1. Maaparandusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga lihtsustatakse maaparandusega seotud ehitus- ja asjaajamisreegleid, et vähendada maaomanike halduskoormust ning maa- ja ruumiameti töökoormust. Mitmed senised loa- ja kooskõlastusmenetlused asendatakse lihtsamate teatistega ning loobutakse nõuetest, millel ei ole praktikas enam vaja.
Olulisema muudatusena asendatakse maaparandussüsteemi ehitus- ja kasutusload ehitus- ja kasutusteatistega. Samuti ei pea enam maa- ja ruumiametiga kooskõlastama kinnisasja sihtotstarbe muutmist ja maakorraldustoiminguid ning loobutakse maaparandushoiukavade koostamisest. Lihtsamaks muutuvad ka väikeste maaparandussüsteemide ehitamise ning maaparandusühistute asutamise ja tegevuse nõuded.
Lisaks muudetakse selgemaks kallasraja tõkestamise korda. Edaspidi peab selleks nõusoleku andma kohalik omavalitsus. Kuna ehitusloa asemel hakatakse esitama ehitusteatist, kaob ka senine ehitusloa riigilõiv.
2. E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Valitsus arutab muudatusi, millega luuakse Eestis õiguslik raamistik Euroopa digiidentiteedikukru kasutuselevõtuks. Digikukkur on vabatahtlik üleeuroopaline e-identimise vahend, millega saab inimene oma isikut digitaalselt tõendada ja kasutada e-teenuseid nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus.
Eelnõuga määratakse kindlaks digikukru kasutuselevõtuks vajalikud riigisisesed rollid ja reeglid. Peamiseks järelevalveasutuseks saab Riigi Infosüsteemi Amet ning digikukru pakkujatele kehtestatakse loamenetlus. Eestis väljaantavasse digikukrusse lisatakse ka isikukood, et seda saaks võimalikult laialdaselt kasutada Eesti e-teenustes. Andmekaitse küsimustes täidab järelevalverolli Andmekaitse Inspektsioon.
Muudatustega ajakohastatakse ka usaldusteenuste nõudeid ja kehtestatakse ELi nõuetele vastavad trahvimäärad. Digikukru rakendustarkvara peab üldjuhul olema avatud lähtekoodiga. Uue lahenduse eesmärk on anda inimestele seniste e-identimise vahendite kõrval täiendav turvaline võimalus digiteenuste kasutamiseks ning suurendada ühtlasi Eesti e-riigi toimekindlust.
3. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Martin Herem
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab 2027. aastal kasutada vajaduse korral kuni 76 kaitseväelast NATO kiirreageerimisväe ja alaliste mereväeüksuste koosseisus rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Eelnõu eesmärk on jätkata Eesti panustamist NATO valmidusüksustesse ja võimaldada vajaduse korral NATO tegevust ulatuslikumalt toetada. 2027. aastal kavandatakse praeguse aastaga sarnast panust: üht miinitõrjelaeva ja staabiohvitsere. Kuna alalise mereväeüksuse koosseisus valmidusse antud laeva saab vajaduse korral kasutada ka kiirreageerimisväes, taotletakse neile ühist mandaati.
4. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Martin Herem
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab 2027. aastal kasutada vajaduse korral kuni 24 kaitseväelast Ühendkuningriigi juhitava ühendekspeditsiooniväe koosseisus rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Otsus ei tähenda, et Eesti saadab 24 kaitseväelast kindlale operatsioonile. Panuse suurus ja vajalikud oskused sõltuvad konkreetsest vajadusest ning Eesti otsustab igal juhul ise, kas operatsioonil osaleda.
Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi algatatud ja juhitav 10 riigi koostöövorm. Selles osalevad Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. Koostöö keskendub julgeoleku tagamisele Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas. Üks selle eesmärke on võimaldada riikidel Põhja-Euroopa ja Balti riikide julgeolekuohtudele kiiresti reageerida.
5. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Martin Herem
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu pikendab Eesti kaitseväelaste osalemise võimalust Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil Irini 2027. aasta lõpuni. Operatsioonil võib osaleda kuni 6 Eesti kaitseväelast. Kui senised osalejad vahetuvad uute vastu, võib neid ühe kuu jooksul olla korraga kuni 12.
Eesti panustab 2026. aastal operatsiooni 2 staabiohvitseriga ja kavatseb jätkata 2027. aastal sama suure panusega. Osalemise hinnanguline kulu on 108 890 eurot käibemaksuta ning see kaetakse Kaitseministeeriumi eelarvest. Euroopa Liidu operatsiooni praegune mandaat kehtib 31. märtsini 2027; Eesti osalemine pärast seda eeldab, et Euroopa Liit operatsiooni pikendab.
Vahemerel toimuva operatsiooni peamine eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni relvaembargo rakendamist. Selleks kogutakse teavet ning kontrollitakse vajaduse korral Liibüa ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes laevu. Operatsioon aitab jälgida ka ebaseaduslikku naftavedu ja inimeste smugeldamist. Lisaks kogutakse teavet merealuse taristu kaitseks ning tuvastatakse Vahemerel varilaevastiku aluseid.
6. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Martin Herem
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu pikendab Eesti kaitseväelaste osalemise võimalust Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis 2027. aasta lõpuni. Osaleda võib kuni kolm kaitseväelast. Kaitseväelaste vahetumise ajal võib nende arv ühe kuu jooksul olla kuni kuus. Eesti plaanib jätkata ühe kaitseväelasega.
Euroopa Liit alustas Mosambiigis 2021. aastal väljaõppemissiooni, et aidata riigi relvajõududel tulla toime Cabo Delgado provintsis tegutsevate terroristlike rühmitustega. Missiooni käigus õpetati välja 11 Mosambiigi relvajõudude kiirreageerimisüksust. Pärast esialgsete väljaõppe-eesmärkide täitmist muudeti missioon 2024. aasta septembris sõjalise abistamise missiooniks. Nüüd keskendutakse Mosambiigi relvajõudude nõustamisele, et nad suudaksid kiirreageerimisüksuste väljaõpet ise korraldada ja jätkata. Julgeolekuolukord on piirkonnas paranenud, kuid rünnakud tsiviilisikute ja relvajõudude vastu jätkuvad.
Eesti jaoks on missioonil osalemine võimalus panustada Euroopa Liidu ühisesse julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse ning tihendada koostööd missiooni juhtiva Portugaliga. Kaitseväelased saavad seal rahvusvahelise operatsiooni kogemust. Eesti mehitas varem missioonil õigusnõuniku ametikohta. Alates 2025. aasta septembrist täidab Eesti kaitseväelane operatsioonide juhtimisega seotud ametikohta, mis annab kogemust taktikalises juhtimises ja olukorrateadlikkuse tagamises.
7. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Martin Herem
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu pikendab Eesti kaitseväelaste osalemise võimalust Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis 2027. aasta lõpuni. Osaleda võib kuni kolm kaitseväelast, nagu ka 2026. aastal. Kaitseväelaste vahetumise ajal võib nende arv ühe kuu jooksul olla kuni kuus. Eesti plaanib jätkata ühe staabiohvitseriga.
Missioon loodi 2018. aastal Iraagi valitsuse palvel, et toetada riigi kaitsevõime ülesehitamist. Selle eesmärk on aidata Iraagil kujundada tõhusad julgeolekuasutused, mis suudavad võidelda terrorismiga ja takistada terrorirühmituse Islamiriik tagasipöördumist. Missioon nõustab muu hulgas Iraagi kaitseministeeriumi ja teisi julgeolekuasutusi ning toetab Iraagi instruktorite väljaõpet.
Eesti alustas Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Iraagi väljaõppetegevuses osalemist 2017. aastal demineerimisekspertiisi pakkumisega. Hiljem on Eesti panustanud sõjaväepolitseiniku ja 2021. aastal ka 36-liikmelise väekaitserühmaga. Alates 2022. aastast osaleb Eesti ühe staabiohvitseriga, kelle ülesanded on seotud väljaõppealase nõustamise, kvaliteedikontrolli ja kaitseplaneerimise toetamisega.
8. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Martin Herem
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab 2027. aastal kasutada kuni kolme kaitseväelast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahuvalveoperatsioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias. Kaitseväelaste vahetumise ajal võib nende arv ühe kuu jooksul olla kuni kuus. Eesti plaanib panustada ühe sõjalise vaatlejaga.
Eesti sõjalised eksperdid on operatsioonil osalenud alates 1997. aastast. 2026. aastal panustab Eesti kahe kaitseväelasega: ühe sõjalise vaatlejaga Lõuna-Liibanonis ning üheks aastaks Kairo esinduse juhi ametikohale lähetatud kaitseväelasega. 2027. aastal plaanib Eesti jätkata ühe sõjalise vaatlejaga. Võrreldes 2026. aastaga vähendatakse Eesti mandaadi piirmäära kuuelt kolme kaitseväelaseni.
UNTSO loodi 1948. aastal ning see on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon. Relvastamata sõjalised vaatlejad jälgivad olukorda piirkonnas ja toetavad teisi ÜRO rahuvalveoperatsioone Liibanonis ning Golani kõrgendikul. Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning selles osaleb ligi 400 inimest 30 riigist.
9. Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Martin Herem
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab 2027. aastal jätkata kuni kolme kaitseväelasega osalemist Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides.
Eesti panustab 2026. aastal operatsiooni ühe kaitseväelasega, kes teenib praegu Kreekas ja täidab lahinguvalve vahetuse ülema abi ülesandeid.
Euroopa Liidu Nõukogu moodustas operatsiooni 08.02.2024. a seoses Punase mere kriisiga. Operatsioon alustas tegevust 19.02.2024. a ning selle praegune mandaat kehtib 2027. aasta veebruarini. Operatsiooniala hõlmab Bab el Mandebi ja Hormuzi väina, Punase ja Araabia mere ning Adeni, Omaani ja Pärsia lahe rahvusvahelisi vesi.
Operatsiooni eesmärk on kaitsta meresõiduvabadust ja kaubalaevu rünnakute eest. Selleks jälgitakse olukorda merel ning vajaduse korral kaitstakse ja eskortitakse laevu. Olupildi loomise käigus jälgitakse ka varilaevastiku tegevust. Operatsioon on kaitsva iseloomuga. Selles osaleb 21 Euroopa Liidu liikmesriiki ning juhtriik on Kreeka.
10. Riigikogu otsuse "Kaitseväelaste piirarvu määramine kiireloomulise vajaduse korral muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Martin Herem
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõuga määratakse 2027. aastaks kuni 100 kaitseväelase piirarv osalemiseks rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, kui selleks tekib kiireloomuline vajadus Eesti julgeoleku huvides. Otsus võimaldab Eestil kiiresti reageerida kriisi või konflikti puhkemisele. See ei tähenda, et 2027. aastal lähetatakse 100 kaitseväelast: konkreetne operatsioon ja Eesti panuse suurus ei ole praegu teada.
Piirarv on sama mis 2026. aastal. Uue kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse järgi ei piirdu selle otsuse alusel osalemine enam Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitavate operatsioonidega. Samuti ei ole otsus sõnastatud üksnes operatsioonile esmakordseks panustamiseks.
Kui tekib vajadus piirarvu kasutada, otsustab osalemise Vabariigi Valitsus Riigikogu määratud piiri ulatuses, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta.
11. Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord
Esitaja: kaitseminister Martin Herem
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on säilitada laiapõhjaline õigusraamistik rahvusvahelises sõjalises koostöös kahju hüvitamiseks ning vajadus selle järele tekib seoses 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega (KORKS), mis muudab kehtetuks riigikaitseseaduse § 875 lõike 4
Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõus tehtud minimaalsed mittesisulised muudatused.
12. Riigi spordipreemiate liigid, nende määramise ning tagasinõudmise tingimused ja kord
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Määruse eelnõu
1. augustil 2026 jõustunud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seadusega muudeti riigi kultuuri- ja spordistipendiumide ning -preemiate määramise regulatsiooni. Määrusega sätestatakse spordipreemiate määramise ja tagasinõudmise kord. Edaspidi saab igal aastal määrata kuni kaks elutööpreemiat ja kuni kuus aastapreemiat. Preemiate suurust (vastavalt 64 000 eurot ja 9600 eurot) ei muudeta. Määrusega kehtestatakse preemia tagasinõudmise alused, milleks võivad olla dopingu- või spordieetika rikkumised.
13. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 "Maksukohustuslaste registri põhimäärus" muutmine
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga viiakse maksukohustuslaste registri põhimääruse töötamise registrit (TÖR) käsitlevad sätted kooskõlla 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega (KORKS). Senine riigikaitselise töökohustuse regulatsioon asendatakse kriisiülesandega ameti- ja töökohtade regulatsiooniga ning ajakohastatakse elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise taustakontrolli käsitlevad sätted.
Samuti täpsustatakse TÖRi andmekoosseisu ja andmevahetust teiste asjaomaste andmekogudega, et jätkata isikupõhist arvestust ja võimaldada muu hulgas tuvastada kriisiülesandega ameti- või töökohast tuleneva töökohustuse ning sõjaaja ametikoha kattumist.
Eelnõuga ei kehtestata uusi sisulisi kohustusi ega kaasne täiendavat halduskoormust ning esialgu toimub andmevahetus olemasoleva töökorralduse raames. Võimalike edasiste registriarenduste rahastusvajadus selgitatakse välja edasiste analüüside käigus. Määrus jõustub üldises korras.
14. Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja kord
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Määruse eelnõu
Valitsus kehtestab korra, mille alusel hüvitatakse kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevate vabatahtlike, juriidiliste isikute ja päästetööle kaasatud inimeste kulud ning makstakse neile osalemise eest tasu. Hüvitamisele kuuluvad tegevusega seotud kulud, kuid mitte saamata jäänud tulu.
Uus kord on seotud 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega. Seni on kulude hüvitamine ja tasu maksmine reguleeritud üksnes ulatusliku või pikaajalise pääste- ja demineerimistöö puhul.
Samuti tõstetakse toitlustuse ööpäevast piirmäära, et ühtlustada Siseministeeriumi valitsemisala operatiivtöötajate toitlustamise põhimõtteid.
15. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse jõustumisega
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Määruse eelnõu
Valitsus muudab mitut määrust, et viia need kooskõlla 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega. Muudatustega ühtlustatakse kriisiolukordadega seotud mõisted: senised „hädaolukorra oht“ ja „hädaolukord“ asendatakse mõistetega „kriisiolukord“ ja „tervishoiu toimepidevust ohustav olukord“.
Lisaks antakse Sotsiaalkindlustusametile võimalus kasutada kriisiolukorras pensionide väljamaksmiseks tavapärasest erinevaid lahendusi, et pensionimaksed saaksid jätkuda ka kriisi ajal.
16. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2022. a määruse nr 93 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine kaupade ostu keeluks seoses Venemaa Föderatsiooni agressiooniga Ukrainas, mida toetab Valgevene Vabariik” muutmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga kehtestatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel üleandmise, sealhulgas transiidikeeld Venemaa Föderatsioonist ja Valgevene Vabariigist pärit teraviljale. Vabariigi Valitsuse sanktsiooni eesmärk on avaldada Venemaa Föderatsioonile survet sõjalise agressiooni lõpetamiseks, vähendades Venemaa ettevõtjate tulu teenimise võimalusi ning piirates sõjategevuse rahastamist võimaldavat tuluallikat.Võttes arvesse Valgevene toetust Venemaa tegevusele, on põhjendatud kehtestada sarnased keelud ka Valgevenele.
Venemaa kannab ainuvastutust Musta mere julgeolekuolukorra eest, mis on tõsiselt häirinud nii Ukraina kui ka Venemaa teraviljaeksporti Musta ja Aasovi mere kaudu. Venemaa on aktiivselt otsinud võimalusi suunata osa oma teraviljaekspordist Läänemere kaudu. Eesti riik ei pea vastuvõetavaks, et Venemaa kasutaks meie sadamaid oma teravilja ekspordiks. Eesti kaudu on Vene teravilja transiit seni olnud peaaegu olematu.
17. Rahvusvahelises mittetulundusühingus Rahvuspaviljonide Komitee riigi liikmeõiguste teostaja määramine ja volituse andmine
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti liitub Veneetsia biennaali juurde loodava rahvusvahelise Rahvuspaviljonide komiteega, mis annab võimaluse pidada dialoogi biennaali juhtorganisatsiooniga. Eelnõuga volitab Vabariigi Valitsus kultuuriministrit tegema vastavaid toiminguid ning määrab riigi liikmeõiguste teostajaks Kultuuriministeeriumi. Eesti eesmärk on suurendada oma kunsti ja arhitektuuri nähtavust ning osaleda komitee ühiste seisukohtade kujundamises, sealhulgas Venemaa biennaalil osalemise küsimuses. Liikmemaks on 2026. aastal 4000 eurot, 2027. aastal 2000 eurot ja alates 2028. aastast 1000 eurot aastas.
18. Eesti kodakondsuse andmine (32 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 32 isikule naturalisatsiooni korras.
19. Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema kahele alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
20. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
21. Eesti seisukohad rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Nõukogu otsuste eelnõudega kiidetakse heaks ja antakse Euroopa Liidule luba allkirjastada rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni (edaspidi Varssavi konventsioon) lisaprotokoll. Lisaprotokolli lõplik tekst kiideti Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt heaks 15. mail 2026 ja mille allkirjastamise tseremoonia on kavandatud 14. oktoobriks 2026.
Varssavi konventsiooni lisaprotokolliga nähakse ette nõuded järgmistes valdkondades: laiendatud konfiskeerimine, süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine ja kolmandalt isikult konfiskeerimine, sealhulgas heausksete kolmandate isikute õiguste kaitse; kiireloomulised meetmed vara säilitamiseks; finantsuurimiste läbiviimine; pädevate asutuste juurdepääs konto- ja tehinguandmetele; kriminaaltulu jälitamise asutuste ja vara haldamise asutuste ülesanded; arestitud vara võõrandamine enne vara suhtes lõpliku otsuse tegemist; vara tagastamine ja jagamine rahvusvahelise koostöö raames.
Lisaprotokolli sätted kattuvad suures osas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige direktiiviga (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist, ning direktiiviga (EL) 2024/1640, mis käsitleb mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Lisaprotokoll võimaldab kohaldada samalaadseid nõudeid ja koostöömehhanisme ka suhetes Euroopa Nõukogu nende konventsiooniosalistega, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid.
Eesti toetab lisaprotokolli allkirjastamist ja sõlmimist Euroopa Liidu poolt ning selleks vajalike otsuste vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogus. Lisaprotokolli allkirjastamise ja sõlmimisega Euroopa Liidu poolt ei kaasne Eestile vahetut vajadust muuta riigisisest õigust ega täiendavaid kulusid. Euroopa Liidu poolt lisaprotokolli allkirjastamine ja sõlmimine ei piira Eesti õigust lisaprotokoll eraldi ratifitseerida liikmesriikide pädevusse kuuluvates küsimustes.
Eesti on Varssavi konventsiooni osaline. Lisaprotokolli ratifitseerimisega seotud muudatused võivad edaspidi mõjutada eelkõige uurimisasutusi ja teisi asutusi, kes tegelevad kriminaaltulu tuvastamise, vara arestimise, konfiskeerimise ja haldamise ning piiriülese koostööga. Tõhusam rahvusvaheline koostöö võib suurendada nende asutuste töökoormust, kuid aitab samal ajal parandada kuritegeliku vara tuvastamist ja tagasivõitmist. Võimalikke kulusid ja tulusid saab täpsemalt hinnata Eesti ratifitseerimise ettevalmistamisel. Nõuete täitmiseks vajalike riigisiseste muudatuste ulatus sõltub muuhulgas sellest, millised lisaprotokolli nõuded on Eesti võimaliku ratifitseerimise ajaks direktiividest (EL) 2024/1260 ja (EL) 2024/1640 tulenevalt Eesti õigusesse üle võtnud.
22. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009, eelnõu kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon esitas 15. mail 2026 reisijate paketi, mis hõlmab kolme määruse ettepanekut, millest üks on mitmeliigilise broneerimise määruse ettepanek (COM(2026) 231). Ettepaneku eesmärk on muuta eri transpordiliike ja vedajaid hõlmavate reiside leidmine, võrdlemine ja broneerimine lihtsamaks, läbipaistvamaks ja kasutajasõbralikumaks ning suurendada konkurentsi piletimüügiturul. Algatus hõlmab muu hulgas raudtee-, lennu-, maantee- ja veetransporti ning peaks parandama võimalusi eri teenuseosutajate reisiteenuste kombineerimiseks ja piletite ostmiseks digitaalsete liikuvusteenuste kaudu. Selleks kehtestatakse ELi-ülesed reeglid mitmeliigiliste digitaalsete liikuvusteenuste (MDMS) ehk eri vedajate ja transpordiliikide reisivõimalusi koondavate platvormide tegevusele. MDMS teenuseosutajatele nähakse ette nõuded piletite läbipaistvaks ja mittediskrimineerivaks kuvamiseks, andmete jagamiseks ja aruandluseks ning suure turuosaga teenuseosutajatele rangemad nõuded suhetes veoettevõtjatega. Samuti peavad liikmesriigid määrama riikliku täitevasutuse, kes teeb nõuete täitmise üle järelevalvet ja menetleb kaebusi.
23. Eesti seisukohad reisijate paketi määruste eelnõude kohta
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon esitas 15. mail 2026 reisijate paketi, mis hõlmab endas kolme määruse ettepanekut. Euroopa Komisjoni reisijate paketis on kaks rongireisijaid puudutavad määruse ettepanekut: rongipiletite müügi määrus COM(2026)232 ja ühtse piletiga reisijate kaitse määruse muudatus COM(2026)233. Nende eesmärk on piletimüügituru konkurentsi parandamine ning reisijate õiguste tugevdamine eelkõige piiriülestel ja mitme vedajaga rongireisidel.
COM(2026)232 kohustab raudteeveoettevõtjaid tegema oma piletitooted taotluse korral kättesaadavaks internetipõhistele piletimüüjatele. Vähemalt 50% riikliku turuosaga raudteeveoettevõtjad peavad avama oma piletimüügiteenuse ka teistele raudteeveoteenuste osutajatele ja korraldajatele. Samuti kehtestatakse nõuded pooltevahelistele lepingutele, et vältida ebamõistlikke tingimusi. Eesmärk on võimaldada reisijatel eri vedajate pileteid lihtsamalt ühest kohast leida, võrrelda, kombineerida ja osta.
COM(2026)233 laiendab reisijate kaitset olukordades, kus ühe tehinguga ostetud rongireis hõlmab mitut veoettevõtjat. Kasutusele võetakse „ühtse pileti“ mõiste ning ühendusest mahajäämise korral nähakse reisijale ette õigus abile, marsruudi muutmisele, tagasimaksele või hüvitisele ka mitme vedajaga reisi puhul.
Eestis puudutavad muudatused eelkõige Elronit, kellele võivad kaasneda täiendavad kohustused piletimüügiteenuse pakkujatega lepingute sõlmimisel ja oma teenuste nende kaudu kättesaadavaks tegemisel. Reisijate õiguste muudatuste mõju on praegu piiratud ning avaldub eeskätt rahvusvahelistel rongiühendustel, kuid suureneb eeldatavalt Rail Balticu piiriüleste reisijateveoteenuste käivitumisel. Riigile kaasneb vajadus määrata määruse rakendamise üle järelevalvet tegev täitevasutus ning tagada sellele vajalik pädevus ja ressursid.
