal panustas Eesti NMI-s lisaks staabiohvitserile kuus kuud 36-liikmelise väekaitserühmaga Taani üksuse koosseisus. Alates 2022. aastast oleme panustanud ühe staabiohvitseriga, selliselt plaanib Eesti jätkata ka 2026. aastal.
8. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni 76 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu.
Alates 2024. aasta 1. juulist kaotati senisel kujul NATO reageerimisväe (NATO Response Force, NRF) ja NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative, NRI) konseptsioonid. Neid asendab uuendatud kontseptsiooniga NATO kergem ja mobiilsem kiirreageerimisvägi ARF (Allied Reaction Force), mis on valmiduses sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks nii NATO Euroopa vägede ülemjuhataja SACEUR-i (Supreme Allied Commander Europe) vastutusala sees kui väljaspool. ARF viib läbi operatsioone kõikides domeenides ning kiirreageerimisvägi pannakse kokku NATO liitlaste vägedest, mille ülesandeks on vajadusel heidutus- ja kaitsetegevuste läbiviimine. Kuni 2024. aasta juulini kehtinud NATO vägede süsteemis NRF-i alla kuulunud NATO alalised mereväeüksused (Standing Naval Forces, SNF) jäävad ka uue väemudeli alusel endiselt kõrgesse valmidusse. Nad ei kuulu küll alaliselt ARF-i koosseisu, kuid liitlaste panuseid SNF-i saab liitlaste nõusolekul ka ARF-is kasutada.
Eesti on varem NATO reageerimisväe NRF koosseisu panustanud SNF-i koosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, sõjaväepolitsei ja demineerimisüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga. 2026. aastal on Eesti valmis panustama NATO valmidusüksustesse ühe miinijahtija ja staabiohvitseridega. Kuna miinijahtija antakse valmidusse SNF-i koosseisus, kuid seda saab vajadusel kasutada ka ARF-is, siis antakse Riigikogu mandaat ühiselt SNF-i ja ARF-i jaoks kuni 76 kaitseväelasega panustamiseks.
9. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).
UNIFIL loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, et tagada Iisraeli vägede taandumine Lõuna-Liibanonist, taastada rahvusvaheline rahu ja julgeolek ning aidata Liibanoni valitsusel taastada sel alal riigivõim. Operatsiooni peamised ülesanded on jälgida olukorda, aidata kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal, mis on ÜRO poolt 7. juunil 2000. aastal kinnitatud piirijoon Liibanoni ja Iisraeli vahel. UNIFIL-is on üle 10 300 rahuvalvaja 47 riigist.
Operatsiooni mandaati pikendatakse igal aastal. Julgeolekunõukogu resolutsiooni kohaselt kehtib UNIFIL-i praegune mandaat 2025. aasta 31. augustini. Suure tõenäosusega pikendatakse mandaati ka käesoleval aastal.
ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on olnud Eesti jaoks oluline ning demonstreerib Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
2026. aastal plaanib Eesti jätkata panustamist ühe kaitseväelasega, kelle ülesanne on analüüsida vaatlustulemusi, valmistada ette kohtumisi Iisraeli, Hezbollah’ ning Liibanoni võimude vahel ning suurendada olukorrateadlikkust.
10. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNTSO (United Nations Truce Supervision Organizatio) Lähis-Idas.
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 29. mail 1948. a vastu resolutsiooni, kus kutsuti üles lõpetama vaenutegevust Palestiinas ning otsustati, et vaherahu hakkab jälgima ÜRO vahendaja, keda abistavad sõjalised vaatlejad. Esimesed sõjalised vaatlejad sõjalise vaatlusoperatsiooni UNTSO raames saabusid piirkonda juunis 1948. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon, mis keskendub puhtalt vaatlusele. Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning esindused paiknevad Kairos, Damaskuses ja Beirutis. UNTSO operatsioonist võtab osa ligi 400 inimest kokku 30 riigist, sealhulgas 14 NATO liikmesriigist. Lisaks sõjalistele ekspertidele tegutseb UNTSO-s tsiviilpersonal.
UNTSO koosseisus kaitseväelastega panustamine pakub Eestile hea võimaluse viimastel aastate Lähis-Idas aset leidnud pöördeliste sündmuste ning kriiside (konfliktid Gazas ning LõunaLiibanonis, riigipööre Süürias) aktiivseks jälgimiseks ning olukorrapildi tagamiseks. Ametikohad UNTSO struktuuris (sõjalised vaatlejad, staabiohvitserid, sh analüütikute, missiooniülema abi ja läviülemate abide ametikohtadel) pakuvad võimalust omandada mitmekülgne rahvusvaheline staabitöö kogemus.
Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast. Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2025. aastal panustab Eesti UNTSO-s ühe sõjalise vaatlejaga.
Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast. Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2026. aastal on ÜRO vanemohvitseride rotatsiooniplaani alusel Eestile määratud täiendavalt üheaastase rotatsioonina Kairo lävikontori ülema ametikoht. Tulenevalt ametikoha kaalukusest ning selle pakutavast juhtimiskogemusest, plaanib Eesti ajutiselt suurendada oma panust 2026. aastal, mehitades lisaks ühele sõjalise vaatleja ametikohale ka Kairo lävikontori ülema ametikoha.
11. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 "Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord" muutmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Määruse eelnõu
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras tehakse tehnilist laadi muudatused seoses Riigikogus tänavu 18. juunil vastu võetud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS), riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega (623 SE) ja 20.11.2024 vastu võetud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (468 SE).
12. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2022. a määruse nr 93 "Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine maagaasi ja veeldatud maagaasi ostu keeluks seoses Venemaa Föderatsiooni agressiooniga Ukrainas, mida toetab Valgevene Vabariik" muutmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on lisaks olemasolevale maagaasi ja veeldatud maagaasi ostu- ja impordikeelule kehtestada keeld osta, importida ja üle anda Venemaa Föderatsioonist ja ka Valgevene Vabariigist atsüklilisi süsivesinikke.
Valitsuse sanktsiooni eesmärk on avaldada survet Venemaale lõpetama provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu, millega rikutakse Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.
Ebaseadusliku sõjategevusega rikub Venemaa rängalt rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhimõtteid ning õõnestab Euroopa ja ülemaailmset julgeolekut ning stabiilsust.
Venemaa sõjategevuse pärssimiseks on asjakohane Venemaa ettevõtjate tulu teenimise võimaluste vähendamine ning seeläbi Venemaa majanduse kahjustamine määral, mis muudab sõjategevuse jätkamise võimul oleva režiimi jaoks võimatuks tingituna sõjapidamiseks vajalike ressursside kokkukuivamisest.
13. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on kehtestada kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering (REP) Pärnumaal, Pärnu linnas Ermistu küla territooriumil, eriplaneeringu ala suurus on 204 hektarit (Pärnu 1 ala). Eriplaneering kehtestatakse ka Ida-Virumaal, Lüganuse vallas Varinurme küla territooriumil suurusega 141 hektarit (Põhja-Kiviõli ala). Kaitsetööstuspark rajatakse laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks.
REP-i asukoha eelvaliku etapis võrreldi eelvalikualadena kokku viite ala: Lüganuse vallas (Põhja Kiviõli ja Aidu), Pärnu linnas (Pärnu 1 ja Pärnu 2) ning Lääne-Nigula vallas (Piirsalu). Eelnõu kohaselt on kaitsetööstuspargi rajamiseks kõige sobilikum ja ka eelistuselt esimene asukoht Pärnu 1 ala, kuhu riik plaanib rajada ka baastaristu.
REP-i eesmärgi täitmiseks on vajalik kaitsetööstuspargi rajamiseks valida ka eelistuselt teine asukoht, milleks on võrdluskriteeriumidest lähtudes Põhja-Kiviõli ala. Põhja-Kiviõli ala võetakse kasutusele, kui Pärnu 1 alale kõik ettevõtjad tegutsema ei mahu või kui näiteks mingil põhjusel eri tootmised ei sobi ühel alal kokku.
Väljavalitud alade puhul puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega. Pärnu 1 ala metsalinnustiku elupaikade kao ja häiringu mõju hüvitamiseks ja rohevõrgustiku toimimisele avalduva mõju leevendamiseks koostati kompensatsioonimeetmete kava, mis on heaks kiidetud kliimaministeeriumi ja keskkonnaameti poolt.
Kompensatsioonimeetmete kava elluviimine saab toimuda paralleelselt kaitsetööstuspargi arendamisega ning selle elluviimise tagab kliimaministeerium koostöös kaitseministeeriumiga.
14. Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulises fondis osalemiseks
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja tööstusministrile volitus AS SmartCap moodustatud lepingulises fondis SmartCap Venture Capital Fund osakute märkimiseks kuni 50 000 000 euro ulatuses. Sellest 17 800 000 eurot tasutakse 2025. aasta riigieelarve seaduses majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehinguteks eraldatud vahendite arvelt. Kuni 32 200 000 tasutakse järgnevatel aastatel II Balti Innovatsioonifondi ja EstFundi tagasilaekumiste arvelt tingimusel, et vastava aasta riigieelarve seaduses on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale finantseerimistehinguks vastavad vahendid ette nähtud. Sellisel juhul tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil uuendada rahastamislepingut Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega.
15. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku tagasikutsumiseks.
