1. Elektroonilise side seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõukohase seadusega laiendatakse isikute ringi, kes tohivad raadiosidet piirata, samuti täpsustatakse olukordi, kus seda teha võib. Praegu kehtiv regulatsioon ei vasta enam julgeolekuolukorrale ja pärsib mh riigi droonitõrje võimalusi.
Raadioside piiramine võib ajutiselt mõjutada mobiilsideteenuste kättesaadavust piirangu piirkonnas. Selle vältimiseks või mõju vähendamiseks peab raadiosidet piirava seadme kasutamiseks olema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) väljastatud sagedusluba, millele saab seada vajalikud tehnilised tingimused.
Samas võib nende jaoks avalduda vähene ja ajutine mõju mobiilsideteenuste kättesaadavusele raadioside piiramise mõjupiirkonnas. Selliste riskide maandamiseks on loodud mehhanism, mis nõuab raadiosidet piirava seadme kasutamiseks sagedusluba. Selle väljastajaks on TTJA, kes kaalub sagedusloa andmisega seonduvaid riske ja seab nende maandamiseks sagedusloale vajalikud tehnilised tingimused.
Sagedusloa taotlemine raadioside piiramiseks vabastatakse riigilõivust.
2. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (üüriõigus) eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõukohase seadusega muudetakse üürilepingu lõpetamise ja üüripinna vabastamise korda, et lihtsustada üürivõlgadega seotud vaidluste lahendamist ja kiirendada üüripinda mitte vabastavate võlgnike ehk nn puuküürnike väljatõstmist.
Üürileandja saab edaspidi makseviivituse tõttu alustada lepingu erakorralist ülesütlemist juba siis, kui üürniku võlgnevus ulatub vähemalt ühe kuu üüri või muude kokkulepitud kulude summani. Praegu on selleks üldjuhul vaja vähemalt kahe kuu võlgnevust. Samas antakse üürnikule võla tasumiseks senise 14 päeva asemel 30 päeva.
Üüripinna vabastamise kiirendamiseks määrab kohus või üürikomisjon ruumi vabastamise tähtaja juba otsuses ning kohtutäitur enam täiendavat tähtaega ei anna. Samuti saab vabastamisotsust rakendada allüürnikele ja teistele üürnikult kasutusõiguse saanud inimestele.
Kui eluruumis elab laps või muu abivajav inimene, tuleb sellest kohalikku omavalitsust teavitada juba kohtumenetluse või üürivaidluse ajal, et vajalikku abi saaks korraldada varem.
Muudatused on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2027.
3. Eesti Vabariigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Valitsus arutab Eesti ja Ühendkuningriigi uue topeltmaksustamise vältimise lepingu ratifitseerimist. Uus leping asendab 1994. aastast kehtiva maksulepingu ning selle eesmärk on soodustada kahe riigi vahelisi investeeringuid, vältida sama tulu topeltmaksustamist ja tõkestada maksupettusi.
Lepinguga muudetakse riikide maksustamisõigusi, sealhulgas kehtestatakse senisest soodsamad tulumaksumäärad teatud piiriülestele väljamaksetele. Samuti tugevdatakse maksulepingu kuritarvitamise vastaseid reegleid ning lisatakse võimalus teha koostööd maksuvõlgade sissenõudmisel.
Uuele lepingule kirjutasid Eesti ja Ühendkuningriigi suursaadikud alla 28. augustil 2026 Tallinnas. Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingud 66 riigiga.
4. Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Alates 1. jaanuarist 2027 lähevad keskkonnaameti kiirgus- ja tuumaohutuse ülesanded üle tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA). Seoses sellega täpsustatakse TTJA ülesandeid ja tugevdatakse ameti sõltumatust kiirgus- ja tuumaohutuse otsuste tegemisel.
Eelnõukohane seadus näeb ette, et edaspidi ei saa minister teenistusliku järelevalve korras TTJA kiirgus- ja tuumaohutuse otsuseid muuta ega tühistada. Samuti täpsustatakse ameti vastutava peadirektori asetäitja õigusi eelarve planeerimisel, töötajate värbamisel ja ohutusotsuste tegemisel.
Kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine lisatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ülesannete hulka, kuid valdkonna poliitikakujundamine jääb kliimaministeeriumile.
Muudatused puudutavad riigiasutuste töökorraldust ega too inimestele ega ettevõtetele uusi kohustusi.
5. Arvamuse andmine Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (1013 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu rahanduskomisjon, et lisada Eesti Panga seadusesse regulatsioon huvide konflikti vältimise ja taustakontrolli teostamise kohta. Samuti kaasajastatakse mitmeid olemasolevaid sätteid.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada. Ministeerium toob välja, et esitatud märkuste eesmärk on täpsustada Eesti Panga huvide konflikti regulatsiooni ja ühtlustada seda Finantsinspektsiooni seadusega, mh näiteks huvide konflikti määratluse, teatamiskohustuse, ooteaja kestuse ning hüvitise arvutamise aluste osas.
6. Arvamuse andmine perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (1022 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud eelnõuga täpsustatakse vanemahüvitise arvutamise korda, et tagada lapsevanemate võrdne kohtlemine ja säilitada seni kehtinud hüvitiste arvutamise põhimõtted.
Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.
Muudatus on vajalik seoses Riigikohtu septembrikuise lahendiga, mille järgi tuleks töötavatele emadele arvutada ka pärast lapse sündi makstavat vanemahüvitist lapse eeldatava sünnitähtaja järgi. Seni on pärast lapse sündi hüvitis ümber arvutatud tegeliku sünniaja alusel.
Eelnõukohase seadusega soovitakse mh vältida lapsevanemate põhjendamatut erinevat kohtlemist.
7. Arvamuse andmine hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (984 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon netikasiinode maksulangetuse tühistamiseks. Samuti soovitakse tunnistada kehtetuks järgnevateks aastateks planeeritud maksumäärade langetused.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Rahandusministeerium teeb ettepaneku viia 2027. aasta alguses läbi vaheanalüüs, mis hindaks uute kaughasartmängumaksu määrade mõju esimesel rakendusaastal (so 2026). Analüüsis saab mh hinnata ka enne 1. jaanuari 2026. a kehtinud maksumäärade juurde tagasipöördumise mõju.
8. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 "Raadioside piiramise kord" muutmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Määruse eelnõu
Tegemist on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (KORKS) rakendamise eelnõuga, millega viiakse raadioside piiramise kord kooskõlla 1. oktoobril 2026 jõustunud seadusega.
Määruses ajakohastatakse viiteid, kuna senine riigikaitseseadus on kehtetuks tunnistatud. Raadioside piiramise kord ja tingimused sisuliselt ei muutu.
9. Tsiviiltoetuse registri põhimäärus
Esitaja: kaitseminister Martin Herem
Tüüp: Määruse eelnõu
Tegemist on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (KORKS) rakendamise eelnõuga, millega kehtestatakse uus tsiviiltoetuse registri põhimäärus. Seoses uue seaduse jõustumisega kaotas senine määrus kehtivuse 1. oktoobril 2026.
Määrusega ajakohastatakse registris kasutatavaid mõisteid ja andmevahetuse korda. Senised riigikaitseülesanded ja riigikaitselise töökohustusega ametikohad asenduvad kriisiülesannete ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtadega. Samuti täpsustatakse tsiviiltoetuse registri ja töötamise registri vahelist andmevahetust, et võimaldada seaduses ette nähtud taustakontrolli.
10. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 "Maksukohustuslaste registri põhimäärus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga ajakohastatakse maksukohustuslaste registri põhimäärust, et viia see kooskõlla kehtivate seaduste ja Maksu- ja Tolliameti (MTA) tegeliku töökorraldusega. Muudatustega korrastatakse registri andmeid, eemaldatakse vananenud alamregistrid ja täpsustatakse riigiasutuste vahelist andmevahetust.
MTA saab edaspidi edastada välisministeeriumile tolliandmeid strateegiliste kaupade, näiteks sõjalise otstarbega kaupade kohta, et tõhustada erilubade kontrollimist. Samuti laiendatakse põllumajandus- ja toiduameti juurdepääsu impordiandmetele ning lõpetatakse PRIA senine, praktikas kasutamata juurdepääs ekspordiandmetele.
Lisaks täpsustatakse pensioni- ja kogumispensioni andmete töötlemise korda. Tegemist on juba toimiva andmevahetuse täpsema reguleerimisega, mitte uue andmevahetuse loomisega.
Muudatused ei too inimestele ega ettevõtjatele uusi kohustusi. IT-arenduste kulud kaetakse olemasolevast eelarvest ning vananenud süsteemide sulgemine võimaldab ka kulusid kokku hoida.
Määrus jõustub kahes etapis: 1. novembril 2026 ja 1. jaanuaril 2027.
11. Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine, nende koosseis, ülesanded ja töökord
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets*
Tüüp: Määruse eelnõu
Tegemist on 1. oktoobril 2026 jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (KORKS) rakendamise eelnõuga, millega kehtestatakse regionaalsete kriisikomisjonide koosseis, ülesanded ja töökord.
Eestis jätkab tegevust neli regionaalset kriisikomisjoni Päästeameti Ida-, Lõuna-, Lääne- ja Põhja päästekeskuse piirkondades. Komisjonid koondavad riigiasutusi, kohalikke omavalitsusi ja teisi olulisi osalisi, et korraldada piirkondlikku koostööd kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel.
Võrreldes senise korraga suuremaid muudatusi ei tehta. Uuendusena saab valitsus kriisiolukorra lahendamiseks vajaduse korral muuta kriisikomisjoni tegevuspiirkonda. Samuti rõhutatakse elutähtsate teenuste osutajate ja kohtute rolli kriisideks valmistumisel ning nende lahendamisel.
12. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 "Tervise infosüsteemi põhimäärus" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga muudetakse tervise infosüsteemi põhimäärust, et võimaldada inimestel koostada terviseportaalis patsiendi elulõpu tahteavaldus.
Muudatus on seotud elulõpu tahteavalduse regulatsiooni kehtestamisega tervishoiuteenuste korraldamise seaduses. Tahteavalduse koostamine on vabatahtlik ega too inimestele uusi kohustusi ega täiendavat halduskoormust.
Muudatus ei loo iseseisvalt uut õigust elulõpu tahteavalduse tegemiseks ega reguleeri ammendavalt tahteavalduse koostamise, allkirjastamise, muutmise, tühistamise või rakendamise korda. Need küsimused tulenevad seadusest ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidest.
13. Volitus OÜ Transpordi Varahaldus lõpetamiseks
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega volitab valitsus taristuministrit osalust valitseva ministrina otsustama osaühingu Transpordi Varahaldus lõpetamine.
Pärast AS Nordic Aviation Group pankroti väljakuulutamist 28.1.2025 oli OÜ Transpordi Varahalduse ülesanne lõpetada vara võõrandamine, lahendada pankrotimenetlustes esitatud nõuete ja muude varaliste õiguste edasine kuuluvus ja täita muud lõpetamisega seotud kohustused.
OÜ Transpordi Varahaldus loodi transpordisektori põhivarainvesteeringute rahastamiseks ja haldamiseks. Ettevõtte põhitegevus oli lennukite, nende varuosade ja komponentide soetamine ning rentimine aktsiaseltsile Nordic Aviation Group.
14. Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2026. a korralduse nr 33 "Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisust arvatakse tema avalduse alusel välja 15. septembril majandus- ja tööstusministriks nimetatud Liina Vahtras. Tema asemele kinnitatakse kultuuriministri esindajana Tõnu Runnel. Muudatus puudutab üht nõukogu liiget ega mõjuta nõukogu kaheaastast volituste tähtaega.
Eesti Kultuurkapital on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille ülesanne on toetada Eesti kultuuri, kunsti, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja sporti. Kultuurkapital toetab muu hulgas loovisikuid, kultuuriprojekte, loomingulisi ühendusi ning kultuuri- ja spordivaldkonna ettevõtmisi.
Kultuurkapitali tegevust reguleerib Eesti Kultuurkapitali seadus. Organisatsiooni tegevust juhib nõukogu, kes teeb strateegilisi otsuseid, sealhulgas kinnitab eelarve ja otsustab seaduses sätestatud toetuste eraldamise küsimusi.
Nõukogu on 11-liikmeline. Nõukogu esimees on kultuuriminister, sinna kuuluvad kultuuriministri ja rahandusministri esindajad ning kaheksa sihtkapitali esindajat.
2026. aasta eelarves on sihtkapitalidele ette nähtud ligikaudu 23,6 miljonit eurot ja maakondlikele ekspertgruppidele 3,8 miljonit eurot.
Peamised tuluallikad on alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumised, samuti annetused ja vara paigutamisest saadav tulu.
15. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõuga eraldatakse valitsuse reservist riigikantseleile ja siseministeeriumi valitsemisalale endise peaministri Siim Kallase matuse korraldamisega ja selle julgestamisega kaasnenud kulude katteks 92 451 eurot.
Siim Kallas saadeti viimsele teekonnale 29. augustil riiklike austusavaldustega. Estonia kontserdimajas toimusid avalik hüvastijätt ja riiklik mälestustseremoonia. Matuse korraldas Riigikantselei juhitud matusetoimkond koostöös perekonnaga.
Endise peaministri ärasaatmispäeva, 29. augusti, oli valitsus kuulutanud üleriigiliseks leinapäevaks ning riigi- ja omavalitsusasutustes heiskasid sel päeval leinalipud.
Siim Kallasel oli oluline roll Eesti taasiseseisvumisjärgses arengus. Ta oli Eesti Panga president ja üks 1992. aasta rahareformi juhtidest, samuti välisminister, rahandusminister, peaminister ning Euroopa Komisjoni asepresident.
16. Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu (656 SE) muudatusettepanekud Riigikogu menetluses
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Justiits- ja digiministeerium teeb ettepaneku täiendada riigikogu menetluses olevat eelnõu muudatustega, millega karmistatakse ebaseadusliku piiriületuse korraldamise ja Eestis ebaseadusliku viibimise soodustamise karistusi. Raskendavatel asjaoludel migrantide smugeldamise eest nähakse ette kuni seitsmeaastane ja Eestis ebaseadusliku viibimise soodustamise eest kuni kolmeaastane vangistus.
Lisaks luuakse uus kuriteokoosseis riigikaitse ja sisejulgeoleku seisukohalt olulise vara kahjustamise eest, kui sellega põhjustatakse konkreetne oht riigi julgeolekuülesannete olulisele häirimisele. Karistuseks nähakse ette 1–8 aastat vangistust. Samuti laiendatakse jälitustoimingute tegemise võimalusi sabotaaži ning vara rikkumise ja hävitamise kuritegude uurimisel.
17. Maakonnaplaneeringute elluviimise ülevaade
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitab valitsusele ülevaate kehtivate maakonnaplaneeringute elluviimisest. Planeeringuid vaadatakse üle iga viie aasta tagant, et hinnata nende ajakohasust ja elluviimist.
Ülevaate kohaselt on maakonnaplaneeringud täitnud oma eesmärki, suunates nii suurte taristuprojektide, näiteks Rail Balticu ja 2+2 maanteede rajamist, kui ka kohalike omavalitsuste ruumilisi otsuseid. Samas vajavad mõnes piirkonnas ajakohastamist tuuleenergeetika alad, ühendusteed, rohevõrgustik ja ruumiandmed.
Edaspidi soovitakse siduda maakonnaplaneeringud senisest tihedamalt valdkondlike arengukavade, investeerimisplaanide ja eelarveotsustega, et kavandatud tegevused jõuaksid kiiremini elluviimiseni.
18. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni määruse, mis käsitleb elektriarvete tulevikukindlust, süsteemikulude vähendamist ning elektrifitseerimise ja digitaliseerimise edendamist Euroopa Liidus, kohta
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku muuta ELi elektrituru reegleid, et vähendada elektrivõrkude kulusid ja pidurdada võrgutasude kasvu. Eesmärk on kasutada olemasolevaid elektrivõrke tõhusamalt ja vähendada vajadust kulukate uute võrguinvesteeringute järele.
Ettepaneku järgi peaksid võrgutasud senisest rohkem sõltuma sellest, millal, kus ja kui suure võimsusega elektrivõrku kasutatakse. Samuti võimaldatakse põhjendatud juhtudel rakendada eritariife ning täpsustatakse energia salvestamise, tarbimise paindlikkuse ja võrguinvesteeringute reegleid. Lisaks nähakse ette uusi nõudeid nutiarvestitele ja võrguandmete kasutamisele.
Eesti toetab elektrivõrkude tõhusamat kasutamist, kuid peab oluliseks säilitada riikliku regulaatori otsustusõigus võrgutasude kujundamisel ning võrguettevõtjate võime teha vajalikke investeeringuid. Eestis on mitmed kavandatavad lahendused juba kasutusel, sealhulgas aja- ja võimsuspõhised võrgutasud. Üle 99% tarbijatest on varustatud nutiarvestitega.
Eesti rõhutab ka, et maksuküsimusi tuleb ELis otsustada aluslepingutes ette nähtud korras.
19. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametit (Eurojust) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1727, eelnõu kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku uuendada Eurojusti määrust, et tugevdada liikmesriikide koostööd raskete piiriüleste kuritegude uurimisel ja süüdistuse esitamisel. Selleks laiendatakse Eurojusti pädevust muu hulgas sanktsioonide rikkumistele, hübriidrünnakutega seotud kuritegudele ja agressioonikuritegudele.
Ettepanekuga tugevdatakse Eurojusti analüüsivõimekust, et paremini tuvastada eri riikides uuritavate kuritegude seoseid. Samuti laiendatakse ameti võimalusi tegutseda omal algatusel, ühtlustatakse Eurojusti liikmete volitusi ning tihendatakse koostööd Europoli, Euroopa Prokuratuuri ja kolmandate riikidega. Lisaks kavandatakse juhtimisstruktuuri muutmist, sealhulgas uue haldusnõukogu loomist.
Eesti toetab üldjoontes Eurojusti rolli ja pädevuse tugevdamist, kuid peab oluliseks säilitada liikmesriikide otsustusõigus kriminaalmenetluste algatamisel ja juhtimisel. Eesti ei toeta täiendavate juhtimisstruktuuride loomist ning soovib vältida liigset halduskoormust ja arvestada väikeriikide piiratud ressurssidega.
Määrus oleks liikmesriikides vahetult kohaldatav, kuid selle rakendamine võib nõuda Eesti seaduste, asutuste töökorralduse ja infosüsteemide muutmist.
