1. Krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu valmistab ette krediiditeaberegistri loomist.
Register laseb pankadel ja teistel laenuandjatel paremini hinnata laenuvõtja maksevõimet ja aitab ennetada ülelaenamist.
Krediiditeaberegister hakkab koondama teavet inimese kõigi finantskohustuste kohta, olgu see siis kodu- või tarbimislaen, autoliising, järelmaksud, aga ka kiirlaenud.
Kõik Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad laenuandjad peavad edaspidi edastama registrisse info iga inimese võetud laenude kohta. Enne uue laenu andmist peavad nad kontrollima, millised kohustused inimesel juba olemas on.
Sellise info ühte kesksesse registrisse koondamine annab selgema pildi inimese tegelikust maksevõimest ja ennetab inimeste lõhkilaenamist.
Ligipääs registri infole on ainult pankadel ja teistel ametlikel laenuandjatel. Inimesel võimaldatakse seada endale laenukeeld. Samuti sätestatakse tähtajad inimeste laenuinfo säilitamise tähtaja kohta. Näiteks õigeaegselt tagastatud laenude puhul säilitatakse pärast laenu tagasimaksmist 1 kuu + 8 päeva.
Registripidamise ülesanne on plaanis delegeerida erasektorile, kulud kaetakse teenustasudega. Eelnõuga sätestatakse registripidajale ja tema tegevusele läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks sarnaselt teiste finantssektori ettevõtjatele selged reeglid ja nõuded.
Kava kohaselt võiks register tööle hakata 2028. aastal.
2. Konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse muutmise eesmärk on anda konkurentsiametile volitused, et toetada Euroopa Komisjoni välisriigi subsiidiumide määruse (EL) 2022/2560 rakendamist koondumiste kontrolli osas. Tegemist on EL määrusega, mis võimaldab uurida, kas ELis tegutsevad ettevõtted on saanud toetusi kolmandatest riikidest, mis võivad moonutada ausat konkurentsi. Eelnõu seadusena jõustumine aitab tagada, et välisriikide subsiidiumide mõju turule oleks läbipaistvalt hinnatav ning vajadusel ka piiratud, et kaitsta ausat konkurentsi Eesti ja Euroopa ettevõtjate seas.
Määrus on mõeldud tasakaalustama olukorda, kus ELi ettevõtted peavad järgima riigiabi reegleid, kuid kolmandatest riikidest saadav rahaline toetus – näiteks soodsad laenud, maksusoodustused või muud toetused – ei ole seni olnud kontrolli all. Uue määruse alusel ei ole sellised toetused keelatud, kuid nende mõju hinnatakse turu moonutuste vältimiseks eraldi.
Eesti on määranud riigihangete alaseks kontaktpunktiks rahandusministeeriumi ning koondumiste kontrolli puhul konkurentsiameti.
3. Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse eelnõu näeb ette ehitusseaduse muutmist nii, et igas uues või põhjalikult uuendatavas kortermajas peab olema kiire interneti ühenduse jaoks vajalik taristu juba ette nähtud. See tähendab, et arendajad peavad paigaldama piisavalt laiad valguskaabli kõrid, et sidevõrku saaks pakkuda rohkem kui üks ettevõte.
Oluline uuendus on ka ühtsete riiklike digitaalsete teabepunktide loomine, mille kaudu edastatakse taristu ja kavandatavate ehitustööde infot. Eestis täidavad seda rolli ehitisregister ja maakatastri kitsenduste kaart. See muudatus parandab info kättesaadavust sideettevõtjatele, kes soovivad võrku laiendada, ja aitab vältida tarbetuid kaevetöid või dubleerivat taristut.
Muudatuse eesmärk on avada kiire interneti turg kõigile teenusepakkujatele, suurendada konkurentsi ning pakkuda inimestele paremaid ja taskukohasemaid internetiteenuseid. Samuti aitab see vältida olukordi, kus hilisem taristu rajamine muutuks keeruliseks või kulukaks.
Eelnõu toetab Euroopa Liidu gigabititaristu määruse täitmist, mille eesmärk on lihtsustada sidevõrkude kasutuselevõttu kogu Euroopas. Määrus paneb rõhku olemasoleva taristu ühiskasutusele ja uue taristu tõhusamale rajamisele, et kiirendada kiire interneti levikut ja vähendada selle kulusid.
Gigabititaristu määrus jõustus 11. mail 2024 ning seda hakatakse rakendama alates 12. novembrist 2025. Eesti kohandab oma õigusruumi, et tagada määruse nõuete õigeaegne ja tulemuslik rakendamine.
4. Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga karmistatakse karistusseadustikku, et paremini kaitsta Eesti välisühenduste taristut ja tõhusamalt reageerida selle lõhkumisele. Karistusõiguse kehtivust laiendatakse ka majandusvööndis ja mandrilaval toime pandud tegudele, kui nende kaudu kahjustatakse Eestiga ühendatud side- või energiataristut, näiteks kaableid, torujuhtmeid või liikluskorraldusrajatisi.
Eriti rangelt käsitletakse merealuste kaablite ja torujuhtmete rikkumist, mille eest võib füüsiline isik saada kuni kümme aastat vangistust ja juriidiline isik kuni nelja miljardi euro suuruse rahatrahvi, isegi kui kahju ei olnud tahtlik ega põhjustanud teenuse katkestust.
Eelnõuga muudetakse kuriteoks ka nn tellitud vandalism – näiteks kui keegi korraldab sihilikku vara kahjustamist, sõltumata tekitatud kahju suurusest. See aitab paremini tõrjuda vaenulike riikide võimalikku hübriidrünnakut.
Muudatustega laiendatakse Eesti karistusõiguse kehtivust ka Eesti välisesinduste valdustes toime pandud süütegudele ja tegudele, millega rikutakse riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitset väljaspool Eesti territooriumi.
5. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Seaduse eelnõu
Õpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks omistatakse kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale kutsekompetentsidele vastav karjääriaste: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja. Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui kutseõpetajatele. Muudatusega seatakse kõigi õpetajate töötasu alammäära kehtestamine ühtsetele alustele ehk nähakse ette töötasu alammäär ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele. 2026-2028 on õpetaja karjäärimudeli astmete palga alammäära koefitsiendid: alustav õpetaja 1,0; õpetaja 1,0; vanemõpetaja 1,1; meisterõpetaja 1,3.
Õpetajaametisse asumist tehakse paindlikumaks – tööle saab võtta inimesi, kellel on enne 2013. aastat omandatud pedagoogiline haridus, kuid ei ole töökogemust, või doktorikraad. Õpetajakoolitusel õppijatega saab senise ühe aasta asemel sõlmida tähtajalise lepingu kuni kolmeks aastaks.
Eelnõuga kehtestatakse ka koolijuhtide atesteerimise kohustus, mille järgi peab kooli pidaja korraldama iga direktoriga kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see kinnitab, kas juht vastab oma ametikohale seatud nõuetele.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026 ja kutseõppeasutuse seaduse muudatus 1. juunil 2026.
6. Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Riigikogu võttis 11. detsembril 2024. aastal vastu 2025. aasta riigieelarve, mille tulud on 17,7 miljardit ja kulud 18,2 miljardit eurot ning investeeringud 873 miljonit ja finantseerimistehingud 679 miljonit eurot.
Lisaeelarve eelnõuga suurendatakse tänavusi tulusid riigieelarves 26,6 miljonit eurot, kulusid 46,5 miljonit ja investeeringuid 32,5 miljonit. Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit on täiendavad vahendid laia riigikaitse projektidele, mis viiakse ellu veel tänavuse aasta jooksul.
Ülejäänud kulude ja investeeringute kasv on seotud välisvahenditest ja majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavaga, mida algne 2025. aasta riigieelarve ei sisalda. Samal põhjusel suurenevad ka tulud. Tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute prognoose tervikuna lisaeelarvega ei uuendata. Lisanduvad vaid sellised tegevused, mis algses riigieelarves puudusid. Finantseerimistehingute kogumaht ei muutu, kuid mh sisaldab lisaeelarve finantseerimistehinguid 25 miljoni euro ulatuses. Näiteks eraldatakse sellest 17,8 miljonit eurot investeerimisfondi SmartCa.
Lisaeelarve sisaldab ka valitsemisalade esitatud muudatusettepanekuid, mille vajadus on ilmnenud pärast 2025. aasta riigieelarve eelnõu koostamist ja millega eelarve kogumahtu ei muudeta.
Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus lisaeelarve eelnõu algatada hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu.
7. Arvamuse andmine mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon sooviga sätestada, et kui mootorsõiduk on registreeritud puudega isiku nimele, ei kohaldata sellele aastamaksu. Registreerimismaks tuleb jätkuvalt tasuda. Kehtiv seadus seda ette ei näe.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Puudega inimeste maksukoormuse leevendamiseks tõsteti nn automaksu jõustumisel puudega inimeste toetusi. Toetused on vanusegrupiti erinevad ja sõltuvad puude raskusastmest, tagades raskema puudega inimesele suurema toetuse. Kokkuleppena otsustati tõsta just raske ja sügava puudega laste ja tööealiste toetuseid seetõttu, et nende inimeste abivajadus ja sellest tulenevad lisakulud on suuremad kui keskmise puudega inimeste omad. Kuna mootorsõidukimaks jõustus 1. jaanuarist 2025, kuid puudega inimeste toetuste tõus jõustub 1. juunist 2025, maksis sotsiaalkindlustusamet samadele sihtgruppidele 2025.a I kvartalis välja ühekordse toetuse, et kompenseerida vahepealset kulu.
8. Arvamuse andmine mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon sooviga vabastada paljulapselised pered (pered, kus on kolm või enam alaealist last) mootorsõiduki aastamaksu tasumisest. Muudatus ei laiene registreerimismaksule.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium on arvamusel, et selles sihtgrupis ei ole vajalik üldine maksusoodustus, sest kõik paljulapselised pered ei ole toimetulekuraskustes. Samuti ei saa toetada pere kõigi sõidukite maksust vabastamist, sest see avaks maksuvabastuse piiramata hulgale sõidukitele. Nn automaksu eesmärk ei ole kunagi olnud leibkondade sõiduvahendist loobumisele sundimine ja paljulapselise pere riiklikud toetused on oluliselt kõrgemad kuid ühe või kahe lapsega pere omad.
Tulenevalt peremudelist võib isegi vaid ühe sõiduki maksust vabastamise õiguse väljaselgitamine olla väga keeruline. Rahavastikuregister ja liiklusregister ei anna ka koosmõjus alati õiget pilti perede reaalsest elukorraldusest ja on informatiivset laadi. Toimetulekuraskutes peresid tuleb ja saab vajadusel toetada vajaduspõhiste meetmetega.
9. Arvamuse andmine energiakandjate aktsiisitõusude kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (627 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon sooviga tunnistada kehtetuks eesseisvad vedelgaasi, diislikütuse, põlevkivikütteõli, maagaasi, mootori maagaasi, elektrienergia, pliivaba bensiini ja teiste pliivaba bensiini aktsiisimääraga samaväärselt maksustatud kütuste aktsiisitõusud.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Eelnõu koostaja ei ole välja pakkunud rahalist katteallikat eelnõus pakutud muudatustele. Eelnõu koostaja põhjendab aktsiisimäärade langetamise vajadust kõrgete energiahindadega. Viimase kolme aasta jooksul on vedel- ja gaasiliste kütuste hinnad sõltuvalt kütuse liigist kas langenud või püsinud ligikaudu samal tasemel. Näiteks bensiini- ja diislikütuse jae- ja hulgimüügi hinnad on langenud tulenevalt eelkõige nafta maailmaturu hinna langusest. Eelnõu koostaja ei ole esitanud informatsiooni selle kohta, milliste kütuste hinnad on tõusnud.
10. Arvamuse andmine tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (628 SE) kohta
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon sooviga kehtestada ka taastuvenergia tootmisvõimsuste (näiteks tuuleparkide) arendajatele ja käitajatele keskkonna kompleksloa taotlemise ja omamise kohustus. Praegu seda seaduses sõnaselgelt ei ole, kuna kompleksloa nõutavus on sätestatud energeetikatööstuse jaoks.
Kliimaministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna taastuvenergia tootmine ei kuulu teatud tegevusteks kompleksluba nõudva tööstusheite direktiivi reguleerimisalasse. Kompleksloa kohustuse kehtestamine ei too kaasa täiendavat keskkonnakaitselist lisaväärtust, samal ajal kui arendajate halduskoormus ja avaliku teenistuse töökoormus suureneksid märkimisväärselt.
11. Arvamuse andmine liikluskindlustuse seaduse täiendamise seaduse (kergliikurite kindlustamine) eelnõu (631 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon sooviga tekitada igasuguste kergliikurite kindlustamise kohustus isikutele, kellele kuulub üle kümne liikluses kasutatava kergliikuri.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Direktiivi ülevõtmisel otsustati, et kuna kergliikurite kindlustamine on uus etapp liikluskindlustuse valdkonnas, siis esialgu võetakse direktiiv Eesti õigusesse üle minimaalses nõutavas ulatuses (st täpselt nii nagu direktiivis kirjas). Alternatiivina kaaluti ka direktiivist rangemat lahendust, kuid sellest loobuti, sest tervikuna on sellist tüüpi sõidukite kindlustamine uudne ja vajab kõigilt osapooltel kohanemist ja lisaks järgis see otsus ka üldist hoiakut mitte võtta EL õigust üle rangemalt. Rahandusministeerium leiab, et tuleks oodata ära kui seadus on pikemalt jõus olnud ja siis saab anda hinnangu kergliikurite kindlustust puudutava regulatsiooni toimivusele.
12. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a korralduse nr 250 "Tallinna Ülikooli nõukogu koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Tallinna Ülikooli nõukogu koosseisu nimetatakse uus liige seoses senise liikme asumisega ametikohale, mis ei võimalda nõukogu töös osalemist. Ülikooli nõukogu koosseisust arvatakse välja Priit Reiska seoses tema nimetamisega ülikooli senati liikmeks. Ülikooli põhikirja kohaselt ei saa senati poolt nimetatav nõukogu liige olla samaaegselt senati liige. Uueks nõukogu liikmeks nimetatakse Leif Kalev.
13. Eesti kodaniku väljaandmine Ameerika Ühendriikidele
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus otsustab isiku väljaandmise Ameerika Ühendriikidele, kus teda süüdistatakse aastatel 2012–2022 toime pandud kuritegudes, sealhulgas ekspordipiirangute rikkumises, kelmuses ja rahapesus.
Kuigi valitsus andis väljaandmiseks loa juba 2024. aastal, tühistas Tallinna Halduskohus selle otsuse seoses murega Ameerika vangistustingimuste inimväärsuse üle.
Menetlus uuendati ning küsiti lisateavet kinnipidamisasutuse kohta.
Väljaandmine tugineb Eesti ja USA vahelisele 2009. aastal jõustunud lepingule, mis võimaldab üle anda isikuid, keda süüdistatakse mõlemas riigis karistatavates raskemates kuritegudes.
Eestis hõlmab väljaandmisprotsess justiitsministeeriumi ja riigiprokuratuuri eelmenetlust, kohtulikku kontrolli ning valitsuse lõplikku otsust.
14. Hoonestusloa andmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega antakse Saare Wind Energy’le hoonestusluba Saaremaa läänerannikule meretuulepargi rajamiseks. Luba kehtiks taastuvelektri tootmiseks 50 aastat. Rajatav meretuulepark hõlmaks kuni 100 tuulikut, kahte alajaama ning erinevaid energiaga seotud rajatisi nagu kaablid, trafojaamad ja ülekandeliinid. Tuulepargi maksimaalne võimsus oleks 1400 megavatti, tuulikute kõrgus kuni 310 meetrit ja rootorite diameeter 280 meetrit.
Meretuulepargi eesmärk on suurendada taastuvelektri tootmist ja panustada Eesti energiasõltumatuse tugevdamisse. Kuna hoonestusloa taotlus esitati enne 1. juulit 2015, toimub menetlus toona kehtinud seaduste alusel. Valitsus algatas menetluse juba 2020. aastal ning nüüd tehakse otsus hoonestusloa andmise kohta.
Pärast hoonestusloa saamist saab arendaja alustada ehitusloa taotlemise protsessiga, mis on järgmine samm tuulepargi rajamiseks.
15. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Vabariigi Presidendi Kantseleile
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusminister esitab ettepaneku 156 420 euro eraldamiseks valitsuse reservist Vabariigi Presidendi Kantseleile 10.-11. jaanuaril 2025. a toimunud Arnold Rüütli matuste korraldamise kulude katmiseks.
16. Eesti kodakondsuse andmine (47 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 47 inimesele naturalisatsiooni korras.
17. Ülevaade Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni tööst 2024. aastal
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Taristuminister esitab valitsusele teadmiseks ülevaate VV liikluskomisjoni tööst 2024. aastal, mis pidas möödunud aastal neli nõupidamist. Komisjonile anti igal istungil ülevaade liiklusõnnetuste statistikast ning liiklusohutusprogrammi täitmise seisust.
Ülevaates on antud statistika 2023. aasta liikluse kohta, siis hukkus 54 ja sai raskelt viga 395 inimest. Liiklusohutusprogramm seab piirarvudeks 44 ja 316.
Ülevaates nenditakse, et ka 2025. aastal prognoositakse paraku sihttasemest suuremat liiklusohvrite arvu.
Liiklusohutuse parandamiseks toetas komisjon mitmeid ettepanekuid, sealhulgas asulavälistel teedel suurima lubatud kiiruse alandamist, ohtlike lõikude ohutumaks muutmist, veapunktisüsteemi rakendamist ja keskmise kiiruse mõõtmise laiemat kasutuselevõttu. Pilootprojekt näitas, et keskmise kiiruse mõõtmine muudab liiklusvoo ühtlasemaks ja vähendab liiklusriskide hulka. Arutati ka mootorsõidukijuhtide tervisenõuete rangemaks muutmist, sh tervisetõendite ja juhtimisõiguse automaatset peatumist ohtliku terviseseisundi korral.
Liikluskomisjon alustas uue liiklusohutusprogrammi koostamist aastateks 2026–2035. Sellesse on kaasatud mitmed ministeeriumid, ametkonnad ja eksperdid ning see peaks valmima suveks.
Ülevaates tuuakse välja, et mitmed liiklusohutust mõjutavad seadusmuudatused jõustusid 2024. aastal. Näiteks liikluskindlustuse laienemine elektritõukeratastele, abipolitseinike õiguste laiendamine kiirusmõõtmisel ja romusõidukite käsitluse selgemaks muutmine. Komisjonile tutvustati ka transpordiameti ennetuskampaaniaid, mille kaudu jõuti miljonite inimesteni.
18. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31. märts 2025. a
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Aruanne annab ülevaate stabiliseerimisreservist seisuga 31. märts 2025. Reservi turuväärtus oli 452,7 miljonit eurot, mis on 0,6 miljonit vähem kui eelmisel kvartali lõpul. 2025. aasta esimeses kvartalis sissemakseid ei tehtud. Kvartali tulusus oli -0,57%, kuid 12 kuu lõikes 2,50%.
Stabiliseerimisreserv on riigi rahaline puhver, mille eesmärk on leevendada majanduslikke ja finantskriise. Selle rahastamine toimub riigieelarve ülejäägist, erastamistulust, Eesti Panga kasumist ja reservi tuludest.
19. Eesti põhimõtete ja tegevuskava heakskiitmine reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmiseks ning ÜRO ja ÜRO julgeolekunõukogu reformi küsimustes
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister esitab valitsusele Eesti põhimõtted ja tegevuskava reeglitel põhineva maailmakorra kaitseks ning ÜRO ja selle julgeolekunõukogu reformiks. Tegemist on jätkuga 2023. aasta novembris heaks kiidetud globaalküsimuste memorandumile, mis tugines Fit for Freedom algatusele. Eesmärk on tugevdada rahvusvahelist õigust, kaitsta inimõigusi ja tagada laiem kaasatus rahvusvahelistesse otsustusprotsessidesse.
Eesti seisukoht on, et ÜRO peab jääma mitmepoolse maailmakorra keskseks platvormiks ning muutuma läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Reform peaks suurendama peaassamblee rolli ja tagama õiglasema esindatuse, sh Aafrika ja saareriikidele.
Julgeolekunõukogu reformi osas toetab Eesti nõukogu laiendamist, liikmete valimist peaassambleel ja vetoõiguse piiramist. Veto kasutamisel peaksid kehtima selgemad reeglid, sealhulgas põhjendamise kohustus ning võimalus anda peaassambleele otsustusõigus, kui nõukogu jääb otsustusvõimetuks.
Samuti rõhutatakse vajadust tugevdada Ida-Euroopa esindatust, andes sellele vähemalt ühe mittealalise koha, juhul kui praegune valimisgrupp jääb alles. Kokkuvõttes toetab Eesti reformi, mis teeb ÜROst tõhusama ja õiglasema üleilmse koostööplatvormi.
20. Eesti seisukoht rikkumismenetluses nr 2025/0132 (liidu elektrituru korralduse parandamist käsitleva direktiivi mitteõigeaegne ülevõtmine)
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon algatas 27.3.2025 Eesti suhtes rikkumismenetluse elektrituru korralduse direktiivi mitteõigeaegse ülevõtmise tõttu. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 17. jaanuar 2025.
Eesti nõustub komisjoni etteheitega ja selgitab, et Eesti on direktiivi osaliselt juba üle võtnud ja komisjoni sellest teavitanud. Direktiivi täielikuks ülevõtmiseks on Eesti algatanud elektrituruseaduse ja riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis plaanitakse valitsuses heaks kiita 2025. aasta juunis. Eeldame, et seadus jõustub 2025. aasta lõpuks.
21. Eesti esindamine Euroopa Liidu konkurentsivõimenõukogu siseturu, tööstus- ja kosmoseministrite 22.-23. mai 2025. a kohtumisel
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Valitsus annab volituse majandus- ja tööstusministri asendamiseks Euroopa Liidu konkurentsivõimenõukogu siseturu, tööstus- ja kosmoseministrite 22.-23. mai 2025. a kohtumisel. Eestit esindab Eesti Alalise esinduse EL juures Mertens, kohusetäitja asejuht Coreper I küsimustes Katry Ahi.
