Peaminister Kaja Kallase sõnul sattus Ukraina 2014. aastal rünnaku alla, sest ta tahtis Euroopa Liiduga ühineda, ning 24. veebruaril laiamahulise sõjalise sissetungi alla, sest püüdis võtta endale oma õiguspärast kohta vabade ja demokraatlike Euroopa riikide seas.
„Nagu ütles üks humanitaartöötaja: konfliktis jälgige alati, kuhu suunduvad sõjapõgenikud. Praeguses sõjas suunduvad nad Euroopa Liitu, mitte Venemaale,“ sõnas peaminister Kaja Kallas Strasbourgis ja lisas, et peame toetama Ukraina valitsust ja inimesi igal võimalikul viisil.
„See ei ole mitte ainult meie huvides pakkuda Ukrainale Euroopa Liidu liikmelisuse perspektiivi, vaid see on ka meie moraalne kohustus seda teha. Ukraina ei võitle mitte ainult Ukraina, vaid ka Euroopa eest. Kui mitte praegu, siis millal,“ kutsus peaminister Euroopa Parlamendi ees üles täitma Ukraina Euroopa-unistust.
Kallase sõnul ei naase meie maailm olukorrani enne 24. veebruarit 2022. „Tulevikus räägime sellest, mis oli „enne“ ja mis tuli „pärast“,“ sõnas Kallas, kelle sõnul on Euroopa Liit vaba maailma vastuses olnud esirinnas. „Oleme tõepoolest tegutsenud geopoliitilise liiduna,“ ütles ta.
Peaminister rõhutas, et peame oma põhimõttelisest meelemuutusest tegema aruka ohjeldamise poliitika. „Me peame tegelema pikemaajalise vaatega. Peame olema strateegiliselt kannatlikud, sest homme ei alga rahu. Venemaa eeldab, et astume peagi sammu tagasi,“ rõhutas Kallas. „See tähendab, et peame jätkama Ukraina iseseisvuse eest võitlejate toetamist, andes samal ajal aega sanktsioonidele ja isoleerivatele tegevustele, et need täies mahus toimiksid,“ ütles Kallas.
„Peame Euroopa Liidus rohkem ja kiiremini pingutama, et vähendada oma energiasõltuvust Venemaa gaasist ja naftast,“ sõnas peaminister ja lisas, et see aitab kaasa ka rohelisele üleminekule.
Peaminister Kallas pöördus otse ka Venemaa inimeste poole: „Kallid sõbrad Venemaal, Euroopa Liit ei tegutse teie vastu. Meie tegevuste eesmärk on isoleerida president Putin ja tema valitsus, mis on viimas läbi jõhkrat sõda Ukraina vastu.“ Ta lisas, et loodame jätkuvalt näha demokraatlikku ja stabiilset Venemaad, kes austab oma naabreid ja juhindub õigusriigi põhimõtetest.
Peaminister tõi välja ka vajaduse murda Putini valede müür, mis on jätnud ka tavalised Vene inimesed ilma ligipääsust tõesele infole. „See on keeruline ülesanne, me peame mobiliseerima oma tehnoloogilise potentsiaali, et võita sõda tõe eest. Ja on ütlematagi selge, et globaalsetel internetiplatvormidel on suur roll,“ sõnas Kallas.
Peaministri sõnul peab tihedas koostöös NATOga tõhustama Euroopa kaitset. „Tugevam Euroopa kaitse tähendab meie kulutuste arukat ja kooskõlastatud planeerimist. Me peame keskenduma suutlikkusele, mis on iga liikmesriigi jaoks liiga kulukas, et seda ise arendada, näiteks kaugmaa õhutõrje, sealhulgas rakett-tõrje,“ selgitas ta.
Lisaks riikide ühtsele reaktsioonile kiitis Kallase kodanikuühiskonna vastust. „Ka meie kodanikud on reageerinud. Avades oma rahakotid ja südamed. Võttes vastu sõjapõgenikke, tihtipeale ka oma kodudes. Osaledes vabatahtlikena humanitaarmissioonidel. Kogudes toitu, riideid ja ravimeid sõja eest põgenejatele,“ ütles ta. „Meie kodanikud näitavad üles lahkust ja suuremeelsust, mis teeb mind uhkeks, et olen eestlane ja uhkeks, et olen eurooplane,“ ütles ta.
Peaminister Kaja Kallas on esimene valitsusjuht, kes esines Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsola uues istungite sarjas „See on Euroopa“, kuhu on edaspidi plaanis kutsuda kõigi 27 liikmesriigi riigi- või valitsusjuhid.
Kõne täistekst: https://valitsus.ee/uudised/peaminister-kaja-kallase-sonavott-euroopa-parlamendis-9-martsil-2022
Järelvaatamine: https://www.youtube.com/watch?v=JRRvgbjL-xA
