Sidus ühiskond

Sidus ühiskond, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed erinevate ühiskonna gruppide vahel vähenevad. Valitsus toetab rahvusgruppide õigust arendada oma kultuuri.

Tasemed ja mõõdikud

Suhtelise vaesuse vähendamise algtasemeks võeti  22,6% ning sihttasemeks aastal 2023. aastal määrati 15%. 

Absoluutse vaesuse vähendamise algtase oli 3,4% ning sihttasemeks aastal 2023. aastal määrati 3,1 %. 

Statistikaameti näitajad:

Suhtelise vaesuse määr

  • 21,7 %
    oli määr 2018. aastal

Suhtelises vaesuses elas 2018. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 573 eurot.

Absoluutse vaesuse määr

  • 2,2 %
    oli määr 2018. aastal 

Absoluutses vaesuses elas 2018. aastal Eesti inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 215 eurot.

2020. aasta olulisemad tegevused

29. septembril jõudis valitsus kokkuleppele järgmise aasta erakorralises pensionitõusus. 1. aprillil 2021. a jõustuv pensionitõus kasvatab keskmiselt vanaduspensionäri sissetulekut enam kui 20 euro võrra. Pensioni baasosa tõstetakse 16 euro võrra ning lisaks tõstetakse täiendavat pensionilisa lapse kasvatamise eest ühelt aastahindelt 1,5-le, mis lisab pensionile veel 3,55 eurot iga lapse kohta ühele vanemale. Pensionilisa suurendamine annab lisasissetuleku nendele pensionäridele, kes on kasvatanud üht või enamat last vähemalt kaheksa aastat ja kelle laps sündis enne 2013. aastat. Samuti tõuseb rahvapension 30 euro võrra 251,61 euroni, mis aitab kõige madalama sissetulekuga pensionäridele tagada elatusmiinimumist suurema sissetuleku. Kokku kulub 2021. aastal pensionitõusuks 49,4 miljonit eurot.

Juulis valmis Sotsiaalministeeriumis tegevuskava dementsusealase poliitika rakendamiseks, mille raames lepiti kokku dementsusealase poliitika uued tegevussuunad aastateks 2020−2027. Tegevuskava sisaldab ka dementsusega inimestele ja nende lähedastele kavandatud teenuste planeerimist ning teadlikkuse suurendamist ja oskusteabe levitamist. Tegevuskava elluviimine aitab kaasa vananeva ühiskonna ees seisvate probleemidega toimetulekule ning võimalikult varajane sekkumine toetab inimest terve tema elukaare jooksul.

18. juunil kinnitati valitsuskabineti nõupidamisel Sotsiaalministeeriumi koostatud roheline raamat tehnoloogiakasutuse suurendamiseks sotsiaalkaitses, kus on esitatud inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks arengusuunad ja lahendusettepanekud. Roheline raamat käsitleb uudsete abitehnoloogiate ja teiste digilahenduste kasutamist eelkõige inimese kodus ja mitte hoolekandeasutuses. Esile toodud arengusuundade ja lahendusettepanekute elluviimist on plaanis rahastada Euroopa Liidu järgmisest eelarveperioodist (2021–2027). 

8. oktoobril arutas Vabariigi Valitsus ligipääsetavuse rakkerühma esimese tööaasta vahearuannet. Rakkerühm on teinud rida ettepanekuid, kuidas muuta Eesti ühiskond ligipääsetavamaks nii erivajadusega inimestele, väikelastega peredele, lastele, eakatele kui ka ajutise vigastuse või meditsiinilise protseduuri tagajärjel liikumispiiranguga inimestele. Esialgsete ettepanekute kohaselt võiks transpordis võtta kasutusele madala sisenemisega veeremi, laiendada kehtivaid ligipääsetavuse miinimumkriteeriumeid laiemale osale projekteeritavatest hoonetest ning muuta ligipääsetavaks kõik riigieelarvest rahastatavate teenuste e-keskkonnad. Rakkerühm lõpetab oma töö 2021. aasta suvel.

3. detsembril arutati valitsuskabineti nõupidamisel Sotsiaalministeeriumi ettevalmistatud analüüsi ja ettepanekuid vabatahtlikke kaasava koostöömudeli rakendamiseks hoolekandes. Kogukonnal ja vabatahtlikel, kellel on võimalik pakkuda tuge tegevustes, mida sotsiaalteenused üldjuhul ei kata, on oluline roll hoolekandeteenuste laiaulatuslikumas pakkumises. Vabatahtlikud abilised saavad abivajajaid toetada näiteks seltsi pakkumisega, olla saatjaks koduvälistes asjaajamistes, abistada lihtsamate kodutöödega ja olla emotsionaalselt toeks. 

Sotsiaalministeerium on ette valmistanud ja esitab detsembris valitsusele analüüsi ja ettepanekud hooldajatoetuse põhimõtete ühtlustamiseks ning omastehooldajatele tugipaketi väljatöötamiseks. Kavas on omastehooldaja mõiste sõnastamine seaduses, hoolduskoormuse metoodika ja hindamisvahendi kasutusele võtmine, hooldajate sotsiaalseid garantiisid käsitlevad seadusemuudatused ning üldhooldusteenusel komponendipõhise rahastusmudeli rakendamine. 

Sotsiaalministeerium on koostanud analüüsi ja ettepanekud ülereguleerituse vähendamiseks sotsiaalhoolekandes. Kavas on üle vaadata sotsiaalhoolekande õigusaktid, et leida võimalused lihtsustada inimese jaoks sotsiaalhoolekande korraldust. Näiteks analüüsitakse, millised teenused on võimalik eraldada puude määramisest, ning kaalutakse võimalust viia seaduse tasandilt detailsemad sätted rakendusaktidesse.

Sotsiaalministeerium on ette valmistanud analüüsi ja ettepanekud erivajadusega laste tugisüsteemi korrastamiseks. Abi pakkumine erivajadusega lastele on erinevate süsteemide vahel killustunud ning paljudes Eesti piirkondades on puudus teenust osutavatest spetsialistidest ning sobilikest teenustest kompleksprobleemidega lastele. 7. detsembril toimus sotsiaalministri, haridus- ja teadusministri ning riigihalduse ministri kolmepoolne kohtumine, kus kiideti heaks muudatusettepanekud olukorra parandamiseks. Valitsuskabinetile on kavas ettepanekuid tutvustada 2021. aasta esimeses kvartalis.

Valitsuse eesmärk on mitmekesisuse märgisega liitunud avaliku sektori organisatsioonide arvu suurendada. Esimest korda said 2020. aasta septembris mitmekesisuse märgise Telia Eesti, ADM Interactive, Pipedrive, IPF Digital, SOL Baltics, VIA 3L, Vabaühenduste Liit, Playtech Estonia, Ellex Raidla, Prisma Peremarket, Nordea Bank Abp Eesti filiaal, Creditstar Group, Vanalinna Ehitus, Enics Eesti. Avaliku sektori organisatsioonidest sai märgise Eesti Töötukassa. Varem on mitmekesisuse märgise saanud ning seda 2020. aastal uuendanud Swedbank, Kaubamaja, Koduekstra, SEB pank, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Estanc, Stell, Manpower, HAVI Logistics, Advokaadibüroo LMP, Helpific, Tieto Estonia ja My City Hotel. Avalku sektori organisatsioonidest kuuluvad siia loetellu Häirekeskus, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tööinspektsioon ja Sotsiaalministeerium.

Vabariigi Valitsus otsustas 6. veebruari istungil esitada Riigikogule arvamuse avaldamiseks „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ eelnõu, Riigikogu arutelu järel kinnitab valitsus arengukava lõplikult. Rahvatervise poliitika peaeesmärk on pikendada Eesti inimeste eeldatavat eluiga ja tervena elatud aastate arvu ning vähendada ebavõrdsust tervises. Kõige rohkem eluaastaid kaotavad Eesti elanikud südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, vigastuste ning vaimse tervise häirete tõttu. Need on järgmise kümnendi jooksul prioriteetsed valdkonnad, kus paremate tervisenäitajate saavutamine tooks positiivse muutuse kogu rahvastiku tervises. Arengukava raames keskendutakse valikutele, mida inimene oma harjumuste ja elustiili kujundamiseks saab ise teha, pööratakse tähelepanu tervisemõjudele, mis tulenevad meid ümbritsevast elukeskkonnas (sh keemilistest, füüsikalistest ning bioloogilistest riskidest) ning fokuseeritakse inimeste vajadustele ja ootustele vastava integreeritud tervise- ja sotsiaalteenuste tagamise võimalustele. Arengukava koostamises osales esindajaid enam kui 30 organisatsioonist.

28. mail kiitis Vabariigi Valitsus heaks ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muudatused, mis aitavad parandada ravimite ja apteegiteenuse kättesaadavust, lihtsustavad ravimitega reisimist ning ravimijäätmete tagastamist apteeki, et vältida nende sattumist keskkonda. Lisaks on muudatustena plaanis võimaldada videokõne teel nõustamist maapiirkonnas asuvas haruapteegis, mille läheduses ei ole ühtegi teist apteeki, ning ajakohastada ravimireklaami tingimusi.

Valitsus arutas juunis ettepanekuid Eesti lasteasutustes mahetoidu ja Eestis toodetud toidu laiema kasutamise võimalikkuse kohta. Leiti, et aktiivsema mahetoidu ja kohaliku toidu kasutamise peamiseks takistuseks on vähene teadlikkus, ning otsustati, et Maaeluministeerium korraldab teavitustegevusi, sh kohalike omavalitsuste töötajatele. 

Juulis valmis Sotsiaalministeeriumis vaimse tervise roheline raamat, milles seatakse eesmärgiks panustada senisest enam vaimse tervise probleemide ennetusse, varajasse avastamisse ja õigeaegse kvaliteetse abi kättesaadavusse kõikjal Eestis. Vaimse tervise abi kättesaadavus esmatasandi tervishoius on märgatavalt paranenud, samuti on paranenud koostöö eriarstidega, kuid teravaim probleem on vaimse tervise spetsialistide, kliiniliste psühholoogide ja psühhiaatrite puudus, mistõttu ootavad inimesed vastuvõtule pääsemist sageli lubatust kauem. Samuti on puudus nii kooli- kui ka tööpsühholoogidest. Roheline raamat on terviklik poliitikadokument, mis kirjeldab olemasolevat abi korraldust, võtab kokku valdkonna probleemkohad, keskendudes ennetusele ja õigeaegsele abile, ning teeb ettepanekud valdkonna edasiseks suunatud arenguks. Lähiajal on kavas kõnealust poliitikadokumenti arutada ka Vabariigi Valitsuses.

Sotsiaalministeeriumis töötatakse välja toitumise ja liikumise rohelist raamatut, mille eesmärk on valdkondadevahelise koostöö tulemusel edendada tasakaalustatud toitumist ning piisavat ja regulaarset liikumist kogu elukaare vältel. Oluline on vähendada tasakaalustamata toitumisest, vähesest liikumisest ning ülemäärasest kehakaalust tingitud terviseprobleeme ning mittenakkushaigustesse haigestumist, pikendades seeläbi tervena elatud eluiga. Toitumise ja liikumise roheline raamat on terviklik aruteludokument, mis kirjeldab toitumise, liikumise ja ülekaaluga seonduvaid probleeme ning pakub välja võimalikud tegevused olukorra parandamiseks. Roheline raamat on kavas valitsusele esitada 2021. a märtsis.

Sotsiaalministeerium on koostanud analüüsi ja ettepanekud töötervishoiuteenuse süsteemi parendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks, eesmärgiga tagada töötajate tervise kaitse, töötervishoiuteenuse kvaliteet ja jätkusuutlikkus. Analüüsi käigus selgitati välja kehtiva tervisekontrolli korralduse probleemid ning töötati välja ettepanekud praeguse süsteemi muutmiseks. Sotsiaalministeerium koostab 2021. aastal kavandatavate muudatuste kohta seaduseelnõu muutmise väljatöötamiskavatsuse.

Novembris valmis analüüs ja ettepanekud patsiendiportaali teenuste uuendamiseks. Analüüsi käigus koostati ülevaade praegusest patsiendiportaalist (digilugu.ee) ja selle arendusvajadustest ning töötati välja uuendatud terviseportaali visioon, määrati kindlaks selle lahenduse loomiseks vajalik arendusteekond ja tulevase portaali jätkusuutlik haldusmudel. Uuendatud terviseportaali visoon kirjeldab Eesti inimestele keskset digiväravat enda tervisega seonduva haldamiseks ja korraldamiseks. Terviseportaali uuendamiseks on planeeritud edasiste tegevuste etapiviisiline tegevuskava.

Vabariigi Valitsus otsustas 29. oktoobri istungil esitada Riigikogule arvamuse avaldamiseks haridus- ja noortevaldkonna arengukavade eelnõud aastateks 2021–2035. Pärast arutelu Riigikogus kinnitab valitsus arengukavad lõplikult. Uue „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ olulised märksõnad on elukestev õpe ja paindlikud õpiteed, valikurohked ja kättesaadavad õpivõimalused ning mitmekesised õpikeskkonnad. Õpetaja roll muutub tulevikus üha enam toetajaks ennastjuhtiva õppija kujunemisel. Tulenevalt kiiretest muutustest tööturul peab haridussüsteem aastal 2035 toetama igas vanuses inimeste kiiret ümber- ja täiendusõpet ning pakkuma õpet, mis vastab tööturu vajadustele. „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ kesksel kohal on noorte mõtestatud kaasamine ning osalus valikute kaalumisel, otsuste tegemisel ja elluviimisel. 2021. aastal on fookuses noorte annete ja tugevate külgede avastamine andepoliitika tegevuskava väljatöötamise kaudu ning noorte uute osalusvormide ja nutikate lahenduste väljatöötamise toetamine noorsootöös. 

Vabariigi Valitsus otsustas 29. oktoobri istungil esitada Riigikogule arvamuse avaldamiseks „Eesti keele arengukava 2021–2035“. Arengukava üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Üldeesmärgi saavutamiseks on arengukava tegevused kavandatud kolmes alamvaldkonnas, kus on sõnastatud keelevaldkonna strateegilised eesmärgid: eesti keele staatus ja maine, keele uurimine ja taristu ning keeleõpe.

Valitsus otsutas oluliselt suurendada Eesti kultuuri teadus- ja arendustegevuste rahastamist (3 miljoni võrra). Toetades täiendavalt eesti keele, kultuuri ja ajaloo kõrge teadusliku tasemega uuringuid, tugevdatakse eesti kultuuri kestlikkust.

Valitsus toetas 6. augustil rahvakultuuri kollektiivide juhendajate palgatoetuse meetme eesmärke ja põhimõtteid. Vastav meede on Kultuuriministeeriumis välja töötatud ning alates 2021. aastast saavad laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajad tööjõukulu toetust, mille eesmärk on tagada juhendajale vähemalt Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) vahel kokku lepitud kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär.

Kultuuriministeerium esitas 25. mail kooskõlastusele rahvaraamatukogu seaduse ja Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse. Seaduse koostamisel töötatakse välja uued koostöövormid raamatukoguvõrgu ja teenuste arendamiseks, et raamatukoguteenus tervikuna muutuks tänapäevaseks ning lugeja vajadustele vastavaks. Seaduse eelnõu valmib 2021. aastal.

Vabariigi Valitsus kiitis 3. septembril heaks autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega uuendatakse senist erakopeerimise hüvitise (nn tühja kasseti tasu) süsteemi. Eelnõu eesmärk on tagada autoritele, teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele õiglane hüvitis selle kahju eest, mis neile tekib audiovisuaalsetest teostest ja teoste helisalvestistest isiklikuks kasutamiseks mõeldud koopiate tegemisest. Eelnõu menetlus algatati Riigikogus 14. septembril ja 9. detsembril toimus eelnõu teine lugemine. Eelnõu vastuvõtmisele järgneb Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 muutmine. Uuendatud süsteem jõustub eelduslikult 1. aprillil 2021. a.

Vastavalt koalitsioonilepingu lubadusele toetada eesti filmikunsti ja audiovisuaaltööstust toetati valdkonda täiendavalt 2020. aastal ning 2021. aastal suurendatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmise ning kaastootmise toetamist 3 miljoni euroga.

„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ elluviimise käigus käivitus kohaliku tasandi kogukondade võimestamise võrgustik, mille eesmärk on suurendada koosloome oskusi ja kogukondade panust kohalikul tasandil kaasa rääkimises. Samuti on esitatud koostöös rahvusvahelise konsortsiumiga (Saksamaa, Ühendkuningriigi, Poola ja Eesti) projektitaotlus Euroopa Komisjonile, et käivitada Eestis sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskus ja valdkondadeülene toimiv koostöövõrgustik. Ministeeriumidele algatati arenguprogramm, mille eesmärk on senisest suurem strateegilise partnerluse kasutamine. COVID-19 tõttu lükkub programmi lõpp 2021. aastasse. Vabaühenduste Liidu eestvedamisel ja Aktiivsete Kodanike Fondi toetusel käivitus vabaühenduste tulevikujuhtide arenguprogramm, mille eesmärk on tuua vabakonda uusi inspireerivaid eestvedajaid, kellega koos Eesti ühiskonna arengut toetada.

10. juulil kinnitas rahvastikuminister kodanikuühiskonna tulevikku puudutava dokumendi „Kodanikuühiskonna programm 2021−2024“. Programm on koostatud „Kodanikuühiskonna arengukava 2015−2020“ jätkuna. Programm saab koostatava „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021−2023“ osaks. Valminud programmi üldeesmärk on tugev kodanikuühiskond ning sellest lähtuvalt keskendutakse eesmärkide saavutamisel kodanikuühiskonna mõju suurendamisele ja arengu toetamisele. Oluline on programmi toel suurendada vabatahtlikus tegevuses osalevate elanike osakaalu, toetada kogukondlikke algatusi, suurendada vabaühenduste tegutsemisvõimet ja parandada Eesti kodanikuühiskonna üldist elujõulisust.

Jätkatud on koalitsioonilepingu lubaduse renoveerida ja laiendada koostöös kohalike omavalitsuste ja erasektoriga riigi spordirajatiste võrku elluviimist. 2020. aastal alustati multifunktsionaalsete aasta ringi kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide igasse maakonda rajamise toetamisega kogumahus 6 miljonit eurot. Esimesel aastal said toetuse 4 halli, mis rajatakse Raplasse, Haapsallu, Tartu ja Viljandisse. Kunstmuruga jalgpallistaadion Raplas on valmis ning ülejäänud staadionid koos jalgpallihalli kupliga valmivad 2021. aastal.

2019. aasta olulisemad tegevused

Juuni algul arutas valitsuskabinet ettepanekuid, kuidas viia ellu pensioni II samba reform ning reformida soodustingimustel vanaduspensione ja väljateenitud aastate pensione. Muudatuse peamine eesmärk on muuta pensioni II sammas paindlikumaks, võimaldades pensioni II samba süsteemiga mitteliitunud inimesel sellega liituda või liitunud inimesel sellest väljuda. 14. novembril kiitis valitsus heaks kogumispensioni teise samba kavandatavad muudatused, mille tulemusel muutub sambas pensionivara kogumine vabatahtlikuks ja tekib võimalus kogutud raha enne pensioniiga kasutusele võtta. Kogumispensioni teisest sambast saavad soovijad lahkuda, lõpetades lihtsalt sissemaksete tegemise ja jättes seni kogutud raha pensionifondi edasi kasvama või lõpetades nii sissemaksed kui ka võttes juba kogutud raha välja. Investeerimishuvilised saavad võimaluse oma teise samba vahendeid iseseisvalt isikliku pensioni investeerimiskonto kaudu edasi investeerida. Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks muudatuste jõustumise järel hakata esitama suvel 2020.

Valitsuse oluline eesmärk on suurendada vanemaealiste toimetulekut ja heaolu. 27. juunil arutas valitsuskabinet, kuidas võimaldada erakorralist pensionitõusu ja vähendada vanemaealiste vaesust. 2020. aasta riigieelarve koostamise käigus leppis valitsus 24. septembri istungil kokku, et keskmine vanaduspension tõuseb alates 1.04.2020 indekseerimise ja erakorralise tõusu koosmõjul 45 eurot. 2020. aastal kulub erakorraliseks pensionitõusuks 20,8 miljonit eurot. 

7. novembril algatas Vabariigi Valitsus tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muu hulgas kehtestatakse Eesti inimestele mitmed maksusoodustused. Eelnõuga tagatakse välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionile Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised. Eelnõu kohaselt ei rakendata edaspidi mahaarvamiste piirangut, kui inimene saab osa oma maksustatavast tulust välisriigis. Võrdse kohtlemise tagamiseks võimaldatakse võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised ka EMP lepinguriigi residentidele, kes saavad tulu Eestis. Riigikogu võttis seaduse vastu 11. detsembril 2019. 

Valitsus soovib nüüdisajastada pikaajalise hoolduse korraldust ja ajakohastada erivajadusega inimeste poliitikat. 6. juunil arutas valitsuskabinet pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadusega inimeste poliitika nüüdisajastamise põhimõtteid, eesmärke ja rahastusettepanekuid. Süsteemi nüüdisajastamisega plaanitakse arendada edasi kodus elamist toetavaid hoolekandeteenuseid, pakkuda omastehooldajatele senisest enam tuge ja vaadata üle omavalitsuste sotsiaalkaitse rahastus, sealhulgas inimeste omaosalus sotsiaalteenuste eest tasumisel. Pikaajalise hoolduse teenuste korraldamise ja rahastamisega seonduvat arutelu jätkatakse 2020. aasta alguses valitsuskabineti nõupidamisel. Valikus on kolm võimalikku teenuste korraldusmudelit: kohaliku omavalitsuse ja riigi partnerlusel põhinev mudel, hoolduskindlustussüsteemil põhinev mudel või riiklik pikaajalise hoolduse korraldusmudel. 

Valitsus soovib jätkata hooldust vajavatele keerulisematele sihtrühmadele (nt dementsusega inimesed, autismispektrihäirega inimesed) pakutavate teenuste ja hooldekodukohtade arendamist ja ajakohastamist. Detsembris allkirjastas sotsiaalminister projekti „Innovaatiline eakate kodu keerulise hooldusvajadusega eakatele“ raames SA Koeru Hooldekeskusega ühiste kavatsuste protokolli. SA Koeru Hooldekeskuse ruumidesse on plaanis luua innovaatiline dementsetele sobilik arenduskeskus, mis kannab edaspidi valdkonnas teenuste arendamise ja katsetamise rolli. Selleks luuakse koolitus, õppe- ja praktikabaas, mis täiendab praegust hoolekande õpet uute lahenduste katsetamise ja juurutamisega. Suur roll hakkab selles olema ka abitehnoloogiatel nagu kukkumisandurid, GPSsüsteemid turvaliseks liikumiseks ning robotid hooldajate igapäevatöö lihtsustamiseks. 

Valitsuse jaoks on oluline suurendada kodus pakutavate sotsiaalteenuste (sh hooldusteenuste) mahtu ja valikut ning parandada kvaliteeti. Juulis allkirjastas sotsiaalminister meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ toetuse andmise tingimused. Selle raames avati Ida-Virumaal sotsiaalvaldkonna spetsialistidele mõeldud mentorlusprogramm, mille eesmärk on aidata kaasa sotsiaalteenuste loomisele, arendamisele ja pakkumisele Ida-Virumaal. Kohalikke omavalitsusi toetatakse vajalike sotsiaalteenuste väljatöötamisel ning avatud taotlusvoorude raames saavad IdaVirumaa kohalikud omavalitsused kasutada lisaraha sotsiaalteenuste käivitamiseks ning teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. 

26. septembril otsustas valitsus luua ligipääsetavuse rakkerühma, mille eesmärk on välja töötada ettepanekud ja meetmed, mis toetavad ligipääsetavuse tagamist nii avalikus kui ka erasektoris. Vähene ligipääsetavus paistab eelkõige silma avalikus ruumis, kuid eksisteerib ka e-keskkondades nii riigi kui ka erasektori e-teenuseid tarbides. Kavandatavad meetmed parandavad kogu elanikkonna heaolu, kuid hõlbustavad eelkõige erivajadusega inimeste, vanemaealiste ning lastega perede toimetulekut. Rakkerühma töösse on kaasatud eri ministeeriumid, riigiasutused ning kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori esindajad. Rakkerühma kokkukutsumise ja koordineerimise eest vastutab Riigikantselei, kelle ülesanne on esitada 2021. aasta suveks valitsusele oma ettepanekud ligipääsetavuse parandamiseks riigis. 

20. juuni istungil andis Vabariigi Valitsus korralduse moodustada ülemaailmse eestluse koostöökomisjon eesmärgiga tagada parem koostöö ministeeriumide ja eestluse edendamisega tegelevate organisatsioonide vahel. Koostöökomisjoni juhib rahvastikuminister ja selle ülesanne on esitada ettepanekuid rahvuskaaslaste poliitika kujundamiseks, analüüsida rahvuskaaslaste olukorda ning osaleda programmiga Globaalne Eesti seotud tegevustes.

1. augustil arutas valitsuskabinet analüüsi ja ettepanekuid „Eesti riigi lõimumis- ja kohanemisteenused“, mis annab ülevaate üheksa teenusvaldkonna (ränne, kodakondsus, tööturg ja ettevõtlus, meedia ja infoväli, sotsiaalne kaitse ja tervis, haridus ja eesti keele õpe, turvalisus ja õiguskord, regionaalareng ning kultuur, sport ja kodanikuühiskond) teenustest nelja sihtrühma kaupa (teisest rahvusest püsielanikud, uussisserändajad, eestlased ja rahvuskaaslased). Kultuuriministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsile järgneb Siseministeeriumi „Analüüs ja ettepanekud tagasipöördujatele, väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastele ja uussisserändajatele pakutavate teenuste väljatöötamiseks“, mida arutatakse Vabariigi Valitsuses 2020. aasta alguses. 

Riik jätkab programmi „Professionaalne eestikeelne õpetaja igasse vene õppekeelega lasteaiarühma” ja laiendab seda ka üldhariduskooli esimestesse klassidesse. Eelmisel õppeaastal osales 10 Tallinna ja 11 Ida-Virumaa lasteaiast projektis 53 rühma, tänavu on lisandunud veel 30 lasteaiarühma. 

15. augustil algatas valitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt on Eesti kodakondsuseta põhikoolilõpetajal võimalik õpingute käigus täita ka Eesti kodakondsuse saamise tingimused. Samuti muudetakse eelnõu kohaselt põhikooli lõpetamise tingimusi ja põhikooli riiklike lõpueksamite asemel antakse põhikooli lõpetamise otsuse tegemise pädevus tervikuna koolile. 

Lisaks algatas Vabariigi Valitsus 15. augustil kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatuste eesmärk oli tagada Eestis sündinud alaealistele, kelle vanemad (või vanavanemad) on elanud Eestis enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, võimalus saada Eesti kodakondsus lihtsustatud korras.

10. oktoobril kiitis Vabariigi Valitsus heaks välismaalaste ebaseadusliku Eestis töötamise ennetamise ja tõkestamise uuendatud tegevuskava. Tegevuskavas toodud meetmete elluviimine võimaldab senisest tõhusamalt ennetada ja tõkestada seadusliku rände reeglite väärkasutamist ja ebaseaduslikku rännet ning tagada avalik kord ja julgeolek.

Riigihalduse ministri eestvedamisel valmis novembris analüüs ja ettepanekud avaliku sektori tööhõive võimaluste edastamiseks muukeelsele elanikkonnale. Ettepanekud ja soovitused olid mõeldud värbamisele, keelelise mitmekesisuse ning keeleõppe edendamisele ja üldise kommunikatsiooni parandamisele kaasaaitamiseks. 

Kultuuriministri eestvedamisel valmis analüüs ja ettepanekud erakapitali suuremaks kaasamiseks kultuuri loomisse ja edendamisse, kus muu hulgas soovitatakse kehtestada tulumaksusoodustus Eesti Kultuurkapitalile tehtavatele annetustele sarnaselt tulumaksuseaduse § 11 alusel tulumaksusoodustusega nimekirja kantud mittetulundusühingute ja sihtasutustega.

Rahvastikuministri eestvedamisel valmis detsembris analüüs ja ettepanekud usuühenduste rolli kohta kultuurielu edendamisel. Koostöös suuremate usuühendustega valminud ettepanekud on valdavalt seotud eesmärgiga arendada koostööd nii KOV-ide kui ka kohalike kogukondadega. Usulised ühendused panustavad jätkuvalt kohaliku ajaloo ja kultuuripärandi aktualiseerimisse ning propageerimisse (nt „Teeliste kiriku“ projekti raames, aga ka haridus- ja turismivaldkonnas laiemalt), noorsookultuuri edendamisse. Tuntakse vajadust riigi ja KOV-ide nii moraalse kui ka materiaalse toetuse järele nt muusikaürituste korraldamiseks pühakodades, kalmistute hoolduseks ja pühakodade avatuna hoidmiseks turismiperioodil, pühakodade ja nende sisustuse korrashoiuks.

Samuti valmis kultuuriministri eestvedamisel analüüs ja ettepanekud kunsti kättesaadavuse parandamiseks. Eesmärgi saavutamiseks peaksid väiksemates asulates tegutsema eri tüüpi näitusepaigad, neist vähemalt 15 riigi ja KOV koostöös rahastatud aastaringse tegevusega linnagaleriid ja kunstimajad, kus eksponeeritakse nii teiste kunstiasutuste (sh rahvusvaheliste) kui ka algupäraseid näitusi. 

Viimati uuendatud 31.12.2020