1. Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Lisaeelarve eelnõuga vähendatakse tänavusi kulusid riigieelarves 19,9 miljonit eurot ja investeeringuid 12 miljonit ning suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3 miljonit.
Eelnõu koostamisel arvestati ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide taotlusi eelarve ümberplaneerimiseks käesolevast aastast järgnevatesse.
Lisaks suurendatakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet 39 miljonit nii Ukraina abistamiseks kui ka kaitseotstarbelisteks hangeteks. Finantseerimistehingutes suurendatakse kliimaministeeriumi valitsemisalas Elering AS-i aktsiakapitali 45 miljonit. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tõstetakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kuludest finantseerimistehingutesse 27,3 miljonit innovatsioonilaenu andmiseks ettevõtetele.
Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus lisaeelarve eelnõu algatada hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu.
2. Riigi eelarvestrateegia 2026–2029
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Strateegia eelnõu
Valitsus kinnitab riigi eelarvestrateegia 2026-2029. See määrab riigi eelarvepoliitika põhisuunad ning kajastab valitsuse eesmärke koos rahastamiskavaga eelseisvaks neljaks aastaks. Eelarvestrateegia põhineb rahandusministeeriumi majandusprognoosil. 2026–2029 eelarvestrateegia lähtub 2025. aasta suvisest majandusprognoosist.
Eelarvestrateegiat uuendatakse igal aastal – vajadusel täpsustatakse kolme eelseisva aasta eesmärke ja kavasid ning täiendatakse ühe aasta võrra.
3. Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse eelnõu käsitleb riigihangete vaidlusi lahendava vaidlustuskomisjoni (VaKo) rahastust, eesmärgiga ajakohastada riigilõivumäärad.
Praegused, 2007. aastast kehtivad lõivud katavad vaid ligikaudu 50% VaKo tööjõukuludest, samas on oluliselt kasvanud komisjoni töökoormus ja kulud.
Riigihanke vaidlustamisel makstavaid riigilõive plaanitakse kahekordistada: alla rahvusvahelise piirmäära hangete puhul 640 eurolt 1280 eurole ja üle rahvusvahelise piirmäära hangete puhul 1280 eurolt 2560 eurole.
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal.
4. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Jäetakse ära 2026. aastasse plaanitud 2 protsendipunktiline tulumaksu ja ettevõtluskonto maksu määra tõus.
raina jätkuvaks toetamiseks pikendatakse kahe aasta võrra annetuste maksuvabastuse erikorda kaheksale heategevuslikule ühingule.
5. Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga kehtestatakse viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus riikliku teenusena, mida on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Samuti täpsustakse abivahendite omaosaluse ja hooldusteenuse osutajate kohustusi abivahendite tagamisel, et suurendada õigusselgust.
Toimetulekutoetuse regulatsiooni muudatused teevad toetuse taotlemise lihtsamaks ja õiglasemaks. Toimetulekutoetuse muudatused hõlmavad ka perekondade ja töötamise toetamist ning eluasemekulude hüvitamise õiglasemat ja läbipaistvamat korraldamist. Lisaks antakse üksi elava pensionäri toetuse määra kehtestamise õigus valdkonna eest vastutavale ministrile.
Sammasteülese pensioni arvutamiseks täpsustatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi edastatavaid admekoosseise.
Sotsiaalmaksuseaduse muudatused ühtlustavad sotsiaalmaksu jagamise reegleid, tagades osalise või puuduva töövõimega töötajatele võrdse kohtlemise pensioniõiguste kujunemisel.
Abivahenditeenuse, viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse, üksi elava pensionäri toetuse ja sotsiaalmaksu seaduse muudatuste jõustumine on plaanitud 1. jaanuaril 2026. Toimetulekutoetuse muudatused on kavandatud jõustuma 1. aprillil 2027. Üldises korras on plaanitud jõustuma pensionikalkulaatori ja toimetulekutoetuse eluasemekulude hüvitamise läbipaistvamaks muutmise ning pangakontode väljavõtete esitamisega seotud muudatused. Eelnõu on seotud 2026. aasta riigieelarve seadusega.
6. Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu on seotud 2026. a riigieelarve seadusega. Eelnõuga muudetakse riigieelarve seadust ja riigieelarve seaduse muutmise seadust. Eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu fiskaalse järelevalve uuendatud raamistik, täpsustatakse Eelarvenõukogu rolli ja ülesandeid ning uuendatakse siseriikliku eelarvereegli nõudeid.
Lisaks muutub aastase riigieelarve seaduse ülesehitus, määratakse valitsuse reservi planeerimise põhimõtted ning täpsustatakse riigi laenude andmise tingimusi. Muudatused on tehnilist laadi ega suurenda ministri õiguseid eelarve muutmiseks. Ministritele lisandub kohustus teavitada Riigikogu rahanduskomisjoni jooksvatest eelarve muudatustest koos selgitustega.
Samuti reguleeritakse riigieelarvest toetuste andmise tingimused ning täpsustatakse kohalike omavalitsuste üksuste ja riigieelarve seosed.
Seadus jõustub 1. detsembril 2025. Uus eelarve ülesehitus hakkab kehtima juba 2026. aasta riigieelarvele. Eelnõu muudatuste jõustumisele kehtivad mitmed erisätted, nt valitsuse reservi ülekandmise piirang ja riigisisesed toetused.
7. Luba netovõlakoormuse suurenemiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Riigieelarve baasseadus (§10) sätestab netovõlakoormuse reegli keskvalitsuse juriidilistele isikutele (riigi asutatud sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja valitsussektorisse kuuluvad riigi osalusega äriühingud) eesmärgiga ohjata nende asutuste eelarvedistsipliini.
Reegli kohaselt ei tohi võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahe (netovõlakoormus) ületada 40% samaks eelarveaastaks kavandatud põhitegevuse tuludest kogu 4-aastase prognoosiperioodi kestel. Valitsuse loal võib 40% piirmäära ületada, kui on tagatud asutuse rahanduslik jätkusuutlikus.
Korralduse eelnõuga teeb Rahandusministeerium valitsusele ettepaneku anda luba netovõlakoormuse piirmäära ületamiseks järgmistele keskvalitsuse juriidilistele isikutele: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Raudtee ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
|
|
2025, % |
2026, % |
2027, % |
2028, % |
2029, % |
|
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts |
81 |
105 |
111 |
108 |
102 |
|
AS Eesti Liinirongid |
66 |
51 |
|
|
|
|
AS Eesti Raudtee |
116 |
165 |
189 |
207 |
190 |
|
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus |
71 |
49 |
|
|
|
8. 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Valitsus kinnitab järgmise aasta riigieelarve eelnõu, mille kolm prioriteeti on kaitsekulude hüppeline kasv, majanduse kasv ning sissetulekute kasv. Enne eelarve ja riigi eelarvestrateegia kinnitamist kuulab valitsus ära eelarvenõukogu arvamuse.
Kaitsekulud kasvavad 2026. aasta riigieelarves NATO kriteeriumite järgi vähemalt 5%-ni SKP-st, võrreldes 2025. aastaga 844,5 miljoni euro võrra.
Majanduskasvu toetamiseks tühistatakse kavandatud tulumaksutõus. Nii ettevõtete kui ka füüsiliste isikute tulumaksumäär jääb 22%-le. Koos maksuvaba miinimumi tõusuga langeb Eesti maksukoormus 36,6%-lt 35,2%-ni. Need otsused jätavad majandusse umbes 780 miljonit eurot.
Plaanitult jätkub tööjõu- ja majandamiskulude ning toetuste kärbe. Tänavu jõustunud 5%le kärpele lisandub 2026-2027 vastavalt 3% ja 2%. Asutuste kulusid on eelarverevisjoni ja protsendikärpe meetmetega 2026. aastaks vähendatud ca 225 miljonit eurot. Ministeeriumid peavad 2026. aastal tööjõu- ja majandamiskulusid täiendavalt kärpima veel 20 miljonit eurot, et mh vähendada ülekantavate vahendite mahtu. Tervisekassa defitsiiti vähendatakse aastas 70–80 miljonit eurot.
Investeeringutena nähakse ette 276,8 miljonit eurot maanteetaristusse (sh 65 miljonit mootorsõidukimaksust) ning 684,2 miljonit raudteesse, et mh tagada Rail Balticu valmimine 2030. aastaks. Mittehädavajalikud kulud, sh avalike hoonete rekonstrueerimised, kärbitakse ja lükatakse edasi.
Sissetulekute kasvuks tõuseb 2026. aastast tulumaksuvaba miinimum 700 euroni kuus, mis suurendab keskmise palga teenija netosissetulekut enam kui 1800 euro võrra aastas. Hariduse, siseturvalisuse, kultuuri ja erihoolekande palgafondi suurendatakse kuni 10%, milleks suunatakse umbes 117 miljonit eurot. Koos maksumuudatustega tõuseb õpetajate keskmise palga teenijate netotulu 319 euro võrra kuus ehk 3828 euro võrra aastas. Samades valdkondades rakenduvad aga ka varasemad tegevuskulude kärped – haridus-, sise- ja kultuuriministeeriumi kogukärbe ulatub 2026. aastal 94 miljoni euroni, millest haridus- ja teadusministeerium lisab eelarverevisjoni kaudu veel 18 miljonit eurot.
Keskmine pension kasvab prognoosi järgi 5,4%, eelarvesse on selleks eraldatud 210 miljonit eurot. Perede maksukoormust leevendatakse mootorsõidukimaksu muudatustega – kuni 19-aastase lapse kohta väheneb maksekoormus 100 euro võrra, mis jätab peredele alles üle 16 miljoni euro. Lisaks väheneb väikebusside maksumäär, mis toetab lasterikkaid peresid ja puudega inimeste toimetulekut. Toimetulekutoetuste eelarvet suurendatakse kokku 4 miljoni euro võrra, et abi jõuaks rohkemate abivajajateni.
