Vaba ja kaitstud riik

Vabariigi Valitsus otsustas 13. oktoobril toetada Eesti kaitseväe kasutamist rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO, Euroopa Liidu, ÜRO või koalitsiooni operatsioonidel ja valmidusüksustes 2021. aastal ning esitas vastavad eelnõud Riigikogule. Eelnõud võimaldavad 2021. a panustada rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse kuni 206 ja valmidusüksustesse kuni 344 kaitseväelasega. Eesti jätkab rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist vähemalt senises mahus eesmärgiga tugevdada liitlas- ja partnerlussuhteid, tõhustada heidutust Balti regioonis, tugevdada Euroopa ja rahvusvahelist julgeolekut ning toetada Kaitseväe jätkuvat arengut.

Vabariigi Valitsus kiitis detsembris heaks ettepanekud Ämaris baseeruva liitlaste õhuturbemissiooni õhukaitsele üleminekuks lahenduse väljatöötamiseks koostöös liitlastega − võttes arvesse NATO jätkuvat fookust kollektiivkaitsele ning keskendumist viimase pooleteise aasta jooksul oma kaitsetegevuse kontseptsioonide, sealhulgas õhukaitse plaani uuendamisele, ning Eesti riigikaitselist tegevust õhuväe võimekuse edasiarendamisel, on loodud eeldused õhuturbelt õhukaitsele sujuva ülemineku saavutamiseks. Edasine tegevus sõltub suuresti uuendatud NATO õhukaitseplaanis sisalduvast, mille valmimise järel jätkab Kaitseministeerium selle analüüsimist ning rakendamist koostöös liitlastega (sh õppustel).

Siseminister tutvustas 27. augustil kabinetinõupidamisel riigi õhusõidukite ekspertrühma töö tulemusel valminud analüüsi ja ettepanekuid riiklike õhusõidukite hankimiseks, mida võeti arvesse ka riigi eelarvestrateegia koostamisel. 10-aastases perspektiivis on vaja parandada Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kopterite saadavust, suurendada kopterivõimekust ja sealhulgas tähendaks see liitumist Euroopa Liidu liikmesriikide ühisvõimekusega (rescEU), tagada riigi lennuvõimekus ja tõhustada kasutamise efektiivsus ning arendada välja kiirabilendude teenus.

18. juunil otsustas Vabariigi Valitsus algatada kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis võimaldab Eesti kodakondsuse äravõtmist riigivastase kuriteo toime pannud isikult.

Oleme hoidnud ja süvendanud koostööd USAga ning Vabariigi Valitsus on kahepoolseid suhteid USAga arutanud kahel korral. 6. augustil arutas Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamisel välisministri esitatud analüüsi ja ettepanekuid Eesti ja USA kahepoolsete suhete arendamise kohta ning ülevaadet senise poliitika elluviimisest. Teema oli kabinetis ka novembrikuus vahetult peale USAs toimunud presidendivalimisi.

Arvestades, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi suhe on lõdvenemas, peab Eesti tulevikus rohkem tähelepanu pöörama kahepoolsete suhete järjekestvusele, tugevdamisele ja uute koostöövõimaluste loomisele Ühendkuningriigiga. 6. augustil arutas Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamisel analüüsi ja ettepanekuid Eesti ja Ühendkuningriigi kahepoolsete suhete arendamise kohta. Selle tulemusel kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti ja Ühendkuningriigi suhete põhieesmärgid ja peamiste koostöövaldkondade eesmärgid aastatel 2020−2023 ning eesmärkide saavutamise tegevuskava.

19. oktoobril toimus Tallinnas Kultuurikatlas virtuaalne Kolme Mere Algatuse viies tippkohtumine ja veebifoorum, mille keskmesse tõi Eesti targa ühenduvuse, mis aitab info efektiivsema kasutamise, digilahenduste loomise ning andmevahetuse edendamise kaudu leida viise taristut tõhusamalt kasutada. Alates tippkohtumisest 2019. aastal, mil Eesti võttis üle Kolme Mere koordinaatori rolli, on olulisim läbimurre toimunud Kolme Mere investeerimisfondi arendamisel ning täitevvõimu kaasamise formaadis. Detsembris arutas valitsus Kolme Mere Algatuse viienda tippkohtumise võõrustamise tulemeid ning jätkutegevusi.

Analüüs ja ettepanekud sidevaldkonna elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuete kehtestamiseks on valmis ning nende baasil on ette valmistatud vastav määruse eelnõu. Määruse eelnõu on läbinud EIS kooskõlastusringi ning eeldatavasti võetakse see määrusena vastu 2021. a jaanuaris.

Eesti koordineeris 2020. aastal edukalt Põhja-Balti (NB8) ja Balti riikide (3B) koostööformaate, keskendudes viie prioriteetteema edendamisele (julgeolek, ühenduvus, küberkoostöö, kliima ja keskkond, tervis ja kultuur). Uueks horisontaalseks prioriteetteemaks sai ka COVID-19 pandeemia, mille kohta toimus mõlemas formaadis regulaarne, tihe infovahetus. NB8 formaadis võeti aktuaalsetel teemadel vastu ühisavaldused COVIDi teemal, Valgevene valimiste ja Aleksei Navalnõi mürgitamise hukkamõistmiseks. Eesti tõstis esile küberkoostöö ning kliimamuutuse, korraldades nii esimese NB8 ministrite küberõppuse kui ka NB8 kliimasaadikute kohtumise ja Põhja-Balti noorte kliimahäkatoni. NB8 loomise 30. aastapäeva tähistati välisministrite kohtumisel Tallinnas, selle märkimiseks loodi NB8 auhind. 

Siseminister allkirjastas 8. mail Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse muudatuse, millega loodi piirivalve osakond eraldiseisva struktuuriüksusena PPA koosseisus. Osakonda hakkas juhtima peadirektori asetäitja piirivalve alal.

Piirivalve valdkonnas viiakse taseme- ja täiendõpet läbi juba praegu, kuid lisamuudatused vaadatakse üle 2021. a kevadel ning rakendatakse 2021/2022. õppeaastast.

Vabariigi Valitsus otsustas 18. juuli istungil esitada Riigikogule eelnõu „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“. Põhialuste prioriteetideks on muuta süüteomenetlus inimkesksemaks ja kiiremaks, ennetada noorte õigusrikkumisi ning tõhustada karistuspoliitikat, sealhulgas suurendada alternatiivkaristuste osakaalu. Kriminaalpoliitika pikaajaline eesmärk on arendada kriminaalmenetluses tehnoloogiat, sest mahukate toimingute kiire tegemine uuendusliku tarkvara abil ja digitõendite eelistamine annab võimaluse kiirendada kriminaalmenetlust ja suurendada inimeste usaldust õigussüsteemi vastu. 

Vabariigi Valitsus otsustas 8. augusti istungil esitada Riigikogule arutamiseks välispoliitika arengukava 2030, millega tõstetakse julgeoleku kindlustamise, rahvusvaheliste suhete stabiilsuse tagamise ja kestliku arengu kõrval olulise eesmärgina esile ka välismajandussuhete jõulisemat arendamist. Tähelepanu all on ka eestlaskonna aktiivsem kaasamine ühiskonnaellu ning nüüdisaegsete konsulaarteenuste arendamine ja välisteenistuse tugevdamine. 

Süvendatakse erisuhet USA-ga. Augustis kiideti heaks Välisministeeriumi esitatud analüüs ja ettepanekud Eesti ja USA kahepoolsete suhete arendamise kohta. Eesti otsustas korraldada 2020. aasta suvel järgmise Kolme Mere Algatuse tippkohtumise. Kohtumine toob Eestisse olulised liitlased Euroopa riikidest põhja-lõuna teljel ja USAst, et edendada majanduskoostööd.   

8. augustil otsustas Vabariigi Valitsus algatada välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega luuakse alused ühtlustada välisteenistus võimalikult ulatuslikult üldise avaliku teenistusega. Välisteenistujate palgasüsteem muudetakse sarnaseks teiste ametnike omaga. Samuti muudetakse välislähetustasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid. Lisaks muudetakse erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse lähetajaministeeriumile. 

Vabariigi Valitsus algatas 20. juuni istungil konsulaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Muudatusega määratakse kindlaks nende konsulaartoimingute loetelu, mille korral võib konsulaarteenust osutada ka konsulaarsekretär. Kehtiva seaduse kohaselt osutavad konsulaarteenust konsulaarametnik ja aukonsul. Muudatuse jõustumisega kasvab märkimisväärselt paindlikkus, et tulla välisesindustes toime suureneva konsulaarkoormusega. Sellega kaasneb konsulaarteenuste parem kättesaadavus kliendile, kes pöördub teenuse saamiseks Eesti välisesinduse poole. 

Juunis valiti Eesti aastateks 2020-2021 ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Tegemist on Eesti jaoks esmakordse suursaavutusega, mille tulemusel saab Eesti järgnevatel aastatel kaasa rääkida rahvusvahelise korra kujundamisel ja kehtestamisel kõrgeimal tasemel.

19. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamisel heaks Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesuse lähtealused, eesmärgid ja põhimõtted. Eesti jaoks on olulised rahvusvahelise õiguse kindlustamine, rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, sh normidel tugineva maailmakorra tagamine. Prioriteetsed on ka inimõiguste kaitse, konfliktiennetus, küberjulgeoleku tagamine ning kliimamuutuste ja rahvusvahelise julgeolekukeskkonna vahelised seosed. Samuti on Eesti jaoks oluline ÜRO Julgeolekunõukogu töömeetodite parandamine ja otsuste muutmine avatumaks ja läbipaistvamaks. 

29. augustil pidas Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamise Piusa kordonis Võrumaal. Selle käigus andis siseminister ülevaate piiri väljaehitamisest ja ülevaate piirivalvamise tugevdamise analüüsi tulemustest ja ettepanekutest. 

Vabariigi Valitsus edastas septembri alguses Riigikogule eelnõud, mis võimaldavad Eestil 2020. a panustada rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse kuni 160 ja valmidusüksustesse kuni 234 kaitseväelasega. NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil Resolute Support Afganistanis osaleb Eesti kuni 46 kaitseväelasega. Ameerika Ühendriikide juhitava Daeshi-vastase koalitsiooni operatsioonil Inherent Resolve Iraagis suurendatakse mandaati 10 kaitseväelaselt 20 kaitseväelasele. Lisaks on kavas osaleda kokku kuni 210 kaitseväelasega NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus ning kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) valmiduskoosseisudes. Pidades silmas vajadust stabiliseerida olukorda Saheli piirkonnas ja Malis ning toetamaks tihedat koostööd oluliste liitlastega, suurendab Eesti oma osalust Prantsusmaa juhitaval terrorismivastasel operatsioonil Barkhane Malis (kuni 95 Eesti kaitseväelast). Malis panustab Eesti staabiohvitseridega ka ÜRO rahuvalvemissiooni ning Euroopa Liidu väljaõppemissiooni. Ülejäänud operatsioonidel jätkab Eesti suures osas senises mahus. 

20. septembril allkirjastasid Eesti, Läti, Leedu ja Poola valitsusjuht ning Euroopa Komisjoni president tegevuskava Balti elektrisüsteemide ühildamiseks Mandri-Euroopaga. Poliitiline kokkulepe sõlmiti, et kinnitada jätkuvat toetust Balti riikide elektrisüsteemide Mandri-Euroopaga ühildamiseks.  Tegevuskavaga lepiti kokku edasised sammud projekti elluviimiseks. Elektrisüsteemi lahti ühendamine Venemaa võrgust ning sünkroniseerimine Euroopaga on eelkõige oluline energiajulgeoleku tagamiseks. Balti riigid soovivad elektrisüsteemid Venemaa võrgust lahti ühendada ning ühildada Mandri-Euroopaga aastaks 2025.

27. septembril esitas siseminister korrakaitseseaduse, ühistranspordiseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse suurendada kogukondlikku vastutust ja võimalusi turvalisuse tagamisel. Selleks on plaan viia õigusaktid vastavusse vajadusega parandada abipolitseinike ja kohalike omavalitsuste korrakaitseüksuste töö kvaliteeti ning suurendada volitusi.

10. oktoobri istungil otsustas Vabariigi Valitsus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu algatamise. Eelnõu eesmärk on tagada eeskätt finantssektori ja andmekaitse rikkumiste korral mõjusam preventsioon. Eelnõu kohaselt saab võimalikuks erandkorras nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule mõista väärteo eest karistuseks kuni 20 000 000 eurot või kuni kolmekordne väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa. 

Valitsus otsustas 15. oktoobril erakorralisel istungil korraldada reservväelaste lisaõppekogunemise Okas 2019. Lisaõppekogunemise eesmärk oli valmiduskontroll, mille käigus kontrolliti riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Esmakordselt korraldati lisaõppekogunemine samal ajal kahele reservüksusele – 1. jalaväebrigaadi 61. tagalapataljonile ja 2. jalaväebrigaadi 23. jalaväepataljonile. Õppusele tuli kohale 1464 reservväelast. Teenistusse kutsutud kaks reservpataljoni harjutasid lisaks lahinguvalmiduse saavutamisele koostööd ka kõrgemate üksustega. Lisaks harjutati koostööd maakaitsestruktuuriga ja Kaitseliidu toetust üksuste formeerimisele ja lahkuformeerimisele. Mõlemad reservüksused mehitati reservväelastega ettenähtud määral ja lahinguvalmidus saavutati nõutud ajal.  

24. oktroobril arutas Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamisel Eesti ja Põhja-Balti regiooni koostöö edendamist. Eesti eesmärk on Põhja-Balti regiooni riikidega koostöös tagada majanduse jätkusuutlik areng ning geopoliitilise mõju säilitamine ja tugevdamine Läänemere piirkonnas, Euroopas ja üle ilma. Kavas on tõhustada välis- ja julgeolekupoliitika koordineerimist rahvusvahelistes ja regionaalsetes organisatsioonides, parandada piirkonna riikide kaitsevõimete ühilduvust, muuta paremaks transpordi-, energia- ja digialast ühilduvust, toetada Eesti ettevõtteid regioonis ja kaugematel välisturgudel, tõhustada keskkonnaalast infovahetust ja koostööd, kindlustada turvaline elukeskkond ja kriisivalmidus, tihendada kultuurivahetust ja laiendada Eesti kultuuri tutvustamist ning edendada koostööd hariduses ja kvalifikatsioonide tunnustamisel.

7. novembril otsustas Vabariigi Valitsus eraldada CO2 kvootidest vahendid Kirde-Eesti piirkonnas riigikaitseliste piirangutega alade kõrguspiirangute leevendamiseks ja riigi julgeoleku seisukohast olulise eelhoiatuse säilimise tarbeks. Otsusega eraldatakse Kaitseministeeriumile 37 mln eurot, et nelja aastaga rajada Ida-Virumaale täiendav õhuseireradari post ning täiendada ja kohandada Kaitseväe raadiosüsteeme. Tegevuse elluviimisse panustatakse täiendavalt ka kaitse-eelarvest. Pärast uute eelhoiatussensorite tööle hakkamist langevad rajatavatele tuuleparkidele ära riigikaitselised piirangud Kirde-Eestis kuni mõttelise Jõhvi-Iisaku jooneni, kokku umbes 3100 km2 suurusel alal.

Vabariigi Valitsus algatas 28. novembri istungil kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõu. Eelnõu eesmärk on kehtestada süüteomenetluslikud, halduskohtu- ja tsiviilkohtumenetluse erisused erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajaks, et tagada sel ajal menetluste kiire ja tõhus läbiviimine. Lisaks tagab eelnõu kohtute ressursi parema ja säästlikuma kasutamise.

Novembris kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020-2021“, mis sätestab valitsuse prioriteedid kodanike ning nende õiguste ja vabaduste kaitsmise, majandusliku baasi arendamise, Euroopa tulevikumudeli loomise, kliimaneutraalse, rohelise, õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamise ning Euroopa huvide ja väärtuste edendamise kohta maailmas. 

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister kutsus kokku kolm töörühma. E-valimiste töörühma eesmärk on hinnata elektroonilise valimissüsteemi ja elektroonilise hääletamise infosüsteemi protsesside ja turvameetmete vastavust kehtivale küberturbe regulatsioonile ja valimisseadustele ning vajaduse korral teha ettepanekuid selle parandamiseks. IKT-seadmete usaldamise poliitika töörühm keskendub esmajärjekorras 5G-sidevõrkude turvalisuse teemale ja küberturvalisuse strateegia töörühm juhib laiemalt Eesti küberturvalisuse strateegia elluviimist. 

Riigikaitseõiguse revisjoni tulemusena algatas     Vabariigi     Valitsus 21.     novembri     istungil karistusseadustiku muutmise seaduse (riigikaitsevastased süüteod) eelnõu. Muudatuste eesmärk on tagada, et kaitseväeteenistusalaste süütegude ning riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude eest ettenähtud karistused mõjuksid preventiivselt nii erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra kui ka loodava kaitseolukorra ajal ning mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal, samuti väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt toimepandavate kaitseväeteenistusalaste süütegude suhtes.  

Riigikaitseõiguse revisjoni tulemusena algatas Vabariigi Valitsus 21. novembril riigikaitseseaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on ajakohastada riigikaitset puudutavaid norme, et tagada valmisolek ning kiire ja paindlik reageerimine nüüdisaegsetele julgeolekuohtudele. Eelnõuga luuakse ühtne ja terviklik kriisiolukordadeks valmistumise ja nende lahendamise raamistik, mis toetab riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist. Võetakse kasutusele kaitseolukorra mõiste, mis hõlmab endas nii erakorralist kui ka sõjaseisukorda. Samuti täpsustatakse Vabariigi Valitsuse ja peaministri rolli kaitseolukorra lahendamisel ning suurendatakse kaitseolukorda lahendava asutuse volitusi. Eelnõuga lisatakse riigikaitse eesmärkide hulka elanikkonna turvalisus ning luuakse korrastatud võimalused varade ja maa-alade kasutuselevõtmise võimaldamiseks lisaõppekogunemistel ja Kaitseväe üksuste formeerimisel.