Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 25. oktoober 2012
Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 25. oktoober 2012
• Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod ja Youtube'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised
• Pressikonverentsil tehtud fotosid saab vaadata: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2462-1
Juhataja
Tere, head ajakirjanikud! Alustame pressikonverentsiga ning sõna peaministrile. Palun.
Andrus Ansip
Aitäh! Tänase istungi kõige kaalukam otsus puudutab taastuvenergia tasusid, sellest räägib Juhan Parts pikemalt. Kuna kabineti nõupidamise käsitlus ajakirjanduses oli vastakas, mõned ajakirjandusväljaanded ütlesid, et Juhan Parts võitis ja teised ütlesid, et Juhan Parts kaotas, siis ma tahan kinnitada, et ei olnud mitte mingisugust isikute vahelist konflikti ega erakondade vahelist konflikti. Valitsus tervikuna otsis parimat lahendust ja ma olen veendunud, et selle lahenduse me leidsime. Lahendusest endast räägib Juhan Parts pikemalt. Kuidagi kahju on, et meediakünnis ületatakse ainult siis, kui leitakse intriige ja isikute vaheline konflikt ning kui konflikti ei suudeta leida, siis kaalukas teema võidaksegi maha vaikida. Aga hea, et pseudokonflikt vähemalt leiti, seetõttu meedia leidis ka teema üles.
Valitsus muutis maksu- ja tolliameti töökorraldust puudutavaid määruseid. Alates 1. detsembrist läheb maksu- ja tolliamet regionaalselt tegutsemispõhimõttelt üle valdkondlikule tegevuspõhimõttele. Senise nelja teeninduspiirkonna asemel jääb üks ühtne teeninduspiirkond, mis muudab maksu- ja tolliameti tegevuse efektiivsemaks. Maksu- ja tolliameti teenindusbürood jäävad kindlasti alles kõikidesse maakonnakeskustesse ja inimene saab jätkuvalt pöörduda mistahes teenindusbüroo poole. Ega inimesi väga palju teenindusbüroo poole ei pöördu selles mõttes, et läheb kohale, sest 90% suhtlustest maksu- ja tollametiga on elektroonilisel teel. Muutus aitab ühtlustada töökoormust erinevates maakondades ja kindlasti suureneb seeläbi ka efektiivsus maksu- ja tolliameti tegevuses. Maksu- ja tolliameti keskkontor jääb Tallinnasse ning mitmesse linna jäävad kompetentsikeskused.
Valitsus otsustas haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekul muuta kutseõppe riikliku koolitustellimuste kulude jaotust, aga see on suhteliselt tehniline otsus.
Valitsus kinnitas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamise riigivara üleandmise teel. RKAS-ile lähevad üle kolm kinnistut ja 17 korteriomandit kaitseministeeriumi valitsemisalast. Need kinnistud ja korterid ei ole vajalikud ministeeriumi põhitegevuseks ja sellega suureneb Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapital 241 700 euro võrra. Üleantavad kinnistud asuvad Jõgeva, Põlva ja Viljandi maakonnas. Korteriomandid on kaheksa Võru maakonnas, Lääne-Viru maakonnas kaks ja Tallinnas seitse.
Valitsus kinnitas täna määrusega kalapüügivõimalused ja -tasud Eesti rannikumere, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve ning teiste siseveekogude jaoks. Otsused puudutavad kutselisi rannapüügikalureid ja nende jaoks kogupüük järgmisel aastal ei suurene. Aga meediast on juba läbi käinud teine sõnum, mis puudutas näiteks kilu püüki. See on hoopis teine jutt. Kilu püük järgmisel aastal suureneb 11%.
Valitsus kinnitas Tarmo Türksoni vabastamise siseministeeriumi kantsleri ametikohalt 31. oktoobril 2012. Kes saab järgmiseks kantsleriks, seda valitsus veel ei tea.
Valitsus sai informatsiooni ka Iraani suhtes kehtestatud täiendavate piiravate meetmete kohta. See Eestit väga otseselt ei puuduta, aga me ühineme Euroopa Liidu poolt kehtestatud täiendavate sanktsioonidega.
Ja siis me rääkisime kabinetinõupidamisel pikalt haldusjaotusest, valdade võimalikust ühinemisest. Põhiline arutelu teema oli seotud valdade ühinemiseks loa andmisega isegi siis, kui vallad ei moodusta terviklikku territoriaalset üksust, vaid nende vahele jääb mõni teine omavalitsuslik üksus. Otsustasime taolist valdade liitumist lubada siis, kui tegemist on omavalitsuste liitumissooviga, mis puudutab saari. Eesti mandrialal siiski selliseid liitumisi ei tahaks aktsepteerida. Miks? Võib-olla mõneti on tegemist ka niisuguse ajaloost kinnihoidmisega, sest kunagine, ennesõjaaegne professor Kanti haldusreform, valdade liitmise reform seadis üheks oluliseks eesmärgiks just enklaavide kaotamise, lahustükkide kaotamise. Meil on Eestis praegu kolm omavalitsust, kus on lahustükid. Need on Narva, Kohtla-Järve ja Harku valla kohta võib öelda, et on ühendatud, aga kui kaardile vaadata, siis jääb tunne, et tegemist on kas liblikakujulise või liivakellakujulise ühendusega, et see ühenduskoht on väga kitsas. Ega ma väga hea Harku valla tundja ei ole, ma ei tea, kuidas see ühendus looduses välja näeb. Aga siiski Narva ja Kohtla-Järve puhul saame kindlalt väita seda, et tegemist on nõukogude aja pärandiga ja see ei ole professor Kanti soov, et Narva omavalitsuses oleks lahustükid või ka Kohtla-Järve oleks lahustükkidest koosnev. Kui oletada, et mõnel Eesti saarel, kus on mitu kohalikku omavalitsust, mõned omavalitsused soovivad liituda aga üks või mõni omavalitsus nende vahel ei soovi liituda ja kui see tõmbekeskus on nagunii ühine nii nendele, kes soovivad liituda ja nendele, kes ei soovi liituda, siis ühtse territoriaalse terviku nõue võiks olla ülemäärane takistus omavalitsuste liitumisele ja selle me otsustasime kõrvaldada. Otsustasime aktsepteerida omavalitsuste liitumist ka siis, kui liituda tahavad eri maakondadesse jäävad omavalitsused. Seal on aga eeltingimuseks see, et nad peavad olema naaberomavalitsused. Seega tuleb moodustada üks territoorium omavalitsusele, lahustükke sel puhul valitsuskabineti liikmed ei olnud nõus aktsepteerima. Minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja Juhan Parts, palun.
Juhan Parts
Aitäh! Valitsus esitas Riigikogule täna elektrituru seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis tegeleb ühe küsimusega, nimelt taastuvelektri toetusskeemi muutusega uue süsteemi kehtestamisega ja nagu ka peaminister ütles, on olnud siin väga palju erinevaid kajastusi juba paar nädalat varem ja küllap tekitab ka hiljem. Püüan natukene, aga siiski suhteliselt lihtsustatult anda edasi selle eelnõu põhimõtte. Kui see eelnõu jõustub, ja me väga loodame, et jõuame seda jõustada 1. jaanuarist 2013, siis tarbija jaoks tähendab see taastuvenergia tasu langemist vähemalt 18%, võib-olla ka rohkem. Sellepärast, et kõikide taastuvenergia tootjatel see toetus, mis täna on fikseeritud absoluutse summana seaduses, seotakse elektrituru hinnaga. Ja teiseks, kui see seadus jõustub, siis võrreldes täna kehtiva seadusega järgneva seitsme aasta jooksul ehk siis aastani 2020 kaasa arvatud, peaks vähenema koormus tarbijale 300 miljonit eurot või rohkem. See on minu arust kõige olulisem mõju sellel eelnõul. Kindlasti on see oluline samm valitsuse poolt, arvestades ka seda, et elektriturg avaneb ja kõik eksperdid, aga ka paljud meie oponendid on öelnud, et tuleks vaadata elektrihinna erinevaid komponente ja püüda neid minimeerida. Ka meie oleme olnud kogu aeg seisukohal, et taastuvenergiatasu on koht, kus on võimalik seda vähendada. Teised on üsna rasked või ei ole võimalikud või ei ole ka mõistlikud. Selle sammu me teeme ja ma arvan, et see on selles valguses oluline samm.
Mis küsimused meil siis lahendada tuli? Esiteks tuletan meelde, et meil on ikkagi energiapoliitiline eesmärk mitmekesistada oma energiatootmisportfelli ja selles osas on teatud ruum taastuvenergiale ja sellest eesmärgist me ei loobu. Need plaanid, mida oleme seadnud kuni aastani 2020, see eelnõu toetab selle täitmist. Teine meie eesmärk taastuvenergia uue skeemi väljapakkumisel ei olnud lahendada küsimust, et miks 2007. aastal riigikogu sellise eelnõu vastu võttis. See on olnud alati ajakirjanduses selline põhiteema. Meie küsimus ei olnud kedagi, ühtegi ettevõtjat, kes on investeerinud taastuvenergia tootjasse, kuidagi nagu karistada. Meie eesmärk oli see süsteem niimoodi paika loksutada järgnevaks seitsmeks aastaks, et tarbija huvid oleks kaitstud, esiteks. Teiseks, et me ei toetaks täiendavat tarbija poolt rohkem kui Eesti on oma taastuvenergia eesmärgiks seadnud kuni aastani 2020. Kolmandaks, meie eesmärk oli kindlasti see, et need investorid, kes on Eestis investeerinud alates 2007. aastast, et nemad ei saaks Eesti riigi peale näppu vibutada, et me muudaksime justkui Eesti investeerimiskeskkonda ebakindlamaks ja ei arvesta nende õigustatud ootusi. Ma isiklikult olin siin võib-olla natukene radikaalsem, aga me käitusime valitsuses meeskonnana ja selle tulemuseks saavutasime ka kokkuleppe. Oleme Eestisse investeerinud taastuvenergia tootjatega, need investorid on ju väga tõsised - EBRD, Fortum, Dalkia, Norra rahvusvaheline Vardar, kes investeerib palju Euroopasse. Need on olnud tõsised investorid ja loomulikult investeerimiskindluse komponent oli äärmiselt oluline. Mis tehniliselt muutub? Ma arvan, et oluline on see, mis võimaldas kokkulepe seniste investoritega, kus oli investorite poolne põhiline järeleandmine, et nad loobusid seaduses fikseeritud nominaalsest taastuvenergiatoetusest ja nad olid valmis selle siduma turuhinnaga. See on täiendav oluline aspekt ja ka puhver tarbija jaoks ehk teisisõnu, kui teatud tasemest elektrituru hind üles läheb, siis taastuvenergiatoetus hakkab alla minema. Fikseerime seaduses selle taseme, mis sõltuvalt taastuvenergia tootja liigist garanteerib talle korraliku tootluse. Mõne puhul võib öelda, et mõistliku tootluse, mõne puhul võib isegi öelda, et nö nibin-nabin tootluse. Need taastuvenergia projektid on Eestis üsna eripärased. Aga ma arvan, et see turuhinnaga sidumise fakt oli väga kaalukas järeleandmine, mida võib öelda teistpidi, et tegelikult investorid loobusid liigkasumitest. See on reaalsus. Nüüd teiseks me nägime ette sellise süsteemi tulevikus, et valitsus kehtestab aastate lõikes toetatava taastuvenergia kogumahu kuni aastani 2020. See tähendab seda, et võib investeerida rohkem taastuvenergiasse. Meil ei ole selle vastu absoluutselt mitte midagi aga see toetuste maht on sõltuvuses Eesti poolt seatud järk-järgulises taastuvenergia osakaalu kasvatamisest kuni aastani 2020. Miks aastani 2020? Sest me teame, et nii Euroopa Liidus kui ka meil selline täpsem ettekujutus, kuhu energeetikaportfell areneb, kus on see mõistlik majanduslik piir, need arutelud seisavad meil ees ja siis see situatsioon, mis on pärast 2020, sõltub juba nende arutelude tulemustest. Selline muudatus.
Teiseks jäi kehtima põhimõte, et kuna täna on ainukene määr seaduses fikseeritud tuuleenergiale, siis see alammäär, mis on tuuleenergia jaoks kehtestatud, jääb alammäärana samuti kehtima. Ma loodan, et ka taastuvenergia tootjatele on see valitsuses toimunud muudatus vastuvõetav. Üks oluline teema on kindlasti biomassi kasutamise võimalus. Biomassi kasutamise võimaluse osas näeb seadus ette võimaluse ka biomassi kasutada suuremates tootmisvõimsustes a´ la Narva suuremad jaamad, kuid me toetame seda siis, kui Eesti poolt võetud rahvusvahelised kohustused seda nõuavad. Meie tänane prognoos ütleb, et vajadus nende järgi võib tekkida aastast 2016. Selletõttu ka seadus näeb ette, et valitsus peab läbi viima vastava analüüsi aastal 2015 ja tulema omapoolsete ettepanekutega välja, kuidas juhul, kui meil on vajalik kasvatada taastuvenergia mahtu nelja aasta pärast, teha seda tarbijale soodsaimal viisil. Ja viimane aspekt, mis ma tahan üle rõhutada on see, et kogu see lahendus vajab riigiabiluba. Juhin tähelepanu, et tänaseks meil riigiabiluba ju ei ole, siin on erinevad tõlgendused, kas seda riigiabiluba ongi vaja tulenevalt, et elektriturg ei ole täielikult avatud. Mõned ütlevad, et on vaja, mõned ütlevad, et ei ole. 1. jaanuarist 2013 peab olema meil riigiabiluba, nii et tänane valitsuse otsus võimaldas siis ka algatada selle protsessi. Vastasel juhul keelatud riigiabi andmine teadupärast on keelatud ja ettevõte, kes seda saab, peab selle tagasi maksma. See on tegelikult sihukese usaldusväärse investeerimiskeskkonna seisukohast äärmiselt oluline, et suudame sellele asjale taotleda riigiabiluba. Kehtiva skeemi puhul oleks riigiabiloa taotlemine olnud tõsiselt kahtlane, et kas Euroopa Komisjon oleks seda aktsepteerinud, kahel põhjusel. Nimelt, et toetused ei ole seotud turuhinnaga, see on lahendatud. Ja teistpidi samuti, et ei toimuks toetuste kaudu ülekompenseerimist. Ja meie hinnangul täna, kui see turuhinnaga seotus toimib sellisel tasemel nagu eelnõus on välja pakutud, siis tegelikult ka ülekompenseerimise risk peaks olema maha võetud. Oleme riigiabiloa taotlemise osas, eelkonsultatsioonide käigus Euroopa Komisjoniga, pigem optimistlikud. Loodan väga, et Riigikogu suudab selle eelnõu ilma suuremate venitusteta ja ma väga loodan, et ilma väga suurte parandustega vastu võtta. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja sotsiaalministrile palun sõna.
Hanno Pevkur
Aitäh! Valitsus arutas täna Riigikogus algatatud Reformierakonna fraktsiooni ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud seadusemuudatusi, millega saab järgmisel aastal alguse lastetoetuste suurendamine.
Olgu siis veelkord lastetoetuste reformi põhilised punktid üle käidud. Need pered, kus on üks või kaks last ja kelle pere sissetulek jääb allapoole suhtelist vaesuspiiri, siis nende perede lastetoetused kasvavad kahekordseks lastetoetuse reformi lõppedes ja järgmise aasta 1. juulist poole peale sellest mahust. Kõikidele peredele, kus on kolm või enam last, siis absoluutselt kõikidel peredel tõusevad lastetoetused kümnekordse lastetoetuse määrani ehk siis ligi 96 euroni iga kolmanda ja enama lapse pealt.
Kolmas selle eelnõu oluline muudatus puudutab kolmikute ja kui peaks juhtuma Eestis selline ime, et sünnivad ka nelikud või rohkem mitmikuid, siis seal on sünnitoetuse kasv kolmekordne. Täna on teatavasti see sünnitoetus 320 eurot, siis 1. juulist järgmisest aastast tõuseb see 1000 eurole kõikide sündivate laste pealt elik kui on kolmikud, siis on pere sünnitoetus 3000 eurot.
Neljas muudatus on selline, millest on oluliselt vähem räägitud ja ma tahaks küll väga rõhutada selle muudatuse sisu. Sellest on erinevatel aegadel räägitud, nüüd me siis vormistame selle seaduses ära. Muudatus puudutab neid lapsi, kes lõpetavad põhikooli ja on saanud 16 aastat vanaks. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt lastetoetust enam ei maksta. Kui nad lähevad edasi õppima gümnaasiumisse või omandama muus haridusasutuses kutseharidust või keskharidust, siis neile hakatakse edasi maksma alates oktoobrist. See tähendab seda, et lapsel jääb lastetoetus saamata juuli, augusti ja septembrikuu eest. See saadakse, aga see makstakse oktoobris tagantjärgi.
Selle olukorra me lõpetame ära. Me teeme vastutuleku kõikidele lastele ja kõikidele peredele ehk me maksame siis ka suvekuudel edasi lastetoetust kõigile. Jah, see puudutab 100-200 lapse ulatuses aastas ka selliseid lapsi, kes ei lähe edasi õppima ja nende puhul me siis nö pikendame seda lastetoetuse saamist kuni septembri lastetoetuseni.
See on mõningane lisakulu, aga see lisakulu riigieelarvele kindlasti ei ole nii suur võrreldes sellega, et kõik lapsed, kes on saanud 16- aastaseks nö tänases olukorras jäävad ilma sellest lastetoetuse saamisest suvekuudel. Me leiame, et igati mõistlik on jätkata aastaringselt ja anda ka suvel, eriti kus ka need samad 16- aastased on näiteks suvelaagrites ja vajavad tegelikult seda lastetoetust ja perede vajavad lastetoetust ja tegelikult nad peaksid ootama oktoobrikuuni, et siis tagantjärgi see lastetoetus saada. Nüüd me muudame selle kuupõhiseks.
Ja viies suurem muudatus, millest on ka korduvalt juttu olnud, on see, et need lisanduvad toetused ei ole toimetuleku arvestamisel leibkonna tulu sisse arvestatavad tulud elik nii nagu me olme korduvalt öelnud - see vajaduspõhisus peab olema selgelt vajaduspõhine ja seotud sellega, et see ei muudaks teistpidi siis näiteks pere toimetulekutoetuse saamise võimalusi. Ja see on ikkagi lastele mõeldud lisatoetus. Selle eelnõu rakendamisega seotud kulud on planeeritud ministeeriumi järgmise aasta eelarvesse.
Kuna omavalitsused on need, kes siis hakkavad seda toetust nii arvestama kui välja maksma, siis selle toetuse arvestamisega seotud kulud kompenseeritakse omavalitsustele läbi tasandusfondi ja need kulud on samamoodi ministeeriumieelarves ette nähtud. Me ei pea rääkima sellest, et me paneme omavalitsustele mingi kohustuse, aga sellega raha ei kaasne. Kaasneb küll.
Ja valitsuse nö formaalne otsus oli loomulikult see, et seda eelnõu toetada ja minule teadaolevalt juba täna ka Riigikogu sotsiaalkomisjon seda eelnõu edasi arutab ja eelarvega koos või samas tempos on planeeritud see eelnõu ka vastu võtta. Nii et meil on ministeeriumi poole pealt ja valitsuse poole pealt kindlasti hea meel, et see eelnõu saab kiire menetluse ja ma ei näe küll mingit põhjust, et Riigikogus seda eelnõu ükski fraktsioon mitte toetama peaks. See aitab kindlasti nii neid peresid, kes rohkem abi vajavad, mis on selge valitsuse suund olnud kui ka neid peresid, kus on rohkem lapsi, mis on ka valitsuse selge suund olnud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja Rein Lang, palun.
Rein Lang
Tere! Kultuuriministeerium möllab kultuuriväärtustega nagu ikka. Põhiliselt muuseumitega. Valitsus otsustas täna moodustada koos Narva linnaga sihtasutuse Narva Muuseum ja mis sinna siis kuulub? See on põhiliselt mõeldud olemasoleva Narva muuseumi ehk siis Hermani kindluse ja ka Narva linna territooriumil olevate omaaegsete Rootsi ajast pärit bastionite valitsemiseks ja väljaarendamiseks turismiobjektina. Siinkohal tahaks muidugi tunnustada Narva linna, mis puudutab Hermani kindlust, siis seda on ta korras hoidnud ja ka muuseumi lahti hoidnud inimestele. See on olnud väga raske ülesanne tegelikult Narvale, kuna ega see väga odav lõbu ole. Aga Narva on sellega ilusasti hakkama saanud. Küll millega Narva ei ole hakkama saanud ja täiesti objektiivselt, on nende bastionite nii korras hoidmise kui üldse elus hoidmisega ja see on kindlasti Narvas suur probleem. Nüüd me oleme lõpuks peale aasta kestnud läbirääkimisi Narvaga jõudnud kokkuleppele eraõigusliku isiku asutamises. Riik hakkab seda toetama nii riigieelarvest kui ka kindlasti algava perioodi Euroopa Liidu tõukefondidest, s.o alates 2014. aastast, loodetavasti need fondid ikka jäävad. Ja ega see nüüd odav lõbu ei ole nende bastionite korda saamine ja ka inimestele avamine. See nõuab nii raha kui ka väga tõsist ehitustehnilist ekspertiisi. Aga meil on natukene veel laiemad plaanid Narvaga. Kõik me ju teame, et Narva ja Narva-Jõesuu vahel on ajaloolised riigiküla kalmistud, mis täna on üsna räämas ja kohati täiesti piinlikult räämas. Ma isiklikult väga loodan, et see sihtasutus võtab enda südameasjaks ka nende kalmistute mitte ainult hädapärase heakorra taastamise, vaid sellest kujuneb ka ikkagi ajalooline kultuuriväärtuslik objekt. Seal on, mida tegelikult vaadata ja mida mäletada. Praegu on seal dominandiks põhiliselt see Vene tank, toruga lääne poole. See kindlasti ei ole nüüd selle asja põhiline sisu, seal on märksa olulisemaid asju, mis puudutab ajalugu, muide nii meie idanaabri ajalugu kui ka meie enda ajalugu. Võtame näiteks kasvõi Preobraženski polgu kalmistu või võtame kommunismiohvrite kalmistu. Narvas oli alates 45. aastast üsna suur koonduslaager, kus kaotas oma elu mitte ainult Eestist pärit inimesed, vaid ka Venemaalt ja üle terve Euroopa. Seda üldiselt üsna vähe teatakse. Nii et sihtasutusel Narva Muuseum on tegevust kuhjaga. Me võime natuke spekuleerida veel kaugemasse tulevikku, et oleks ju üsna tore, kui Narvas saaks hakata arendama ka seda ajaloolist vanalinna ja taastada teda nii palju, kui see üldse vähegi võimalik on sellisel kujul nagu ta oli olemas 1939. aastal. Muide, 1939. aastal oli Narva üks klassikalise Lääne-Euroopa arhitektuuripärleid. Nii et see, et ta 44. aastal minule täiesti arusaamatutel põhjustel Vene lennuväe poolt maatasa pommitati, on ka ajalugu. Me peaksime tegema jõuponnistusi selleks, et see piirilinn taastada oma esialgsel kujul. Kindlasti see sajaprotsendiliselt enam ei õnnestu aga me kindlasti tahaks eeskuju võtta siin Poolast. Poolakad on oma ajaloolised linnad peale teist maailmasõda üles ehitanud, mõned lausa jooniste järgi, nagu Gdansk. Soovitan kõigil sinna minna, väga huvitav ja väga ilus koht. Nii et tööd on, tööd jätkub, ei ole probleemi, oleks vaid raha.
Ja teine meid puudutav otsus on üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise investeeringute kava, milles Eesti Vabaõhumuuseum sai täna kokku 1,569 miljonit eurot. Ei olegi nii väga vähe ja eesmärgiks on välja ehitada Setu ning Peipsi-vene külastuskeskused ja parklad vabaõhumuuseumile. Nii et jälle väike sammuke edasi vabaõhumuuseumi arendamisel. Vabaõhumuuseum kindlasti kuulub keskmuuseumina kultuuriministeeriumi prioriteetide hulka ja see, et ta omal ajal sellisena Rocca al Maresse asutati, oli ka väike ime ja nüüd meie kohus on muidugi tagada see, et olemasolevad väärtused seal mitte ainult ei säiliks, vaid et seda muuseumi ka arendatakse edasi. Vabaõhumuuseum on arendamise osas olnud väga tubli ja meil ei ole ka mingit kahtlust, et sinna eraldatud raha, siin on tegemist ikkagi Euroopa Liidu maksumaksja solidaarselt fondidesse makstud rahaga, et see raha läheb õigesse kohta. Nii et jõudu siis vabaõhumuuseumile selle kulutamisel. Loodetavasti kõik hanked ka õnnestuvad. See asi peab olema valmis 2015. aasta lõpuks ja aru ka antud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Küsimuste kord.
Vahur Koorits, Delfi
Ma küsiks küsimuse kõigilt Reformierakonna ministritelt. Viimased 24 tundi olete te saanud olla erakonnas, kuhu ei kuulu enam Silver Meikar. Kas on ka parem olla?
Andrus Ansip
Nagu eile juba öeldud, juba hea mitu-mitu kuud pole sisuliselt Silver Meikar Reformierakonda kuulunud. Ta on ise ennast väljapoole erakonda arvanud ja eile see tema väljaspool olek vormistati.
Hanno Pevkur
Jah, peaminister ütles selles mõttes õigesti ära, et tegelikult eile Reformierakonna juhatuses, mina juhatuse liikmena samamoodi, vaadates nendele lähioludele otsa, et Silver tõepoolest erakonna tegevuses ju väga-väga pikka aega enam sisuliselt ei ole kaasa löönud. Erakonna liikmena on tal olnud võimalus osaleda juhatuse koosolekutel täpselt samamoodi nagu igal teisel juhatuse liikmel. Ma imestasin seda, et meedia võttis teemaks selle, et Reformierakonna juhatus oli pungil rahvast täis. Minu arvates on Reformierakonna juhatus absoluutselt iga kord täpselt sama rahvarohke. Need, kes on soovinud erakonna juhatuse töös osaleda ja sealt infot saada, need on alati sinna tulnud ja ka Silver Meikaril on olnud see võimalus. Minu arvates erakonna juhatuse otsus oli eile üksmeelne ja käidi läbi need teemad, mis tema isikuga seonduvalt erakonda arvestades on probleemiks olnud. Ja selles mõttes võib ju küsida retooriliselt, kas on parem? Ma arvan seda, et erakonna juhatus sai otsustada ja võttis aluseks ikkagi Nõmme piirkonna seisukoha. Ja kui me oleme alati üldiselt lähtunud piirkondade seisukohtadest ja erakond on demokraatlik, selles mõttes meil ei ole küll mingeid täiendavaid põhjendusi siin vaja otsida. Silver on ennast ise juba varasemalt välja arvanud erakonnast.
Rein Lang
Kõigile oli küsimus, jah? Väga tore. Mõningate meediaväljaannete jaoks on see Eesti riigivalitsemise põhiküsimus nüüd juba viimased 48 tundi. Demokraatia näeb ette seda, et erakondadel on põhikirjad ja põhikirjade täitmine kuulub minu meelest asja juurde. See ongi õigusriigi üks komponente. Ja kui piirkond näeb ette või teeb juhatusele ettepaneku üks või teine liige välja arvata, siis seda on ikka ette tulnud. Siis peavad juhatusel olema mingisugused argumendid, miks ta piirkonna otsust ei rahulda. Neid argumente eile keegi ei esitanud ja sellega on see jutt vähemalt minu jaoks lõppenud.
Juhataja
Aitäh! Andres, palun.
Andres Raid, Tallinna TV
Küsimus sotsiaalministrile. Kui rahandusminister Jürgen Ligi näiteks oma afiliatsioonivõimet üldse ei häbenegi, võib-olla ei ole midagi häbeneda, siis sotsiaalministrina olete teie tunduvalt keerulisemas olukorras. Te olete väitnud seda, et piir on ees praegu meedikute streigiga, eriti, et kui palju maksumaksja on nõus ja võimeline maksma. Kas on äkki kunagi olnud ka valitsuse enda liikmete palk ehk siis maksumaksja võime ja tahe maksta kunagi olnud arutluse objektiks või läbirääkimiste objektiks valitsuse liikmete ja maksumaksja vahel? Ja teine küsimus sinna samasse otsa ka kohe. Te olete mitmel korral maininud, et te tegutsete võimaluste piires. Kas valitsuse liikmete ülesanne ei ole mitte rohkem nende võimaluste loomine, kuivõrd nende olemasolevate võimaluste piires tegutsemine? Aitäh!
Hanno Pevkur
Aitäh! Ma olen jätkuvalt seda meelt, et valitsus saab tegutseda selle rahakoti piires, mida maksumaksja on riigieelarvesse toonud. Ja ravikindlustuses on väga selge põhimõte - ravikindlustuses me saame kulutada neid vahendeid, mis on kogutud sotsiaalmaksust. Viimased aastad, sh järgmine aasta on meil vajadus ja õnneks ka võimalus kasutada neid vahendeid, mis on headel aegadel natukene kõrvale pandud. Ravikindlustus on defitsiidis. Ja selleks, et ravikindlustuse defitsiiti katta, selleks on varasematel aastatel õnneks kogutud teatud vahendid. Nüüd lähtuda sellest või võtta nüüd see eeldus, et me saame kuidagi sellest raamist väljaspool käituda, ei ole võimalik. On võimalik see, et nii hästi kui ühiskonnas tervikuna läheb, nii hästi me saame ka meedikutele palka maksta, nii head arstiabi me saame endale Eestis tervikuna lubada. Ja need raamid on ees ja need raamid on selgelt ees maksulaekumisega. Me oleme oma süsteemi nii üles ehitanud ja ma ei näe, et me oleksime seda ehitanud 20 aastat valesti. Me oleme ehitanud seda väga õigesti ja jumal tänatud, et meil on konkreetne ravikindlustusse sihtotstarbelisena minev maks. Kui seda maksu ei oleks olnud, oleks kindlasti eriti kriisiaastatel oluliselt keerulisem olnud ravikindlustuses. Nii et ühel päeval võib öelda, et näed, et on vähe, teisel päeval võime öelda, et jumal tänatud, et meil on sihtotstarbeline maks, mis läheb inimeste ravimiseks. Ja need on need raamid ja nendes raamides me kindlasti ka püsime. Aitäh!
Andrus Ansip
Ma ei saanud aru sellest ministri palga küsimusest.
Andres Raid
Tähendab, kui meedikute palgad sõltuvad sellest, kui palju maksumaksja on nõus ja suuteline maksma, siis näiteks ei Riigikogu ega ka näiteks valitsuse liikmete palgad pole kunagi arutluse objektiks olnud või mingite läbirääkimiste pidamisel maksumaksjaga.
Andrus Ansip
Miks mitte? Ma kordan seda, mida te isegi väga hästi teate, et 2007. aastal oli peaministri palk 20% kõrgem kui ta praegu on ja kõigil ministritel täpselt samamoodi. Palgad on kärbitud ja neid ei ole kriisi lahvatamisest saati keegi suurendanud, nad on endiselt märksa madalamad kui nad olid buumiaastatel. Mis on väga selge sõnum ja neid eluvaldkondi, kus oleks olnud kärpimiseelne palk 20% suurem kui ta on praegu, neid eluvaldkondi väga palju leida ei ole võimalik.
Kadri Paul, BNS
Küsimus härra Partsile. Kuidas elektrituru seaduse muudatus mõjutab uute tootmisvõimsuste rajamist? Näiteks Tuuleenergia Ühendus on ka teatanud, et see sisuliselt paneks uute tuulikute rajamise seisma, kuna arendusfaasis olevad tuulepargid ei saaks enam taastuvenergiatoetust.
Juhan Parts
See seadus fikseerib täpse loetelu, kellel on nö õigustatud ootus uue korra järgi toetusele ehk need, kes on oma investeeringu lõpetanud ehk see elektrijaam, tuulik, väiksem üksus töötab. On teatud kategooria ka juba algatatud projekte, mis on jõudnud sellisesse faasi, kus me võime öelda, et investeering on jõudnud üle ekvaatori või tal on tekkinud see nn õigustatud ootus. See oli üks olulisemaid läbirääkimiste või vaidluskohti Taastuvenergia Kojaga. Ehk teisisõnu, on selliseid projekte, kes on sellises faasis, mis täna reaalselt veel ei tooda, aga järgmine aasta näiteks hakkavad ja nende õigustatud ootusi on arvesse võetud.
Nüüd põhimõtteliselt, nagu ma ütlesin, me tahame tarbija kulul toetada investeeringuid nii palju kui on vajalik meie poolt seatud eesmärkide ja võetud Euroopa kokkulepete täitmiseks. Ehk teisisõnu tähendab see seda, et tuulikute osas enam-vähem ongi see situatsioon, mida te kirjeldasite, kui me võtame täna arvesse veel mitte tööle hakanud tuulepargid, aga millel on õigustatud ootused, siis me ei näe tõepoolest uusi tuulikuid, kes võiks pretendeerida sellele toetusele, välja arvatud juhul, kui nad oleksid majanduslikult soodsamad kõigist teistest võimalustest.
Mulle räägitakse väga palju jutte, kuidas tuuleenergia muutub kohutavalt majanduslikult konkurentsivõimeliseks vaata, et ilma igasuguste toetusteta. See on tehnoloogia areng ja kõik muu selline, ega me ei saa seda välistada mingis perspektiivis.
Ja teine, kui tuulepargid suudavad investeerida ja müüa oma kaupa turutingimustel. Ma ei välista sellist varianti, sellepärast et Euroopa Liidus on ju rakendamisel roheliste sertifikaatide kauplemise süsteem, mis umbes võib tähendada seda, et näiteks kui ma rajan Eestisse tuuliku, aga sellest rohelisest energiast on huvitatud mingi mandri riik, kellel ei ole nii palju taastuvenergia loomulikku ressurssi, maksab teatud mõttes mingi raha, et see investeering toimuks ja läbi nende eesmärkide läheb see nö rohelise energia bilanssi sellesse liikmesriiki.
Selline skeem on tegelikult Euroopa reeglite järgi võimalik ja see ei ole sugugi mitte päris teoreetiline, ma tean, et selles osas tegelikult toimuvad mitmed kõnelused, kuhu on kaasatud Eesti ettevõtted. Tarbijate kulul me tahaks edaspidi toetada ikkagi siis, kui tõepoolest nad on kõige soodsamad ja meie rahvusvaheline kohustuse määr nõuab seda.
Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2
Küsimus härra majandusministrile samal teemal. Te ütlesite, et valitsus kehtestab toetatava taastuvenergia kogumahu. Kui suur see kogumaht on võrreldes praegusega ehk siis uutele võimsustele te tõepoolest ütlete, et ruumi ei ole või on see nagu praegusest kõrgem? Või natuke võiksite neid numbreid ehk välja tuua. Aitäh!
Juhan Parts
Selles seaduse eelnõus on muide need numbrid järjest kirjas. Nimelt on olemas valitsuse poolt taastuvenergia tegevuskava kuni aastani 2020, mis on valitsuse poolt kinnitatud ja seal me oleme fikseerinud ära enam-vähem lineaarse, aga majanduslikult mõtestatud kasvutempo. 2012, 2013, 2014, 2015 kuni aastani 2020. Kui me vaatame täna neid töötavaid taastuvenergia võimsusi ja tarbimisprognoose Eestis, siis me võime öelda, et 2015. aastani on juba täna toodetud taastuvenergiat piisavalt. Selle tõttu, kui nüüd vaadata, mis seis on 2016 näeb seadus ette, mitte lihtsalt meie kokkulepe, vaid seaduses on kirjas, et valitsus teeb siis sihukese vahearuande ja võimaldab turule tulla täiendavad tootjad, mis on kõige soodsam tarbijale. Kes saab olla kõige soodsam tarbijale 2016, eks me siis näeme. Loomulikult, kui me vaatame tänaseid hindu, siis kõige soodsam on tegelikult suurtes tootmisvõimsustes biomassi kasutamine elektri ja sooja tootmiseks. Kõige soodsam ühiku hind tarbijale. Kas see seis on ka sama 2016? Suure tõenäosusega, aga ei saa välistada, et siin tehnoloogia areng võib mingeid muutusi tuua.
Andrus Ansip
Nagu Juhan Parts juba ütles, et me näeme ette taastuvenergia tootmise mahtude kasvu kuni 2020. aastani, aga me jätame alles ka eraldi piirangu tuuleelektri tootmisele. Praegu on seaduses sätestatud piirang 600 gigavatt-tundi aastas ja see piirang jääb kehtima. Kui siin enne oli küsimus, mis viitas sellele, et enam tuulikuid ei olegi tungi ehitada, siis jah, kui need uued tuulikud nõuaksid täiendavat taastuvenergiatasu ehk siis tuuleenergiat tuleks doteerida, siis neid ei ole mõtet ehitada, sest tarbija ei ole nõus nii kallist elektrit ostma ja maksumaksja eelarvest ei ole nõus seda elektrit doteerima. Ehk me seame sihiks täita aastaks 2020 riigile võetud kohustused taastuvenergia tootmise osas ja me ei kavatse neid võetud kohustusi suurelt ületada, sest tarbija ei jõua seda kinni maksta. Paraku tuuleenergia ja taastuvenergia on praegu märksa kallim kui põlevkivist toodetud elektrienergia.
Ingrid Sembach-Hõbemägi
Ja teine küsimus on härra peaministrile kui Reformierakonna esimehele. Siin sai mainitud, et Meikari väljaarvamine toimus suuresti ka sellel põhjal, et ta juba ammu erakonna töös ei osalenud. Reformierakonnal on üle 11 000 liikme, kui paljud nendest erakonna töös osalevad ehk siis pöörame selle küsimuse teisipidi, et enamus ju erakonna liikmetest erakonna aktiivses igapäevatöös ei osale. Kas arvate ka nemad välja? Aitäh!
Andrus Ansip
Vähemalt nad ei ole ennast arvanud mentaalselt mitte erakonna liikmeteks. Ei, sellist plaani ei ole.
Juhataja
Viimane väike täpsustav küsimus.
Andres Raid
Õige lühike küsimus majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Kas taastuvenergia tasudega seonduv on kuidagimoodi seotud ka sellega, et umbes kuu aega tagasi alustas Euroopa Komisjon menetlust Eesti Vabariigi suhtes just taastuvenergia tasude osas? Aitäh!
Juhan Parts
Ta on sedapidi seotud, et tänane kehtiv taastuvenergia seadus jõustati Riigikogu poolt 2007. aasta veebruaris, see oli siis kaks Riigikogu koosseisu tagasi, ilma olulise vajaliku klauslita. Nimelt see klausel oleks pidanud olema see, et sellised toetused saab maksta siis, kui on saadud riigiabiluba Euroopa Komisjonilt. Ja nüüd te viitate õieti, on ka mitmed kaebused erinevatelt Eesti isikutelt Euroopa Komisjoni, et need tänased kaebused ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. Siin on erinevaid juristide tõlgendusi. Meie soov oleks tekitada siin selles mõttes tagantjärgi mitte suurt segadust, vaid saavutada selle skeemiga ka riigiabi luba. See on ka oluline tegelikult, sest juhul kui on tegemist keelatud riigiabiga, siis selle raha peab tagasi maksma ettevõte, kes selle saanud on. Aga olgu nad saanud siis suuri või väikseid toetusi, see segadus tegelikult on, siin majandusministrina pean kaitsma tegelikult neid investoreid, et see on olnud Euroopa kokkulepe, see on olnud riigi poliitika, ükskõik, see on olnud riigi seadus, me peame selles mõttes ka selle riski maandama, et just kui riigiabi seisukohast ei ole see aktsepteeritud.
Andrus Ansip
Me põhimõtteliselt ei saa lubada seda, et tuulikutega saab kaetud maa ja meri ja et me ostame tuuleenergiat või taastuvat energiat lõpmatuseni kokku. Teame, et 1. jaanuarist tulenevalt asjaolust, et elektrienergia tootjad, kes toodavad elektrit põlevkivist, peavad hakkama raha eest soetama süsinikdioksiidi emissiooni kvoote. Elektrienergia hind tarbijale märkimisväärselt kallineb ja me ei saa lubada seda, et lisaks võetud kohustustele toodetava taastuvelektrienergia arvelt see kallinemine oleks hüppeliselt suurem. Mõeldes tarbijale on valitus vaatamata oma rohelistele unistustele sunnitud piirama taastuvenergiatoetusi, taastuvenergia tootmist mahuni, mis tagab riigi poolt võetud kohustuste täitmise.
Juhataja
Aitäh! Sellega on pressikonverents läbi. Aeg intervjuudeks.
Lõpp
