1. Loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse muudatustega viiakse loomkatseprojekti loataotluste menetlemine maaeluministeeriumist põllumajandus- ja toiduametisse, kes hakkab lube väljastama vastava hindamiskomisjoni ettepanekul. Eelnõu järgi täpsustatakse loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte avaldamise ja järelhindamise korda.
Katseloomade kaitse ülesannete andmine põllumajandus- ja toiduameti pädevusse suurendab järelevalve efektiivsust.
2. Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse muudatused puudutavad põhiliselt demineerimise ja tuleohutuse valdkonda ning häirekeskuse rolli asutuse teenuste arendamisel ja kvaliteedi tagamisel.
Eelnõu kohaselt saab päästeamet hakata kaasama demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke ehk abidemineerijaid, et tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Abidemineerijatele on võimalik anda ka kriisiroll. Kui tavapäraseid abidemineerijaid saab edaspidi kasutada põhiliselt plaanilistel demineerimistöödel, siis kriisirolliga abidemineerijate eesmärk on tagada päästeametile vajalik väljaõpetatud reserv ressursimahukate demineerimistööde tegemiseks kriisi ajal. Häirekeskusele antakse eelnõuga õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et saada kliendi tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta.
Tuleohutusmuudatused on peaasjalikult seotud küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise ja veevõtukohtade regulatsiooniga. Lisaks täpsustatakse tuleohutuspaigaldiste loetelu ning tulekustutite kontrollimist ja hooldamist. Samuti antakse eelnõuga Päästeametile õigus kasutada isiku eelneval nõusolekul päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi, näiteks järgmise korstnapühkimise aeg ja tuletõrje veevõtukohast vee kasutamine.
Muudatused on planeeritud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril.
3. Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2023–2026
Esitaja: tervise- ja tööminister Peep Peterson
Tüüp: Määruse eelnõu
Kehtestatakse töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2023-2026.
Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku jätta kehtivad töötuskindlustusmakse määrad muutmata. Eelnõu kohaselt jääb kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks 1,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,8% (kokku 2,4%). Kui töötuskindlustusmakse määr on 2,4%, laekub töötuskindlustusmakseid 2023. aastal ligikaudu 283,3 miljonit eurot, 2024. aastal ligikaudu 298,9 miljonit eurot ning 2025. ja 2026 aastal vastavalt 313,8 miljonit eurot ning 327,96 miljonit eurot. Töötuskindlustusmakset makstakse seaduses ette nähtud summadelt: töötasult, palgalt ja muudelt töö eest makstud tasudelt.
Eelnõu järgi tagatakse töötukassale ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid aastateks 2023-2026. Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks neljaks kalendriaastaks kehtestab valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. oktoobriks. Ettepaneku töötuskindlustusmakse määrade kohta teeb valitsusele Töötukassa nõukogu.
Määrus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2023. aastal
Esitaja: tervise- ja tööminister Peep Peterson
Tüüp: Määruse eelnõu
Kehtestatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2023. aastaks.
Eelnõu kohaselt tagatakse töötukassale tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste, v.a töötutoetuse, maksmiseks vajalike vahendite olemasolu 2023. aastal.
Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku kanda 2023. aastal tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali 25,5% nii kindlustatute kui tööandjate sihtfondist, kokku 72,2 miljonit eurot. Töötuskindlustuse seaduse järgi võib laekunud töötuskindlustusmaksest sihtkapitali üle kanda kuni 30% mõlemast sihtfondist. Kui sihtkapitali ülekantavate vahendite määr on 25,5%, kantakse sihtkapitali kokku ca 72,2 miljonit eurot, sellest kindlustatute sihtfondist 46,9 miljonit ja tööandjate sihtfondist 25,3 miljonit eurot. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2022. aastal on 19,8%.
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra järgmiseks kalendriaastaks kehtestab valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. oktoobriks. Ettepaneku töötuskindlustushüvitiste sihtfondi (kindlustatute sihtfond) ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi (tööandjate sihtfond) laekuvatest maksetest sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks teeb valitsusele töötukassa nõukogu.
Määrus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
5. Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise kokkuleppe koostööst ja vastastikusest abist tolliküsimustes lõpetamine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega lõpetatakse Eesti ja Vene valitsuse vaheline tollikoostöö kokkulepe. Kokkulepe on sõlmitud tähtajatult, selle saab lõpetada ühe poole kirjaliku teate alusel. Kokkulepe jääb jõusse veel kuueks kuuks pärast lõpetamisest teatamist.
EL on 1997. aastal sõlminud Venemaa Föderatsiooniga lepingu, mille protokoll käsitleb vastastikkust haldusabi tolliõiguse valdkonnas. Leping koos selle protokollidega on kehtiv kõigis liikmesriikides, sh Eestis. Kuna Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on tolliliidu ja ühise kaubanduspoliitika küsimused EL-i ainupädevuses, hoiduvad liikmesriigid kolmandate riikidega kahepoolsete tolliabi lepingute sõlmimisest. Kui seda siiski tehakse, siis peavad täiendavad kahepoolsed tollikoostöö kokkulepped jääma ELi ja kolmanda riigiga sõlmitud koostöökokkuleppe raamesse.
6. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine
Esitaja: riigihalduse minister Riina Solman
Tüüp: Korralduse eelnõu
Riigihalduse ministrit volitatakse riigi esindajana hääletama RKAS-i aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt kuni 15 678 703 euro võrra kuni 156 787 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmisega ning märkima aktsiad. Samuti antakse nõusolek riigivara üleandmiseks RKASile mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamiseks.
Siseministeerium annab RKASile üle enda valitsemisel ja sisekaitseakadeemia (SKA) valduses olevad kinnisasjad: SKA õppekeskuse ja selle ujula Narvas; politsei- ja piirivalvekolledži õppekeskuse kompleksi ja selle ühiselamu Paikusel; politsei- ja piirivalvekolledži õppekeskuse kompleksi ja seda teenindava puurkaev-pumbamaja Pirital.
Üleantava riigile jätkuvalt vajaliku vara osas sõlmib siseministeerium RKASiga üürilepingud. Riigile mittevajalikule varale (P. Kerese tn 14-3 asuv ujula) tuleb RKASil uus operaator otsida.
Üleantavate varade harilik väärtus kokku 15 678 703 eurot. Vara üleandmine võimaldab vabaneda siseministeeriumil kinnisvara haldamisest.
7. Volitus osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Korralduse eelnõu
Majandus- ja taristuministrile antakse volitus OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks 1 euro võrra 2507 eurolt 2508 eurole ja OÜ Rail Baltic Estonia omakapitali sissemakse tegemiseks summas 3 000 000 eurot, millest 1 euro on nimiväärtuse suurendamise eest ja 2 999 999 eurot on ülekurss.
OÜ-l Rail Baltic Estonia puuduvad Rail Balticu projekti käivitamisfaasis tulud ning 3 miljoni euro suurust sissemakset on vaja tasumaks äriühingute jooksvaid kulusid ning viimaks läbi vajalikke uuringuid ja konsultatsioone. Samuti on rahalisi vahendeid vaja osaliselt projektijuhtimise teenuste sisse ostmiseks RB Rail AS-lt täiendavalt Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF – Connecting Europe Facility) rahastuslepete raames rahastatavatele tegevustele.
Osaühing Rail Baltic Estonia asutati 10. oktoobril 2014, et esindada Eesti riigi huve Lätis asutatud ühisettevõttes RB Rail AS ning viia ellu Rail Balticuga seotud tegevusi koostöös ühisettevõttega. Osaühingu tegevus on lisaks eelnevale seotud Rail Baltic raudtee arendamise ja rajamisega Eesti Vabariigi territooriumil.
8. Eesti Vabariigi valitsuse ja Malta Vabariigi valitsuse vahelise taastuvatest allikatest toodetud energia statistilise ülekandmise raamkokkuleppe muudatuse nr 1 eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu
Lepingu osapooled sõlmisid 24. jaanuaril 2020. aastal raamkokkuleppe.
Raamkokkuleppes leppisid pooled kokku, et müüv liikmesriik (Eesti) tagab taastuvenergia fikseeritud ja valikuliste sihtkoguste kättesaadavuse hinnaga 20 €/MWh ning kannab ostvale liikmesriigile (Malta) taastuvenergia statistikat. Samuti kehtestati lepingus, et kokku lepitud kogusest (100 GWh) kuni 20GWh võib Malta broneerida 2021. aasta eesmärkide saavutamiseks. Lepingu allkirjastamise järgselt teatas Malta Eestile, et soovib osta kokku 80 GWh taastuvenergia statistikat.
Malta pöördus Eesti poole palvega teha lepingus muudatused, kuna COVID-19 tõttu on riigis energiatarbimine vähenenud ning riik saavutab kehtestatud 2020. aasta eesmärgid ka ilma statistikakaubanduse tehinguta. Sellest tulenevalt soovis Malta 40 GWh osa 2020. aasta kogusest tõsta üle 2021. aasta koguseks. Eesti oli sõlminud 2020. aasta koguste osas täiendavaid statistikakaubanduse lepinguid Luksemburgi ja Iirimaaga. Mõlemas lepingus oli lisaks fikseeritud kogustele (Luksemburg– 400 GWh, Iirimaa 2500 GWh) ka optsioonkogused (Luksemburg 600 GWh, Iirimaa 1000 GWh). Kuna lepingud Luksemburgi ja Iirimaaga sisaldasid endas ka optsioonkoguseid ning Eesti oli arvutuslikult kogu oma statistikakaubanduse kogused ära müünud, oli Malta poolt välja pakutud lepingu muudatus Eesti seisukohast mõistlik. 2020. aasta statistika on liikmesriikidele olulisem kuna 2020. aasta osas tuleb Euroopa Komisjonile teavitada seatud eesmärkide saavutamisest. 2021. aastal pole liikmesriikidel kehtestatud kohustuslikke lõpp- ega vaheeesmärke, mistõttu on liikmesriikide huvi 2021. aasta statistika vastu eelduslikult leige. Seega koguse (60 GWh) ülekandmine 2021. aastale on mõistlik.
9. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõud
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kokku 21 inimesele tingimusega, et nad vabastatakse senisest Vene kodakondsusest.
10. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras neljal korral karistatud ja kes on lisaks pannud toime väärtegusid.
11. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
12. Riigihangete valdkonna 2021. aasta ülevaade
Esitaja: riigihalduse minister Riina Solman
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Igal aastal koostatavas riigihangete valdkonna ülevaates tehakse kokkuvõte aasta jooksul riigihangete valdkonnas toimunust. Ülevaate esimene osa kajastab infot rahandusministeeriumi tegevuse kohta riigihankepoliitika kujundamise ja õigusloome, nõustamis- ja koolitustegevuse, riigihangete järelevalve ja riigihangete registri osas. Ülevaate teises osas analüüsitakse riigihangete registri andmete põhjal riigihangete valdkonnas toimunud muutusi ja arenguid.
2021. aastal algatati riigihangete registri andmetel Eestis 8458 riigihanget. Riigihangete maht riigieelarves moodustas 28%, mis on tavapärane tase. Möödunud aastal vaidlustati 1,8 protsenti riigihangetest. Vaidlustatud hangete tase on 2021. aastal olnud madalam kui eelneval kolmel aastal.
Riigihangete valdkonna õigusloomealane tegevus oli 2021. aastal seotud eelkõige riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemisega. Eelnõu põhines 2019. aastal koostatud väljatöötamiskavatsusele ja selle eesmärk oli kõrvaldada vastuolud riigihangete direktiividega, millele oli tähelepanu juhtinud Euroopa Komisjon.
13. Eesti seisukohad finantsteenuste kauglepingute direktiivi kohta
Esitaja: justiitsminister Lea Danilson-Järg
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Direktiiviga ajakohastatakse reegleid kaugmüügi teel pakutavatele finantsteenustele. See on vajalik, kuivõrd kehtiv direktiiv pärineb aastast 2002 ning vahepealse aja jooksul on kasvanud üleüldine digitaliseerituse tase ja veebitehingute arv (seda eriti COVID 19 pandeemia tulemusel), samuti on juurde tekkinud uut tüüpi finantsteenuseid.
Ettepanek tugevdab tarbijate õigusi ja soodustab finantsteenuste piiriülest pakkumist ühtsel turul, lähtudes siseturul võimalikult ühtse regulatsiooni saavutamise nimel maksimumharmoneerimise põhimõttest. Täpsustatakse lepingueelse teabe esitamist, lihtsustatakse taganemisõiguse kasutamist, kehtestatakse erireeglid tarbijate kaitsmiseks lepingute veebis sõlmimisel.
Eesti üldiselt toetab direktiivi ja selle eesmärke, kuid leiab, et menetluse käigus vajavad mõned direktiivi aspektid selgema kohaldamise huvides täpsustamist (nt küsimus, millised finantsteenused kuuluvad eelnõu kohaldamisalasse, nö taganemisnupu loomise kohustus ja selle õiguslikud tagajärjed, nõuded veebiliidestele).Teatud küsimustes, eelkõige lepingueelse teabe esitamise kohustuse osas, saab pidada põhjendatuks erandi tegemist maksimumharmoneerimise põhimõttest, et säilitada kehtiv tarbijakaitse tase.
