Veidi rohkem kui kaks tundi tagasi kirjutasin alla uuele koalitsioonileppele, milles kohustume tõstma kaitsekulud vähemalt 5 protsendini SKTst. See siht realiseerub juba aastal 2026. Sama eesmärgi on endale seadnud Leedu valitsus. Selleks peame olema veelgi tõhusamad ja hoolikalt oma prioriteete seadma. Eelmisel nädalal ülemkogul toimunud arutelu kinnitas, et üha rohkem Euroopa riike on valmis tõsiseks jõupingutuseks, et oma kaitsekulutusi tõsta. Ootame sama kõigilt liitlastelt. Plaanid ei tohi ainult paberile jääda – raha peab kiiresti kaitsesse ja kaitsetööstusse jõudma. Kindlasti aitavad riikide jõupingutustele kaasa leevendatud defitsiidireeglid, kuid me peame jõudma ka Euroopa Liidu ühisrahastuseni. See lubab üheskoos suuri projekte ellu viia ja võimalikud kiiresti täita kriitilisi lünkasid Euroopa kaitsevalmiduses.
Leedu ja Eesti seisavad Ukraina positsiooni tugevdamise ning Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamise eest. Võimalikud rahuläbirääkimised ei tohi panna pausile sõjalise abi andmist Ukrainale. Hoopis vastupidi – peame seda kiirendama. Teame, mis on Venemaa, ja teame, et tema eesmärgid pole muutunud. Eesti on otsustanud suurendada oma panust Ukrainale veerandi võrra lisaks varem otsustatud 0,25%le SKPst, et hankida 25 miljoni euro eest 10 000 mürsku. Sest toetavad sõnad tõstavad küll meelt, aga relvad ja laskemoon aitavad rindel. Ka EL tervikuna saab teha rohkem. Kaja Kallase algatus 2 miljoni laskemoonaühiku saatmise kohta Ukrainale oleks väga vajalik samm. Oluline on kiiresti edasi liikuda Venemaa külmutatud varade põhiosa kasutusse võtmise ja Ukraina eurointegratsiooniga. Eesti ja Leedu on olnud ühed tugevamad toetajad Ukraina teel Euroopa Liitu. Ja Ukraina on teinud väga head tööd Euroopa Liidu tingimuste täitmisel.
Tulles tagasi meie piirkonna julgeoleku juurde, ei saa mainimata jätta kriitilise infrastruktuuri kaitset. Balti riikide energiasüsteemide sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga oli oluliseks verstapostiks vabanemisel Vene pärandist. Nüüd on oluline kaitsta selle ühise jõupingutuse tulemust igasuguste vaenulike ettevõtmiste ja tegevuse eest. Balti riikide süsteemioperaatorite koostöö energiataristu kaitse investeerimispaketi kallal edeneb. Suvel esitame üheskoos taotluse selle rahastamiseks Euroopa ühendamise rahastu vahenditest. Koos Läänemere-äärsete riikide ning NATO ja Euroopa Liidu partneritega jätkame koostööd merealuse taristu kaitsmisel, Venemaa varilaevastikuga kaasnevate riskide vastu võitlemisel ja hübriidohtude vastu seismisel.
Rail Baltic on elutähtis projekt meie regiooni jaoks. See ei ole pelgalt transpordiprojekt. Kiire raudteega ühendatud regioon tähendab kiiremat majandust, kiiremat kaitset ja kiiremat arengut. Eestis on juba ehitusjärgus ligi pool põhitrassist. Teeme nii Leedu kui Lätiga tihedat koostööd, et tagada Rail Balticule märkimisväärne lisatoetus Euroopa Liidu järgmisest pikaajalisest eelarvest.
Lõpetuseks tahan öelda, et globaalsetest väljakutsetest peaks saama täiendav inspiratsiooniallikas meie kahepoolse koostöö laiendamiseks. Kaitsetööstus on praegu Eesti kõige kiiremini arenev sektor. See on osa riigi julgeoleku tagamisest, aga ka majanduse konkurentsivõime parandamisest. Kaitsetööstuse arengu vältimatu osa on innovatsioon, mis pakub palju koostöövõimalusi. Nagu ka innovatsioon laiemalt rohetehnoloogiast digitaliseerimiseni. 2024. aasta septembris rakendunud vastastikune piiriülese digiretsepti kasutuselevõtt on väga optimistlik näide, millele kindlasti peavad järgnema uued edulood.
