Peaminister Kaja Kallase sõnul jätkab Venemaa oma rünnakutega Ukraina kriitilise infrastruktuuri ja tsiviilelanike vastu. „Ukraina president Zelenskõi ütles oma videopöördumises, et Ukraina vajab praegu eelkõige õhu- ja raketikaitset, kuid lisaks sõjalisele abile on Ukrainal vaja ka majanduslikku ja humanitaarabi. Siin peab EL võtma veelgi suurema rolli,“ sõnas peaminister.
„Oleme Ukrainale juba andmas täiendava sõjalise abipaketi ning alustamas Ukraina sõdurite väljaõppemissiooniga. Ukraina majanduslikul abistamisel on võtmetähtsusega ka Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmine – seda on üle 300 miljardi euro. Arvestades Venemaa tekitatud purustusi ja käimasolevat terrorikampaaniat tsiviiltaristu hävitamisel, peame leidma võimalused külmutatud varade kasutusele võtmiseks, et Venemaa maksaks tekitatud purustuste eest,“ sõnas peaminister. „Euroopa Komisjon sai ülesande pakkuda konkreetne lahendus peatselt,“ lisas ta.
Riigi- ja valitsusjuhid arutasid ka järgmise sanktsioonipaketi koostamist ning vajadust Venemaa sõjakurjategijad vastutusele võtta. „Venemaa kuriteod, sealhulgas agressioonikuriteod, inimsusevastased kuriteod ja võimalik genotsiid, ei saa jääda karistamata. Ukraina on meilt selles osas tuge palunud ning olen välja pakkunud, et Euroopa Liit võiks olla agressioonikuritegusid uuriva tribunali loomise eestvedaja. Tänased otsused annavad aluse sellega edasi liikuda,“ märkis peaminister.
„Euroopa Komisjon asub ka järgmist sanktsioonipaketti koostama. On oluline, et see hõlmaks Venemaa propaganda kanalite keelamist, täiendavate finantsasutuste väljalülitamist SWIFT süsteemist, aga ka näiteks teemantide ekspordikeeldu,“ sõnas Kallas.
