„Ukraina tahab rahu, aga Putin seisab sellele jätkuvalt vastu. Meie ülesanne on teha kõik, et Ukraina oleks tugev nii läbirääkimistel kui ka pärast võimalikku rahulepet,“ ütles peaminister Kristen Michal pärast Saksamaa liidukantsleri Friedrich Merzi kutsel toimunud kohtumist.
Peaministri sõnul oli kohtumisel selge üksmeel, et Ukraina peab saama vajalikku abi ka järgmistel aastatel. Euroopa Komisjon on teatanud 45 miljardi euro suurusest rahastamisest järgmiseks aastaks ning täiendavalt panustama kutsuti ka Euroopa Liitu mittekuuluvaid riike. Mitmed riigid andsid kohtumisel märku valmisolekust oma toetust suurendada.
„President Zelenskõi ja ukrainlased võivad meie peale loota. Ukraina peab teadma, millise sõjalise ja rahalise abiga saab ta järgmisel aastal arvestada. Samal ajal valmistame ette julgeolekugarantiisid, mis peavad olema õiguslikult siduvad ja sõjaliselt usutavad. Ukraina peab suutma end kaitsta nii, et Venemaa teaks: järgmine rünnak kukub läbi. Ukraina tulevik on Euroopa Liidus ja NATOs,“ ütles Michal.
Kohtumisel osalesid ka USA presidendi Donald Trumpi esindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner. President Trump liitus aruteluga telefoni teel ning andis ülevaate oma Shenzhenis toimunud kohtumisest.
Michali sõnul suhtuvad Euroopa liidrid siiski skeptiliselt Putini valmisolekusse sõda lõpetada. „Me ei saa lasta Putinil otsustada, millest rahuläbirääkimistel räägitakse. Kõigepealt tuleb lõpetada sõda Ukrainas. Euroopa julgeolekukorraldust ei hakata Venemaa soovil ümber tegema. Surve Venemaale peab jätkuma, kuni ta on valmis päriselt rahu tegema,“ ütles Michal.
Kohtumisel väljendasid mitmed liidrid solidaarsust Eestiga seoses Venemaa sabotaažikatsetega Eesti kaitsetööstuse vastu. Briti peaminister Andy Burnham tõi oma sõnavõtus Eesti näiteks Venemaa hübriidrünnakutest NATO territooriumil.
„Venemaa räägib rahust, aga samal ajal ründab Ukrainat ja korraldab sabotaaži NATO riikides. See näitab, miks me ei saa Putini sõnu usaldada. Hea on näha, et liitlased mõistavad neid ohte ja seisavad meiega,“ ütles Michal.
Tahtekoalitsiooni töö on muutumas järjest praktilisemaks. Poolas toimuvad praegu ühised sõjalised õppused, millest võtab osa ka Eesti. Samal ajal jätkatakse tööd koalitsiooni tegevuse õigusliku raamistiku loomisega, et julgeolekugarantiisid oleks võimalik pärast relvarahu rakendada.
Kohtumisel käsitleti ka Ukraina vajadusi eelolevaks talveks. President Zelenskõi andis ülevaate olukorrast ja vajalikust abist. Peaminister Michal rõhutas, et Eesti ja Ukraina korraldatav ülesehituskonverents Tallinnas peab aitama leida kiireid ja praktilisi lahendusi.
„Ukraina vajab abi kohe. Jaanuaris Tallinnas toimuval Ukraina ülesehituskonverentsil tahan näha konkreetseid otsuseid: abi energiasüsteemile, kiiret rahastamist kõige pakilisemateks vajadusteks ja investeeringuid, mis aitavad Ukrainal taastuda ning tugevamaks saada,“ ütles Michal.
Eesti ja Ukraina korraldavad Ukraina ülesehituskonverentsi 28.-29. jaanuaril 2027 Tallinnas.