Teadmistepõhine majandus

Valitsus saatis 29. oktoobril Riigikokku arutamiseks valminud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“. Uues arengukavas seatakse sihiks teadus- ja arendustegevuse ühiskondliku ja majandusliku mõju suurendamine, sealhulgas teadmusmahukusele tuginev tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv ning teadmussiirde võimekuse kasvatamine. Arengukava keskmes on teadmussiirde soodustamine, sealhulgas koostöö ettevõtete ja teadusasutuste vahel, aga ka erinevate poliitikavaldkondade ja asutuste vahel. Esimest korda koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium selles valdkonnas ühise arengukava. Koostöö tagab senisest sidusama ja terviklikuma lähenemise.

Valitsus otsustas jõuliselt suurendada teadus- ja arendustegevuse rahastamist ning teadus- ja arendustegevuse kulud küündivad 2021. a prognoosi kohaselt 1%ni SKPst. 2021. aasta riigieelarves suureneb teadus- ja arendustegevuse rahastus 56 miljoni euro võrra. Teadus- ja arendustegevusse panustamine on oluline eeltingimus Eesti kestmiseks ja arenguks – teadus aitab lahendada Eesti ühiskonna arenguvajadusi ja on majanduskasvu aluseks. See on nii kriisidega toime tulemise, tootlikkuse ja elatustaseme kasvu kui hea hariduse ja elujõulise kultuuri tagamise alus. 

Valitsuse majandusarengu komisjon arutas 9. juunil ettepanekuid ettevõtlusdoktorantuuri laiendamiseks ja tõhusamaks korraldamiseks ning ettevõtetega koostöö soodustamist akadeemilise suunitlusega doktoriõppe puhul. Need tegevused on olulised ettevõtete teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks ja selleks vajalike oskustega teadlaste ja inseneride tagamiseks. Meetme täpsemad tingimused töötatakse välja 2021. a alguses. 

Valitsuse majandusarengu komisjon toetas 9. juunil väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ettepanekuid ettevõtete rakendusuuringute toetamise korraldamiseks. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse luuakse rakendusuuringute programm, mille raames pakutakse ettevõtjatele infot ja koolitusi, aidatakse leida rakendusuuringute tegija ning toetatakse rahaliselt rakendusuuringute projekte.

Peaminister allkirjastas juunis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN assotsieerunud liikmeks saamise lepingu. Lepingu ratifitseeris Riigikogu 25. novembril. Eesti teadlased on CERNiga koostööd teinud pikki aastaid, kuid uus leping loob uued koostöövõimalused just ettevõtjatele.

Valitsus otsustas 16. juulil algatada kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega ajakohastatakse, korrastatakse ja lihtsustatakse kaubanduse valdkonna õiguslikku regulatsiooni, et vähendada ülereguleerimist ja dubleerimist ning vähendada õigusliku regulatsiooni mahtu ja halduskoormust. 

Valitsus otsustas 9. juulil algatada turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu ja esitas selle Riigikogule. Vähendatakse nõudeid, mis ei ole otseselt vajalikud või kus toimib hästi iseregulatsioon, nt kvaliteedinõuded. Uuenevad majutusteenuse mõiste ja majutusettevõtete liikide kirjeldus. Jagamismajandusele ei kehtestata erireegleid, vaid lähtutakse põhimõttest, et nõuded kehtivad ühtviisi kõigi ettevõtjate kohta. Oluline muudatus on see, et majutusettevõtete tärnidega seonduv jääb edaspidi sektori enda kujundada. 

Valitsus otsustas 14. mail algatada pankrotiseaduse eelnõu eesmärgiga muuta pankrotimenetlus kiiremaks, kulutõhusamaks ja läbipaistvamaks, mis omakorda tagab võlausaldajatele suuremad väljamaksed, parandab Eesti ettevõtluskliimat ja rahvusvahelist mainet. 

Ühinguõiguse revisjoni tulemusena on valminud kaks eelnõu, milles ette nähtud muudatused on jõustunud. Valitsus algatas 5. detsembril 2019. a äriseadustiku muutmise seaduse, et võimaldada osaühingu osanikel loobuda osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu notariaalse tõestamise vorminõudest. Valitsus algatas 16. aprillil tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega laiendati elektroonilisi võimalusi koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel. Muude revisjoni teemadega töö jätkub.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis 29. mail kooskõlastusele välisinvesteeringute sõelumise mehhanismide väljatöötamiskavatsuse, millega algatati seaduseelnõu koostamine, et riigil oleks võimalik hinnata julgeoleku või avaliku korra riske, mis tulenevad muutustest välismaise investori omandistruktuuris või olulistes tunnustes.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viis koostöös Riigi Infosüsteemi Ameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga ellu bürokrati katseprojekti. Valminud on ja viiakse ellu edasine tegevuskava.

Valitsus kiitis detsembris heaks sündmusteenuste arendamise teekaardi koos sündmusteenuste arendus- ja haldusmudeliga. Käivitunud on vastavasisulised teenuste arendustööd.

Valitsuse majandusarengu komisjon tutvus oktoobris maksusüsteemi konkurentsivõimelisuse analüüsi tulemustega. Mõjuanalüüsis hinnatakse Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimet nii üldiselt kui ka kitsamalt Eesti tööstussektori vaates, ja seda võrreldes referentsriikidega (Läti, Leedu, Poola, Soome, Rootsi, Saksamaa). Analüüsis leitakse, et kuigi Eesti maksusüsteemi konkurentsivõime on maailmas parimate seas, moodustab Eesti tööstusettevõtetele rakendatav taastuvenergiatasu elektrihinnast silmatorkavalt suure osakaalu. Samuti rakenduvad referentsriikidega võrreldes kõrgemad maavara kaevandamisõiguse tasu määrad ja vee erikasutusõiguse tasu määrad.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium käivitas 2020. aasta lisaeelarve vahenditest viimase miili toetusmeetmed. Meetmete tingimused on kehtestatud ministri 27. augusti 2020. a määrustega nr 52 „Kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ ja nr 53 „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord“. Kokku suunati erakorralisena kiire interneti kättesaadavuste parandamisse 15 mln eurot.

Valitsuse majandusarengu komisjoni 13. oktoobri istungil arutati välisministri esitatud analüüsi ja ettepanekuid majandusalaste rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks ja ülevaadet topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimisest. Viimase kahe aasta jooksul on nelja riigiga (Pakistan, Mauritius, Katar ja Omaan) saavutatud kokkulepe maksulepingu sõlmimiseks ning ettepanekud läbirääkimiste alustamiseks on tehtud viiele riigile (Saudi Araabiale, Indoneesiale, Malaisiale, Keeniale ja Liibanonile).

Valitsus otsustas aprillis, et Rahandusministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga algatab Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu, mille alusel määratakse perspektiivsete karjääride (ehitusmaavarad ja turvas) paiknemine lähtuvalt riigi huvist.

Sotsiaalministeerium on ette valmistanud kollektiivlepingu seaduse muutmise eelnõu, mis on kavas valitsusele esitada detsembris 2020. Kehtiva regulatsiooni peamiseks probleemiks on kollektiivlepingute laiendamise eeltingimuste ja kohaldamiskriteeriumide puudumine, millest tulenevalt on võimalik väikesel grupil kokku leppida kohustuste laiendamises kogu sektorile. Sellega kaasneb ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalne piirang. Eelnõu eesmärk on viia kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsioon vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samal ajal ka sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekuse.

Valitsus võttis jaanuaris vastu „Riigiteede teehoiukava 2020–2030“. Järgmise kümne aasta jooksul planeeritakse ehitada täies mahus neljarealiseks nii Tallinna–Tartu kui ka Tallinna–Pärnu maanteed. Teede ettevalmistuseks on uues teehoiukavas kavandatud 4 miljonit eurot. Tallinna–Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat. Lisaks soovitakse 2030. aastaks muuta kõik arvestatava kasutatavusega kruusateed, mida on Eestis ca 2000 km, tolmuvabaks.

Valitsus kiitis 10. detsembril heaks „Riigiteede teehoiukava 2021–2030“ muutmise korralduse eelnõu. Võrreldes „Riigiteede teehoiukava 2020-2030“ raames ettenähtud rahastamise mahuga suureneb 2021. aastal riigiteede teehoiuks eraldatud maht 47,9 ja 2022. aastal 20,8 miljoni euro võrra, sellest välisvahendid moodustavad 2021. aastal 17,9 ja 2022. aastal 11,3 miljonit eurot.

Valitsus arutas juunis majandus- ja taristuministri esitatud analüüsi ja ettepanekuid riigitee tunnustele mittevastavate riigiteede seisukorra väljaselgitamiseks ja remondivajaku hindamiseks ning riigiteede tunnustele mittevastavate riigiteede üleandmiseks ning otsustas jätkata teede üleandmisel juhtumipõhise menetlusega. Kohalikele omavalitsustele tuleb teede üleandmisel tagada täiendavad teehoiuvahendid, mis põhinevad kilomeetripõhisel kalkulatsioonil.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viis edukalt läbi AS Eesti Teed avaliku enampakkumise. Riigiettevõtte enampakkumisel näitasid teehooldusfirma ostuks huvi üles mitmed Eesti ning välismaa ettevõtted, kellest viis esitas ka pakkumise. Parima pakkumise tegi Verston Holding OÜ 19 710 137 euroga.

Valitsus otsustas 18. juuni  kabinetinõupidamisel liita Lennuamet, Veeteede Amet ja Maanteeamet ühendametiks, millele Riigikogu andis lõpliku kinnituse 25. novembril. Alates 1. jaanuarist 2021. a alustab tööd kõiki kolme tarnspordiliiki haldav Transpordiamet. Samm on oluline muutus transpordiliikide ülese taristu ja liikuvuse planeerimise poole ning oluline tõhusamaks riigivalitsemise korraldamiseks.

Jätkutegevusena otsustas valitsus teha „Raudteetaristu halduse ja raudteetranspordi korralduse teiste transpordiliikidega ühendamise võimaluste, otstarbekuse ja võimalike lahenduste“ analüüsi, mille tulemused ja ettepanekud edasisteks tegevusteks selguvad 2021. aasta kolmandas kvartalis.

Ühistranspordi kliendikesksemaks ja tõhusamaks arendamiseks ja korraldamiseks käivitati koostöös Tallinna linna, Põhja-Raplamaa ja Harjumaa omavalitsustega „Tallinna regiooni liikuvuse ühendatud planeerimis-, juhtimis- ja finantseerimisanalüüs“, mille tulemused ja ettepanekud edasisteks tegevusteks selguvad 2021. aasta teises kvartalis.

Valitsus otsustas juunis viia läbi Tallinna−Pärnu−Ikla maantee Libatse−Nurme teelõigu neljarealiseks ehitamiseks „projekteeri-ehita-rahasta-hoolda“ tüüpi PPP-katseprojekti hange. Lisaks otsustati näha avaliku ja erasektori koostöö kompetentsikeskusele riigimaanteede koondprojekti vahenditest ette 1 miljon eurot PPP hangete ettevalmistamiseks.

Riigihalduse minister andis juunis valitsuse kliima- ja energiakomisjonile ülevaate taastuvenergeetika arendamiseks sobilike alade tuvastamisest ning üldplaneeringus kehtestamisest kohaliku omavalitsuse tasandil. Tuuleenergial on taastuvatest energiaallikatest Eestis praegu kõige laialdasem arengupotentsiaal. Valitsus on juba teinud otsuseid, mis kaotavad osal tuuleparkidest kõrguspiirangud maismaal, luues seeläbi arendajatele uusi võimalusi. Maismaatuuleparkide korral on oluline, et planeeritavad tuulepargid oleksid hõlmatud kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes või eriplaneeringutes, mis tuleb kehtestada hiljemalt 2022. aastal. Merealadele tuuleparkide rajamisega edasi liikumiseks tuleb jätkata tegevusi Läänemere mereenergiavõrgu edendamiseks.

Valitsus otsustas juulis sõlmida Läti Vabariigiga ühiste kavatsuste memorandumi ühise avameretuulepargi eelarendamiseks. Septembris mõlema riigi esindajate allkirjastatud memorandum sätestab kavandatava meretuulepargi suuruseks kuni 1000 megavatti, mis on kuni 20 protsenti mõlema riigi elektritarbimisest. Kui riigid on merealal teinud vajalikud uuringud, korraldatakse hoonestusloale enampakkumine, mis tagab ühiskonnale suurima kasu. Enampakkumiselt hoonestusloa ostja saab õiguse rajada uuele alale meretuulepark. Eesti ja Läti jagavad projekti kulud ja tulud võrdselt. Uus riikide ühiselt arendatav ala ei ole plaanitud konkureerima olemasolevate projektidega, vaid loob lisavõimalusi ka teiste parkide arendajatele.

Valitsuse majandusarengu komisjon arutas rahandusministri ning väliskaubandus- ja infotehnoloogia ministri esitatud analüüsi ja ettepanekuid elektri- ja gaasiaktsiisi soodusmäärade tarbijate ringi laiendamiseks. Leiti, et arvestades kiirelt muutunud majandusolukorda ning elektri ja gaasi hindade vähenemist, aga ka muutunud olukorra erinevat mõju ettevõtlussektorite ja ettevõtjate kaupa, on otstarbekas hinnata olukorda uuesti 2021. aastal.

Valitsuse 9. juuli ja 11. novembri otsustega hoiti ära taastuvenergia tasu tõus 2020. ja 2021. aastal. Valitsus eraldas kokku 12 miljonit eurot, et katta puudujääki taastuvenergia tasus, mis on tekkinud COVID-19 levikust ja piirangutest tulenenud elektritarbimise langusest. Selle abil hoiti ära taastuvenergia tasu erakorraline tõus 2020. aastal ning kompenseeriti taastuvenergia tasu tõus 2021. aastal. Taastuvenergia tasu kasvutrend on ajutine ja pöördub järgnevatel aastatel langusele.

Et kasutada majanduse elavdamiseks paremini ära taastuvenergia tasu langustrendi,  otsustati valitsuse majandusarengu komisjonis taotleda riigiabi luba taastuvenergia tasu suurtarbijatele diferentseerimiseks. Taastuvenergia tasu diferentseerimisega viidaks suurtarbijate jaoks tasu lubatud miinimumini (15% tavamäärast) ning seeläbi suureneb meie konkurentsivõime suurinvesteeringute Eestisse toomisel. Suuremahuliste elektritarbijate tulek Eestisse vähendab elektri võrgutasusid ja taastuvenergia tasu kõigile tarbijtele. Taastuvenergiatasude diferentseerimise eelnõu on kavas valitsusele esitada järgmise aasta jaanuarikuus. Pärast riigiabi loa saamist ja Riigikogus menetlemist rakendub muudatus tõenäoliselt 2023. aasta algusest. Nii tagatakse, et ükski tarbija sellest muudatusest tulenevalt rohkem taastuvenergia tasu maksma ei hakka. 

2020. aastal viis majandus- ja taristuminister läbi Eesti kaks esimest taastuvelektri vähempakkumist. Nende tulemusena tuleb turule üle 10 gigavatt-tunni ulatuses senisest kordades väiksema toetusvajadusega roheelektrit. Vähempakkumise eesmärk on suurendada Eestis taastuvelektri osakaalu ning ühtlasi tagada avatud konkursiga võimalikult madal taastuvenergia tasu inimeste ja ettevõtete elektriarvetel. Järgmine väiksem, kuni viie gigavatt-tunni suurune vähempakkumine kuulutatakse välja eelduslikult selle aasta lõpus. Edasi järgneb 450 gigavatt-tunni mahus hange tuleval aastal ning 650 gigavatt-tunni mahus 2023. aastal. Eestis toodeti 2020. aasta esimese üheksa kuuga ligikaudu 1574 gigavatt-tundi roheelektrit, mis on ligikaudu veerand riigi tarbimisest.

2020. aastal sõlmis majandus- ja taristuminister lepingud kogu Eesti taastuvenergia statistika müügiks. Leping Maltaga sõlmiti jaanuaris ja Iirimaaga novembris. Eesti taastuvenergia osakaal (30+%) ületab meie Euroopa Liidu ees võetud sihttaset (25%), mistõttu saame aidata teisi EL liikmesriike nende taastuvenergia eesmärkide saavutamisel. Iirimaaga sõlmitud lepinguga tõusis Eesti statistikakaubanduse tehingutelt Euroopa Liidus esikohale. Kokku on Eesti sõlminud taastuvenergia statistika müügiks lepingud kolme riigiga ning teeninud kokku enam kui 50 miljonit eurot. Varem (2017. aastal) on Eesti sõlminud sarnase lepingu Luksemburgi Suurhertsogiriigiga.

Valitsus kiitis mais heaks jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise nn jäätmepaketi direktiivide ülevõtmiseks. Muudatused puudutavad ennekõike jäätmetekke vältimist, jäätmete liigiti kogumist, laiendatud tootjavastutust, jäätmete ringlussevõttu, jäätmekavu, aga ka jäätmevaldkonna rikkumiste vastutussätteid ja karistusmäärasid. Paljud kohustused kehtisid juba varem, kuid nii direktiivid kui ka eelnõu täiendavad neid, seades uued ja pikemaajalised eesmärgid.

Suvel töötas Keskkonnaministeerium välja kalapüügiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse. Seaduse muudatusega soovitakse muuta regulatsiooni, mis puudutab kalapüügiga seotud rikkumisi ja järelevalvega seotud küsimusi.

Novembris kehtestas Vabariigi Valitsus määrusega 2021. aastaks kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad.

Valitsus arutas novembris ettepanekuid GMO kultuuride kasvatamise keelustamise võimaluste kohta ning andis Keskkonnaministeeriumile ülesandeks töötada välja vajalikud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muudatuste ettepanekud ja esitada need valitsusele hiljemalt 2021. aasta juulis.

Keskkonnaministeerium analüüsis ja töötas välja ettepanekud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse koostöö tõhustamiseks, et planeerida edasisi tegevusi. 

Keskkonnaminister sõlmis oktoobris Eestimaa Looduse Fondiga koostöökokkuleppe vabatahtlike kaasamiseks ja nende tegevuse toetamiseks merereostuse likvideerimisel ning naftase eluslooduse päästeks rannikul.

Keskkonnaministeerium töötas aprillis välja alla 2000 inimekvivalendiga reostuskoormusega reoveekogumisaladel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise toetamise meetme, laiendades kvaliteedinõuetele vastava joogivee kättesaadavust ning reovee nõuetekohast kokku kogumist ja puhastamist tagavaid programme ka väiksema reostuskoormusega aladele.

Valitsus arutas 26. novembril maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise eelnõu, mis käsitleb väärtuslikku põllumaad ja meetmeid selle kaitsmiseks. Väärtusliku põllumajandusmaa kaitsmine tagab pikemas perspektiivis kogu riigi territooriumil ühtlaselt põllumajandusliku maakasutuse ja maaelu jätkusuutlikkuse ning selle kaudu toidu varustuskindluse.

Vabariigi Valitsus kiitis detsembris heaks ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekitatud kahju eest kantava vastutuse ja kahju hüvitamise 1996. a rahvusvahelise konventsiooni 2010. a protokolli ratifitseerimise eelnõu. Konventsiooni ja protokolliga luuakse ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekkinud merereostuskahjude hüvitamiseks rahvusvaheline süsteem.

Keskkonnaministeerium töötas välja ühekordsete plasttoodete direktiivi ülevõtmiseks väljatöötamiskavatsuse.

12. septembril kiitis valitsus heaks „Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ koostamise ettepaneku. Teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ja ettevõtlust käsitletakse esimest korda ühises strateegilises kavas, et luua nende valdkondade vahel rohkem sünergiat ja sidusust. Koostatavas arengukavas on kolm peamist sihti: a) Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine, b) Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele nind c) Eesti ettevõtluskeskkond soodustab teadmusmahuka ettevõtluse kasvu, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ning investeeringuid igas Eesti piirkonnas. 

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga loodi septembris ettevõtluse haruliitude arendusnõunike toetusmeede, millega toetatakse liitude tegevust valdkonna teadus- ja arendustegevuse hoogustamisel. Meetme toel palgatud arendusnõunikud aitavad suurendada valdkonna ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustegevuse võimalustest ja määrata selgemalt ettevõtete ühishuvid ning teadus- ja arendustegevuse vajadused. 

1. augustil arutas valitsuskabinet analüüsi loomemajanduse toetuste tulemuste kohta ja ettepanekuid loomemajanduse toetamiseks. Kultuuriministeeriumile anti volitus korraldada koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega kultuuri- ja loomevaldkondade ettevõtlus- ja juhtimissuutlikkuse suurendamise, rahvusvahelistumise ja ekspordi edendamise ning teiste sektorite ja eluvaldkondadega seostamise meetme väljatöötamist. 

25. juulil arutas Vabariigi Valitsus Tallinna Linnahalli rekonstrueerimise hetkeseisu. Valitsuse jaoks on oluline, et Eesti saaks avaliku ja erasektori koostöös nüüdisaegse rahvusvahelise konverentsiturismi keskuse. Täiendavalt analüüsitakse ka linnahalli kontserdi- ja ooperisaali rajamise võimalusi. 

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister muutis suurinvestori toetuse andmise tingimusi, et anda enamatele investoritele võimalus saada toetust. Selleks vähendati eeldatavat konsolideeritud käibe nõuet kontsernide puhul 100 miljonist eurost 50 miljoni euroni. Välisinvestorite investeeringute tulemusena eeldatakse, et kasvab eksport ja suureneb keskmisest paremini tasustatud töökohtade arv. 

Riigihalduse minister kinnitas toetuse andmise tingimused piirkondlike algatuste kohta tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks. Toetusmeetmega soodustatakse ettevõtete arengut ja kasvu, ettevõtlusaktviisuse ja tööhõive kasvu ning aidatakse kaasa noorte ettevõtlikkusteadlikkusele, täiendades vastavaid üleriigilisi toetusmeetmeid ja arvestades maakonna eripära ning huvirühmade vajadusi. 

Valitsus arutas augustis Rahandusministeeriumi analüüsi ja ettepanekuid välistippspetsialistide tööjõumaksude ajutiseks vähendamiseks, et toetada seeläbi suuremat lisandväärtust loova ettevõtluse kasvu Eestis. Rahandusministeerium jätkab võimalike ettepanekute ja nende majandusliku mõju analüüsi.

25. juulil arutas valitsuskabinet Eesti riiklikku tehisintellekti alast tegevuskava 2019–2021, mis põhineb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei juhtimisel töötanud eksperdirühma järeldustel ja soovitustel. Nn kratikava tegevusi planeeritakse, et edendada tehisintellekti ehk krattide rakendamist nii Eesti avalikus kui ka erasektoris, kasvatada kratihariduse ning teadus- ja arendustegevuse baasi ning arendada krattide kasutamist võimaldavat õigusruumi. Kratikava aastaiks 2019–2021 on ühtlasi Eesti riiklik tehisintellekti strateegia Euroopa Liidu kooskõlastatud tehisintellekti tegevuskava mõistes. 

Augusti alguses tutvustas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister valitsuskabinetis eresidentsuse 2.0 tegevuskava. See kujutab endast kvaliteedipõhist, turvalist, läbipaistvat ja usaldusväärset rahvusvaheliste ettevõtjate hõlmamise platvormi, mis toob Eesti riigile kaasa suurema majandus- ja mainekasu ja julgeoleku ning loob e-residentidele senisest mugavamad võimalused asukohast sõltumatu äri juhtimiseks ja haldamiseks.

19. novembril tutvus valitsuse majandusarengu komisjon pikaajalise tööjõuprognoosi OSKA seniste valdkondlike uuringute tulemustega ning otsustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pikaajalise tööjõuprognoosi mudeli liitmise OSKA tööjõuvajaduse prognoosisüsteemiga. Kahe senise metoodika baasil töötatakse edaspidiseks välja uus uuendatud metoodika prognoosisüsteemi veelgi efektiivsemaks muutmiseks. 

17. juulil tutvustas siseminister välja töötatud lühiajalise töötamise õigusaktide muudatuste kavandit. Muudetavad seadused on välismaalaste, tulumaksu- ja maksukorralduse seadused. Eelnõu eesmärk on suunata välistööjõudu kasutavad ettevõtted vormistama välismaalase töötamise tegelikule õigele alusele. Seaduse muudatus paneb vastutuse välismaalase nõuetekohase Eestis töötamise eest tööandjale, kes sellest reaalselt kasu saab. Eelnõu on läbinud I kooskõlastusringi ja konsultatsioonid tööandjate esindusorganisatsioonidega on toimunud. Töö eelnõuga jätkub II kooskõlastusringiga saadud tagasisidet arvestades. 

 
Lähtudes välispoliitika arengukavast 2030 on võetud tugev suund välismajandussuhete arendamisele. Selleks on valitsuses kiidetud heaks ambitsioon sõlmida järgmise aasta lõpuks neli täiendavat topeltmaksustamise vältimise lepingut.

Eesti EL nõukogu eesistumise ajal juhtis Kaitseministeerium Euroopa Kaitsefondi (EDF) loomist, mis aitab kaitsetööstuse sektorisse juurde tuua kümneid miljoneid eurosid ja edendada Eesti ettevõtete eksporti. Kaitsefondi abil uute lahenduste loomine eeldab ettevõtetelt omaosalust, kuid sektori eripäradest tulenevalt on kaitsetööstusettevõtetel sageli probleeme nii laenutagatiste saamisega kui ka investeeringute kaasamisega. Sellest tulenevalt esitas Kaitseministeerium 2019. a detsembris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku kasvufaasis teadus- ja tehnoloogiamahukate kaitsetööstusettevõtete rahastusvõimaluste parandamiseks laiendada SmartCapi-laadsete investeerimisfondide tingimusi või luua uus fond, kuhu oleks kaasatud nii riigi kui ka erasektori investeeringud. 

Septembris esitasid välisminister ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister analüüsi ja ettepanekud välisesinduste ja majandusdiplomaatide võrgustiku laiendamiseks. Võrgustiku kasvu aluseks on objektiivsed kriteeriumid, mis võtavad arvesse suurimat oodatavat kasu Eestile.

Välismajandushuvide toetamise eesmärgil avas Eesti käesoleval aastal kaks uut välisesindust: 
peakonsulaadi USA läänerannikul San Franciscos ning saatkonna Araabia Ühendemiraatides.  

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on analüüsinud ja ning teinud ministrile ettepanekud ettevõtete teadus- ja arendustegevuse statistika kogumise tõhustamiseks, mis aitab kaasa edaspidi targemale teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamisele.  

13. juunil otsustas Vabariigi Valitsus volitada majandus- ja taristuministrit, et anda AS-ile Elron korraldus soetada uued reisirongid. Uued rongid võimaldavad pakkuda kvaliteetsemat teenust ekspressliinidel ning tihendada graafikuid Tartu, Narva ja Viljandi liinil. Rongid aitavad vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet. Samuti on uute rongide energia- ja hoolduskulud väiksemad kui diiselrongidel. 

13. juunil andis majandus- ja taristuminister ülevaate Eesti elektrisüsteemi Euroopa Liidu elektrivõrkudega sünkroniseerimise edenemisest. Eesti eletktrisüsteemi lahti ühendamine Venemaa võrgust ning sünkroniseerimine Euroopaga on eelkõige oluline energiajulgeoleku tagamiseks. Tulevikus on Baltimaad osa Euroopa Liidu energia siseturust, mis toimib ühistel siseturul reeglitel. Elektrivõrgud ühendatakse Lääne-Euroopa elektrivõrkudega 2025. aastaks. Lisaks andis valitsus peaministrile volituse allkirjastada juunis toimuval Euroopa Ülemkogul Baltimaade ja Poola valitsusjuhtide ning Euroopa Komisjoni presidendi vahel elektrisüsteemide sünkroniseerimise tegevuskava. 

Juunis andis majandus- ja taristuminister ülevaate, kuidas mõjutab Eesti varustuskindlust kõrgest süsinikdioksiidi hinnast tingitud muutus Eesti elektritootmisprotfellis ning millised on võimalikud lahendused. Praeguse parima teadmise kohaselt vastab Eesti varustuskindluse tase Euroopas levinud standarditele vähemalt kuni 2025. aastani ja seda turumehhanismide toimel. 

11. juulil otsustas valitsus moodustada kliima- ja energiakomisjoni, mille eesmärk on selgitada välja võimalused, kuidas vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja tagada energiavarustus, et Eesti keskkond oleks hoitud ning majandus ka tulevikus konkurentsivõimeline.  
Septembris tutvustati valitsuse kliima- ja energiakomisjonile analüüsi ja ettepanekuid kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmete ja nende sotsiaal-majandusliku mõju kohta aastaks 2050. Analüüs tõi esile, et kliimaneutraalse Eestini, kus kasvuhoonegaaside neto-heitkogus on viidud nulltasemele või alla selle, jõudmine aastaks 2050 on kõigi valdkondade, nii era-, avaliku kui ka mittetulundussektori koostöös tehniliselt võimalik ning strateegiliselt tarkade investeeringute korral potentsiaalselt pikka aega tulutoov.

Septembris tutvustati valitsuse kliima- ja energiakomisjonile analüüsi ja ettepanekuid kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmete ja nende sotsiaal-majandusliku mõju kohta aastaks 2050. Analüüs tõi esile, et kliimaneutraalse Eestini, kus kasvuhoonegaaside neto-heitkogus on viidud nulltasemele või alla selle, jõudmine aastaks 2050 on kõigi valdkondade, nii era-, avaliku kui ka mittetulundussektori koostöös tehniliselt võimalik ning strateegiliselt tarkade investeeringute korral potentsiaalselt pikka aega tulutoov. 

7. novembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks määruse eelnõu taastuvenergia vähempakkumise korraldamiseks. Määrus muudab taastuvelektrienergia toetuse Eestis vähempakkumise põhiseks. Vähempakkumiste peamine eesmärk on suurendada Eestis taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaalu. Teine oluline eesmärk on tagada avatud konkursi kaudu võimalikult madal taastuvenergia tasu inimestele ja ettevõtetele.  

7. novembril arutas Vabariigi Valitsus ettepanekuid taastuvenergia arendamise ja riigikaitseliste ning muude planeeringutest tulenevate piirangute lahendamise poliitikavalikute kohta ning otsustas teha vajalikud investeeringud Kirde-Eesti õhuseirevõime parandamiseks, et vabastada osa Virumaast tuuleparkide arendamiseks kehtestatud kõrguspiirangutest. 

10. detsembril arutas valitsuse majandusarengu komisjon elektri võrgutasude ja taastuvenergia tasude vähendamise ettepanekuid. Komisjon leidis, et ettepanekud vajavad lisaanalüüsi. Täpsem analüüs ja ettepanekud esitatakse järgmisel aastal koos elektri- ja gaasiaktsiiside langetamise või soodustuste võimaluste analüüsi tulemustega.

19. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks ja otsustas esitada Euroopa Komisjonile riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030. Kava eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ja Euroopa Liidu liikmesriikidele infot selle kohta, milliste meetmetega kavatseb Eesti saavutada oma energia- ja kliimaalased eesmärgid. Peamisteks eesmärkideks on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, tööstus ja metsamajandus) 13 protsenti võrreldes 2005. aastaga; suurendada taastuvenergia osakaalu 2030. aastaks vähemalt 42 protsendini; hoida energia lõpptarbimine aastani 2030 tasemel 32-33 TWh ning tagada energiajulgeolek, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal. 

Detsembris kiitis valitsus heaks Nairobi konventsiooni ratifitseerimise eelnõu. Konventsiooniga sätestatakse laevaomanikele, kellel on laev kogumahutavusega 300 GT ja enam, kohustusliku kindlustuse nõue, et tagatud oleksid ohtlike laevavrakkide eemaldamise kulud. Konventsioon ei kohaldu tagasiulatuvalt, vaid seda kohaldatakse konventsiooni kehtima hakkamisest alates toimunud laevaõnnetustele. Laevavrakid võivad olenevalt asukohast kujutada ohtu laevasõidule, ohustades teisi laevu ja nende meeskondi, ning merekeskkonnale. Lisaks on laevavrakkide asukoha tuvastamine ja nende ülestõstmine väga kulukas.