“Olime Euroopa Komisjoni poolt koroonaviiruse kriisiabina mõeldud taastekavaga olukorras, kus kiire ehitushindade kallinemine tegi kavas algselt plaanitud projektid kuni 345 miljoni euro võrra kallimaks ja samal ajal seadis Euroopa Komisjon meile ülesande mahutada Eesti taastekava algselt plaanituga võrreldes üle saja miljoni võrra väiksematesse raamidesse,” selgitas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. “Pidime uuesti üle hindama veel alustamata projektide riskid. Kavast jäävad välja need, mille puhul polnud kindlust ja kinnitust, et viimastel kuudel hüppeliselt kallinenud ehituse maksumus saab taotleja poolt täielikult kaetud ja mille puhul olid kasvanud riskid, et projekt ei saa Euroopa Komisjoni nõutud tähtajaks ehk 2026. aastaks lõpetatud,“ ütles rahandusminister.
Suure tõenäosusega kujuneb Eesti toetusmahu suuruseks 862,2 miljonit eurot algselt kavandatud 982,5 miljoni euro asemel. Valitsus otsustas rahaliste ja ajaliste riskide maandamiseks taastekavast välja arvata kolm projekti kokku 360,3 miljoni euro eest – Tallinna haigla rajamine mahus 280 miljonit eurot, Turba-Risti raudtee ehitamine 34 miljoni euro mahus ning mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine politsei- ja piirivalveametile 46,3 miljoni euro eest. Projektid olid ettevalmistavas faasis.
"Tallinna haigla ehituseks saaks Eesti taasterahastust raha üksnes juhul, kui haigla valmib hiljemalt 2026. aasta suveks – haigla rajamise niigi pingelisse graafikusse lisab täiendava riski muutunud turuolukord. Seega risk tähtaja ületamiseks väga suur. Samuti puudub siiani Tallinna linna siduv kinnitus, et linn katab täielikult taasterahastu finantseerimisest puudujääva osa rahastamise. Ka riigikontroll on olnud murelik Tallinna haigla rajamise plaanidega seoses praegustes tingimustes," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Majandus- ja taristuministri ülesandeid täitva Maris Lauri sõnul keskendutakse praeguses turuolukorras Tartu suunalise raudtee elektrifitseerimisele. „Olukord maailma energiaturul on kiirendanud vajadust liikuda rohelisema transpordi poole ning seetõttu keskendume praegu olemasoleva raudtee elektrifitseerimisele. Eesmärk on, et 2024. aasta lõpuks saaks sõita elektrirongiga kõikidesse suurematesse jaamadesse,“ märkis Lauri.
Meditsiinikopteri projektist loobumine on tingitud projekti kallinemise ning lisanduvate püsikulude katteallika puudumise tõttu. "Siseministeeriumil on hetkel teised olulised prioriteedid nagu näiteks piiri välja ehitamise kiirendamine. Seetõttu tuli loobuda meditsiinikopteri projektist projekti kallinemise ning kõrgete püsikulude tõttu,“ ütles siseministri ülesaideid täitev kaitseminister Kalle Laanet.
Euroopa taasterahastu fookus on seoses Euroopa Komisjoni REPowerEU ettepanekuga liikumas COVID-kriisilt energeetika valdkonnale, et kiirendada liikmesriikides Venemaa energiakandjatest vabanemist. Vastavaid meetmeid plaanitakse samuti rahastada taastekava kaudu.