Tõhus valitsemine

3. novembril arutati valitsuskabineti nõupidamisel rahvastikuministri ettepanekut töötada välja perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt ei võeta järgneval kolmel aastal vanemahüvitise määramisel arvesse koroonakriisist tingitud töötuse perioodi. Tänu kavandatavale muudatusele ei vähenda koroonakriisist tingitud töötuks jäämine vanemahüvitise suurust. Kavandatavad muudatused on tähtajalised. Tavapärasest erinevad vanemahüvitise määramise tingimused rakenduvad lapsevanematele, kelle laps sünnib ajavahemikus 1. jaanuar 2021. a kuni 31. detsember 2023. a. Eelnõu teksti kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10. detsembril.

Vabariigi Valitsus kiitis 5. novembri istungil heaks „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepaneku. Arengukava koostamise eesmärk on leppida ministeeriumide ja valdkondade vahel kokku, kuidas ja milliste tegevustega toetada eesti rahva kestlikkust, ning saavutada ühiskonnas suurem sidusus ja ühtekuuluvustunne. Selleks määratakse kindlaks arengukava elluviimise perioodi rahvastiku, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning kohanemise ja lõimumise valdkonna poliitikainstrumendid. Kultuuriministeerium on alustanud ka järjekordse „Eesti integratsiooni monitooringu“ koostamist, mis valmib 2021. aasta märtsis ja annab muu hulgas teavet lõimumistegevuste edasiseks kavandamiseks.

Suvel töötas Sotsiaalministeerium välja uue ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille raames tõstetakse selgelt esile ohvri vajadused. Eelnõus on kavas sõnastada ohvrite õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted (nt ohvri ärakuulamise tagamine, teavitamine õigustest ja abivõimalustest, taasohvristamise vältimine, abivajaduse ja riskide hindamine, ohvri kaasamine otsustesse). Samuti seab uus seadus fookuse ohvrile abi tagamise teekonna parandamisele, kasutades muu hulgas nt automatiseeritud andmetöötlust.
Väljatöötamiskavatsuses on esile toodud ka võimalikud muudatused hüvitise taotlemise protsessi inimsõbralikumaks muutmiseks. Eelnõu valmimistähtaeg on planeeritud 2021. aasta märtsis. 

Vabariigi Valitsuse üks eesmärk oli 2020. aasta jooksul laiendada seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lapsi abistav lastemajateenus ka Ida-Eestisse. 17. augustil avati Jõhvis Sotsiaalkindlustusameti lastemaja, kus abistatakse seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lapsi. Laste heaolu nimel töötavad seal koos erinevad spetsialistid, nagu lastekaitsetöötaja, politseinik, arst, psühholoog. Ida-Eesti lastemaja on kolmas selline keskus Eestis, varem on samalaadsed keskused avatud Tallinnas (2017. aasta jaanuaris) ja Tartus (2018. aasta septembris). 

Sotsiaalministeerium koos Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga koostas analüüsi ja ettepanekud seksuaalse või füüsilise väärkohtlemise ohvriks langenud laste abistamise süsteemi arendamiseks. Analüüsi raames vaadeldi laste väärkohtlemise juhtumite menetlemise ja väärkoheldud laste abistamise praktikat nii lastekaitse- kui ka õiguskaitsesüsteemis. Tulemustest selgus, et väärkohtlemist kogenud lapsed ei saa alati sarnast käsitlust ja piisavat abi. Laste abistamise praktika ühtlustamiseks ning abivõimaluste parandamiseks tehakse ettepanekud rakendada lastemaja mudelit edaspidi ka muud liiki tõsise väärkohtlemise ohvrite abistamisel, tagades õiguskaitse- ja lastekaitsesüsteemide sidusama koostöö lapse väärkohtlemise juhtumites. 

18. juunil arutas valitsuskabinet, kuidas töölepingu seaduse muutmise kaudu soodustada kooliealistel noortel töökogemuse saamise võimalusi. Arutelu tulemusena valmistas Sotsiaalministeerium ette töölepingu seaduse muutmise eelnõu, millega on kavas tööinspektori nõusoleku kohustus alandada praegu nõutud 14-aastase vanusepiirilt 12 eluaastani. See tähendab, et 13−14-aastaste tööle võtmisel ei pea tööandjad ja õpilasmalevad enam läbima 10-tööpäevast ooteaega tööinspektori nõusoleku saamiseks. Samuti on eelnõuga kavas sätestada tööandjale kohustus pakkuda võimaluse korral väikelaste vanematele ja hoolduskoormusega inimestele paindlikku tööaega, et paremini panustada töö- ja pereelu ühitamisse. 

Sotsiaalminister allkirjastas 26. juunil käskkirja projektitaotluste avatud taotlusvooru „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja korra kinnitamiseks. Projektitaotlusi sai esitada kuni 30. septembrini ning projektitegevuste elluviimisega on kavas alustada 2021. a alguses. Tegemist on Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide 2014–2021 programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ rahastatava projektiga, mille eesmärk on vähendada perevägivalda ja soolist vägivalda Eesti ühiskonnas. 

Justiitsministeeriumis on valminud analüüs ja ettepanekud miinimumelatise metoodika uuendamiseks. Muudatuste ettevalmistamiseks valmis 2020. aasta algul lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuring. 9. novembril saatis Justiitsministeerium kooskõlastusringile elatise väljamõistmise süsteemi muutmise eelnõu, milles on arvestatud ka uuringu järeldusi.

3. detsembril kiitis valitsus heaks sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga tagatakse asendushooldusteenust osutavatele perevanematele paindlike ja töösuhte iseloomule vastavate lepingute sõlmimise võimalus ning töölepingulise suhte puhul paranevad perevanemate sotsiaalsed garantiid. Samuti laiendatakse järelhooldusteenust vajavate noorte toetamise tingimusi ning võimaldatakse erinevad toetusi lastele, kes jätkavad 16-aastaselt õpinguid Sotsiaalministeeriumi hallatavas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse väljatöötamiskavatsus oli eelnõude infosüsteemis avalikul kooskõlastusringil 29.06−18.09. Saadud tagasiside arutati läbi laiapõhjalises kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eksperdikomisjonis ning kahepoolsetel kohtumistel väljatöötamiskavatsuse kohta tagasisidet andnud eri ministeeriumide ametnikega ning on aluseks seaduse eelnõu koostamisele.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse väljatöötamiskavatsus oli eelnõude infosüsteemis avalikul kooskõlastusringil 29.06−18.09. Saadud tagasiside arutati läbi laiapõhjalises kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eksperdikomisjonis ning kahepoolsetel kohtumistel väljatöötamiskavatsuse kohta tagasisidet andnud eri ministeeriumide ametnikega ning on aluseks seaduse eelnõu koostamisele.
 

Rahandusministeerium lõi koostöös teiste ministeeriumide, omavalitsuste, teadlaste, huvirühmade ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga teenustasemete juhtimisinstrumendi platvormi, mis annab omavalitsuste teenuste korraldusest detailse ja põhjaliku ülevaate. Veebilehega minuomavalitsus.fin.ee soovitakse kaasa aidata kohalike teenuste arengule üle Eesti. Kogu Eesti andmete ühele lehele toomine aitab parandada ühiskondlikku teadlikkust kohalike teenuste korraldusest ning pakub võimalusi võrdluseks, heade tavade jagamiseks ja paremate teenuste kujundamiseks.

Valminud on analüüs ja ettepanekud tulumaksuseaduse muutmiseks, millega uuriti investeerimiskonto kasutamise laiendamise võimalusi.

Valminud on pankade avansilise tulumaksu väikepankade erandi loomise analüüs ja ettepanekud. Eelnõu väljatöötamist ei ole samas veel otsustatud. Otsus tehakse 2021. aasta I kvartalis.

Meede „Kahaneva rahvastikuga piirkondade korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine“ viidi ellu 2020. a lisaeelarve tegevuste raames korterelamute erakorralise rekonstrueerimistoetuse meetme osana. Sellega võimaldatakse väga madala kinnisvaraväärtusega piirkondades korterelamute osalist rekonstrueerimist eelkõige ohutuse suurendamise eesmärgil.

Valitsus algatas juunis riigi eriplaneeringu Suure väina püsiühenduse kavandamiseks. Selle käigus selgitatakse välja, millised mõjud kaasneksid püsiühendusega ning kas nendest tulenevalt oleks võimalik mandri ning Muhumaa vahele silda või tunnelit ehitada. Sealhulgas arvestatakse, kui kalliks see projekt võib mõjude leevendusmeetmete rakendamisel minna ning kas see on otstarbekas investeering.

Valitsus otsustas juulis jätta algatamata FinEstBayArea taotluse alusel riigi eriplaneeringu Tallinna–Helsingi tunneli ja tehissaare ehitamiseks, sest praegu teadaoleva info põhjal on põhjust kahelda selle projekti elluviidavuses nii keskkondlikel, majanduslikel kui ka julgeoleku kaalutlustel. Esimene samm Tallinna–Helsingi tunneli rajamisel on sõlmida Soome Vabariigiga ühiste kavatsuste kokkulepe.

Justiitsministeeriumis valmis 2020. aasta oktoobris põhjalik analüüs ja ettepanekud karistusregistri arendamiseks seoses seksuaalkurjategijatega. Analüüsis esitati koondnimekiri vajalikest seadusemuudatustest, IT-arendustest, retsidiivsust vähendavatest meetmetest ning teistest sammudest, mis aitavad parandada laste vastu suunatud seksuaalkuritegude ennetamist.

Juunis valmis Justiitsministeeriumis analüüs ja ettepanekud konfiskeeritud vara ja asitõendite haldamise ja müügi tõhustamiseks, mille peamiseks ettepanekuks oli anda uurimisasutuste, prokuratuuri ja kohtute kasutusse ühtne infotehnoloogiline lahendus, mille abil tõhusamalt jälgida varade liikumist äravõtmisest realiseerimiseni.

Valitsuskabinet arutas 11. juunil analüüsi ja ettepanekuid kohtupsühhiaatria valdkonna korrastamiseks ja ajakohastamiseks, et pakkuda kvaliteetsemaid teenuseid psühhiaatrilist sundravi vajavatele inimestele.

Vabariigi Valitsus algatas 3. septembri istungil autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga uuendatakse nn tühja kasseti tasu kogumise süsteemi ning laiendatakse isikute ringi, kelle vahel tühja kasseti tasu jagatakse, ka filmi esmasalvestuse tootjatele. Lisaks annab Justiitsministeerium eelnõuga osa autoriõigusega seotud ülesandeid üle Patendiametile.

23. novembril algatas Vabariigi Valitsus täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua eeldused kohtutäiturite süsteemi efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks.

Vabariigi Valitsus kiitis 17. detsembril heaks riigivara seaduse muutmise seaduse eelnõu tarkvara tasuta kasutamiseks andmiseks.

Valitsus otsustas toetada paindlikku regioonidesse värbamist, mis panustab regionaalpoliitika eesmärkidesse ja toetab riigi personalipoliitika nüüdisajastamist. Nii nagu väljaviimisel, on poliitikal samad eesmärgid: luua regioonidesse töökohti ning rakendada spetsialiste ja kvalifitseeritud tööjõudu väljaspool Tallinna.

Juulis kiideti heaks laiapõhjaline riigieelarve revisjon, mille käigus vaadatakse üle kõik riigi tulu- ja kuluallikad ning hinnatakse nende eesmärgipärasust. Revisjoni eesmärk on lahendada kaks probleemi: 

1. valitsussektor on kasvanud suureks ja see on kaasa toonud olukorra, kus maksumaksja raha kulutamise otstarbekus ei ole alati selge. Revisjoni üks eesmärk on muuta riigivalitsemine tõhusaks;
2. riigieelarves on liialt palju kulutusi fikseeritud jäigalt ning see piirab valitsuse võimalusi teha riigi jaoks strateegiliselt olulisi otsuseid ja valikuid. Sellised kulutused tuleb üle vaadata ja hinnata nende otstarbekust. 

Juulis valitsuskabinetis kinnitatud  Eesti riikliku tehisintellekti alase tegevuskava 2019–2021 järgi edendatakse tehisintellekti ehk krattide rakendamist avalikus sektoris ja avalike teenuste pakkumisel. 

Justiitsminister tutvustas augusti alguses valitsusele Vabariigi Valitsuse seaduse kontseptsiooni, millega soovitakse ühtlustada valitsemispõhimõtteid, parandada ministeeriumide koostööd ning muuta valitsemiskorraldus paindlikumaks. Ühtlasi teeb ministeerium ettepaneku reguleerida Vabariigi Valitsuse seadusega üldisemalt valitsuse moodustamist, koosseisu, tagasiastumist ning valitsuse, peaministri ja ministri õigusi ja kohustusi. Ministeeriumide juhtimisel on antud ministritele selgem valdkonnapoliitiline ja kantsleritele administratiivne vastutus, sh valitsemisala eest. 

1. augustil kinnitati valitsuse istungil Rahandusministeeriumi koostatud „Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne 2015–2018“, mis annab ülevaate riigile kuuluvast hoonestatud ja hoonestamata kinnisvarast ning sisaldab ettepanekuid haldamise ja arendamise kohta. 

24. mai istungil andis Vabariigi Valitsus korralduse anda majandus- ja taristuministrile nõusolek võõrandada avalikul enampakkumisel 100 000 riigile kuuluvat AS-i Eesti Teed 100-eurose nimiväärtusega aktsiat. Riik alustas teede hooldeturu erastamisega 1998. aastal, andes kümnes maakonnas riigimaanteedel hooldetööde tegemise üle eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Ülejäänud viies maakonnas jäid riigimaanteede hooldetöid tegema regionaalsed teedevalitsused, mille põhjal moodustati 2007. aastal viis riigile kuuluvat äriühingut. 2012. aastal liideti need viis üheks äriühinguks AS Eesti Teed. Alates 2017. aasta sügisest hooldab AS Eesti Teed teid vabal turul sõlmitud lepingute alusel. Kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on konkurentsiolukord hooldeteenuste turul paranenud, ei ole riigi osaluse säilitamine äriühingus enam põhjendatud. 

2019. aasta detsembris tutvustati valitsusele Enefit Greeni aktsiate avaliku pakkumise ja noteerimise plaani (IPO). Rahandusminister sai volitused IPO tegevustega pakutud kujul edasi minna. 

Vabariigi Valitsus arutas 15. augusti kabinetinõudpidamisel kavandatavaid samme seoses nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmisega ning otsustas võtta tühja kasseti tasu regulatsiooni muutmisel aluseks kehtivast õigusest tuleneva lõivupõhise (või kombineeritud) süsteemi, täiendades muu hulgas salvestusseadmete ja -vahendite kataloogi, ning minna muudetud süsteemile üle alates 2021. aastast.

Valitsus esitas 18. juulil Riigikogule eelnõu, millega tunnistatakse valimisseaduses kehtetuks üldine poliitilise välireklaami keeld. Samuti kaotatakse valimisagitatsiooni keeld valimis- ja rahvahääletuse päeval ning ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi. Kehtima jääb agitatsiooni piirang hääletusruumides. Eesmärk on, et inimestel oleks hääletamisperioodil võimalikult võrdsed tingimused, mistõttu peaksid ka valimiskampaania reeglid olema hääletamisperioodil ühesugused nii eelhääletuse ajal kui ka valimispäeval.

Augusti alguses arutas valitsus välisriikides pakutavate avalike teenuste korraldust eestlaskonnale ja e-residendi digitaalse isikutunnistuse menetlust, sealhulgas kiitis valitsus heaks ülemineku elektroonilisele Eesti passide taotlemisele üle maailma. 

Vabariigi Valitsus otsustas 24. septembril algatada riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärgiks on tõsta isikut tõendavate dokumentide menetlemise ja väljastamisega seotud riigilõive, mida tasutakse välisesindustes. Muudatusega soovitakse viia tegelikud kulutused välisesinduses tehtavate toimingute eest vastavusse kehtestatud riigilõivudega. Eelnõu on välja töötatud eelkõige katmaks kulusid, mis on seotud taotluste vastuvõtmise, väljastamise ja postiteenuste kasutamisega. 

Valitsuse 8. augusti istungil heaks kiidetud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga luuakse alus anda ühtne keskkonnaluba. Seaduse ühtlustamise käigus vähendatakse loa menetlusnõuete ja paralleelsete menetluste liitmise kaudu halduskoormust. Muudatuse mõju riigiasutuste töökoormusele ja töö iseloomule on hea, sest väheneb Keskkonnaministeeriumi valitsemisala töö- ja ressursikulu. Eelnõu toetab nullbürokraatia eesmärke ning aitab muuta kliendi teenused projekti KOTKAS keskkonnalubade infosüsteemis lihtsamaks ja kiiremaks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsis maavarade geoloogilise uuringu ja kaevandamislubade väljastamise hetkeolukorda ning tegi ettepanekud maavarade kontsessiooni rakendamiseks. Maavarade kontsessioon tähendab uurimis- või kaevandamisloa võõrandamist mitmest kriteeriumist lähtuval konkursil konkreetsele mäeeraldisele riigi määratud tingimustel. Pakutav skeem võimaldab riigil valida partneriks arendaja, kelle esitatud pakkumises on arvestatud ka pikaajaliste sotsiaal-majanduslike, keskkonnakaitse ja julgeolekualaste aspektidega. 

Oktoobris valmis Rahandusministeeriumil regionaalpoliitika programm, mille raames rakendatakse mitmeid toetusmeetmeid piirkondades ettevõtluseks vajaliku taristu, säästva liikuvuse, avaliku linnaruumi ja teenuste arendamiseks ning ettevõtlikkuse, kogukondade aktiivsuse ja piiriülese koostöö edendamiseks. Teiste piirkondade kõrval on fookuses alates 2019. aastast Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti ettevõtluse arengu kiirendamine ning sarnaselt varasemate aastatega ka väikesaartel avalike teenuste kättesaadavuse ja hajaasustuses elavate leibkondade elutingimuste parandamine koostöös kohalike omavalitsustega.

7. mail kinnitas riigihalduse minister regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks toetuse andmise tingimuste muudatused. Muudatusega lühendati projektide menetlemise aegasid ja vähendati 2020. aastal kehtima hakkama pidanud minimaalset omafinantseerimise määra 30 protsendilt 15 protsendile.

Haldusreformiga anti omavalitsustele ülesandeks kavandada ja suunata ühiselt maakonna arengut. 7. mail kinnitas riigihalduse minister selleks koostatud maakonna arengustrateegia tegevuskava elluviimise toetusmeetme tingimused. Meedet rakendatakse kõigis Eesti maakondades. 

Vabariigi Valitsus otsustas 25. juuli istungil esitada Riigikogule otsuse „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ eelnõu. Õigusloomepoliitika põhialustega lepitakse kokku Eesti õigusloomepoliitika pikaajalises visioonis ja hea õigusloome põhimõtetes, mis on alus seaduseelnõude menetlemisel, õiguskeele arendamisel ning koostöö ja arendustegevuse korraldamisel järgmise kümmekonna aasta jooksul. Poliitikasuundade selge sõnastamine ja jõustamine on oluline ka huvirühmadele ning ühiskonnale laiemalt, et tagada õiguspoliitika ettenähtavus ja avatus. 

Juulis valmis uuenenud Riigi Teataja prototüüp. Kõigile kasutajatele tehti Riigi Teataja võrguväljaande esilehel kättesaadavaks kasutajasõbralikuma Riigi Teataja tutvustus, prototüüp ja tagasiside küsitlus. Prototüüpi on tutvustatud eri kasutajarühmadele ja avalikkusele. Arvamust avaldanud kasutajatest ligikaudu 80% on prototüübis pakutud lahendustega rahul. Prototüübi ja kasutajate ettepanekute põhjal koostatud lähteülesande alusel hakatakse arendama uue põlvkonna kasutajasõbralikku Riigi Teatajat. 

Mai alguses kiitis valitsus heaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse virtuaalvääringu teenusepakkuja ja rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada nende teenustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske. Virtuaalvääring on digitaalsel kujul väärtus (nt bitcoin), mida saab digitaalselt üle kanda, säilitada või millega kaubelda ja mida isikud aktsepteerivad omavahel maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend. Detsembris kiitis valitsus heaks Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on tõhustada tegelike kasusaajate tuvastamist. 

Vabariigi Valitsus kiitis oma 28. novembri istungil heaks audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu, mis kehtestab finantssektoris senisest tunduvalt kõrgemad trahvimäärad. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle finantssektorit puudutavad EL-i õigusest tulenevad karistused, millega nähakse ette võimalus määrata senisest tunduvalt suuremaid rahatrahve väärteomenetluses ning pikendatakse väärtegude aegumistähtaega kolmele aastale. Muudatuse kohaselt võib näiteks juhul, kui pank jätab Finantsinspektsioonile teabe esitamata või esitab vale või puudliku info, pangale määrata karistuseks rahatrahvi summas kuni 5 miljonit eurot. Alternatiivselt on võimalik rahatrahvi määramise aluseks võtta ka panga käive või rikkumise tulemusel teenitud kasu või tekitatud kahju. Kehtiva seaduse alusel oleks rahatrahviks kuni 32 000 eurot. . 

Valitsuse 30. mai otsusega langetati alkoholi aktsiisimäärasid. Aktsiisimaksud on tõhus meetod, piiramaks kahjulike kõrvalmõjudega kaupade tarbimist, kuid kehtivad 2016. aasta lõpus vastuvõetud aktsiisimäärad ja 2018. aastal veidi muudetud määrad on andnud tugeva tõuke piirikaubanduse kasvuks. Heaks kiidetud eelnõu eesmärk on vähendada kõrgete aktsiisimäärade tõttu suureks paisunud piirikaubandust.