Valitsus toetas rahvastiku tervise arengukava 2020-2030

Tallinn, Stenbocki maja, 6. veebruar 2020 – Valitsus toetas sotsiaalminister Tanel Kiige esitatud rahvatervise arengukava järgmiseks kümneks aastaks ja saadab selle enne lõplikku kinnitamist Riigikogule arutamiseks. Rahvatervise poliitika peaeesmärk on tõsta Eesti inimeste eeldatavat eluiga ja tervena elatud aastate arvu ning vähendada ebavõrdsust tervises.

„Hea tervis on meie rahva kõige olulisem vara. Täna heakskiidetud visioonidokument aitab meil Eesti rahva tervist hoida ja edendada,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Rahva hea tervis ei ole tähtis mitte ainult sotsiaalse heaolu ja sündimuse kasvuks, vaid ka majanduse arenguks. Eesti inimeste hea tervis tagab meie riigi jätkusuutlikkust.“

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärgid on Eesti inimeste keskmise oodatava eluea tõstmine 2030. aastaks meestel 78 ja naistel 84 eluaastani ja keskmise tervena elatud aastate arvu tõstmine meestel 62 ning naistel 63 eluaastani.

Samuti seatakse arengukavas eesmärk, et 2030. aastaks ei ole üheski maakonnas eluiga Eesti keskmisest lühem kui kaks aastat ning põhiharidusega inimeste eeldatav eluiga ei jää kõrgharidusega inimeste eeldatavast elueast maha rohkem kui kuus eluaastat.

„Eesti inimeste eluiga on viimasel kümnendil oluliselt pikenenud, paraku ei ole samas tempos kasvanud tervena elatud eluaastad,“ nentis sotsiaalminister Tanel Kiik. „Kõige rohkem eluaastaid kaotame südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, vigastuste ning vaimse tervise häirete tõttu. Need on järgmise kümnendi jooksul prioriteetsed valdkonnad, kus paremate tervisenäitajate saavutamine tooks positiivse muutuse kogu rahvastiku tervises.“

Arengukava koosneb kolmest programmist: inimkeskne tervishoid, tervist toetavad valikud ja tervist toetav keskkond. Tervist toetatavate valikute programmis käsitletakse valikuid, mida inimene oma harjumuste ja elustiili kujundamiseks saab ise teha. Tervist toetava keskkonna programmis keskendutakse tervisemõjudele, mis tulenevad meid ümbritsevast elukeskkonnast; keemilistest, füüsikalistest ning bioloogilistest riskidest ja teguritest. Inimkeskse tervishoiu programm keskendub inimeste vajadustele ja ootustele vastavate, ohutute, kvaliteetsete, senisest enam integreeritud tervise- ja sotsiaalteenuste tagamise võimalustele.

Arengukava koostamise käigus toimusid kohtumised huvigruppide ja partnerite esindajatega. Kokku on olnud arengukava koostamise protsessi kaasatud esindajaid enam kui 30-st organisatsioonist. Aruteludes on osalenud teiste hulgas patsientide, arstide, arstitudengite, õdede, psühholoogide ja psühhiaatrite, ettevõtjate ja kaupmeeste, keemiatööstuse, toiduainetööstuse, apteekrite ja proviisorite, terviseedendajate, teadlaste ja kohalike omavalitsuste esindajad.