Peaminister tõi esile, et Eesti majandus on langusest väljunud ja kasv kiireneb. „2025. aastal kasvas Eesti majandus 1,3%, tänavu ootab meid Rahandusministeeriumi suvise prognoosi järgi 2,5% ning tuleval aastal 2,3% kasv. Majanduse pöördepunkt oli tegelikult juba mõnda aega tagasi, kuid meeleolu on olnud tegelikust seisust negatiivsem. Nüüd on taas põhjust vaadata rohkem võimaluste poole,“ ütles Michal.
Ta tõi esile ka viimaste kuude majandusliku kindlustunde paranemise. Augustis paranes kindlustunne nii kõigis suuremates ettevõtlussektorites kui ka tarbijate seas. „Inimesed tajuvad, et nende majanduslik olukord on muutunud paremaks. Samas on ärevus endiselt kuskil kuklas – sõda Ukrainas, ebakindlus tuleviku ning hindade suhtes pärsivad endiselt tarbimist,“ ütles peaminister.
Michal rõhutas, et majanduskasvu ja investeeringute aluseks on kindlustunne Eesti julgeoleku suhtes. „Kui elad agressiivse naabri kõrval, peab olema kindlus, et riik on kaitstud. Vastasel juhul ei investeerita siia, noored ei planeeri siin peret ega kodu ja inimesed ei näe siin oma tulevikku. Seepärast hoiame Eesti kaitsekulud ka järgnevatel aastatel vähemalt 5% tasemel SKPst,“ sõnas ta.
Majanduskasvu toetamiseks peab riik Michali sõnul jätkama ettevõtjate asjaajamise lihtsustamist. Ta tõi esile koostöö efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojaga, mille kaudu on ettevõtjad esitanud üle 700 ettepaneku bürokraatia vähendamiseks. „Oleme suutnud teha planeeringuid lühemaks, asjaajamist lihtsamaks ja paljusid nõudeid mõistlikumaks. Oleme pingutanud selle nimel, et ettevõtlikel inimestel, kes tahavad Eestis midagi päriselt paremaks teha, oleks seda lihtsam teha,“ ütles Michal.
Olulise kasvuvõimalusena tõi peaminister esile tehisaru kasutuselevõtu. Eesti.ai eesmärk on anda AI kasutamise oskused 100 000 tööealisele inimesele ning jõuda tänavu 20 000 koolitatuni. Michali sõnul sõltub Eesti konkurentsivõime üha enam sellest, kui kiiresti suudavad inimesed ja ettevõtted tehisaru oma töös rakendada. Ettevõtjate suurt huvi tehisaru rakendamise vastu näitas tema sõnul ilmekalt AI kasutuselevõtu toetusvoor, kus taotluste maht ületas tänavuseks kavandatud eelarve enam kui kahekordselt ning voor suleti suure nõudluse tõttu juba avamispäeval.
Rääkides ettevõtluse konkurentsivõime toetamisest, rõhutas Michal taskukohase ja piisava elektrienergia olemasolu. Tema sõnul peab elektritarbimise kasvuga kaasas käima ka uue tootmisvõimsuse lisandumine, et suuremad tarbijad ei suurendaks survet elektrihinnale.
„Kui Eestisse tuleb tulevikus mõni väga suur elektritarbija, näiteks andmekeskus, peab sellele kõrvale tekkima ka piisav uus tootmisvõimsus. See loob võimaluse tuua Eestisse uusi investeeringuid, teisalt annab see omakorda tõuke uutele energiatootmise investeeringutele,“ ütles Michal. Ta märkis, et Elering investeerib järgnevatel aastatel elektrivõrgu arendamisse 824 miljonit eurot ning arvestab 2030. aasta vaates ligi 1500 MW täiendava tootmisvõimsuse võrku liitumisega.
Michal võttis Eesti järgmise arenguetapi kokku kolme prioriteediga: majanduskasv ja investeeringute teelt takistuste eemaldamine, hästi kaitstud riik ning uute tehnoloogiate kiirem rakendamine ja inimeste oskuste arendamine.
Majanduskonverents „Äriplaan“ on 28-aastase traditsiooniga üritus, mis toob kokku ettevõtjad ja valdkonna eksperdid, et oma kogemuste ja arutelude kaudu Eesti majanduse käekäiku kujundada.
