Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 29. mai 2014

Vabariigi Valitsuse pressikonverents neljapäeval, 29. mail 2014. aastal Stenbocki majas. Juhataja Inga Bowden Tere, head ajakirjanikud! Vabandame ebamugavuste pärast, et pressikonverentsi aeg on edasi lükkunud. Arutelud olid väga põhjalikud valitsuse istungil. Aga nüüd siis teemade juurde, millest räägiti. Taavi Rõivas Aitäh! Ja ka mina vabandan ajakirjanike ees, et pidite ootama. Tänane valitsuse istung oli tõenäoliselt üks kõige pikem kui mitte kõige pikemaid valitsuse tegevuse ajaloos. Aga oli ka põhjust, sellepärast et teemad, mida me arutasime, olid kaalukad ja otsused, milleni jõudsime, on seda pikka arutelu ja ma tõesti loodan, et ka teie ootamist väärt. Kõigepealt valitsus arutas täna töövõimereformi ja otsustas saata töövõimereformi esimese, väga olulise eelnõude paketi parlamendile. Samas teine suur eelnõu tuleb veel sotsiaalministeeriumist suve jooksul ja sellega, et me töövõimereformi eelnõu parlamendile saadame, ei ole kindlasti mitte veel arutelud selle reformi osas lõppenud. Me teame, et tegemist on viimase kümne aasta kõige olulisema reformiga sotsiaalvaldkonnas. See puudutab väga suurt sihtrühma, seal on miljon väikest detaili, kus tuleb leida kõige paremad lahendused koostöös huvigruppidega. Aga me jõudsime ühiselt arusaamale, et selle reformi esimene suur eelnõude pakett või töövõimetoetuse eelnõu on valmis parlamendiarutelude jätkamiseks. Samas kindlasti ka valitsuse liikmetel on põhjust aktiivselt osaleda edasistes aruteludes, pidevalt tuleb meile täiendavaid ettepanekuid, kuidas seda reformi veel paremaks teha. Ja ma usun, et ka valitsuse tasemel on põhjust neid tähelepanekuid ikkagi väga tõsiselt analüüsida ja ühiselt sihtgruppidega vajadusel lahendusi otsida. Ka selle reformi praegune eelnõu või praegune seis on tegelikult selliseks jõudnud just suuresti tänu sihtrühmade kaasamisele. Kõige suurem rahaliselt, aga ka mõjuliselt inimestele on ettepanek, mis on tulnud sihtgrupilt ehk siis Eesti Puuetega Inimeste Kojalt, aga ka teiste puuetega inimeste esindusorganisatsioonide toetamisel on see, et ka need inimesed, kes reformi tulemusena tööle ei saa, ka need inimesed, kes varem said töövõimetuspensioni ja nüüd ei saa elada mitte oma palgasissetulekust, vaid töövõimetoetusest, et nad mingil juhul rahaliselt ei kaotaks. Nimelt siis on kokku lepitud, et inimene saab tema jaoks soodsama, osadel puhkudel, enamikel puhkudel on suuremaks uus töövõimetoetus. Mitte väga palju suuremaks, aga siiski märgatavalt suuremaks ja võrreldes varasema töövõimetuspensioniga. Aga nendel puhkudel, kus töövõimetuspension oleks olnud suurem kui uus kehtiv töövõimetoetus, siis säilitatakse inimesele sissetulek selles suuremas määras. Aga muidugi toetustest palju olulisem mõju inimestele on see, et meil on Eestis ligi 100 000 inimest, kes on kas osalise töövõimega või kellel töövõime puudub ja nendest inimestest, eriti need, kes on osalise töövõimega, väga paljud soovivad tööd teha. Täna töötab neist vaid kolmandik, aga meil on ca 40-45 tuhat inimest, kes on osalise töövõimega, sooviks tööd teha, aga kellel täna ei ole see ühel või teisel põhjusel võimalik. Töövõimereformi peamine fookus on pakkuda nendele inimestele lahendusi. Kindlasti ei ole meil lahendusi absoluutselt kõikidele, aga me püüame võimalikult paljusid aidata ja ma usun, et kõik sihtgrupi esindajad nõustuvad minuga, et see on väga-väga suur samm edasi. Aga ma usun, et ka ühiskonnas laiemalt nõustutakse minuga, kui ma ütlen, et see reform aitab meil muutuda ühiskonnal tervemaks. See annab meile võimaluse vähendada seda barjääri, mis meil on selletõttu, et osa meie seast on kas füüsilise puudega, vaimse puudega, psüühikahäirega. Meie hulgas on väga erinevaid inimesi ja kui meil on võimalik aidata kaotada neid barjääre, mis takistavad erivajadustega inimestel ühiskonnaelus aktiivsed olemast, siis kindlasti on põhjust seda teha. Nagu ma ütlesin, siis kaks kolmandikku nendest vähenenud töövõimega inimestest, kes täna ei tööta, sooviksid tööd teha. Teine aspekt, kaks kolmandikku kõikidest Eesti tööandjatest käsitluste järgi on valmis kaaluma erivajadustega inimeste palkamist. See tähendab seda, et meil on potentsiaali nii pakkumise, töökohtade pakkumise kui töökohtade nõudluse poolel. Ja mis on täna puudu? Puudu on see, et tihti on erivajadustega inimestele töökoha loomine kulukam. Olgu selleks siis liikumispuude tõttu, olgu selleks kuulmispuude tõttu, on vaja investeerida tehnoloogiasse, on vaja teha ämberkohaldusi kas töökorralduses või konkreetselt seadmetes ja me aitame neid kulutusi tööandjatele kompenseerida. Teiseks, inimeste tervisesse investeerimine. Väga palju on räägitud näiteks sellest, et inimesed, kes sooviksid tööd teha, ei saa seda seetõttu, et nende rehabilitatsiooniteenus, mida nad seni saavad, ei kata kogu nende teenuse vajadust ehk siis nende tervis reaalselt aasta-aastalt halveneb, kuna nad ei saa piisavalt rehabilitatsiooniteenust. Nüüd reformi tulemusena, me räägime kindlasti detailsemalt siis, kui minister Helmen Kütt esitab järgmise eelnõu, mis otseselt rehabilitatsiooniteenuseid puudutab, tekib võimalus inimestel saada teenust märksa pikemalt ja tekib võimalus oma tervise parandamiseks, mis loomulikult nende töövõimet suurendab ja mis jällegi mitte ainult neid isiklikult, vaid kogu ühiskonda kindlasti tervendab. Ja kolmanda komponendina loomulikult abivahendid. Me teame, et nii mõnigi protees, nii mõnigi muu abivahend, mis on vajalik selleks, et töökeskkonnas normaalselt liikuda või hakkama saada, võib olla väga-väga kulukas, siis ka nende abivahendite kompenseerimiseks meil on väga arvestatavad võimalused ette nähtud. Reformi elluviimiseks on planeeritud ligi 200 miljonit Euroopa Liidu vahendeid. Meil oli valitsuses tuline arutelu nii eelmisel korral kui sel korral selle üle, et kui kulukas peaks olema hindamine ehk siis inimestele selle teenuse määramiseni jõudmine. Arutasime väga põhjalikult, et milline peaks olema proportsioon selle vahel, et kui paljusid inimesi peaks andmete pealt hindama pelgalt, kui paljud peaks kutsuma kohtuma tervishoiuarstidega või vastava valdkonna spetsialistidega. Ja kuigi üldiselt me kipume toetama seda printsiipi, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika, ja me mõistame, et tegelikult on hindamisel kriitiline roll, et inimene saaks täpselt seda teenust, mida ta tegelikult vajab, siis me siiski anname endale aru ka sellest, et enamik sellest reformirahast peab ikkagi minema reaalsetele teenustele. Praeguse seisuga hindamiseks kulub umbes kümnendik, võib-olla pisut vähem kui kümnendik sellele reformile minevatest summadest. Täpsemalt saab nendest teemadest kindlasti veel rääkida ka nii tervise- ja tööminister Urmas Kruuse kui soovi korral ka sotsiaalhoolekandeminister Helmen Kütt.Tänasel istungil olid teemaks ka maksudega seotud eelnõud ja väga põhjalikult arutasime ka nende üle. Jürgen Ligi, rahandusminister, saab nendest täpsemalt rääkida. Aga ütlen niipalju, et valitsus kiitis heaks maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse muutuse, mis tähendab, et edaspidi avaldab maksu- ja tolliamet oma veebilehel maksukohuslaste, välja arvatud siis füüsiliste isikute, siin on silmas peetud eeskätt ikkagi juriidilisi isikuid, tasutud riiklike maksude, kogumispensionimaksete ja töötuskindlustusmaksete summad ning lisaks eraldi tööjõumaksude summa. See on huvitav algatus, mida rahandusminister on koostöös ettevõtjate organisatsioonidega, täpsemalt siis kaubandus-tööstuskojaga arendanud. Ja ma usun, et see on väga huvitav ettepanek kaubandus-tööstuskoja poolt ja mul on hea meel, et rahandusministeerium sedavõrd head koostööd on ettevõtjatega teinud, et sellest üsna innovatiivsest, minu meelest, ettepanekust on saamas ka reaalsus. Siis maksukorralduse seaduses me pikendame maksuameti võimalust tagastusnõude kontrollimiseks, mis on oluline maksupettustega võitlemisel. Tulevikus on võimalik vajadusel, ikkagi üksikutel juhtudel, kui seda vajadust selliseks hinnatakse, 30 päeva asemel 60 päeva jooksul maksuandmeid kontrollida. Aga oluline on teada, et tervelt 95% kõikidest käibemaksutagastusnõuetest täidetakse reaalsuses tegelikult umbes nelja päeva jooksul. Ehk siis, kuigi praegu on ka maksuametil õigus seda raha kinni pidada kuni 30  päeva, siis reaalsus on see, et lõviosa ettevõtetest, enam kui 95% kõikidest juhtumitest makstakse see mõne päeva jooksul ettevõtjale tagasi. Valitsus otsustas tõsta maksuvaba tulu määra 154 euroni kuus ja täiendavalt ka pensionide täiendavat maksuvaba tulu määra 220 euroni, mis tähendab seda, et ka järgmisel aastal keskmine vanaduspension on jätkuvalt tulumaksuvaba. See on väga põhimõtteline otsus ja seda me ütlesime välja ka siis, kui me rääkisime sellest, et ühe osa vanemapensionist me lükkame edasi kehtimise algusega 2018. aastaks. Ka see oli üks osa tänastest seadusemuudatustest. Ja me usume tõesti, et see ka eakate inimeste jaoks on väga olulise tähtsusega just see, et oleks kindlustunne, et ka järgmisel aastal keskmiselt pensionilt tulumaksu maksma ei pea. Siis aktsiisiseadusest ja erimärgistamise seadusest räägib täpsemalt Jürgen, aga puudutab see nii erimärgistatud kütust kui nii alkoholi- kui tubakaaktsiisi tõususid. Seda me oleme küll juba korduvalt välja öelnud, et meie valitsuse poliitika on nii alkoholi kui tubaka kättesaadavust vähendada. Me leppisime kokku valitsuse liikmetega, et me võtame alkoholipoliitika veel kord ka kabinetis aruteluks, sest me tõesti usume sellesse, et meil on võimalik Eestis vähendada alkoholi ja ka tubaka tarbimist ja kõige rohkem loomulikult just alaealiste seas. Kõik uuringud kipuvad näitama, et kõige tugevama mõjuga alkoholi tarbimisele ja ka tubaka tarbimisele on see, kui tubakas ja alkohol muutuvad poes kallimaks, kui kättesaadavus väheneb ja aktsiisitõus kindlasti seda teemat väga täpselt adresseerib. Mul on hea meel, et me saime täna heaks kiita töövõimetuslehe elektrooniliseks muutmise. Juba mitu aastat oleme seda piloteerinud. 2015. a algusest kaovad ära igasugused paberil olevad n-ö sinised lehed, mis on meile kõigile kindlasti tuttavad ja tulevikus saab neid välja anda vaid elektroonilisel kujul. Ma usun, et on  üsna tagumine aeg kõik sedalaadi teenused Eestis elektrooniliseks viia. Eesti on, ka eile Viviane Redingu eestvedamisel avalikustatud raporti järgi Euroopas väga paljude e-teenuste osutamisel esikohal. Mul oli endal hea võimalus. Ma vabandan, Neelie Kroesi eestvedamisel avalikustatud raporti järgi e-teenuste osutamisel esikohal. Mul oli eile meeldiv võimalus Euroopa Komisjoni digivoliniku Neelie Kroesiga kohtuda ja me arutasime erinevate e-teenuste tulevikku ja  loomulikult Eesti lootus on see ja meie püüdlused on see, et lisaks Eestile ka teised Euroopa Liidu riigid võtaksid rohkem e-teenuseid kasutusele.Tartus, Sõpruse silla juures saab olema paadisadam ja valitsus kinnitas täna Tartu Sõpruse silla juurde paadisadama akvatooriumi piirid. Ma usun, et see on kõikide tartlaste jaoks hea uudis. Ja tulevane sadam on mõeldud alla 24-meetristele veesõidukitele, mis, ma usun, Emajõel väga palju pikematega ilmselt lähebki raskeks. Ja käesoleva aasta detsembriks peaks seal valmima 48-kohaline ujuvkai ja 40 m pikkuse statsionaarse kaiga paadisadam ja selleks investeeritakse koos kaasnevate tegevustega ligi 1,7 miljonit, millest üle 300 000 on Tartu raha, Tartu maksumaksjate raha ja Euroopa Liidu toetust ligi 1,4 miljonit. Andsime täna kodakondsuse valitsuse otsusega 4 isikule ja uue valitsuse ametiajal on tänase seisuga antud kodakondsust kokku 325 inimesele. See on märkimisväärne tempo. Mul on hea meel, et Eestis kodakondsuseta isikute arv tempokalt väheneb. Kaks kuud on valitsus ametis olnud, paar päeva rohkem kui kaks kuud ja 325 inimest on selle aja jooksul saanud Eesti kodanikuks. Minu poolt kõik. Aitäh! Juhataja Ma annaksin kohe sõna Urmas Kruusele. Urmas Kruuse Aitäh! Austatud peaminister tegi ju nii põhjaliku sissejuhatuse tõepoolest, et kui inimestest alustada, siis me küll soovime, et me haiged ei ole, aga kui me haigeks jääme, siis peaks olema selle tehniline toimetamine hästi lihtne ja mugav. Ja mis kõige olulisem, nii nagu tööandja on tegelikult haigekassale selle edastanud, siis see raha tegelikult laekub teie arvele 2-3 päeva jooksul, mida tegelikult tänane statistika on näidanud just pilootprojektis osalejatel ehk need, kes on sellega juba liitunud. See on inimese mõttes kindlasti väga oluline. Ja teine oluline teema, mis tõepoolest käsitleb töövõimereformi ja selle ellurakendamist, et tegemist on tõepoolest ääretult olulise reformiga. Võib-olla lisaks peaministrile täiendaks seda, et küsimus ei ole ainult reformis, vaid küsimus on selles, mismoodi kasutada ära iga inimese potentsiaali olla aktiivne ja töövõimeline sellel määral, mis talle tegelikult antud hetkel võimetekohane on. Kui me vaatame seda, kui palju täna neid inimesi on üldse hõivatud tööga selles sihtrühmas, siis tõepoolest on see mitte väga suur protsent. Ja selle reformi eelduseks on olnud ka ju meil ühiskonnas see, et on kahepoolne valmisolek, ühelt poolt tööandja ja teiselt poolt töövõtjad on valmis sellesse süsteemi sisenema. Kui me räägime siin inimestest, siis tõepoolest see teadmine, et tänased töövõimetuspensionärid, et nad ei kaotaks oma töövõimetuspensioni kohe reformi algusaastatel, siis selle peale on ka selle reformi tegemisel mõeldud. See tähendab seda, et kui see on väiksem kui töövõimetoetus, siis see tegelikult kompenseeritakse, et see ei oleks väiksem. Ja kolmas asi see, kui me mõtleme sellele perspektiivile, et meil on selle reformiga vaja tegelikult Eesti riigis luua täiesti uus süsteem, üles ehitada, siis ma tahaksin siin tunnustada täna töötukassat, kes tänaste funktsioonide näol on tegelikult kliendi rahulolu kaudu ära tõestanud, et on võimekas organisatsioon ja selle sama reformi käivitamisel on töötukassal ka üks kõige olulisemaid rolle selles mõttes, mismoodi ühte inimest niimoodi nõustada, ette valmistada, et ta oleks võimeline ükskõik mis töökohta sisenema. Ja kui rääkida siin ka veel täiendavatest vahenditest, siis me räägime selle reformi tervikpildis ju nii kodu kohaldamisest selleks, et saaks tööl käia, ja räägime töökohtade kohaldamisest selleks, et oleks, kus käia. Ja suur panus ja oluline panus on see, et tööandjad on täna öelnud, et nad on valmis neid inimesi tööle võtma. Sest need ettevõtted, kellel täna on juba kogemusi, olen külastanud erinevaid ettevõtteid, mõnes ettevõttes on täna see protsent juba olnud kuskil 8-10%, nad on üldjuhul väga rahul nende töötajatega, sest nad märkavad sellist suuremat pühendumist. Aga loomulikult paindlikkuse mõttes on see väljakutse kogu ühiskonnale. Ma arvan, et me oleksime kõik mõnevõrra õnnelikumad, kui me teame, et keegi meist ei istu lihtsalt kodus ja ei oota, kuni tuleb pensionipäev, vaid see võime, mis meil olemas on, saab ühiskonnas rakendatud. Läbi selle rakenduse saab ka see tunnustatud, nii et selletõttu ma ministrina kutsun ülesse kogu ühiskonda olema toeks selle reformi käivitamisel ja rakendamisel. Sest oleme näinud selle paariaastase töö käigus, mis on tehtud enne mind kui täna minister olles natukene üle kahe kuu, et väga erinevad huvigrupid on väga palju kohtunud, on väga palju vaieldud, on jäänud üles veel mõningaid vaidlusaluseid küsimusi. Kindlasti see arutelu veel riigikogus jätkub, aga mitte ühtegi signaali ei ole selle kohta, et seda reformi keegi ei peaks vajalikuks. Sest uskuge mind, me saame kõik mõnevõrra rikkamaks, kui me teame, et me suudame tuua ühiskonda tagasi aktiivsesse rolli nõnda palju inimesi, nagu me oleme tegelikult eesmärgiks võtnud. Aitäh! Juhataja Aitäh! Ja Helmen Kütt, palun. Helmen Kütt Aitäh! Päevakorda lisasin täna veel punktina ka lastekaitseseaduse. Meil on tegelikult hea meel, et seadusest, millest on räägitud pea kümme aastat, vast rohkemgi, et see vajab muutmist, kaks aastat on väga aktiivselt seda seadust välja töötatud ja on üle 500 arvamuse seadusele tulnud. See on üks esimesi seadusi, kus on ka lapsed ja noored oma arvamust avaldanud. Täna valitsus kinnitas lastekaitseseaduse. Tähelepanuväärne on ka see, et enne 1. juunit, lastekaitsepäeva, uus seadus valitsusest välja läheb. Selle seadusega on väga-väga suur samm edasi astutud ka laste kaitsmisel selles osas, et kohalikud omavalitsused, sotsiaalkindlustusamet, kes muutub üheks võtmeisikuks ja võtmerolliks ka maakondlikul keskusel, sotsiaaltöötajate koolitus, supervisioon, kõik see selle seadusega on selgemini ka reguleeritud. Ja tegelikult ka tõenäoliselt 2016, kui see seadus jõustub 1. jaanuarist, on see ka 2016. a riigieelarve küsimus. Nii et see suur töö, mis on tehtud, kahjuks puudub võimalus öelda, et tänu meile, kes me alles kaks kuud oleme töötanud, aga meie osaga, et see on väga hea seadus. Ma lugesin täna ka lastekaitse liidu arvamust selles osas, et sellega ei tohi viivitada, see tuleb kiiresti vastu võtta ja hea meel on seda tõdeda, et laste kaitsmine on ju meie kõigi prioriteet. Selgemini on määratletud ka politsei ja lastekaitsetöötaja ühised tegevused. See seadus oli kooskõlastusringil, ta sai kõikidelt ministeeriumidelt ka toetuse ja läks välja.Ma tahaks täiendada töövõimereformi osas. See, mis puudutab ajakirjanduses ilmunud avaldust ja Eesti hooldajate liidu avaldust seoses töövõimereformiga, et sellesse avaldusse tuleb suhtuda väga tõsiselt. Kui see avaldus ei oleks tulnud alles eile, vaid varem, siis kahtlemata me oleksime hea kolleegi Urmas Kruusega need avalduse alla kirjutanud inimesed ka kokku kutsunud enne valitsuse istungit. Täna valitsuse istungi eel meil see võimalus puudus, küll aga me teeme seda järgmisel nädalal. Ja mina ei välista, et riigikogu menetluses seadus muutub, muutub sobivamaks, paremaks, sest see on see reform, mis puudutab tuhandeid inimesi. Ja inimesed ei tohi sellega haiget saada. Inimestele on vaja luua võimalused selleks, et nad saaksid tööle minna. See on väga positiivne. Nii nagu kaks minu kõrval istuvat sotsiaalministrit, siis üks küll töö- ja terviseminister ja teine endine sotsiaalminister, on öelnud seda, et mõlemad nad tegelikult on seda reformi omamoodi ja oma äranägemise järgi korraldanud, ma näen siin siiski seda, et seda on vaja laiemalt läbi rääkida huvigruppidega vaatamata sellele, et seda kaasamist on tehtud väidetavalt kaks aastat või rohkemgi. Aga ükski ettepanek, mis toimub enne, kui riigikogu selle seaduse vastu võtab ja selle mittearutamine ei ole hea, vaid iga ettepanek väärib arutamist ja ma eeldan, et sotsiaalkomisjon teeb sellega suurt tööd. Igal juhul mina olen valmis panustama koos oma kolleegiga nendesse komisjoni istungitesse ja kindlasti järgmine nädal me kohtume ka. Sest sellele avaldusele on siiski alla kirjutanud suur hulk inimesi ja organisatsioone Eesti hooldajate liit, Eesti patsientide esindusühing, Eesti liikumispuuetega inimeste liit, MTÜ Eesti omastehooldus ja sellistesse vabaühendustesse ja nende kaasamisse ma suhtun äärmiselt tõsiselt. Olen seda igas ametis eelnevalt ka teinud. Ja kuna tõepoolest siin peaminister ütles ka, et reformi see osa või see seadusandlus, mis puudutab teenuseid, on alles tulemas. Sest tõesti selleks, et see toimiks, on vaja teenuseid, võimalust. Kui me nõustame, anname võimaluse ka koolituseks. Kuid kui meil puuduvad siis kas tööandjad või see võimalus, et see inimene sinna töökohta pääseb, siis on see hukkunud raha. Nii et ma väga loodan aktiivset kaasamist, aktiivset arutlust ja Riigikogus võib see seadus muutuda ainult paremaks. Aitäh! Juhataja Aitäh! Ja peaminister, palun. Taavi Rõivas Tahaks ka sotsiaalministeeriumi ja mõlemat ministrit tunnustada. Tõepoolest kaks väga põhjalikult ette valmistatud, väga paljude huvigruppidega läbi arutatud, väga suurt eelnõu paketti korraga ühel valitsuse istungil, tohutu töö on ära tehtud, aga mõlema teemaga on tegelikult tohutu töö veel ka ees. Ja ma olen täiesti nõus Helmen Kütiga, et kindlasti on aspekte, milles saab, ma arvan, ka mõlemat eelnõu veel detailides paremaks muuta. Aga lihtsalt, et kõik tunnetaks, kui ambitsioonikad need plaanid on või kui tõsiselt me neid sotsiaalvaldkonna reforme oleme ette võtnud ja miks ka täna nii pikalt arutati, siis ühelt poolt on meil kümnetele tuhandetele inimestele uut lootust, uusi võimalusi pakkuv töövõimereform, mis detailides on kritiseeritud selles, et kas ta aitab kõiki, aga mitte kellelgi ei ole vastuväiteid selles, et ta väga paljusid aitab. Ja ka selles, et ta aitaks veelgi enam, et ta aitaks ka neid, kes on väga keerulises olukorras ja selle nimel tasubki meil just edasi pingutada. Samuti samaaegselt ka märksa professionaalsem lastekaitsekorraldus. Me ei räägi siin, lastekaitseseadus võib kõlada nagu seadus iga teine, aga me räägime tegelikult üle 20 aasta Eestis toiminud süsteemi totaalsest paremuse poole, moodsamaks, kaasaegsemaks muutmisest. Me räägime sellest, et üle Eesti tuleb märksa ühtlasem, märksa parema kvaliteediga lastekaitsekorraldus. See on põhimõtteline reform, ma julgeks öelda ja ma väga tunnustan kõiki neid inimesi, sh loomulikult nii ministeeriumi ametnikke, ka mitme ministeeriumi ametnikke tegelikult ja ka loomulikult omavalitsuste töötajaid ja lastekaitsetöötajaid, kes on selle ettevalmistamises osalenud. Ma tõesti kutsun üles ka meediat lastekaitseseaduse muudatustele tähelepanu pöörama, neid kajastama. See on väga märkimisväärne uuendus ja ma olen täiesti kindel, et Eesti lastekaitse tase, kui need muudatused ellu viia, saab olema üks maailmatippe kohe kindlasti. Mis puudutab seda, et ka täna hommikul ka minuni jõudnud Eesti hooldajate liidu avaldus, siis tegelikult nii mõnigi nendest teemadest oli ka valitsuse liikmete poolt esitatuna meie aruteludes teemaks. Kas või näiteks see, mis on ettepanek nr 1, et reformi fookus tuleb tuua süsteemi paisutamiselt erivajadustega inimeste toetamisele. Ka meile tundus, et see hindamiskulude osakaal esialgsetes mõjuhinnangutes on liiga kõrge ja palusime seda täiendavalt analüüsida ja jõudsime arusaamani, et on võimalik märksa väiksem proportsioon kogukuludest hindamiseks kulutada ja märksa suurem proportsioon tegelikeks teenuste osutamiseks. Samas tuleb öelda ikkagi, et ka hindamine ei ole vähetähtis, aga hindamist tuleb teha põhjalikumalt kui seni. Sellepärast, et me peame siiski igale inimesele ka aega pühendama, et talle õigeid lahendusi leida. Samuti ma olen isiklikult väga päri mitme ettepanekuga, mis siin puudutavad seda, et tuleb sotsiaalteenused erinevates omavalitsustes viia uuele tasemele. See ei ole otseselt seotud töövõimereformiga, aga sotsiaalministeerium on ette valmistamas mitut konkreetset meedet ka Euroopa Liidu vahendite näol, kuidas viia nii omastehoolduse teenused kui ka muud sotsiaalteenused erinevates omavalitsustes uuele tasemele. Nii et tegelikult me räägime samadest asjadest ja ma arvan, et tähelepanu juhtimised on ka siin põhjendatud, nii nagu ka omastehooldajatele spetsiaalsete programmide loomine. Nii et ma usun, et tõepoolest ka sellised kirjad ja ettepanekud, mis ka peale neid väga pikki arutelusid jätkuvalt teevad ettepanekuid, kuidas seda reformi paremini korraldada, on teretulnud. Ja me leppisime täna kokku, et ka valitsuse liikmed osalevad parlamendi aruteludel isiklikult ja püüavad seda reformi veel detailidesse lihvida. Me teeme väga suurt asja ja me tahame seda tõesti hästi teha ja kaasates kõiki osapooli.  Juhataja Aitäh! Palun, Jürgen Ligi. Jürgen Ligi Aitäh! Algatuseks ütlen, et peale kolme sotsiaalministri ja ühe peaministri on selle reformi taga mitte ainult valitsuse liikmena, vaid ka komisjoni liikmena rahandusminister. Kindlasti ei ole ma nende inimeste taga, kes täna hommikul nimetasid seda reformi kurikuulsaks. Siin ei ole kurjusega midagi tegemist, siin on ainult headusega. Aga muidugi on ka selliste huvidega tegemist, mis ei lange kokku nende osalise töövõime või töövõime kaotusega inimeste huvidega ja ka ühiskonna huvidega. Nii et ootaks küll sellist heatahtlikumat suhtumist reformi, mis parandab olukorda, mis kunagi loodi, et süsteem ei ole sihitud inimeste töövõimele ja ei ole jõukohane tervikuna pikas perspektiivis. Aga rahandusega seoses, aga mitte ainult rahandusega, vaid sotsiaalpoliitikaga seoses langetas valitsus mitu otsust, midagi tehakse ka veel peale lõunat samas suunas. Praegu saan rääkida vedelkütuse erimärgistamise seaduse heakskiitmisest ja aktsiisimäärade otsustest. Esimese asjana, kõigepealt valitsuse ettepaneku järgi tohib eriotstarbelist diislikütust edaspidi kasutada ainult põllumajanduses ja kalalaevadega Eestis kalastades. Erimärgistatud kütuse kasutuse valdkonna piiramine ja tegelikult võiks olla ka eesmärk selle kütuse üldse kaotamine, on sisuliselt struktuurne reform, mille tulemus peaks olema sääst. Ja loomulikult ka eelarvetulu seejuures asjakohane. Ma võib-olla peaks üle kordama, et aktsiisi mõte on kahetine, ühelt poolt piirata hinnatõusu kaudu kahjulike mõjudega kaupade tarbimist ja teiseks, eelarvele õiglast raha tuua. Hiljuti lugesin ühte ajakirjaniku repliiki, kes pühendas sellele hulk teksti pealkirja all uskumatu küünilisuse. Et alkoholiaktsiisi tõus olevat uskumatu küünilisus. Ma ei saanudki lõpuni aru, millest ta aru ei saa, aga olgu see siis ära märgitud. Ja raudteeveol, laevatamisel Eesti vetes ja kütmisel asendatakse seda soodusmääraga kütust osaliselt toetusmeetmetega, teistsuguste meetmetega, mis ei ole, ei stimuleeri kütuse ärapõletamist ja ka toetust selle hulga järgi. Ja ühistransport sealhulgas saab siis erikoheldud. Eriotstarbelist kütust küttesektoris saab kasutada eelnõu järgi 1. maini 2015, kütteperioodi lõpuni ja inimestele pakutakse muidugi võimalust, aga ka soovitatakse vajadusel oma õliküte välja vahetada. Niikuinii on ta kallim, aga me proovime ka seda siis rahaliselt stimuleerida, seda üleminekut. Kütteainel kasutatav biogaas saab samas aktsiisivabastuse. Ja alla 1000 kilovatiliste seadmetega elektrit tootval kodutarbijal ja korteriühistul ei teki ka maksukohustust. See on nüüd jällegi leevendus väiketarbijatele, väiketootjatele. Ja edasi 2015. a tõuseb maagaasi aktsiisimäär 20%. See on juba räägitud asi. Edasi on tõus samuti kahel järgmisel aastal 20% selle tulemus suurusjärgus gaasikütte arve suurenemine üks koma väikeste kopikatega protsenti. Ka selles vallas me peame siiski säästule rohkem mõtlema kas või sellepärast, kust see gaas tuleb. Aga proportsionaalselt on meil gaas siiski odav kütus ja raha sealt eelarvesse võtta ei ole ka patt. Edasi, alkoholiaktsiisi tõus 15% järgmisest ja 10% 2016. aastast on ka räägitud küsimus. Ei saa öelda, et me jõudsime täiesti lõpliku otsuseni. Me ikkagi otsustasime ka seda, et arutame neid proportsioone edasi. See on igal juhul tundlik teema, kus paistab, et kõik ei vaata seda elevanti tervikuna, mõni vaatab jalga ja mõni lonti. Aga need argumendid on natukene vastuolulised. Lihtsalt täna lisaks selle juurde, et see paljuräägitud 2,6%ne just kui aktsiiside erinevus lahjale  ja kangele alkoholile, 2,6 kordne, vabandust, see on Euroopas tavapärane. Enamik, rõhuv enamik riike diferentseerib seda vähemalt kaks korda. Keskmiselt on see, mul ei ole küll 100% keskmist praegu, aga esimene väide on ikkagi 28-st 21 riiki. Üks list, mida ma olen vaadanud, kus on sees mitu teist riiki, ma täpses numbris jään ebakindlaks, aga seal on diferents üle kolme korra. Saab muidugi alati tuua muid aspekte ja eks me nendega siis vaidleme, aga see on tõesti algpõhjus ikkagi see või selline neutraalne põhjus, mis ei lähtu mingite tootjate või turu jagamiste küsimustest, on, et alkoholi tootmine on reeglina kõige odavam viina puhul, piirituse puhul. Ja lahjemate alkoholide, kääritamise teel toodetud, etanooli omahind on palju kõrgem, selletõttu seda diferentseerimist on vaja teha. Aga me arutame seda edasi. Me oleme  kokku leppinud, et aktsiisitõus tuleb, et sellega kompenseeritakse sotsiaalkulusid uues koalitsioonilepingus. Ühtlasi ka siis pidurdatakse igasuguse proportsiooni juures juurdepääsu alkoholile. See on alati, nagu ma juba ütlesin, kahepoolne, kahetine mõju aktsiisidel, piirata tarbimist, aga siiski koguda ka raha. Nüüd tubakaaktsiisi tõstetakse, nagu on räägitud 5% aastatel 2016-2018. Ja jällegi samadel põhjustel, vähem suitsetamist ja rohkem siiski eelarvetulu. Õnneks selles vallas oleme saavutanud ka, tegelikult ka alkoholi vallas salaturuga üsna häid edusamme ja see julgustab meid. Edasi, valitsus kiitis heaks MTÜ-de nimekirja korrastamise põhimõtteid. Üks selliseid põhimõttelisemaid on, et neid nimekirju hakkab edaspidi valitsuse asemel koostama maksu- ja tolliamet. See välistab sellise poliitilise, kuidas öelda, erapoolikuse, mis ikkagi tekib huvigruppide puhul. Samas on tegemist ikkagi maksuotsusega, kus tuleb kontrollida, kuidas raha antud MTÜ kasutab, kas ta on sihipärane, kas ta vastab nendele eesmärkidele, mis seaduses kirjas on ja neid reegleid me korrastame seal veel. Üks on stipendiumide mõiste fikseerimine seaduses, kuigi eksperthinnangud ja tegelikult ka meie poolt jagatud informatsioon kinnitab seda, ja ka nüüd esimese astme üks kohtuotsus, et stipil ja töötasul on vahe, töö eest tuleb maksta makse, stipiga saab lihtsamini. Nüüd siis maksuvaba tulu suureneb 144-lt 154 euroni kuus, seda vist peaminister mainis, mulle tundub. Kindlasti mainis ta pensionide, keskmise pensioni tulumaksuvabastust järgmisest aastast, mis on mõlemad olulised väljaminekud eelarve jaoks, aga sissetulekud inimeste jaoks.  Nüüd füüsilistele isikutele makstav PRIA põllumajandus- ja keskkonnatoetus maksustatakse tulumaksuga.  Õnneks on huvigrupid seda tervitanud kui õiglast otsust, sest siin on vaja lihtsalt füüsiliste kodanike või füüsilisest isikust ettevõtjate tingimusi võrdsustada. Siin ei tohiks olla diskrimineerimist. Edasi toetas valitsus teede rahastamise lahtisidumist aktsiisi laekumisest. Sisuliselt ei ole ta ju kunagi olnud seotud ei ideoloogia ega ka tegelike kulude-tulude poolest, aga seaduses seatud jäik raam, et 75% peab minema asfalti, oli meil pidevalt pinnuks silmas. See ei võimaldanud tegelikult teede, ühelt poolt, me ei saanud kunagi ju teada, palju aktsiisi laekus, me ei saanud ka kunagi teada, kui palju projekte õnnestub ja mis hinnaga lõpetada aasta lõpuks. Aga vahel läks see summa suuremaks, vahel ei õnnestunud seda täis kulutada ja sellest on nüüd üksjagu räägitud, aga asfalt ei ole mingi selline ühiskonnast kõrgemal seisev kuluartikkel, siin paindlikkus oleks parem. Ta on igal juhul mõistlik otsus. Valitsus kiitis heaks ka ettevõtete tasutud maksude avalikustamise, millest peaminister rääkis. See on see koos kaubanduskojaga ja samuti käibemaksu kontrolli periood. Aitäh, sellega piirduks.  Juhataja Ja nüüd küsimuste kord.  Alyona Stadnik, Äripäev Mul on küsimus nii peaministrile kui rahandusministrile, mis puudutab aktsiisitõusu. Praegu reklaamite alkoholiaktsiisi sõnumiga, et inimesed jooksid vähem. Kui me vaatame statistikaandmeid, siis tegelikult aastatega inimesed on juba niikuinii vähem hakanud jooma. Miks te otse ei ütle välja, et tegelikult selle aktsiisitõusu taga on see eesmärk, et ikkagi kinni maksta need lubadused, mida uus koalitsioon on teinud, see 200 miljonit eurot? Taavi Rõivas Aitäh! Kui te vaatate viimaseid aastaid ja alkoholi tarbimise langemist, siis korrelatsioon aktsiisitõusude ja tarbimise vähenemise vahel on väga-väga suur. Kõige rohkem langes Eestis alkoholi tarbimine nendel aastatel, kui inimeste sissetulekud vähenesid ja samaaegselt aktsiisid tõusid ehk siis 2009-2010. Ja see tõepoolest oli, ma ütleks, positiivne mõju tarbimisele, sest alkoholi puhul ei ole positiivne mõju tarbimisele mitte see, kui  tarbimine suureneb, vaid see, kui tarbimine väheneb. Ja täpselt sama kehtib ka tubaka kohta. Tegelikult peamine asi, mis on hoidnud erinevaid valitsusi tagasi alkoholi- ja tubakaaktsiisi veelgi kiiremini tõstmast, on olnud salaturg. Ja nii nagu rahandusminister kinnitas, salaturu puhul on meil olnud tubli edasiminek, maksu- ja tolliamet on teinud head tööd. Ja kuna salaturu risk on nende hinnangul vähenenud, siis see on andnud meile ka kindlustunnet, et me võime aktsiisi tõsta mõnevõrra kiiremini kui seni planeeritud. Aktsiisitõusud on planeeritud järgmiseks aastaks juba enne meie praegust, täna tehtud otsust. Küll aga me oleme kokku leppinud, et me aktsiisitõusu kiirendame. Aktsiisitõusude senisest kiirem tempo nii tubaka kui alkoholi puhul on kokku lepitud tegelikult juba ka eelmise valitsusega. Eelmine valitsus võttis kolm või neli kuud tagasi vastu nii alkoholipoliitika kui tubakapoliitika dokumendid ja seal on kirjas selline põhimõte, et nii alkoholi kui tubakas peaks poes kallinema kiiremini kui üldine hinnatase. Mis tähendabki seda, et aktsiisitõusu mõju peaks olema märkimisväärne, suurem kui senine 5% aktsiisitõusu, mis sellest võib-olla 2 või 3% sõltuvalt konkreetsest kaubast, hinda tõstab. Ja seetõttu võib öelda, et meil on vähemalt kolm erakonda parlamendi neljast erakonnast, kes on aktsiiside kiiremale tõusule oma heakskiidu andnud ja mul ei ole ka küll andmeid, et ka see neljas erakond, kes meil parlamendis on, kuidagi selle vastu oleks. Vastupidi, ma usun, et alkoholi ja tubaka tarbimise vähendamine on meil Eestis poliitiline konsensus. Nagu ma ütlesin, siis peamine, mis meid on seni tagasi hoidnud kiiremini tõstmast nii alkoholi- kui tubakaaktsiisi, on salatururisk ja salatururiski on maksuamet oma tubli tööga vähendanud. Küsimuse teine pool, et miks me ei ütle välja, et tegemist on eelarve katteallikaga, siis ma arvan, et me oleme seda ju kümneid kordi välja öelnud. Ja loomulikult on aktsiisitõusud ka riigieelarvele täiendav tuluallikas. Kuna tarbimist me eeldame, et mõnevõrra väheneb, siis ei saa öelda, et 15% aktsiisitõusu 15% ka riigieelarvelaekumist tähendaks, aga ta tähendab kindlasti laekumise tõusu. Ja ma arvan, et on väga põhimõtteline majanduspoliitiline suund vähendada tööjõu maksustamist ja suurendada kahjuliku, inimeste tervisele antud juhul kahjuliku tarbimise maksustamist. Ma usun, et olete teadlikud, et kõik vähegi arvestatavad rahvusvahelised organisatsioonid, kes on andnud nõuandeid, maksupoliitilisi nõuandeid ka Eestile, aga ka mitmetele teistele riikidele, on just täpselt seda soovitanud, et vähendada tööjõumakse, suurendada kahjuliku tarbimise maksustamist. Ja täpselt seda me ka teeme. Nii et tegemist on nii rahva tervise seisukohalt kui maksupoliitiliselt õige sammuga. Jürgen Ligi Mul juhtub tavaliselt selle neljanda erakonnaga, nagu peaminister elegantselt ütles, riigikogus niimoodi, et ma räägin oma jutu ära ja siis tuleb valmis kirjutatud küsimus, mis ei ole kuidagi arvesse võtnud seda, mis on juba räägitud. Aga ma proovin uuesti, kui ka peaminister proovis. Aktsiis on mõeldud nii tarbimise piiramiseks, mis alkoholi puhul on jätkuvalt õilis kui ka raha saamiseks eelarvesse. Nüüd ma proovin ka seda veel kord öelda, et kui valitsus teeb otsused, mille täitmist saab ammu enne valimisi kontrollida, siis need ei ole lubadused, need on teod. Need ei ole lubadused, mille täitmiseks me siis raha kogume, need on meie tööplaan. Me oleme seda rääkinud. See ei ole mingisugune selline, et kõigepealt anname lubadusi, siis vaatame, mis kuidas teha saab. Ei, me tegime ju algusest peale need tasakaalus otsusena, suudame seista nii katete kui ka kuluartiklite ees ja nii see on ja nii see jääb. Aitäh! Alyona Stadnik Aga härra Ligi, te lubasite ikkagi aastal 2012 sügisel, et aktsiis tõuseb 5%, ja siis te ka ütlesite, et selline pikk plaan on hästi oluline, et ettevõtted saaksid siis arvestada. Praegu nad ongi arvestanud, et tõuseb 5%, aga nüüd tõuseb ju 15. Kaua tänane lubadus teil siis kestab? Aitäh! Jürgen Ligi Jah jällegi, kas lubasime või otsustasime, rahandusminister siiski täidab otsuseid ja minu jaoks oli otsus tookord selline, hiljem see on muutunud ja muutunud õilsatel põhjustel. Ega me ju ei ole lubanud midagi abstraktset. Me oleme lubanud asju, mida inimesed väga on oodanud. Kui võetakse alkoholi tarbijatelt ja antakse lastele, siis kritiseerige seda. Kritiseerige seda ja ma saan aru, et osad kriitikud ongi pahased, et näed, et võetakse isalt ja antakse lapsele, et vaata kus sead! Mina ei arva, et nii on halvasti.  Juhataja On veel küsimusi? Palun. Erik Boltowski, Tallinna TV Tahtsin küsida teie käest sellist asja, mul on andmeid, et te rääkisite täna valitsuse istungil ka teeseaduse muutmise seadusest, et seal seotakse lahti teehoiu rahastamine kütuseaktsiisi laekumisest. Kui omal ajal kütuseaktsiisi kehtestati, siis oli juttu sellest, et sellega hakatakse rahastama ainult teedehooldust. Miks see nüüd siis lahti haagitakse? Jürgen Ligi Nojah, Tallinna TV võib selle neljanda erakonna stiilis küsida, ma annan andeks, sai räägitud sellest. Aga ei ole kunagi olnud seda, et kui kunagi kehtestati kütuseaktsiis, ma ei usu, et tol ajal sellist lubadust keegi andis või sai anda ja et kellegi 20 aasta tagune otsus ei võiks kuuluda üle vaatamisele 8. valitsuse poolt. Iseenesest see 75% otsus tehti umbes aastal 2000. Umbes, ma täpselt ei mäleta, ma mäletan, kes oli vastutav minister, see oli algusest peale rumal otsus, sest aktsiiside mõte, nagu öeldi, on maksustada kahjulike kõrvalmõjudega kaupa, vähendades nende tarbimist ja tuua raha eelarvesse. Antud juhul rikuti mõlemat printsiipi. Toodi raha nendele, otse seos tekitati kahjulike kõrvalmõjude tekke ja rahastamise vahel. See ei ole mõistlik ja samas eelarvesse nagu eriti midagi ei tulnud. Fossiilse kütuse põletamisel on väga mitmekülgsed kahjulikud kõrvalmõjud. Üks nendest on kas või ka fossiilsete kütuste ammendumine, ei ole õige põletada selleks, et ehitada teid ja ehitada teid selleks, et põletada. Ühiskonnal on palju rohkem eesmärke ja ta ei tohiks niivõrd suurt osa eelarvest siduda jäigalt ära. See on eelarve paindlikkuse teema, mis on palju olulisem ühiskonnas kui see, et täpselt saaksid kokku siis aktsiisilaekumine ja teede  projektide realiseerumine. Seda ma olen ka rääkinud täna juba. Erik Boltowski Kas ei ole ühiskonnas siiski usalduse küsimus, kui ühtemoodi on asi kunagi rahvale ära seletatud, siis äkki muudetakse seda? Jürgen Ligi Huvitav, et mina olen elus kogu selliseid rahvale seletamisi kummutanud. Olen sügaval Vene ajal seletamisi kogu aeg kummutanud erinevate reformidega ja olen ka 90-ndatel aastatel antud ebaõnnestunud seletusi ümber lükanud. Ma olen ka värskemaid asju argumenteerides, osalen nende ümbertegemisel. See midagi sellist kivisse raiutut sellistes väikestes asjades ei ole, kui mitu senti täpselt pannakse betuumi. Aitäh! Taavi Rõivas Nagu te teate, siis mina ei pea Tallinna TV-d erapooletuks meediakanaliks ja ma ei anna intervjuusid Tallinna Televisioonile. Aga ma ei saa jätta avaldamata imestust selle kohta, et just Tallinna Televisioon küsib teede rahastuse kohta. Just nüüd, kui Tallinna linn on taas kord otsustanud selle asemel, et panna raha teedesse, panna raha lasteaedadesse, mis Tallinna linnas karjuvalt raha vajavad, on otsustanud suurendada võimalusi selleks, et erinevad keskerakondlased saaksid teie Tallinna TV eetris ja ka erinevates huvitavates muudes väljaannetes, mida me kõik oma maksutulust kinni maksame, saaksid Eesti riiki kiruda, saaksid omavahel mingeid põnevaid arutelusid pidada. Ma arvan täiesti siiralt, et kõige rohkem on meil vaja just nimelt Tallinna teedesse rohkem investeerida ja see 10 miljonit umbes, mis läheb Tallinna Televisiooni ja Stolitsa ja teiste ühiskonnavaenulike väljaannete ja Eesti riiki pidevalt kiruvate väljaannete väljaandmiseks, võiks kulutada küll nii teede remondiks. Ja kui seda oleks tehtud, oleks Tallinna teed hoopis paremas korras kui nad praegu on. Aga nii, nagu ma olen ka varem öelnud, ma usun, et päris palju aitaks ka Tallinna lasteaedade olukorda parandada ja Tallinna lasteaiajärjekordi vähendada see, kui teie propagandakanali eelarve läheks nendesse asjadesse, mis tegelikult omavalitsuse ülesanded on. Nii et väga huvitav, et just teie küsite teede rahastuse kohta. Ma usun, et on põhjust ka teie väljaandjal nende teemade üle päris tõsiselt mõelda. Aitäh! Toomas Pott, ERR Küsiks veel kaks küsimust. Kõigepealt tõmbaks teehoiuga raha kokku - et kas see paindlikumaks muutmine tähendab ka seda, et teehoiu raha väheneb? Taavi RõivasVõib ka suureneda tulevikus. Jürgen Ligi Võib suureneda, võib vähendada. Ta ei ole kunagi, ma ütlen veel kord, ei ole täppi läinud, vastavalt vajadustele, vastavalt valikutele. Need valikud, mis meil järgmise aasta eelarves on, on tõsi, mitmes artiklis märksa inimsõbralikumad ja õilsamad kui on täpne teeremondi eelarve. Aga mingit drastilist, mingit olulist, mingit liiklejale tuntavat teede rahastamise kärbet kindlalt ei toimu. Vastupidi, on toimunud teede rahastamise pidev kasv. Taavi Rõivas Tohin lühikese täienduse selle juurde? See, et on ühel või teisel valdkonnal ette nähtud kohustus kindlasti ilmtingimata näiteks 75%, näiteks mingi muu protsent ära kulutada, on paraku toonud kaasa ka sellised näited, mida ka Eesti meedia ja tuleb tunnistada, et ka põhjusega on ka naeruvääristanud, on toonud kaasa selle, et mõned projektid on tugevalt ülepaisutatud. On toonud kaasa selle, et mõned ristmikud, mis on ehitatud, on tehtud märgatavalt suuremad kui tegelik nähtav vajadus on. Ma usun, et nii nagu igal valdkonnal, kes kasutab maksumaksja raha oma toimimiseks, tuleb ka transpordi valdkonnal raha lugeda, tuleb mõelda läbi, et kas see projekt, mis me teeme, on  kulutõhus, kas ta on efektiivselt planeeritud ja tuleb neid oma projekte ka valitsuses ja parlamendis siis põhjendada ja nendele ka raha küsida. Kui haridusvaldkond või sotsiaalvaldkond küsib igaks oma tegevuseks raha ja põhjendab ära, miks on nii palju raha vaja, siis ei ole päris põhjendatud, et on üks valdkond, kes saab rahasumma niikuinii ja siis on ka väikesed kiusatused, mis kahjuks on ju varasematel aastatel realiseerunud, ehitada ristmikke, mis on märgatavalt suuremad kui mõistlik oleks. Ma absoluutselt ei välista seda, et mõnel aastal võiks tulevikus teedesse investeerida ka rohkem kui 75% aktsiisikuludest, ma isiklikult kuulun nii nende inimeste hulka, kes usuvad, et ka näiteks Tallinn-Tartu maantee võiks märksa suuremas osas kui praegu 4-realine olla. Ma usun, et meil on veel mitmeid suuri projekte, mis tegemist vajavad, aga ma ei usu sellesse, et ühel valdkonnal peab olema ette antud raha niimoodi, et nad üldse põhjendama ei pea. Nad peaksid täpselt samamoodi, nagu sotsiaalvaldkond, täpselt samamoodi, nagu haridusvaldkond, iga projekti iga kulu hästi ära põhjendama ja siis ma arvan, et me saame kõik olla kindlad, et meie ühine maksumaksja raha läheb ka teedesse võimalikult efektiivselt. Aitäh! Juhataja Viimane küsimus. Toomas Pott Küsin ühe suurprojekti küsimuse veel. Kas täna arutasite ka Rail Balticu trassi variante ja kui kaugele te oma arutlustes jõudsite? Taavi Rõivas Seda me enne pressikonverentsi arutada ei jõudnud. See on meil tegelikult planeeritud täna valitsuskabineti nõupidamisele, mis algab kell 4, arutame siis.  Juhataja Aitäh! Aga nüüd intervjuud. Lõpp