Tegevusprogrammi täitmine 2020. aastal

Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 kiideti heaks 16. mail 2019. a. Koalitsioonileppes oli seatud 355 valitsusliidu aluspõhimõtet. Tegevusprogramm uuendati 6. juunil 2020. a. Uuendatud tegevusprogrammis oli 2020. aastal ette nähtud kokku 274 ülesande täitmine. Valitsuskabineti 17. detsembri nõupidamise järel on täidetud 146 ülesannet (53%). Hilinenud või pooleli on 128 ülesande täitmine, nendest 13 ülesannet on plaanis täita 2020. aasta lõpuks.

Ülesandeid kokku

  • 274

Täidetud ülesandeid

  • 146

Hilinenud või pooleli ülesandeid

  • 128
  • Algatati „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamine, mille raames lepitakse laiemalt kokku, kuidas toetada eesti rahva kestlikkust, saavutada ühiskonnas suurem sidusus ja ühtekuuluvustunne, kaasata rahvuskaaslasi senisest enam Eesti ellu ning soodustada tagasipöördumist.
  • Otsustati muuta perehüvitiste seadust selliselt, et järgneval kolmel aastal ei võeta vanemahüvitise määramisel arvesse koroonakriisist tingitud töötuse perioodi.
  • Ohvriabi tõhususe suurendamiseks töötati välja uue ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, mille raames tõstetakse senisest rohkem esile ohvri vajadused.
  • Jõuti kokkuleppele järgmise aasta erakorralises pensionitõusus. 1. aprillil 2021. a jõustuv pensionitõus kasvatab keskmiselt vanaduspensionäri sissetulekut enam kui 20 euro võrra.
  • Esitati Riigikogule arvamuse avaldamiseks „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ eelnõu. Rahvatervise poliitika peaeesmärk on pikendada Eesti inimeste eeldatavat eluiga ja tervena elatud aastate arvu ning vähendada ebavõrdsust tervises.
  • Esitati Riigikogule arvamuse avaldamiseks „Eesti keele arengukava 2021–2035“. Arengukava üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas
  • eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist.
  • Esitati Riigikogule arutamiseks valminud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“. Arengukava üldeesmärk on järgmine: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Arengukavas seatakse sihiks teadus- ja arendustegevuse ühiskondliku ja majandusliku mõju suurendamine, sealhulgas teadmusmahukusele tuginev tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv ning teadmussiirde võimekuse kasvatamine.
  • Otsustati jõuliselt suurendada teadus- ja arendustegevuse rahastamist ning teadus- ja arendustegevuse kulud küündivad 2021. a prognoosi kohaselt 1%ni SKPst.
  • Võeti vastu „Riigiteede teehoiukava 2020–2030“. Järgmise kümne aasta jooksul planeeritakse ehitada täies mahus neljarealiseks nii Tallinna–Tartu kui ka Tallinna–Pärnu maanteed.
  • Riigireformi osana jätkati riigiametite konsolideerimisega. Moodustati Haridus- ja Noorteamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet ning Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamisel Keskkonnaamet.
  • Kiideti heaks hoonete pikaajalise rekonstrueerimise strateegia, mille eesmärk on parandada järgneva kolmekümne aastaga ligi 80 protsendi Eesti elanike kodude ja töökohtade tingimusi.
  • Algatati riigi eriplaneering Suure väina püsiühenduse kavandamiseks.
  • Viidi läbi virtuaalne Kolme Mere Algatuse viies tippkohtumine ja veebifoorum, mille keskmesse tõi Eesti targa ühenduvuse, mis aitab info efektiivsema kasutamise, digilahenduste loomise ning andmevahetuse edendamise kaudu leida viise taristut tõhusamalt kasutada.
  • Loodi piirivalve osakond eraldiseisva struktuuriüksusena Politsei- ja Piirivalveameti koosseisus.
  • Viidi edukalt läbi NB8 ja B3 eesistumine 2020. aastal.
  • Möödus Eesti esimene aasta ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmena, kus tõstati Eesti jaoks olulisi küsimusi (näiteks julgeolek meie regioonis ja küberjulgeolek) ning tugevdati seeläbi meile olulisi liitlassuhteid ja Eesti digikuvandit. 

Tegevusprogrammi täitmise aruanne

Vabariigi Valitsus võttis 17. detsembril 2020 teadmiseks tegevusprogrammi täitmise seisu.

Koalitsioonierakondade esimehed ühe laua taga

Viis üldist eesmärki

Valitsus seisab sidusa, oma inimesi ja pere loomist väärtustava riigi eest, kus kõik tunnevad end turvaliselt ja ühiskonnaellu kaasatuna. Meie iseolemise olulisteks sammasteks on tugev kaitsevägi ning aktiivsus rahvusvahelises koostöös, kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse. Valitsus vähendab bürokraatiat ja toetab tarka majandust, mille vundamendiks on teadus, arendustegevus ja innovatsioon.

  • Peresõbralik Eesti, kus inimesed tunnevad end turvaliselt ja kindlalt. Valitsus tagab peredele kvaliteetsed teenused ja vajalikud toetused.
  • Sidus ühiskond, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed erinevate ühiskonna gruppide vahel vähenevad. Valitsus toetab rahvusgruppide õigust arendada oma kultuuri.
  • Teadmistepõhine majandus ja elukestva õppe arendamine. Valitsus peab oluliseks nii avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse rahastuse tõstmist 1%ni SKTst.
  • Tõhus valitsemine, et riigiga suhtlemine oleks lihtne ja sujuv. Selleks arendab valitsus tarka e-riiki ning võtab prioriteediks riigireformi.
  • Turvaline ja kaitstud riik, kus kõigi põhiõigused ja -vabadused on võrdselt tagatud. Valitsus peab oluliseks, et riigikaitsesse tuleb eraldada vähemalt 2% SKTst, toetatakse siinset kaitsetööstust ja selle ekspordivõimet.
1 | 1

Viimati uuendatud 14.06.2021