1. Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse tööstusheite seadust ja riigilõivuseadust, et võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu uuendatud tööstusheite direktiivi nõuded. Muudatuste eesmärk on vähendada tööstuse keskkonnamõju, kehtestades senisest põhjalikumad nõuded nii saasteainete heitele kui ka vee, energia ja muude ressursside kasutamisele. Uued nõuded puudutavad eelkõige 92 kompleksloaga tööstuskäitist, kellel suureneb keskkonnaandmete esitamise ja analüüsimise kohustus ning võib tekkida vajadus täiendavateks investeeringuteks. Alates 2030. aastast viiakse 57 sea- ja linnukasvatuskäitist järk-järgult seniselt kompleksloalt üle lihtsamale keskkonnaloale ja Euroopa Liidu ühtsetele käitamisreeglitele. Samal ajal laienevad nõuded ka osale väiksematest kasvatuskäitistest. Regulatsioon hakkab hõlmama ka uusi tööstustegevusi, näiteks suuremahulist akude ja vesiniku tootmist ning metallimaakide kaevandamist ja töötlemist. Muudatused rakenduvad etapiviisiliselt. Eelnõu keskendub Euroopa Liidu nõuete ülevõtmisele, riigisisesed halduskoormust vähendavad muudatused menetletakse eraldi.
2. Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (parandamisõigus) eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL parandusõiguse direktiiv, mille eesmärk on soodustada toodete parandamist ja pikendada nende kasutusiga. Selleks muudetakse võlaõigusseadust ja tarbijakaitseseadust.
Peamise muudatusena kehtestatakse tootjatele kohustus parandada teatud tooteid ka pärast seda, kui tarbijal ei ole enam müügilepingust tulenevat nõudeõigust. Parandamine ei pea olema tasuta ning kohustus puudutab üksnes direktiivis loetletud tooteid, näiteks külmikuid, pesumasinaid, kuivateid ja kohtkütteseadmeid. Parandamiskohustuse ulatus sõltub ELi õigusaktides sätestatud nõuetest, eelkõige varuosade kättesaadavusest.
Lisaks saavad parandusteenuse osutajad kasutada ühtset ELi parandusteabe vormi, et anda tarbijatele teavet oma teenuste kohta. Euroopa Komisjon loob ka ühise parandamisplatvormi, millega seoses tuleb Eestis määrata riiklik kontaktpunkt.
Eesti on direktiivi ülevõtmise tähtaja ületanud ning Euroopa Komisjon on alustanud rikkumismenetlust.
3. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga võetakse Eestis kasutusele Euroopa puuetega inimese kaart ja Euroopa puuetega inimese parkimiskaart, mis asendavad senised Eesti kaardid. Uued kaardid võimaldavad puuetega inimestel kasutada teistes Euroopa Liidu riikides seal kehtivaid soodustusi, eritingimusi ja parkimisõigusi samadel tingimustel kohalike elanikega. Samuti saavad teiste liikmesriikide kaardiomanikud kasutada Eestis puuetega inimestele ettenähtud soodustusi. Euroopa puuetega inimese kaardi väljastab Sotsiaalkindlustusamet tasuta digitaalselt ning inimese soovil ka füüsilisel kujul. Edaspidi hakkab amet väljastama ka parkimiskaarte, millega seni tegelesid kohalikud omavalitsused. Parkimiskaardi saamise tingimused ja sellega kaasnevad õigused ei muutu. Lisaks laienevad mõned ühistranspordi- ja muuseumisoodustused puuetega inimestele ning nende saatjatele.
Muudatused jõustuvad 1. juunil 2028. Senised Eesti puuetega isiku kaardid kehtivad neile märgitud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 31. maini 2031. Praeguseid parkimiskaarte saab kasutada kuni nende kehtivusaja lõpuni, kuid hiljemalt 1. detsembrini 2029 tuleb need asendada uute Euroopa parkimiskaarditega. Muudatused puudutavad ligikaudu 100 000 puuetega inimest ning nende eesmärk on lihtsustada nii asjaajamist Eestis kui ka reisimist Euroopa Liidus.
4. Veeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on suurendada joogivee ohutust ja vähendada riski, et veetorudest, segistitest ja muudest joogiveega kokkupuutuvatest toodetest satuks vette tervisele ohtlikke aineid või mikroobe. Selleks hakkavad alates 31. detsembrist 2026 kehtima Euroopa Liidu ühtsed hügieeninõuded, millele tootjad ja müüjad peavad tagama oma toodete vastavuse. Eestis hakkab nõuete täitmise üle järelevalvet tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Olemasolevaid veesüsteeme ümber ehitama ei pea, kuid uued paigaldatavad tooted peavad nõuetele vastama. Lisaks saab Terviseamet edaspidi hinnata joogiveega seotud riske ka suurtes tehastes ja tööhoonetes ning vajaduse korral nõuda täiendavaid veeanalüüse. Samuti täpsustatakse joogiveehaarete asukohaandmete kaitset ja lihtsustatakse ühisveevärgi puurkaevude kasutuslubade menetlemist.
5. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga lihtsustatakse ja kiirendatakse keskkonnalubade menetlemist, vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ning ajakohastatakse keskkonnatasude regulatsiooni. Keskkonnaloa taotluse nõuetele vastavust tuleb edaspidi hinnata 21 päeva jooksul ning nõuetekohase taotluse korral anda luba üldjuhul 90 päeva jooksul. Samuti vähendatakse lubade taotlemisel nõutavate andmete hulka. Veisekasvatuses asendatakse senised kompleksload lihtsamate keskkonnalubadega, mis vähendab 92 ettevõtte halduskoormust. Lisaks täpsustatakse keskkonnatasude arvestamise ja deklareerimise korda ning isikuandmete avalikustamist keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnalubade menetlemise uus kord jõustub 1. oktoobril 2027.
6. Avaliku teabe seaduse § 43(10) muutmise seaduse (agendikoodi registreerimine) eelnõu
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt luuakse õiguslik alus AI agendikoodi kasutuselevõtuks. Agendikood on inimesega seotud unikaalne kood, mis võimaldab tuvastada, millal tegutseb inimese nimel tehisintellekti agent. See aitab tagada selliste toimingute läbipaistvuse, turvalisuse ja vastutuse.
7. Riigikogu otsuse "Riigigarantii andmine Multilateraalse Investeeringute Tagamise Agentuurile Ukraina ülesehitamise ja majanduse toetamiseks" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Eelnõuga tehakse Riigikogule ettepanek anda Maailmapanga Gruppi kuuluvale Multilateraalsele Investeeringute Tagamise Agentuurile (MIGA) 10 miljoni euro suurune riigigarantii Ukraina ülesehitamise ja majanduse toetamiseks.
Eesti võtab enda kanda osa MIGA Ukrainaga seotud tagatiste riskidest, et võimaldada suuremas mahus välisinvesteeringuid ja kaubanduse rahastamist. See aitab ettevõtetel sõja ajal tegevust jätkata, töökohti säilitada ja uusi investeeringuid teha ning parandab ka Eesti ettevõtete võimalusi Ukrainas tegutseda.
MIGA pakub investoritele ja laenuandjatele kaitset poliitiliste ja sõjariskide vastu, mida Ukrainas on erakindlustajatelt keeruline saada. 2026. aasta juuniks oli MIGA andnud Ukrainale alates täiemahulise sõja algusest 573 miljoni USA dollari ulatuses uusi tagatisi. Projektid valib ja tagatisi haldab MIGA. MIGA ei ole seni Ukrainaga seotud tagatiste alusel väljamakseid teinud.
Riigikogu otsus on plaanis vastu võtta 2026. aastal ning leping allkirjastada 28.–29. jaanuaril 2027 Tallinnas toimuval Ukraina ülesehituskonverentsil.
8. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1060 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon sooviga langetada käibemaksumäär 20%-le. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Eelnõuga kaasneb negatiivne mõju 640 mln aastas ning pole välja toodud katteallikat. Samuti ei ole seletuskirjas esitatud analüüsi, mis põhjendaks seletuskirja väidet, et maksumäära langetamisest tuleneva tulude vähenemise kompenseerib majanduskasvust tulenev muude maksutulude kasv.
9. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses kutselise kalapüügi lubade ja kalalaevatunnistuste menetlusega
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga lihtsustatakse ja ajakohastatakse kutselise kalapüügi lubade ning kalalaevatunnistuste taotlemise ja väljastamise korda. Muudatuste eesmärk on vähendada kalurite ja laevaomanike halduskoormust ning muuta asjaajamine kiiremaks ja paindlikumaks.
Senised kindlaksmääratud taotlus- ja loavormid asendatakse nõutavate andmete loeteludega, mis võimaldab dokumente paindlikumalt elektrooniliselt menetleda. Kui kalapüügilube väljastatakse elektrooniliselt juba praegu, siis edaspidi saab ka kalalaevatunnistuse kätte e-kirjaga. See tähendab, et tunnistuse saamiseks ei pea enam ootama tähitud kirja ega minema ametiasutusse kohale.
Lisaks koondatakse kalapüügilubade ja kalalaevatunnistuste väljastamise nõuded ühte määrusesse ning senine eraldi kalalaevatunnistuse määrus tunnistatakse kehtetuks. Samuti vähendatakse taotlemisel küsitavate andmete hulka.
Muudatused puudutavad ligikaudu 1400 kutselise kalapüügiloa omanikku ja 1760 kalalaeva omanikku. Eeldatavasti vähenevad taotluste esitamisele kuluv aeg ja asjaajamisega seotud kulud.
10. Taustakontrolli teenuse nõuded
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu on koostatud oktoobri alguses jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse rakendamiseks. Määrusega kehtestatakse täpsemad nõuded taustakontrolli teenusele ja selle vastutavale ja volitatud töötlejale, juurdepääsu võimaldamise tingimustele ning muudele korralduslikele küsimustele.
Eelnõu on seotud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (CER direktiiv), mille eesmärk on tagada iga elutähtsa teenuse osutaja toimepidevus ning selle kaudu elanike elu ja tervis ning ühiskonna ja riigi toimimine eri laadi kriiside ajal. Direktiivi ülevõtmiseks tehtud muudatused jõustusid 18. oktoobril 2024. a. Alates 1. oktoobrist 2026. a sisaldub vastav regulatsioon kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses.
Taustakontrolli kohustus on sätestatud nende isikute suhtes, kes asuvad täitma või täidavad lepingu või muul alusel elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega seotud olulisi ülesandeid. Taustakontrolli teenust kasutades saab elutähtsa teenuse osutaja teha e-äriregistri kaudu päringuid isiku kehtivate karistusandmete kontrollimiseks.
11. Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega moodustatakse Riigi Digikeskuse Nõukogu, mille ülesanne on koordineerida eri ministeeriumide ja riigiasutuste koostööd IT-teenuste arendamisel ja rahastamisel.
Riigi Digikeskus on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse baasil loodud riigiasutus, mis pakub eri valitsemisaladele infosüsteemide arendus-, haldus- ja hooldusteenuseid. Uus nõukogu võimaldab keskuse teenuseid kasutavatel valitsemisaladel ühiselt otsustada, milliseid IT-arendusi eelistada ja kuidas olemasolevaid ressursse jaotada.
Nõukogu kooskõlastab Riigi Digikeskuse teenuste valiku, kinnitab ühised arendusprioriteedid, lepib kokku eelarve jaotamise põhimõtted ning aitab lahendada valitsemisalade vahelisi erimeelsusi. Samuti jälgib nõukogu teenuste kvaliteeti ja kasutajate rahulolu ning teeb ettepanekuid keskuse arengukavade ja eelarve kohta.
Nõukogu otsused on Riigi Digikeskusele täitmiseks kohustuslikud.
12. Liiklusseaduse muutmise seadus eelnõu (986 SE) muudatusettepanekud Riigikogu menetluses
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Kliimaministeerium esitas valitsusele ettepanekud täiendada Riigikogu menetluses olevat liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (986 SE). Kuna osad ettepanekud ja nende temaatika ei olnud algselt eelnõu 986 SE reguleerimisesemeks, võib neid lugeda põhimõttelise tähtsusega muudatusteks, mille valitsus peab vastavalt oma reglemendile enne Riigikogule esitamist läbi arutama.
Kliimaministeeriumi ettepaneku kohaselt muudetaks liiklusseadust nii, et B-kategooria juhiloaga saaks juhtida ka senisest raskemaid elektril ja muudel alternatiivkütustel töötavaid kaubikuid. Muudatus vähendaks vajadust täiendava C1-kategooria juhiloa järele. Lisaks täpsustatakse elektritõukerataste ja teiste sarnaste sõidukite konfiskeerimise reegleid.
13. Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku muuta nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid.
14. Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Regionaal- ja põllumajandusminister teeb valitsusele ettepaneku eraldada valitsuse reservist ligi 4,8 miljonit eurot, et katta Iraani sõja järel kasvanud kütusehindade mõju ühistranspordile ning säilitada aasta lõpuni praegune bussi-, rongi-, parvlaeva- ja lennuühenduste maht.
15. Eesti seisukohad taskukohase eluaseme määruse kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon esitas ettepaneku taskukohaste eluasemete määruse kehtestamiseks, et parandada eluasemete kättesaadavust eelkõige suuremates linnades ja turismipiirkondades. Selleks soovitakse kehtestada Euroopa Liidus ühtsed kriteeriumid eluasemesurve hindamiseks ning tingimused, mille alusel saaks vajaduse korral piirata näiteks lühiajalist üürimist, teise elukoha kasutamist või eluruumide pikaajalist tühjana hoidmist.
Eesti ei toeta määruse ettepanekut praegusel kujul, sest leiab, et see on vastuolus subsidiaarsuspõhimõttega ja sekkub liigselt liikmesriikide pädevusse kuuluvasse eluasemepoliitikasse. Kuigi piirangute kehtestamine oleks vabatahtlik, määrataks nende rakendamise tingimused üksikasjalikult Euroopa Liidu tasandil. Samuti võivad piirangud riivata omandiõigust ja lepinguvabadust.
Eesti hinnangul ei arvesta kavandatav eluasemesurve hindamise metoodika piisavalt piirkondlike eripäradega, sealhulgas eluasemete kvaliteedi ja renoveerimisvajadusega. Näiteks võib väiksemates linnades olla eluasemete hind küll madal, kuid sobivaid ja heas seisukorras eluruume napib. Eesti peab oluliseks vältida olukorda, kus selline metoodika hakkaks tulevikus mõjutama ka Euroopa Liidu eluasemetoetuste jagamist.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon on algatanud põhjendatud arvamuse esitamise menetluse. Riigikogu täiskogu hääletus on kavandatud 17. novembrile.
16. Eesti seisukoht Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise piiri- ja viisamenetlustega seotud teabevahetuse raamlepingu allkirjastamise kohta
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
USA on seadnud viisavabastusprogrammis osalevatele riikidele uue nõude teha tihedamat koostööd piirijulgeoleku valdkonnas. Selleks tuleb luua mehhanism, mis võimaldab Euroopa Liidu liikmesriikidel ja USA-l vahetada piiri- või viisamenetlusega seonduvalt teavet isikute kohta, kelle puhul võib esineda julgeoleku- või avaliku korra risk. Nõude täitmist hakatakse hindama alates 2027. aastast ning sellel on otsene mõju riikide võimalusele jätkata osalemist USA viisavabastusprogrammis.
Koostöö jaoks loob reeglid Euroopa Liidu ja USA vahel kokku lepitud raamleping, kus nähakse ette piiratud ulatuses automaatne andmevahetus isiku tuvastamiseks ning võimalus vahetada põhjendatud juhtudel täiendavat teavet. Samuti sätestatakse andmekaitse põhimõtted, sealhulgas andmete kasutamise eesmärgid, säilitamise piirangud, isikute õigused ja sõltumatu järelevalve nõuded. Konkreetne andmevahetus ning tehnilised lahendused lepitakse kokku hiljem sõlmitavates rakenduslepingutes liikmesriikide ja USA.
Eesti toetab raamlepingu allkirjastamist ja ajutist kohaldamist. Eesti hinnangul annab raamleping vajaliku õigusliku aluse koostööks USA-ga ning tagab, et andmevahetus toimub selgete reeglite ja piisavate andmekaitsemeetmete alusel. Arvestades, et USA alustab partnerluse nõude täitmise hindamist juba 2027. aastal, on oluline raamleping kiiresti sõlmida, et tagada Eesti jätkuva osalemise USA viisavabastusprogrammis.
Eesti osaleb USA viisavabadusprogrammis alates 2008. aastast. Täna saavad Eesti kodanikud reisida USA-sse lühiajaliselt kuni 90ks päevaks ilma viisata kui neil on biomeetriline reisidokument ja nad on eelnevalt saanud elektroonilise reisiloa (ESTA). Eesti Panga reisistatistika andmetel oli 2025. aastal Eesti residentide (nii kodanikud kui ka elanikud) USA külastuste koguarv 22 563.
