Peaministri sõnul on Ida-Virumaal eriline roll Eestis, kuna siin ollakse avatud igasugusele ettevõtlusele. „Meil on Ida-Virumaal selge kultuuriline pärand, kaevandamise traditsioonid ja töökad inimesed, kes just siin piirkonnas elavad. On inimlik karta muutusi, kuid muutused kätkevad ka endas võimalusi. Olen kindel, et kui me need muudatused õigesti teeme, siis saab Ida-Virumaast peagi kõige innovaatilisem ja ettevõtlikum piirkond Eestis,“ ütles peaminister Kallas oma avakõnes.
Eesti on võtnud eesmärgiks saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks riigiks ning Ida-Virumaa roll selle eesmärgi täitmisel on võtmetähtsusega. „Kui vaatame majanduse arengut üldiselt maailmas, siis kõik muutub rohelisema majandamise poole. Fossiilsetel kütustel põhinevad tootmised ei ole enam jätkusuutlikud, inimesed soovivad aina enam tarbida teenuseid, mis on rohkem keskkonnasäästlikumad. See kõik eeldab teatud ümbertegemisi meie tööstussektoris, kaasa arvatud Ida-Virumaal.“
Suurim väljakutse ka Eestis on minna üle põlevkivilt taastavatele energiaallikatele ja mitmekesistada ettevõtlust. „Ida-Virumaale on iseloomulik see, et siin on palju tublisid töökaid inimesi, kellel on spetsiifilised oskused. Me ei saa eeldada, et kaevurid hakkaksid üleöö IT-spetsialistideks. Peame siia meelitama tööstusi, kus oleks vaja sarnaste oskustega inimesi. Meie visioon on suunatud rohelisemale tulevikule, mis on atraktiivne nii ettevõtjatele, investoritele kui ka elukeskkonnana,“ rõhutas Kallas.
Selleks, et aidata Ida-Virumaal muutuda kõige atraktiivsemaks ja innovaatilisemaks piirkonnaks Eestis, sh säilitada ja kasvatada oskustööjõudu, luua häid töökohti, koolitada töötajaid ja luua parimaid elukeskkonna tingimusi, suunatakse piirkonna arenguks 340 miljonit eurot. „See raha tuleb nn õiglase ülemineku fondist ning ettevõtjad saavad fondi seemneraha juba vabalt taotleda. Hea meel on tõdeda, et hetkel on suurinvesteeringute tegemiseks ootel 310 miljoni euro eest projekte, tänu millele tekib Ida-Virumaale üle 600 töökoha. Eile alustas tööd valitsuse Ida-Viru esindaja, kelle ülesanne on muuhulgas fondi kiire ellu rakendamine. Kuna fondi raha on võimalik kasutada kuni 2029. aastani, tuleb sellele hoogu juurde anda. Mul on siinkohal suured ootused,“ märkis peaminister Kallas.
Ida-Virumaa eduka ülemineku elluviimine on peaministri sõnul meeskonnatöö, millesse panustavad paljud ettevõtted ja asutused üle Eesti (Ida-Virumaa Omavalitsuste liit, tööandjate keskliit, kaubandus-tööstuskoda, Ida-Viru ettevõtluskeskus, töötukassa jne). „Investeeringute siia meelitamist mõjutavad aga faktorid, mis ei ole meie kontrollida, olgu see siis ebakindlus kõrgete energiahindade ja intresside määrade pärast või hirm idanaabri suhtes. Siinkohal aga tuleb väga selgelt need hirmud maha võtta ja rõhutada, et meil on siin sama turvaline kui igal pool mujal NATO liikmesriikides,“ tõdes peaminister.
Et inimesed tahaksid Ida-Virumaale jääda ja siia tulla, peab igaüks tundma end turvaliselt ja hästi. „Uuringud on näidanud, et Ida-Virumaa ühtekuuluvustunne, seotus ülejäänud Eestiga on suurenenud. Tuleb pingutada, et kõikidel praegustel kui ka tulevastel Ida-Virumaa elanikel oleks võimalik oma piirkonna üle uhkust tunda,“ ütles peaminister Kaja Kallas.
Delfi Meedia korraldatav konverents „Ida-Virumaa – võimalus, mida kardetakse“ keskendub piirkonna tänaste olude, võimaluste ja tuleviku arengute küsimustele. Konverentsi eesmärk on rääkida ühe Eesti piirkonna argipäevast ja sellest, milline väljakutse on elada piiri ääres ning samal ajal otsida majanduslikuks, ühiskondlikuks, hariduslikuks ja kultuuriliseks arenguks uusi võimalusi ja eesmärke.
