Kallas arutas tööandjate ja ametiühingutega sõjapõgenike olukorda

„Kohalikele omavalitsustele, riigile ja ühiskonnale on sõjapõgenikele püsiva majutuskoha leidmine suur väljakutse, kuid riigi kohus on aidata ukrainlasi nii palju, kui vähegi suudame,“ lausus Kallas. „Enamik Ukraina sõjapõgenikke on praeguseks leidnud omale peavarju tuttavate ja sugulaste juures või üürinud elukoha. Probleemiks on aga kujunemas pikaajalise majutuse leidmine neile, kel Eestis lähedasi ei ole. Prognoosi järgi on selliste inimeste arv tõusutrendis,“ sõnas peaminister.

Tema sõnul näeb riik ühe lahendusena kasutamata elamispindade kasutusele võtmist, lisaks kaardistatakse võimalusi majutada sõjapõgenikud moodulmajadesse. Kallas tõi esile, et sotsiaalkindlustusamet on koostöös erasektoriga on avanud kinnisvaraportaali, mis koondab sõjapõgenikele suunatud majutuspakkumisi ning tihedat koostööd tehakse ka kohalike omavalitsustega, sest just neil on enim infot oma territooriumil olevate majutusvõimaluste kohta.

Peaminister kinnitas, et riik otsib esimeses järjekorras püsivat elukohta lastega peredele, et inimesed saaksid hakata otsima lasteaia- ja koolikohti ning endale tööd. Ta lisas, et pikemas plaanis loodetakse leida üleeuroopaline lahendus sõjapõgenike vastuvõtmiseks ja nende aitamiseks.

Rääkides sõjapõgenike tööjõuturule integreerimisest väljendas Kallas heameelt, et Eesti inimesed suhtuvad ukrainlastesse hästi ja abivalmilt ning on aidanud paljudel neist ka töö juba leida. „Töökoha leidmine aitab sõjapõgenikel kiiremini jalule saada ning ühiskonda integreeruda. Tänan kõiki, kes on sõjapõgenikele tööd pakkunud ning ärgitan ka teisi asutusi ja ettevõtjaid andma teada vabadest töökohtadest,“ lausus Kallas.

„Oleme riigi ja Eestimaa inimestena pakkunud peavarju ligi 30 000 sõja eest pagenud ukrainlasele. Neile inimestele soovime luua võrdsed võimalused hakkamasaamiseks nii töö- kui üüriturul. Üüriturul orienteerumiseks oleme aga koostöös erasektoriga loonud spetsiaalse kinnisvara portaali, kuhu meie inimesed saavad teha ukrainlaste abistamiseks mõeldud üüripakkumisi. Põgenike maksevõimekuse pärast seejuures muretsema ei pea. Ajutine kaitse ja toimetulekusüsteem, mis hõlmab endas ka ühekordset üüritoetust summas 900 eurot, katavad inimeste esmased vajadused kenasti ära. Koostöös kohalike omavalitsustega töötame ka selle nimel, et aidata neid, kellel pikemaajalist üüripinda kohe leida ei õnnestu. Tänavale keegi seega kindlasti ei jää ja Ukraina inimestele toe osutamine on jätkuvalt üks meie prioriteete,“ lisas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

„Ukraina sõjapõgenikud on Putini režiimi ohvrid ning peame kohtlema neid Eestis väärikalt ja võrdselt kohalike elanikega. Neile tuleb pakkuda Eesti elanikega võrdseid töötingimusi, sealhulgas oskustele ja võimetele vastavat õiglast töötasu. Olulisel kohal on ka vajalike tööturuteenuste ja hüvitiste tagamine tööotsijatele. Seetõttu oleme lisaeelarve koostamisel arvestanud nii Töötukassa kui Tööinspektsiooni lisaraha vajadustega,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Lisaks tutvustati kohtumisel tööandjatele ja ametiühingute esindajatele järgmise lisaeelarve sisu ning arutati valitsuse edasiste plaanide üle tööjõu valdkonnas sel poolaastal.

Peaministri, ametiühingute ja tööandjate kolmepoolsete kohtumiste eesmärk on ühiselt arutada tööturul esile kerkivaid probleeme ning otsida neile parimaid lahendusi. Järgmine kohtumine on kavas käesoleva aasta oktoobris.

Fotod kohtumiselt: https://flic.kr/s/aHBqjzKvPD