Valitsuse 19.11.26 istungi kommenteeritud päevakord

18.11.2026 | 19:10

Valitsus peab neljapäeval kell 10 e-istungi. Erandkorras toimub valitsuse pressikonverents neljapäeva asemel reedel, 20. novembril. Toimumiskoht ja aeg on samad, ehk pressikonverents leiab aset Rüütelkonna hoone pressisaalis kell 12. Korraldatud on ka tavapärane otseülekanne. Pressikonverentsist võtavad reedel osa: peaminister Kristen Michal, välisminister Margus Tsahkna, siseminister Igor Taro ning regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

1. Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on parandada Maksu- ja Tolliameti (MTA) ülesannete täitmise tõhusust, vähendada põhjendamatut haldus- ja töökoormust, suurendada maksukeskkonna läbipaistvust ja võrdset konkurentsi. Samuti tagatakse eelnõuga Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmine.

Olulisema muudatusena laiendatakse äriühingu juhatuse liikme vastutust maksuvõlgade eest. Kui praegu saab juhatuse liiget isiklikult vastutama panna üksnes tema enda süül põhjustatud maksuvõla eest, siis edaspidi võib vastutada ka uus juhatuse liige, kes tahtlikult hoidub kõrvale varasema maksuvõla tasumisest ettevõtte olemasoleva vara arvelt.

Lisaks saab MTA õiguse avalikustada juriidilistele isikutele tehtud maksuotsuste resolutiivosad pärast nende lõplikuks muutumist. See aitab suurendada maksukeskkonna läbipaistvust ja võimaldab ettevõtjatel paremini hinnata äripartnerite usaldusväärsust. Samuti saab MTA õiguse küsida kolmandatelt isikutelt, eelkõige pankadelt, finantskontode andmeid Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) teabenõuete täitmiseks.

Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud maksukohustuslaste registri põhimääruse kehtestamise pädevuse üleandmine valitsuselt rahandusministrile, mis jõustub 1. oktoobril 2027.

 

2. Arvamuse andmine liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (1066 SE) kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon sooviga langetada B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise vanuse alammäär seniselt 18. eluaastalt 17. eluaastale.

Kliimaministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium märgib, et noored juhid on liikluses riskirühm. Eestis saab juba alates 16. eluaastast taotleda piiratud juhtimisõigust, mis võimaldab autot juhtida koos kogenud täiskasvanud saatjaga.

 

3. Arvamuse andmine kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1059 SE) kohta
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsioon eesmärgiga võimaldada sünniga Eesti kodakondsuse omandanud Eesti kodanikel säilitada Eesti kodakondsus ka juhul, kui neil on samal ajal eelnõus nimetatud teise riigi kodakondsus. 

Samuti luuakse võimalus taastada Eesti kodakondsus sünnijärgsel Eesti kodanikul, kes on Eesti kodakondsuse varem kaotanud mõne muu riigi kodakondsuse tõttu või sellest loobunud ning kelle teine kodakondsus kuulub eelnõuga lubatud riikide hulka.

Siseministeerium teeb valitsusele ettepaneku toetada eelnõu eesmärki, kuid arvestada ministeeriumi esitatud märkustega ja muuta eelnõu vastavalt. 

 

4. Vabariigi Valitsuse 10. mai 2018. a määruse nr 38 "Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga muudetakse riiklike haridusstipendiumide määramise korda, et raha puudumisel oleks võimalus jätta stipendiumikonkurss välja kuulutamata. Muudatusega viiakse õiguslik regulatsioon kooskõlla tegelike eelarvevõimalustega. Rahapuuduse tõttu pole stipendiumikonkurssi välja kuulutatud alates 2023. aastast. 

Kehtiva korra kohaselt peab haridus- ja teadusminister kuulutama stipendiumikonkursi välja igal aastal hiljemalt 15. oktoobriks. Haridusvaldkonna arengu toetamiseks saab määrata kuni kümme stipendiumit. 

Muudatusega viiakse õiguslik regulatsioon kooskõlla tegelike eelarvevõimalustega, et ministeeriumil ei oleks kohustust korraldada konkurssi olukorras, kus stipendiumide väljamaksmiseks raha ei ole.

 

5. Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007. a määruse nr 58 "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmetele makstava tasu suurus ja maksmise kord" muutmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu

Kliimaministeerium teeb valitsusele ettepaneku ühtlustada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu liikmete tasud riigi äriühingute nõukogude liikmete tasudega. RMK nõukogu esimehe, esimehe asetäitja ning liikmete tasu suurus on püsinud muutumatuna 15 aastat. Viimane muudatus tehti 2010. aastal seoses euro kasutusele võtmisega.

Ministeerium märgib, et tasude suuruse määramisel tuleb arvestada tegevusmahtudega ja tegevuskeskkonna keerukusega.

 

6. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia nõuded ning selle koostamise ja muutmise kord
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrusega kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia nõuded ning selle koostamise ja muutmise kord. Määrus asendab 2024. aastal hädaolukorra seaduse alusel antud samasisulise määruse. Strateegia nõue tuleneb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust käsitlevast ELi direktiivist.

Määruses täpsustatakse strateegiat koostavad asutused, strateegia sisu ja selle ajakohastamise kord. Strateegiat ajakohastatakse vähemalt iga nelja aasta järel. Selle võivad moodustada olemasolevad valdkondlikud arengudokumendid, kui need vastavad määruse nõuetele.

 

7. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses e-residentsuse programmi üleminekuga kaardivabale lahendusele
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Määruse eelnõu

Valitsuse määrused viiakse kooskõlla 28. oktoobril vastu võetud seadusega, mille järgi võetakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse asemel kasutusele kaardivaba e-identimisvahend. E-resident tuvastatakse ja tema isikusamasust kontrollitakse edaspidi biomeetriliselt kaugteel.

E-identimisvahendi kasutamise õiguse annab politsei- ja piirivalveamet. Tehnilise lahenduse kasutuselevõttu korraldab e-residentsuse programmi eestvedajana Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA.

 

8. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Vabariigi Presidendi Kantseleile
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusminister teeb ettepaneku eraldada valitsuse reservist 230 000 eurot Vabariigi Presidendi Kantseleile, et katta president Alar Karise ametivolituste lõppemise ja Eesti Vabariigi uue presidendi Ülle Madise ametisse astumise ja visiitidega seotud kulud.

 

9. Eesti kodakondsuse andmine (30 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 30 isikule naturalisatsiooni korras.

10. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)

Esitaja: siseminister Igor Taro

Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Bangladeshi kodakondsusest.

 

11. Eesti kodakondsuse andmine (21 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 21 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 1 on praegu Bangladeshi, 1 Trinidadi ja Tobago, 1 Ukraina, 1 Valgevene ning 17 Venemaa kodanikud.

 

12. Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja kahele tema kahele alla 15-aastasele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

 

13. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse Nigeeria kodakondsusest.

 

14. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti kodakondsus taastatakse selle alaealisena kaotanud isikule tingimusel, et ta vabastatakse Vene kodakondsusest.

 

15. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud sanktsioonide ülevaatus
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse kohaselt saab valitsus välisministeeriumi ettepanekul kehtestada sanktsiooni. Kehtivaid valitsuse määruseid, millega on sanktsioonid kehtestatud, on üksteist. Vastavalt seadusele vaadatakse valitsuse sanktsioon korrapäraselt läbi, kui sanktsioon kehtib kauem kui aasta.

Sanktsioonide ülevaatamise eesmärk on kontrollida riigisiseselt kehtestatud sanktsioonide vajalikkust ning anda valitsusele võimalus korrigeerida õigusakti vastavalt muutunud oludele. Ülevaatuse käigus on läbi räägitud ning järeldused on kooskõlastatud asjaomaste ministeeriumite ning ametkondadega.

Enamus sanktsioone on kehtestatud seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas, kuid ka teiste inimõigusi või rahvusvahelist õigust rikkuvate riikide, organisatsioonide või isikute suhtes.

 

16. Eesti seisukoht Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi (EL) 2024/1640 mitteõigeaegse ülevõtmisega
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeerium esitab valitsusele Eesti seisukoha rikkumismenetluse nr 2026/0556 kohta. Euroopa Komisjon algatas menetluse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel, sest Eesti ei võtnud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi (EL) 2024/1640 õigel ajal üle.

Eesti nõustub Euroopa Komisjoni etteheitega. Puuduvad sätted kavatsetakse üle võtta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse uue redaktsiooniga ning tegelike kasusaajate andmekogu põhimääruse muutmisega.

 

17. Eesti seisukoht Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta seoses elektrituru korraldust käsitleva direktiivi (EL) 2024/1711 mitteõigeaegse ülevõtmisega
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeerium esitab valitsusele Eesti seisukoha rikkumismenetluse kohta, mille Euroopa Komisjon algatas elektrituru korraldust käsitleva direktiivi (EL) 2024/1711 hilinenud ülevõtmise tõttu.

Eesti nõustub komisjoni etteheitega. Direktiiv on osaliselt üle võetud ja vastavaid nõudeid juba rakendatakse. Ülejäänud sätted kavatsetakse üle võtta elektrituruseaduse muutmisega. Eelnõu on kavas esitada valitsusele heakskiitmiseks 2027. aasta aprillis. Ülevõtmine viibis, sest lahendada tuli tarnijate ja bilansihalduritega seotud küsimusi.

 

18. Eesti seisukoht Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturgude ühiseid norme käsitleva direktiivi (EL) 2024/1788 mitteõigeaegse ülevõtmisega
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Euroopa Komisjon teatas 25. septembril 2026 rikkumismenetlusest nr 2026/0559, sest Eesti ei olnud tähtajaks üle võtnud taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturu ühiseid norme käsitlevat direktiivi (EL) 2024/1788. Ülevõtmise tähtaeg oli 5. august 2026.

Eesti nõustub komisjoni etteheitega ning kavatseb direktiivi ülevõtmiseks muuta maagaasiseadust ja teisi seotud seadusi. Eelnõu on kavas esitada valitsusele heakskiitmiseks 2027. aasta aprillis. Komisjoni ametlikule kirjale vastamise tähtaeg on 25. november 2026.

Kui komisjon Eesti vastusega ei nõustu, võib ta esitada põhjendatud arvamuse ja anda rikkumise kõrvaldamiseks kaks kuud. Kui Eesti selle aja jooksul ülevõtmise meetmetest ei teavita, võib komisjon pöörduda Euroopa Kohtusse ja nõuda rahalise karistuse määramist.

 

19. Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Seoses Euroopa Kohtu kohtunike osalise asendamisega esitab valitsus oma kandidaadi Euroopa Kohtu kohtuniku ametikohale. Välisminister teeb valitsusele ettepaneku esitada Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile kandidaat, kes valiti avalikul konkursil osalenud kandidaatide hulgast.

Euroopa Kohtus asendatakse iga 3aasta tagant osa kohtunikke ja kohtujuristid. Järgmisel aastal lõpeb Euroopa Kohtus 14 kohtuniku ametiaeg. 

 

20. Eesti seisukohad määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1628 seoses vesiniku lisamisega mootoritüübi või -tüüpkonna katsetamisel kasutatavate etalonkütuste hulka
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon on esitanud määruse muudatuse ettepaneku, millega lisatakse vesinik väljaspool teid kasutatavate sõidukite, näiteks ehitus- ja põllumajandusmasinate mootorite katsetamisel kasutatavate etalonkütuste hulka. Eesmärk on võimaldada vesinikul töötavate sisepõlemismootorite tavapärast ELi tüübikinnitamist ja lihtsustada nende turuletoomist.

Muudatusega ühtlustatakse ELi nõuded rahvusvaheliste standarditega ning toetatakse vesinikutehnoloogia kasutuselevõttu, fossiilkütustest sõltuvuse vähendamist ja kliimaeesmärkide saavutamist. Üksnes vesinikul töötavad mootorid vabastatakse CO₂-heite väärtuse kindlaksmääramise ja edastamise kohustusest.

Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut. Pikemas perspektiivis võib muudatus soodustada vesinikutehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu Eestis.Praegu Eestis vesinikul põhinevate mootorite tootjaid ei ole.

 

21. Eesti seisukohad Euroopa Liitu imporditavate hübriidautode ajutise kaitsemeetme kohta
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon tuvastas 30. oktoobril algatatud uurimises, et teatavate uute reisijateveoks mõeldud hübriidautode import Euroopa Liitu on oluliselt kasvanud ja põhjustab ELi tootjatele majanduslikku kahju.

Euroopa Komisjoni kaubanduse kaitsemeetmete komitees toimub eeldatavasti 20. novembril hääletus selle üle, kas kehtestada kolmandatest riikidest pärit hübriidautodele ajutine impordikvoot. Samaaegselt jätkab komisjon impordi kasvu ja tootmisharu raskuste hindamist.

 

22. Eesti seisukohad riigihankelepinguid ja kontsessioone käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon esitas 9. septembril 2026. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu riigihankelepingute ja kontsessioonide määruse eelnõu. Reformi eesmärk on ajakohastada ja lihtsustada riigihanke-eeskirju, muuta riigihanked strateegiliste investeeringute vahendiks ning tugevdada Euroopa majandust, julgeolekut ja varustuskindlust.

Komisjoni ettepanek asendaks kolm senist riigihankedirektiivi ühe otsekohalduva määrusega, et lihtsustada ja ühtlustada riigihangete, võrgustikusektori hangete ning kontsessioonide reegleid.

Määruse menetlusreeglid kohalduksid rahvusvahelise piirmäära saavutavatele hangetele, väiksemate hangete korralduse saaksid liikmesriigid üldjuhul ise reguleerida.

Eesti toetab riigihangete regulatsiooni sisulist lihtsustamist ja halduskoormuse vähendamist.

Suurema õigusselguse saavutamiseks toetab Eesti ka kolme riigihankedirektiivi ühendamist üheks õigusaktiks, kuid eelistab Euroopa Komisjoni pakutud otsekohalduva määruse asemel liikmesriikidele suuremat paindlikkust võimaldavat direktiivi. Samuti toetab Eesti hankijate kaalutlusõiguse laiendamist ja hankelepingute muutmist paindlikumaks, et hankijad saaksid paremini reageerida muutuvatele oludele.

 

23. Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja India Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu allakirjutamise ja sõlmimise kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Liidu ja India vahelise vabakaubanduslepinguga luuakse maailma suurim, ligi 2 miljardi inimesega vabakaubanduspiirkond.

Lepingu täielikul rakendamisel (11 aasta jooksul koos üleminekuperioodidega) ulatub liberaliseerimine India puhul 96,6%-ni ja ELi puhul 99,3%-ni kaubandusväärtusest. Euroopa Komisjoni hinnangul võimaldab leping ELi ettevõtetel säästa üle 3,5 miljardi euro aastas ning peaks kahekordistama ELi kaupade ekspordi Indiasse 2032. aastaks. Suurimat kasu oodatakse auto-, masina-, keemia- ja farmaatsiatööstuses ning põllumajandus- ja toidusektoris.

Pärast ligi 20 aastat kestnud läbirääkimisprotsessi saavutati poliitiline kokkulepe 2026. aasta jaanuaris. Lepingu allkirjastamine on kavandatud Brüsselis 16. detsembriks 2026. Kuna leping kuulub ELi ainupädevusse, ei vaja see liikmesriikide parlamentide ratifitseerimist. Edaspidi jätkuvad läbirääkimised investeeringute ja geograafiliste tähiste kaitse üle.

Eesti toetab lepingu allakirjutamist ja sõlmimist. Leping avab Eesti ettevõtjatele uusi ekspordivõimalusi, tugevdab ELi majandusjulgeolekut ja mitmekesistab kaubandussuhteid.

 

24. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 23. novembri 2026. a istungil
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

23. novembri põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil (AGRIFISH) on põhipunktidena päevakorras 2027. aastaks kalapüügivõimaluste määramine Atlandi ookeanil ja Põhjamerel. Samuti järgmise aasta kalapüügivõimalused Vahemerel ja Mustal merel.

AGRIFISH-il on kavas heaks kiita ka ELi mahemääruse muutmise eelnõu lõplik kompromisstekst, mille jaoks uuendatakse Eesti seisukohti. Valitsus kiitis määruse muutmise eelnõu esialgsed seisukohad heaks 12. veebruari istungil.

 

25. Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 3. ja 4. detsembri 2026. a istungil (rände- ja varjupaigaleppe solidaarsusreservi rakendamine 2027. aastal)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

EL justiits- ja siseküsimuste nõukogu päeval tutvustatakse ministritele EL rände- ja varjupaigaleppe rakendamisega seoses Euroopa iga-aastast varjupaiga- ja rändearuannet ning soovitakse saavutada poliitiline kokkulepe nõukogu rakendusotsuse suhtes, millega luuakse 2027. aastaks iga-aastane solidaarsusreserv. Liikmesriigid saavad varjupaiga- ja rändehalduse määrusega loodud solidaarsusreservis panustada kas rahaliselt, ekspertide või tehnikaga ja/või osaledes varjupaigataotlejate ümberpaigutamises. Panustamise moodus on iga liikmesriigi otsustada.

Eesti panustab Euroopa Liidu solidaarsusmehhanismis 2027. aastal rahalise panuse ja võimalusel alternatiivsete meetmetega ehk ekspertide ja tehnikaga, juhul kui abi vajav riik seda soovib. Eesti taotleb oma solidaarsuspanuse osalist vähendamist ka 2027. aastal.

Kommunikatsioonibüroo, Riigikantselei

open graph imagesearch block image