August Rei

August Rei oli Asutava Kogu juht, II Riigikogu esimees, ta juhtis Eesti Vabariigi valitsuse 18. koosseisu riigivanemana ning hoidis Eesti riiklust järjepidevana peaministrina presidendi ülesannetes. Ta oli jurist, poliitik ja diplomaat.

August Rei sündis 22. märtsil 1886 Pilistvere kihelkonnas Kurla külas kooliõpetaja Mihkel Rei ja Maria Rei peres. Ta oli abielus Therese Reiga (Luts), nende peres kasvas tütar Hilja (1938-2025).

Rei tegutses Eesti Sotsiaaldemokraatlikus Tööliste Parteis (ESDTP), olles selle üks juhtfiguure ja mõõdukama, läänele orienteeritud suuna esindaja. Rei pooldas parlamentaarset demokraatiat ja koostööd teiste erakondadega. Rei oli üks Eesti Rahvusfondi ja Rahvusnõukogu asutajaid.

August Reil  õnnestus põgeneda 1940. aastal Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi. Ta suri 29. märtsil 1963 Rootsis Stockholmis. Ta maeti esialgu Stockholmi Bromma kalmistule, kuid 2006. aastal maeti tema ja tema abikaasa põrm ümber Tallinna Metsakalmistule.

Autasud ja tunnustused

1920 - Vabadusristi III liigi 1. järk

1930 - Kotkaristi I klass

Haridus

August Rei alustas kooliteed Pilistvere kihelkonnakoolis, seejärel õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis, kuid pidi sealt poliitilise tegevuse tõttu lahkuma ja lõpetas hariduse Novgorodi gümnaasiumis hõbemedaliga. Pärast seda asus ta õppima Peterburi ülikooli õigusteadust, mille lõpetas 1911. aastal.

Töö ja teenistuskäik

• Aastatel 1945-1963 peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes
• Aastal 1944 O. Tiefi juhitava valitsuse välisminister, alates sügisest peaministri asetäitja
• Aastal 1944 Eesti Vabariigi Rahvuskomitee väliskeskuse liige
• Aastatel 1938-1940 Eesti saadik Nõukogude Liidus
• Aastatel 1932-1933 K. Pästi juhitava seitsmenda valitsuse välisminister
• Aastatel 1928-1929 riigivanem
• Aastatel 1927-1928 ajalehe Rahva Sõna peatoimetaja
• Aastatel 1925-1926 II Riigikogu esimees
• Aastatel 1920-1937 I -V Riigikogu liige
• Aastatel 1919-1920 Asutava Kogu esimees
• Aastatel 1918-1919 K. Pästi juhitava kolmanda valitsuse peaministri asetäitja
• Aastal 1918 K. Pästi juhitava kolmanda valitsuse töö- ja hoolekande minister
• Aastatel 1917 ja 1919 ajalehe Sotsiaaldemokraat peatoimetaja
• Aastatel 1917-1919 Maanõukogu liige
• Aastatel 1917-1918 organiseeris Eesti rahvusväeosade kokkukoondamist, Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees
• Aastatel 1914-1917 suurtükiväeohvitser Tallinnas
• Aastatel 1913-1914 advokaat Viljandis

Eesti riikluse järjepidevuse kandja

August Reil oli keskne rolli Eesti Vabariigi riikliku õigusliku järjepidevuse hoidmisel pärast 1940. aasta okupatsiooni. Pärast okupatsiooni eest põgenemist Läände jätkas ta poliitilist tegevust. Ta lähtus seisukohast, et Eesti Vabariik ei ole õiguslikult lakanud eksisteerimast. 1944. aastal sai temast Otto Tiefi juhitud valitsuse välisminister ning pärast Jüri Uluotsa surma 1945. aastal, olles vanim vabaduses viibiv valitsuse liige, kandus Reile põhiseaduse tõlgenduse järgi riigipea ülesannete täitmise õigus.

1953. aastal moodustas Rei peaministrina presidendi ülesannetes eksiilvalitsuse, mille eesmärk oli hoida alles Eesti riikluse juriidiline järjepidevus rahvusvahelisel tasandil. Kuigi selle valitsuse tegelik võim oli piiratud, oli selle sümboolne ja õiguslik tähendus suur – see aitas kinnistada arusaama, et Eesti riik eksisteerib edasi ka okupatsiooni ajal. Rei tegevus lõi juriidilise aluse Eesti Vabariigi iseseisvuse õiguslikule taastamisele järjepidevuse alusel 1991. aastal.

Eesti rahva eestkõneleja

August Rei tegevust väliseestlaste ühendamisel ei ole võimalik üle hinnata. Temast kujundes pagulas-eestlaste eestkõneleja, kes püüdis koondada eri riikides elavaid eestlasi ühise eesmärgi – Eesti iseseisvuse taastamise – nimel. Kuigi pagulaskonnas esines erimeelsusi ja vaidlusi, suutis Rei oma organiseerimisoskusega hoida Eesti küsimust rahvusvahelisel areenil ning tugevdada ühtseid positsioone.

4. XII 1928 - 9. VII 1929

August Rei juhitav valitsus asus ametisse Jaan Tõnissoni kolmanda juhitava valitsuskoalitsiooni lagunemisel. Rei poolt juhitavasse koalitsiooni kuulusid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus, Kristlik Rahvaerakond ja Eesti Tööerakond.

Sotsiaaldemokraadi juhitav valitsus saavutas märkimisväärseid tulemusi sotsiaalpoliitika vallas, lähendades Eestit oluliselt eeskujuks võetud Põhjalale. Viidi läbi mitmeid olulisi töö- ja sotsiaalkaitset puudutavaid reforme, nagu pagaritööstuse öötöö keelustamine, töökaitseseaduste rikkumiste eest karistuste kehtestamine ning kollektiivlepingute seaduse vastuvõtmine. Samuti tõsteti riigi- ja omavalitsusteenijate pensione ning laiendati hädaabitöid, aidates leevendada tööpuudust ja parandada elanikkonna toimetulekut.

Valitsus arendas jõuliselt edasi riigiettevõtteid, eriti põlevkivi- ja turbatööstust, mis viidi tõhusamale juhtimisele ja pandi tugevamale majanduslikule alusele. Algatati väikemajapidamiste elujõulisemaks muutmine riigimaast juurdelõigete andmisega. Samuti alustati oluliste taristuprojektidega, nagu Tartu–Petseri raudtee ehitus, mis parandas piirkondade ühendust ja toetas riigi majanduslikku sidusust. 1929. a sõlmiti kaubandusleping Nõukogude Liiduga ning tugevdati suhteid teiste riikidega.

Rei juhitava valitsuse tegevust raamistas IV Riigikogu valimisteks valmistumine ning sellest tulenev üsna agressiivne valimisvõitlus. Kohe valitsuse ametisse astumise algusaega jäi ka Kärevere raudbetoonsilla varing Tartumaal ning tollest ajast pärineb ka kogu Riigikogu ajaloo kõige inetum vahejuhtum Põllumeestekogude häälekandja toimetaja Artur Tupitsa ja minister Johansoni vahel. Rei viigivanema-aja üks tippsündmuseid oli Rootsi kuningas Gustav V visiit Eestimaale 27.-28. juuni 1929.

A. Rei valitsus lõpetas tegevuse 9. juulil 1929 seoses IV Riigikogu valimise tulemusel ametisse astunud Otto Strandmani juhitava valitsuse ametisse astumisega.

Kunstnik Tiit Pääsukese 2003. aastal maalitud portree August Reist talletab ühe Eesti riigi suurmehe saavutused ja traagika. Loomutruu portree sünnile aitasid kaasa mitmed fotod, iseäranis Parikase 1920. aastate keskpaigas jäädvustatu, aga ka mälestused portreteeritavast. Kollaažina lisatud Eesti kaart loob mängulisust ning osutab murdepunktile nii suurmehe enda kui ka Eesti Vabariigi loos.

Maalilt vaatab vastu pigem keskealine Rei. Tema näojooned on ranged ning näpitsprillide tagant vaatav pilk keskendunud. Seljas on tal hästi istuv tume ülikond, intellektuaalile omaselt tärgeldatud kraega valge särk ning korrapärase mustriga hele lips. Pilk on tõsine ja enesekindel, suunatud otse vaatajale. Käes hoiab ta lahtivolditud Eesti kaarti ning osutab teise käega Paldiski piirkonnale. Nimelt oli just August Rei Eesti saadikuks Moskvas, kui Nõukogude Liit esitas Eestile ultimaatumi Punaarmee baaside rajamiseks Paldiski piirkonda.

Maali taust on stiliseeritud ja osaliselt abstraktne – ühelt poolt domineerib kollakas-roosakas tonaalsus, teiselt poolt erksalt kollane pind, mis loob kontrasti ja toob figuuri esile. Samas moodustub figuuri taha justkui aken Eesti kontuuriga. See rõhutab kahe Eesti traagikat: Rei käes olev Tartu rahu piirides kujutatud kaart viitab rännule ja Kodu-Eestist vabasse maailma kaasa võetud Eesti Vabariigi järjepidevusele, samas kui taustal kuldse mälestusena esile kerkiv Eesti osutab Nõukogude okupatsiooni all olevale kodumaale.

Figuuri alumises osas on kasutatud ekspressiivselt julgeid ja värvikaid pintslitõmbeid – punaseid, siniseid, rohelisi ja kollaseid toone. See värviküllus viitab Rei oskusele toime tulla erinevate huvigruppide ja poliitiliste suundumustega nii Asutava Kogu päevil kui ka paguluses. Maali jaluse keskpaiga määrdunud toonide ebaproportsionaalsust võime tõlgendada kriitikana Rei osaluse kohta vaikiva ajastu kehtestamisel 1934. aastal. Tervikuna ühendab teos realistliku portree ja vabama, kunstiliselt mängulisema taustakäsitluse.