2027. aasta riigieelarve kolm keskset prioriteeti on hoida Eesti kaitstud ja kriisikindlana, anda majanduskasvule uut hoogu ning suurendada inimeste heaolu ja kindlustunnet. Samal ajal jätkab valitsus riigirahanduse korrastamist ja eelarvepuudujäägi vähendamist.
Valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk väheneb järgmise aasta majandusprognoosiga võrreldes 0,5 protsendipunkti võrra ja jõuab 4 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb järgmisel aastal 35,2 protsendini (2026 oli 35,5 protsenti, 2025 oli 36,2 protsenti).
Peaminister Kristen Michal sõnas, et 2027. aasta riigieelarve on Eesti tuleviku eelarve. "Majandus kasvab ja kindlustunne taastub: ettevõtted toodavad ja ekspordivad rohkem, palgad tõusevad ning töötus väheneb. Ühtse maksuvaba tulu taastamine jätab peredele ja tööinimestele rohkem raha kätte ning annab ligi poole järgmise aasta majanduskasvust. Inimeste elujärg paraneb ja ettevõtetel on rohkem võimalusi areneda,“ ütles Michal.
„Samal ajal vähendame märgatavalt eelarvepuudujääki. See nõudis raskeid otsuseid ja riigi kulude vähendamist ligikaudu täiendavalt 250 miljoni euro võrra olukorras, kus kaitse eelarve on väga lühikese ajaga kasvanud ligi miljardi euro võrra. Eesti riigi kaitsekulutused jäävad ka edaspidi üle 5 protsendi SKP-st. Samuti jätkub aastateks 2025–2027 kokku lepitud 10-protsendiline riigi kulude kärbe. Seejuures jääb Eesti riigi võlakoormus endiselt Euroopa väiksemate sekka. Me ei pea õigeks elada tulevaste põlvkondade arvelt ega jätta oma lastele tasumiseks suuri laenu- ja intressikulusid," lisas peaminister.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tõdes, et hoolimata majanduskasvust ja eelarve mahu suurenemisest on riigieelarve tegelik olukord raske. „Peame hoidma oma riigirahandust kestlikul kursil, sest võlaspiraalis kasvavad laenud ja intressid paneksid meid igal järgmisel aastal üha keerulisemasse olukorda. Seepärast vajame ühiskonnas tegelikku arutelu, kuidas kujundada oma maksusüsteemi tervenisti nii, et see ei muutuks inimestele koormaks, aga toetaks siiski arengut. Samuti peame otsustama, milliseid harjunud teenuseid suudame samal kombel rahastada ja mida tuleb muuta.“
„Keerulisest eelarveseisust hoolimata ei saa me lubada teiste eluvaldkondade arengut täiesti kinni kärpida. Näiteks suurte riigikaitse, sisejulgeoleku ja igal aastal kasvavate sotsiaalvaldkonna kulude kõrval, mis võtavad eelarvest suure osa, leidsime siiski võimaluse järgmisel aastal õpetajate ja siseturvalisuse valdkonna töötajate toetamiseks. Avalikkuses on õpetajate palgatõusu detailide üle küll juba palju arutatud, aga seda enam näitab keerulistes eelarvearuteludes selleks raha leidmine nende olulisust,“ rääkis Kallas.
„Kevadprognoos näitas Eestile eelarvedefitsiidi suurenemist, mis tegi reeglitega lubatud piiridesse jäämise arvatust raskemaks. Siiski otsasime eelarve seisu parandada kiiremini kui eelmine strateegia ja reeglid nõuaksid. Kaitsekulude kasv ja maksukoormuse langus tingib, et valdkonnad peavad oma soovides järele andma ja koomale tõmbama ka SKPga võrreldes. Rahaline kitsikus ei muuda me riiki siiski nõrgaks, vaid tõhusamaks ja eelarve katab me hädavajadusi hästi. Eesti on kaitstud ja kaitseb vaba maailma ka Ukraina toetamise kaudu, aga ka investeerib kodumaal kaks korda rohkem EL keskmisest. Tulevikku kindlustame ka II pensionisamba taastamisega, piiri kindlustamisega mittedemokraatiatega, sõltumatusega fossiilenergeetikast või hariduse prioritiseerimisega,“ lausus rahandusminister Jürgen Ligi.
Kaitstud ja kriisikindel Eesti
Eesti julgeoleku tugevdamine on jätkuvalt riigieelarve üks keskseid prioriteete. Kaitsekulud moodustavad 2027. aastal 5 protsenti SKP-st. Kaitsevaldkonnas suunatakse märkimisväärsed vahendid õhu- ja raketikaitse, süvalöögi, kaudtule ja tankitõrje võimete tugevdamisse ning laskemoonavarude suurendamisse. Nendeks võimeteks nähakse 2027. aastal ette 632 miljonit eurot.
Mehitamata õhusõidukite võime arendamisse panustatakse 100 miljonit eurot. Koostöös Eesti kaitsetööstusega arendatakse lahendusi, mis võimaldavad mehitamata süsteemid senisest tihedamalt siduda Eesti kaitsevõimega. Mitmekihilise õhukaitse arendamiseks, õhuseire tugevdamiseks ning õhuoperatsioonide juhtimise ja lennubaasi toimepidevuse parandamiseks nähakse ette 40,6 miljonit eurot. Samuti jätkub Balti kaitsevööndi rajamine ning mereväe ja allveeseire võimete arendamine.
Sisejulgeolekus on prioriteediks idapiiri kiirem väljaehitamine, mille jaoks eraldatakse riigieelarvest täiendavalt 4 miljonit eurot. Jätkub drooniseire- ja droonitõrjevõime arendamine. Tähelepanu pööratakse ka sisejulgeoleku töötajate väljaõppele ja konkurentsivõimelisele palgale. Siseturvalisuse valdkonna palgatõusudeks eraldatakse riigieelarvest 7,3 miljonit eurot.
Eesti kriisikindluse seisukohalt on oluline ka energia- ja digitaristu toimepidevus. Digiriigi toimepidevuse tugevdamiseks parandatakse elutähtsate teenuste küberturvalisust, arendatakse riigi IKT-taristu kriisi- ja hukukindlust ning valmistatakse ette üleriigilist IKT-reformi. Samuti jätkub kiire lairiba- ja 5G-taristu arendamine. Küberturvalisuse valdkonda on järgmiseks aastaks kavandatud 21 miljonit eurot.
Järgmistel aastatel investeeritakse 45 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist sideettevõtjate investeeringute toetamiseks turutõrkepiirkondadesse suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude rajamiseks ning üle 9 miljoni euro Eesti peamiste transpordikoridoride valgetel aladel 5G ühenduse tagamiseks sidemastide rajamiseks.
Viiakse ka ellu üleriigilist IKT-reformi, mille raames konsolideeritakse IT teenuseid ning -maju, eesmärgiga parandada üleriigilist IT-töökorraldust. Kriitilised teenused viiakse pilve.
Toidujulgeoleku tugevdamiseks suurendatakse Eesti toidutootmise isevarustatust ja sektori kriisivalmidust, et tagada piisav ja ohutu toidu kättesaadavus ka kriisiolukordades.
Energeetikas on eesmärk tagada toimepidev ja kriisikindel energiasüsteem ning konkurentsivõimeline elektri lõpphind. Maismaatuuleenergia edendamiseks kohalikes omavalitsustes luuakse tuulehoo preemia. Kohalikele omavalitsustele suunatud uus toetusmeede saab 2027.-2028. aastal riigieelarvest 12 miljonit eurot.
2027. aasta riigieelarvest rahastatakse esmakordselt Eestis tuumaregulaatori ülesehitamist: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile eraldatakse selleks 2,2 miljonit eurot. Raha võimaldab värvata spetsialiste ja kaasata eksperte, et luua Eestis võimekus tuumaenergia kasutamise üle järelevalvet teha. Kokku investeeritakse riigieelarves Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu eelduste loomiseks 2,5 miljonit eurot.
Majanduskasvule hoogu juurde
Riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia loovad paremad tingimused erainvesteeringute kasvuks ja tugevdavad Eesti konkurentsivõimet. Ettevõtluskeskkonna programmi kaudu suuname ettevõtete ekspordi, investeeringute, tööstuse ja turismi arendamisse kokku ligi 116 miljonit eurot. Sellest 51 miljonit eurot tuleb riigieelarvest ning ülejäänu valdavalt Euroopa Liidu vahenditest. Ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamisse suuname kokku 134 miljonit eurot. Sellest 96 miljonit eurot tuleb riigieelarvest, 21 miljonit eurot Euroopa Liidu vahenditest ning 17 miljonit eurot CO₂ kvoodituludest.
Ettevõtete kapitalile ligipääsu parandamiseks ja investeerimisotsuste kiirendamiseks laiendatakse toetusvõimalusi ning tugevdatakse SmartCapi investeerimisvõimekust. Riik teeb SmartCapi riskikapitalifondi 12,6 miljoni euro suuruse sissemakse.
Samuti avardab riik võimalusi investeerida strateegiliselt tähtsatesse ettevõtetesse, mis toetavad Eesti julgeolekut, tehnoloogilist arengut või majanduslikku sõltumatust. Aastatel 2027–2030 kasutatakse selleks kokku 100 miljonit eurot ehk 25 miljonit eurot aastas.
Majandusele annab uut hoogu AI-hüpe, mis kiirendab tehisaru kasutuselevõttu ettevõtetes ja avalikus sektoris, suurendab tootlikkust ning loob eeldused uute suure lisandväärtusega toodete ja teenuste tekkeks. Selleks arendatakse regulatiivseid ja tehnilisi testkeskkondi, suurendatakse arvutusvõimekust ning edendatakse kvaliteetsete andmete, eesti keeletehnoloogia ja korduvkasutatavate tehisarul põhinevate lahenduste kasutamist. 2027. aasta riigieelarvesse on andmete ja tehisaru kasutuselevõtu toetamiseks kavandatud ligikaudu 6 miljoni eurot.
Tuleval aastal käivitatakse EL toetuste raames meede "Kõige AI-targem rahvas". Eesti.ai algatusse investeeritakse 2027. aastal koos eurotoetustega kokku 13 miljonit eurot.
Majanduskasvu toetavad ka suured taristuinvesteeringud. Rail Baltic on prioriteetne projekt Eesti jaoks. 2027. aastal on Rail Balticu investeeringuteks kavandatud ligikaudu 445 miljonit eurot. Eesmärk on ühiselt Läti ja Leeduga Rail Balticu põhitrass tööle saada Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarveperioodi jooksul 2028–2034. Eestis juba alustatud ehitustööd jätkuvad plaanipäraselt. Ülemiste reisiterminalis ja Tallinn–Pärnu suunal käib ehitus enam kui 100 kilomeetril.
Jätkub riigimaanteede, sealhulgas 2+2 maanteede arendamine. Eesti teede korrashoidu ja arendamisse suunatakse järgmisel aastal ligikaudu 274 miljonit eurot. Pärnu suunal jätkub Libatse–Nurme ja Päädeva–Konuvere–Päärdu 2+2 lõikude ehitus. Tartu suunal jätkub Käsukonna–Imavere lõigu ja Paia ristmiku 2+2 ehitus. Nende valmimine on kavandatud 2028. aastaks.
Julgeoleku ja majanduskasvu lahutamatu osa on Eesti diplomaatiline võimekus. Riigieelarvestrateegias seatud eesmärk on jätkata aktiivset välispoliitikat, hoida tugevaid liitlassuhteid ja toetada Eesti ettevõtete jõudmist välisturgudele. Oluline roll selles on ka äridiplomaatial. Välisteenistus toetab Eesti majanduskasvu, avades ettevõtetele uksi välisturgudel, toetades eksporti ja tugevdades Eesti rahvusvahelist nähtavust.
Eesti jätkab Ukraina toetamist ja osaleb Ukraina ülesehituses. Jaanuaris korraldatakse Tallinnas Ukraina ülesehituskonverents, millest võtab osa ligi 5000 inimest. Ülesehituskonverentsiks on planeeritud kokku 13,5 miljonit eurot. Ukraina ülesehitamine on Euroopa üks suurimaid järgmise aastakümne majandusprojekte.
Inimeste heaolu suurendamine
Eelarve eesmärk on parandada inimeste heaolu, tagades parema hariduse, tugevama sotsiaalkaitse, kättesaadavamad teenused ja parema elukeskkonna.
Haridusvaldkonnas on keskne prioriteet õpetajate palk ja järelkasv ning karjäärimudeli rakendamine. Õpetajate palgafond suureneb järgmisel aastal 3,9 protsenti. 2027. aastal on õpetajate töötasu alammäär täistööajaga töötamisel 2030 eurot ning arvestuslik keskmine palk 2497 eurot.
Aastatel 2027–2030 lisandub kõrgharidusse 13,3 miljonit eurot aastas täiendavate õppekohtade loomiseks, et tulla toime kõrgkooliikka jõudvate suurte aastakäikudega ning suurendada vastuvõttu valdkondades, kus Eesti tööturg vajab enim spetsialiste – inseneerias, IT-s, tervishoius ja hariduses.
Sotsiaalvaldkonnas keskendub valitsus Tervisekassa eelarve tasakaalu viimisele, vaimse tervise kriisi leevendamisele ja ohvriabiteenuste, sõltuvuste ennetamise ja ravi parandamisele ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna tugevdamisele.
Vaimse tervise abi ja ohvriabiteenuste parandamiseks investeerib valitsus järgmise nelja aasta jooksul igal aastal 3,5 miljonit eurot. Olulise uuendusena arendatakse välja astmelise abi mudel, mis võimaldab pakkuda vaimse tervise murede korral abi enne, kui inimene vajab psühhiaatri sekkumist.
Tervisekassa eelarve kasvab igal aastal: prognoosi kohaselt suureneb see 2,67 miljardilt eurolt 2027. aastal ligikaudu 2,99 miljardi euroni 2030. aastal. Tervisekassa eelarve puudujääki vähendatakse aasta-aastalt, et jõuda 2030. aastaks tasakaaluni. Tasakaalu poole liikudes lähtutakse kahest eesmärgist: patsiendid peavad saama vajalikku ravi ning tervishoiusüsteemi rahastamine peab olema pikaajaliselt jätkusuutlik.
Lisaks eraldab valitsus sotsiaalvaldkonna tugevdamiseks järgmise nelja aasta jooksul kokku ligi 37 miljonit eurot, millest oluline osa on kavandatud erihoolekandele. Vahendite täpne jaotus kujuneb riigieelarve eelnõu menetlemise käigus Riigikogus.
Indekseerime pensione, et pensionäride sissetulek käiks kaasas elukalliduse tõusuga. Prognoosi järgi tõusevad pensionid 5,1 protsenti. 44-aastase staažiga inimese brutopension ehk keskmine pension on eeldatavasti 904 eurot. Pensionide eelarve on 2027. aastal 3,57 miljardit eurot. Lisaks makstakse üksi elavatele pensionäridele ühekordset toetust 200 eurot, kelle netopension jääb 2027. aastal prognoosi järgi alla 1039 euro. Pensionäritoetuse eelarve on 18 miljonit eurot.
Laste ja noorte võimalusi kultuurist ning liikumisest osa saada suurendatakse mitme lisarahastuse otsusega. Kultuuriranitsa toetus kahekordistub kolme miljoni euroni. See võimaldab põhikooli õpilastel saada senisest enam kultuurikogemusi sõltumata pere majanduslikust olukorrast või kooli asukohast. Programm „Sport koolis“ saab kaks miljonit eurot lisaraha, mis viib juhendatud liikumise rohkemate lasteni.
Regionaalse tasakaalu hoidmiseks jätkub olemasoleva ühistranspordi liinivõrgu ja teenusmahu säilitamine ning teenuse kvaliteedi parandamine. Ühistranspordi liinivõrgule kulub tuleval aastal umbes 190 miljonit eurot ehk 16 miljoni euro võrra rohkem kui tänavu. Eesmärk on tagada inimestele üle Eesti ligipääs töökohtadele ja igapäevastele teenustele.
Jätkuvad korterelamute renoveerimistoetused, et kodud saaksid soojemaks ja küttekulud väiksemaks. Korterelamute tehaselise rekonstrueerimise toetusvoorudeks on nii 2027. kui ka 2028. aastal kavandatud 80 miljonit eurot. Järjepidev rekonstrueerimine aitab lisaks küttekulude vähendamisele ja energiasäästule kasvatada kodude väärtust ja annab tööd Eesti ehitussektorile.
Oluline osa inimese heaolust on seotud hoitud ja elurikka loodusega. Riik ostab järgmisel ja ülejärgmisel aastal 12 miljoni eurot eest eramaid, millele on seatud looduskaitselised piirangud. Mullu kulus riigil looduskaitseliste piirangutega maade omandamisele 10,8 miljonit eurot, tunamullu 7,8 miljonit eurot. Riik ostab olulise looduskaitselise piiranguga maid, et hüvitada eraomanikele õiglaselt piirangud, mis takistavad neil oma maad sihtotstarbeliselt kasutada, ja tagada samal ajal väärtuslike looduspaikade püsimine.
Kultuuri- ja spordivaldkond panustab samuti Eesti majandusse ja rahvusvahelisse nähtavusse. Rahvusvaheliste spordi suurvõistluste korraldamise toetus suureneb 2027. aastal kahe miljoni euro võrra viie miljoni euroni. Suurvõistlused toovad Eestisse väliskülalisi, kasvatavad turismi- ja majandusmõju ning tugevdavad Eesti nähtavust maailmas.
Riigieelarve ülevaade valitsuse veebis: https://valitsus.ee/2027-aasta-riigieelarve
Teave rahandusministeeriumi veebis (2027. aasta riigieelarve seaduse materjalid, ükslehed, temaatilised artiklid, kodanikueelarve, riigieelarve juhtimislaud): fin.ee/2027-riigieelarve.
Riigi eelarvestrateegia: https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigi-eelarvestrateegia
