Peresõbralik Eesti

3. novembril arutati valitsuskabineti nõupidamisel rahvastikuministri ettepanekut töötada välja perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt ei võeta järgneval kolmel aastal vanemahüvitise määramisel arvesse koroonakriisist tingitud töötuse perioodi. Tänu kavandatavale muudatusele ei vähenda koroonakriisist tingitud töötuks jäämine vanemahüvitise suurust. Kavandatavad muudatused on tähtajalised. Tavapärasest erinevad vanemahüvitise määramise tingimused rakenduvad lapsevanematele, kelle laps sünnib ajavahemikus 1. jaanuar 2021. a kuni 31. detsember 2023. a. Eelnõu teksti kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10. detsembril.

Vabariigi Valitsus kiitis 5. novembri istungil heaks „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepaneku. Arengukava koostamise eesmärk on leppida ministeeriumide ja valdkondade vahel kokku, kuidas ja milliste tegevustega toetada eesti rahva kestlikkust, ning saavutada ühiskonnas suurem sidusus ja ühtekuuluvustunne. Selleks määratakse kindlaks arengukava elluviimise perioodi rahvastiku, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning kohanemise ja lõimumise valdkonna poliitikainstrumendid. Kultuuriministeerium on alustanud ka järjekordse „Eesti integratsiooni monitooringu“ koostamist, mis valmib 2021. aasta märtsis ja annab muu hulgas teavet lõimumistegevuste edasiseks kavandamiseks.

Suvel töötas Sotsiaalministeerium välja uue ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille raames tõstetakse selgelt esile ohvri vajadused. Eelnõus on kavas sõnastada ohvrite õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted (nt ohvri ärakuulamise tagamine, teavitamine õigustest ja abivõimalustest, taasohvristamise vältimine, abivajaduse ja riskide hindamine, ohvri kaasamine otsustesse). Samuti seab uus seadus fookuse ohvrile abi tagamise teekonna parandamisele, kasutades muu hulgas nt automatiseeritud andmetöötlust.
Väljatöötamiskavatsuses on esile toodud ka võimalikud muudatused hüvitise taotlemise protsessi inimsõbralikumaks muutmiseks. Eelnõu valmimistähtaeg on planeeritud 2021. aasta märtsis. 

Vabariigi Valitsuse üks eesmärk oli 2020. aasta jooksul laiendada seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lapsi abistav lastemajateenus ka Ida-Eestisse. 17. augustil avati Jõhvis Sotsiaalkindlustusameti lastemaja, kus abistatakse seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lapsi. Laste heaolu nimel töötavad seal koos erinevad spetsialistid, nagu lastekaitsetöötaja, politseinik, arst, psühholoog. Ida-Eesti lastemaja on kolmas selline keskus Eestis, varem on samalaadsed keskused avatud Tallinnas (2017. aasta jaanuaris) ja Tartus (2018. aasta septembris). 

Sotsiaalministeerium koos Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga koostas analüüsi ja ettepanekud seksuaalse või füüsilise väärkohtlemise ohvriks langenud laste abistamise süsteemi arendamiseks. Analüüsi raames vaadeldi laste väärkohtlemise juhtumite menetlemise ja väärkoheldud laste abistamise praktikat nii lastekaitse- kui ka õiguskaitsesüsteemis. Tulemustest selgus, et väärkohtlemist kogenud lapsed ei saa alati sarnast käsitlust ja piisavat abi. Laste abistamise praktika ühtlustamiseks ning abivõimaluste parandamiseks tehakse ettepanekud rakendada lastemaja mudelit edaspidi ka muud liiki tõsise väärkohtlemise ohvrite abistamisel, tagades õiguskaitse- ja lastekaitsesüsteemide sidusama koostöö lapse väärkohtlemise juhtumites. 

18. juunil arutas valitsuskabinet, kuidas töölepingu seaduse muutmise kaudu soodustada kooliealistel noortel töökogemuse saamise võimalusi. Arutelu tulemusena valmistas Sotsiaalministeerium ette töölepingu seaduse muutmise eelnõu, millega on kavas tööinspektori nõusoleku kohustus alandada praegu nõutud 14-aastase vanusepiirilt 12 eluaastani. See tähendab, et 13−14-aastaste tööle võtmisel ei pea tööandjad ja õpilasmalevad enam läbima 10-tööpäevast ooteaega tööinspektori nõusoleku saamiseks. Samuti on eelnõuga kavas sätestada tööandjale kohustus pakkuda võimaluse korral väikelaste vanematele ja hoolduskoormusega inimestele paindlikku tööaega, et paremini panustada töö- ja pereelu ühitamisse. 

Sotsiaalminister allkirjastas 26. juunil käskkirja projektitaotluste avatud taotlusvooru „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja korra kinnitamiseks. Projektitaotlusi sai esitada kuni 30. septembrini ning projektitegevuste elluviimisega on kavas alustada 2021. a alguses. Tegemist on Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide 2014–2021 programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ rahastatava projektiga, mille eesmärk on vähendada perevägivalda ja soolist vägivalda Eesti ühiskonnas. 

Justiitsministeeriumis on valminud analüüs ja ettepanekud miinimumelatise metoodika uuendamiseks. Muudatuste ettevalmistamiseks valmis 2020. aasta algul lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuring. 9. novembril saatis Justiitsministeerium kooskõlastusringile elatise väljamõistmise süsteemi muutmise eelnõu, milles on arvestatud ka uuringu järeldusi.

3. detsembril kiitis valitsus heaks sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga tagatakse asendushooldusteenust osutavatele perevanematele paindlike ja töösuhte iseloomule vastavate lepingute sõlmimise võimalus ning töölepingulise suhte puhul paranevad perevanemate sotsiaalsed garantiid. Samuti laiendatakse järelhooldusteenust vajavate noorte toetamise tingimusi ning võimaldatakse erinevad toetusi lastele, kes jätkavad 16-aastaselt õpinguid Sotsiaalministeeriumi hallatavas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses.

Valitsuse 27. juuni istungil muudeti Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi põhimääruseid, et luua Siseministeeriumisse rahvastikuministri alluvusse rahvastiku- ja perepoliitika osakond. Uue osakonna põhiülesanded on töötada välja rahvastiku-ja perepoliitika ja juhtida selle rakendamist ning kavandada ja korraldada väliseesti kogukondade kaasamise poliitika.  Sotsiaalministeeriumi endise laste ja perede osakonna asemele loodi laste heaolu osakond, mille ülesanne on kavandada ja juhtida lastekaitse ja laste hoolekande poliitikat ning juhtida laste õiguste ja heaolu tagamist.

25. juulil kiitis valitsus heaks lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019–2023. Tegevuskavasse panustavad ühiselt siseminister, justiitsminister, sotsiaalminister ja rahvastikuminister. Tegevuskava toetub 2018. aastal Pärnus elluviidud lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse projekti tulemustele ja järeldustele ning lähtub viiest üldeesmärgist: kannatanu on kaitstud ja toetatud, vägivalda kasutanud inimene peab oma teo eest vastutama, spetsialistid on teadlikud ja asjatundlikud, töövahendid toetavad spetsialiste ning valdkonda seiratakse pidevalt.

Mais esitas justiitsminister suhtlusõiguse korrastamiseks perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse ning täitemenetluse seadustiku muutmise väljatöötamiskavatsuse. Kavandatava muudatusega soovitakse anda kohtule suurem kaalutlusõigus suhtlusõiguse vaidluste lahendamisel, sätestada keeld lapse suhtes suhtlusõiguse asjade täitmisel jõudu kasutada ning täpsustada, kuidas peaks toimuma ühise hooldusõiguse teostamine lapse jagatud elukoha puhul. Lisaks on plaanis kaotada kohustuslik lepitusmenetlus suhtluskorra lahendite sundtäitmise eeldusena.

Peale selle arutas valitsus 25. juulil ettepanekuid lasteasutuste mahetoidu programmi maksumuse ja rakendamise kohta. Mahetoidu pakkumise suurendamine lasteasutustes aitaks kaasa laste tervislikule toitumisele, toetaks mahetootjaid ja vähendaks taimekaitse koormust keskkonnale. Selleks hakatakse lasteasutustele pakkuma koolitamist ja nõustamist ning kaalutakse ka tava- ja mahetoodete võimaliku hinnavahe hüvitamist. Et seada täpsemaid plaane ja kõrvaldada senised takistused, sealhulgas lihtsustada hankemenetlust, moodustatakse töörühm, kes esitab ettepanekud hiljemalt juunis 2020.

1. septembril 2019. a jõustus ja 1. juulil 2020. a jõustub mitu perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muudatust, mille Riigikogu võttis vastu 6. detsembril 2017. a. Sellega seoses kinnitasid praeguse valitsuse sotsiaalminister, rahvastikuminister ja rahandusminister augustis 2019 vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatustega seotud rakendusaktid, mis reguleerivad isade vanemahüvitise 30 päeva pikkust lisataotlemist, lapsehooldustasu maksmise järkjärgulist lõpetamist ning lapsevanemate võimalust peatada ja taasalustada vanemahüvitise maksmist kalendrikuu kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

7. novembril algatas Vabariigi Valitsus tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille tulemusena saavad aasta viimases kvartalis sünnitus- või koondamishüvitist saanud inimesed võimaluse maksustamise mõttes osa hüvitisest üle kanda järgmisesse aastasse, mis võimaldab sünnitus- ja koondamishüvitist maksustada nii, nagu neid saaks iga kuu. Samuti suureneb eelnõu kohaselt täiendav maksuvaba tulu alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus. Seega võib lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik, kes peab ülal kahte või enamat alaealist last, maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu 3048 eurot kuni 17-aastase lapse kohta alates kolmandast lapsest. Teise lapse eest saab endiselt maha arvata 1848 eurot. Riigikogu võttis seaduse vastu 11. detsembril 2019.  

25. novembril allkirjastas majandus- ja taristuminister määruse „Lasterikaste perede kodutoetuse andmise tingimused“. Määrusega viiakse lasterikaste perede kodutoetuse andmine korrektsele õiguslikule alusele – täpsustatakse toetussummade jaotumist toetatavate tegevuste kaupa, leibkonna ja toetuse saaja mõisteid, toetuse andmise eeltingimusi ning menetluse sätteid. Määrus võimaldab toetada võimalikult suurt arvu peresid ning tagada lasterikaste perede elamistingimuste parandamise.

Sotsiaalministeerium saatis septembris kooskõlastusringile sotsiaalhoolekande seaduse väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse tagada asendushooldusteenusel lapsi kasvatavatele perevanematele senisest suuremad sotsiaalsed garantiid. Kui praegu töötavad perevanemad käsunduslepingu alusel, siis ettepanekute kohaselt võiksid nad tulevikus töötada töölepingu alusel. Seaduseelnõu on kavas välja töötada 2020. aasta jooksul.