1. Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtute haldamise tõhustamine) eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadusemuudatusega reformitakse esimese ja teise astme kohtute halduskorraldust, et kohtuhaldus oleks selgemaks, tõhusam ja autonoomsem. Praegu on kohtuhaldus killustatud – sellega tegelevad mitmed osapooled, nagu justiits- ja digiministeerium, kohtute haldamise nõukoda, kohtute esimehed, kohtudirektorid ning teatud osas ka Riigikohus. Selline hajutatud vastutus killustab süsteemi ja muudab selle raskesti juhitavaks.
Uue seaduse järgi antakse suurem osa kohtuhaldusülesannetest justiitsministeeriumilt üle kohtutele endile.
Senise kohtute haldamise nõukoja asemele luuakse uus struktuur – kohtute haldus- ja arendusnõukogu (KHAN). Kui senine organ oli pigem nõuandev ja kooskõlastav, siis KHAN hakkab olema kohtuhalduse kõrgeim otsustuskogu. See nõukogu suunab kohtute arendamist ja korraldab strateegilisel tasandil haldusotsuseid. Sellega kasvab oluliselt kohtunike otsustusõigus mitte ainult tugiteenuste, vaid ka kohtute arengusuuna üle.
Lisaks moodustatakse kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele igapäevaseid tugiteenuseid, nagu tõlkimine, arhiveerimine ning finants- ja varahaldus. KHT võtab üle senised ministeeriumi kohtuhaldusülesanded ning kohtudirektorite ülesanded. KHT-d juhib viieks aastaks ametisse määratud direktor, kelle tegevust kontrollib kohtute haldus- ja arendusnõukogu.
2. Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu põhieesmärk on parandada tuletis- ja repotehingute regulatsiooni ja viia see kooskõlla rahvusvaheliste standartidega.
Tuletistehingud on väärtpaberitega seotud tehingud nagu näiteks optsioonid ja futuurid, millega juhitakse intressimääradest, tooraine- või energiahindadest tulenevaid riske. Repotehing on leping, millega ettevõtja saab lühiajalist likviidsust. Repotehing kujutab sisuliselt laenu aktsiate või muude väärtpaberite tagatisel. Mastaapide mõttes on tuletistehingute turu maht globaalselt kordades suurem kui näiteks maailma võlakirja ja aktsiaturg kokku. Eestis on tuletis- ja repotehingute arv ja turumaht väga väike. Kehtiv regulatsioon on puudulik ega vasta rahvusvahelisele praktikale.
Eesti regulatsiooni puudulikkuse pärast võib välisriikide finantsasutuste jaoks tähendada tuletis- ja repotehingute sõlmimine Eesti pankade ja teiste Eesti suurettevõtjatega suuremaid riske. See muudab taoliste tehingute tegemise hinna meie jaoks kallimaks. Eelnõuga täpsustatakse ja ühtlustatakse tuletis- ja repotehingutega seonduvat tasaarvestuse režiimi ja kvalifitseeruvaid osapooli (s.t. kes võivad selliseid lepinguid teha). Samuti laiendatakse nende isikute ringi, kes saavad kasutada sellist eriliigilist tagatist nagu finantstagatis.
Lisaks muudetakse maksejõuetusrežiimi, et tagada tuletis- ja repotehingute tehingute selgem jõustatavus pankroti- ja muudes sarnastes olukordades. Regulatsioon näeb ette, et maksejõuetuse olukorras ei saa pankrotihaldur sekkuda selliste tehingute läbiviimisesse.
Regulatsiooni parandamisel saavad Eesti pangad, finantsasutused ja suurettevõtted paremini ligi rahvusvahelistele tuletis- ja repoturgudele. See omakorda aitab tõsta nii Eesti ettevõtete kui ka kogu ettevõtluskeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Eelnõu teine eesmärk on muuta finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust, mis sätestab eelkõige pankade suhtes rakendatavaid kriisiennetus- ja lahendusmeetmeid ja reguleerib, millised pangad finantskriisi olukorras saneeritakse ja millised likvideeritakse. Muudatustega täpsustaksegi vastavaid likvideerimise tingimusi. See võib mõne panga jaoks tähendada, et ei pea koostama üpris koormavat kriisplaani ja väheneb kohustus hoida kriisipuhvreid.
Kolmandaks, tulenevalt Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni poolt avaldatud ettepanekutest, muudetakse eelnõuga eluasemelaenude tagatiseks oleva kinnisvara hindamise korda paindlikumaks. Muudatuste tulemusena saavad pangad õiguse kasutada senisest rohkem statistilisi mudeleid tagatisvara hindamisel, mis välistab vajaduse tellida kinnisvarabüroolt kinnisvaraakt ning aitab tarbijal hoida sõltuvalt kinnisvara liigist kokku kuni 500 eurot.
3. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadust muudetakse, et lubada makse- ja e-raha asutused ligi välkmakseteenust võimaldavatele arveldussüsteemidele. Välkmakse tähendab makset, kus raha liigub maksja kontolt saaja kontole mõne sekundi jooksul ning see toimib 24/7.
Praegu pakuvad sellist teenust ainult pangad, kuna ainult neil on juurdepääs vajalikele arvelduskontodele Eesti Pangas. Muud makseasutused ja e-raha asutused on sellest võimalusest seni kõrvale jäänud, mistõttu neil pole olnud võimalik samaväärseid teenuseid pakkuda.
Regulatsiooni muutus suurendab konkurentsi makseteenuste turul. See võib tuua kaasa uusi ja innovaatilisi makselahendusi ning muudab maksete tegemise kiiremaks ja mugavamaks nii kodu- kui ka välismaal.
Eelnõuga võetakse üle makseteenuste direktiivi ja arvelduse lõplikkuse direktiivi muudatused ning tagatakse nende direktiivide nõuetekohane riigisisene rakendamine.
Märtsi seisuga tegutses Eestis 12 makseasutust ja 3 e-raha asutust.
Seadus jõustub 2025. aasta 1. juulil.
4. Arvamuse andmine laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) kohta
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon sooviga sätestada üldlaulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo staatus, korraldamise kord ja põhimõtted ning määrata kindlaks riigi ja kohalike omavalitsuste rahalised ja korralduslikud kohustused.
Kultuuriministeerium leiab, et laulu- ja tantsupeo liikumise probleemid on lahendatavad valdkondlike kokkulepete, toetusmeetmete, arendusprogrammide ja kohalike omavalitsuste teadlikkuse tõstmise kaudu ning uue õigusakti väljatöötamine ei ole vajalik ja põhjendatud.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna see on deklaratiivne ja ülereguleeriv. Selgusetuks jäävad rahastamise põhimõtted ja vastutuse määratlemine, mis eelnõus ja seletuskirjas on käsitletud erinevalt.
5. Arvamuse andmine Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõu (599 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon sooviga anda Riigikontrolli pädevusse erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi tegevuse rahastamise kontroll. Praegu kontrollib erakondade rahastamist erakondade rahastamise järelevalve komisjon.
Justiits- ja digiministeerium teeb valitsusele ettepaneku loobuda arvamuse andmisest. Ministeerium märgib, et toetab niivõrd olulise küsimuse arutamist ja ühise poliitilise tahte kujundamist Riigikogu tasandil.
6. Arvamuse andmine raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu bürokraatia vähendamiseks (600 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon eesmärgiga lükata edasi kestlikkusaruannete koostamise kohustus. Kohustuse edasilükkamist kahe aasta võrra soovitakse nende ettevõtjate jaoks, kes peavad seda esmakordselt esitama 2026. a või 2027. a.
Rahandusministeerium toetab eelnõu eesmärki, kuid mitte konkreetset eelnõu. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt plaanitakse niigi 2025 ja hilisemate aastate kestlikkusaruande koostamise kohustust lükata edasi kahe aasta võrra edasi. Seni kuni kõnealune muudatus on ettepaneku staadiumis, ei ole võimalik muuta ka raamatupidamise seaduse vastavaid sätteid. Kui EL-is direktiiv on muudetud, algatab valitsus vastava seaduseelnõu.
7. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 77 "Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord" muutmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrusega ajakohastatakse alarmsõidukite loetelu, et parandada sõidukite märgatavust liikluses.
Alarmsõidukite loetelu täiendatakse keskkonnaameti (KeA) sõiduki ja maasturiga, kaitseväe juhataja asetäitja ning peastaabi ja luurekeskuse ülema autoga, kaitseministeeriumi sõidukiga.
Alarmsõidukite liikluses märgatavuse suurendamiseks kehtestatakse nõuded KeA alarmsõiduki värvimisele, muudetakse vangla alarmsõiduki kontrastvärvi ning täpsustatakse nõudeid politsei- ja piirivalveameti (PPA), kiirabi, päästeameti (PäA) ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki lisamärgistusele.
8. Eesti Vabariigi valitsuse ja Saudi Araabia Kuningriigi valitsuse vahelise üldise koostöökokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks koostööleping Eesti ja Saudi Araabia vahel, et tugevdada majandussuhteid ja paremini kaitsta Eesti ettevõtjate huve kiiresti areneval turul. Eesmärk on kahekordistada Eesti kaupade eksporti Saudi Araabiasse 60 miljoni euroni ja kolmekordistada teenuste eksport vähemalt 30 miljoni euroni. Huvi selle turu vastu on Eesti ettevõtjate seas suur, eriti IT-valdkonnas, kus kohalikul turul juba aktiivselt tegutsetakse.
Koostööleping loob Eesti ettevõtetele võrdsemad tingimused kohalikel turgudel konkureerimiseks ja aitab vältida olukorda, kus meie ettevõtted ekspordiksid sinna teiste riikide, näiteks Soome või Rootsi kaudu, kellel on juba tugev kohalolek Saudi Araabias nii saatkondade kui ettevõtlusorganisatsioonide näol.
Saudi Araabiat huvitab koostöö Eestiga haridustehnoloogia, teaduse ja turismi valdkonnas.
Saudi Araabia, nagu teisedki Laheriigid, on kultuuriliselt ja poliitiliselt erinev Euroopa riikidest, mistõttu tuleb nendega suhtlemisel arvestada piirkondlike eripäradega. Euroopa Liit ja Eesti teevad koostööd ka riikidega, kes ei jaga täielikult meie väärtusi, sest majandus- ja kaubandussuhted on üheks viisiks, kuidas nendes riikides meie välispoliitilisi seisukohti paremini selgitada.
9. Eesti täiendatud seisukohad Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide kaubandussuhete kohta
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Arengud Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide kaubandussuhetes on dünaamilised. USA on alates 2025. aasta märtsist kehtestanud kogu maailmale, sh ELile mitmeid laia majandusliku mõjuga tollimakse. 2. aprillil teatas USA, et kehtestab ELile 20% tollimaksud, kuid otsustas 9. aprillil need 90 päevaks alandada 10%-ni. Otsus ei puuduta juba varem jõustunud USA imporditollimakse alumiiniumile, terasele ja autodele. 10. aprillil andis Euroopa Komisjon teada kavatsusest ajutiselt (90 päevaks) peatada hiljuti liikmesriikidega kokkulepitud ELi vastumeetmete rakendamine USA imporditollimaksudele alumiiniumile ja terasele, et anda aega USAga täiendavateks läbirääkimisteks. Otsuse lõplikuks kinnitamiseks oodatakse liikmesriikide tagasisidet 23. aprillini.
Eesti peab oluliseks püüdlusi USAga kaubanduspingeid vähendada ning kaubandusläbirääkimisi jätkata, et saavutada vastastikku kasulik, reeglitel põhinev ja võimalikult vabale kaubandusele suunatud kokkulepe.
10. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega pikendatakse gaasi hoiustamise määruse kehtivust
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Gaasihoidlate määruse eesmärk on pikendada 2022. a vastu võetud määruse gaasihoiustamise kohustust kuni 31. detsembrini 2027. a. Kehtiv määrus oleks hoiustamise kohustuse kaotanud 2025. a lõpus.
Liikmesriigid peavad endiselt tagama, et nende territooriumil asuvad maa-alused gaasihoidlad on igal aastal enne küttehooaja algust täidetud 90% ulatuses, mis on oluline kriisikindluse tagamiseks. Uuendatud määrusega muudetakse paindlikumaks 90% täitmise eesmärgi tähtaeg: praeguse 1. novembri asemel on riikidel võimalik sihttase saavutada vahemikus 1. oktoobrist kuni 1. detsembrini ning riigid võivad teatud turutingimustel kalduda ka hoidlate täitmise eesmärgist kõrvale (kuni 10 protsendipunkti). Hoidlate täitmise vahe-eesmärgid muutuvad riikidele soovituslikuks. Gaasihoidlat mitte omavad riigid nagu Eesti peavad jätkuvalt hoidma 15% oma 5 aasta keskmiselt tarbitavast gaasist teiste riikide hoidlas.
Eesti toetab gaasi hoiustamise kohustuse pikendamist kuni 2027.a lõpuni. Eesti hoiab strateegilist gaasivaru Läti maa-aluses gaasihoidlas 1 TWh ulatuses. Saame toetada ka täiendavaid paindlikkusi liikmesriikidele gaasihoidlate täitmisel. See on juba aidanud gaasihindu EL turul oluliselt alla tuua, ja toob seega otsest kasu ka meie gaasitarbijatele. Ettepanekuga ei teki kulu riigieelarvele ega suurene halduskoormus.
11. Eesti seisukohad Euroopa kaitsetööstuse tugevdamise rahastamisvahendi SAFE kohta
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
150 miljardi euro suurune rahastamisvahend "Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks" on osa Euroopa Komisjoni kavast tõsta kiireloomuliselt Euroopa kaitsevalmidust. Komisjon kavatseb laenata turgudelt Euroopa Liidu üldeelarve manööverdamisruumi tagatisel raha ja võimaldada Euroopa Liidu liikmesriikidel see välja võtta laenudena.
Vastavalt komisjoni ettepanekule saaks SAFE rahastamisvahendi kaudu laenu taotleda ELi liikmesriik vähemalt kahe riigi koostöös läbiviidavale ühishankele, kellest vähemalt üks peab olema Euroopa Liidu liikmesriik. Laenu nähakse ette prioriteetsetes valdkondades (sh laskemoon, õhukaitse, sõjaline liikuvus, droonid, kriitiline taristu) kaitsevõime arendamiseks, koostööks hangetes, tootmisvõimsuste suurendamiseks, kiiremaks tarnimiseks ja sõjaliste süsteemide uuendamiseks.
Eesti toetab SAFE rahastamisvahendi peamisi eesmärke tugevdada Euroopa kaitsevõimet ja suurendada Euroopa kaitsetööstuse tootmisvõimekust. SAFE rahastamisvahend võib luua ka Eesti kaitsetööstusele täiendavaid võimalusi.
Samas on Eestile oluline, et SAFE rahastamisvahend oleks võimalikult paindlik, seades laenuraha kasutamiseks sobilike tegevuste osas minimaalselt piiravad tingimused ning pakuks paindlikumad koostöötingimused samameelsete kolmandate riikidega.
