Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Jüri Ratas, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, siseminister Andres Anvelt ning riigihalduse minister Jaak Aab
Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=cbMvWcZDgSc
Juhataja Urmas Seaver
Nii, head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Alustuseks ütlen selle ka ära, et Kaia Iva peab kell 12.20 ära minema, siis kõik teavad, et ei tuleks üllatusena. Alustuseks annan sõna peaminister Jüri Ratasele.
Jüri Ratas
Suur tänu! Nii nagu ma olen alati öelnud, suur tänu tulemast pressikonverentsile! Täna, 28. detsembril saab öelda: aitäh selle 2017. aasta koostöö eest, et olete usinasti siin käinud ja teemasid kajastanud! Me Eestis tahame ju alati sellist numbripõhist lähenemist ja kui me võtame Eesti eesistumise Euroopa Liidu Nõukogus, siis me näeme, et ka Eesti ühiskonna toetus Euroopa Liidule Eesti elanike seas – toetus sellele, et me kuulume sinna – on tõusnud 79%-le. See oli [enne] mõned protsendid väiksem. See näitab ka teie väga suurt tööd info vahendusel ja edasiviimisel Eestimaa elanikele. Nii et selle eest suur tänu, et olete kajastanud ka eesistumist väga tõsiselt ja hästi, professionaalselt.
Meil oli täna valitsuse päevakorras kokku 11 teemat, 11 päevakorrapunkti. Põhimõtteliselt said kõik ka heakskiidu. Teatud punkti üle, õigemini alapunkti üle tuleb veel natuke edasi arutleda.
Eesti sai juurde ka 29 kodanikku. Me tegime põhimõttelised otsused omandireformi reservfondist eraldamise kohta. Kultuuriminister ütles väga põhimõttelise asja: tegelikult on Niguliste kiriku teema olnud Eesti ühiskonnas vaidluse all, maa ja taeva vahel taasiseseisvumisest alates, peaaegu 26 aastat. Tegelikult on ühiskonnas vaja mingeid asju lahendada, mingeid asju on vaja otsustada, ja mul on hea meel, et üks küsimus saab lahendatud, ma loodan väga, kui vastavad lepingud saavad ka sõlmitud. See on minu arvates päris oluline lähenemine.
Nüüd, veel kord sellest eesistumisest paar sõna. Tõesti, viimane uurimus, mida Riigikantselei on tellinud OÜ-lt Faktum ja Ariko, ütleb tõesti seda, et 79% Eesti elanikest toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu. Ja ma arvan, et selles on olnud väga suur roll ja osa ka eesistumisel ja eesistumise oluliste teemade mitte ainult kajastamisel, vaid ka edasiminekus. On näha, et paljud vastajad näevad, et kõige rohkem või kõige sagedamini on räägitud nn digitaalsest jalajäljest või digitaalteemadega edasiminekust. Ma arvan, et siin on taga ka konkreetsed näited, kasvõi seesama, kuidas me püüame nüüd Soome ja Eesti vahel teha piiriülest koostööd, näiteks e-meditsiinis, digiretseptide puhul.
Tahtsin veel esile tuua seda, et me küsime alati, kas Eesti eesistumine oli siis edukas või ei olnud edukas. Me näeme seda, et eesistujariigina hindab Eestit edukaks 61% vastanutest, nii et igal juhul ka see valdkond on tähtis ja oluline.
Valitsus on aasta lõpus töine. Meil oli valitsuse kabinetinõupidamine, kus arutasime ühte punkti, ja läheme edasi kella kahese kabinetinõupidamisega, kus tulevad kaks punkti veel lisaks. On olnud töine aasta. Valitsuse töökliima on hea. Püüame leida lahendusi olulistele küsimustele, sh tänasel kabinetinõupidamisel, kus tulevad veel kaks tähtsat teemat arutelu alla. Nii et jätkame tööd, kuni tänase tööpäeva lõpuni. Aitäh!
Juhataja
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, palun!
Kaia Iva
Suur tänu! Ka sotsiaalvaldkonnas on aasta olnud tihe-töine ja järgmine aasta tõotab veelgi enamat. Aga kuna eelmisel nädalal oli kabinetiistungil põhjalikul arutelul hoolduskoormuse teema, siis tahaksin lühidalt täna sellest ka rääkida. See on meil ilmselt järgmiste aastate üks väga olulisi teemasid, mida me Eesti ühiskonnas ja poliitika kujundamisel peame järgima ja siin muudatusi ellu viima.
Rakkerühm, mis kaks aastat Riigikantselei juures töötas, oli väga laiapõhjaline. Ja võib-olla selle rakkerühma väga oluline töö oligi see, et ta tegi head koostööd kõikide osapooltega, huvigruppidega, ja süstematiseeris neid ettepanekuid, mis eri osapooltelt tuli. See, et meil on omastehooldajate ja pikaajalise hoolduse teema ühiskonnas väga tõsine, on ka ju ajakirjanikele ja Eesti avalikkusele hästi teada. Praegu on küsitluste ja statistika järgi umbes 8000 inimest pikaajalise hoolduse tõttu tööturult eemal. Väidetavalt umbes paar tuhat neist seetõttu, et vajalikud teenused puuduvad või ei ole kättesaadavad.
Loomulikult, perekondade ja lähedaste roll ka tulevikus oma lähedaste eest hoolitsemisel ja hooldamisel jääb suureks. See on normaalne ühiskondlik toimimine. Aga need perekonnad ei tohi ega saa jääda selles üksi. See tähendab, et neil ei saa olla sunnitud valikuid, et teenuste puudumise või nende kättesaamatuse tõttu, hinna tõttu kättesaamatuse tõttu peaksid nad loobuma tööst või muust ühiskondlikust elust.
Seetõttu on siin vaja mitutpidi tegevust. Ühest küljest rohkem teenuseid kogukonnas – inimesele lähedal ja nii, et teenus on ka rahaliselt kättesaadav – ning teisest küljest selgemad poliitikasuunad, ka selgemad seadused, ja rohkem raha sellesse sektorisse. Nii et mõlemaga me peame tegelema.
Kui me vaatame praegust olukorda hoolduse juures, siis me näeme, et teenustesse me panustame vähe ja rohkem kulub meil ressurssi asutusepõhisele hooldusele. Küll aga on loogiline ja normaalne, et inimesed elevad võimalikult kaua oma kodus ja saavad tänu teenustele seal mõistlikult olla. Ehk teenuste pool on see, mis nõuab kiiremat arendamist.
Selleks, et see üldse tekiks mõistlikul tasemel, anname me lisaressurssi kohalikele omavalitsustele, sest ka praegu kohustab seadus neil tervet hulka sotsiaalhoolekandeteenuseid pakkuda. Ja selleks, et nad seda saaksid teha, tuleb uue aasta alguses uus rahastusvoor nende teenuste elluviimiseks.
Samamoodi on järgmisel aastal üle 30 miljoni nn vaba raha kohalike omavalitsuste tulubaasis ja kindlasti sealt üks osa peab minema sotsiaalteenustele. Kui me vaatasime koostöös Rahandusministeeriumiga senist rahakulutust, mis kohalikud omavalitsused kulutavad eakatele – sest just eakate puhul on hoolduskoormus suurem –, siis kui rahastusmudelis oli eeldatud, et 65+ isikute peale kulutab kohalik omavalitsus 668 eurot, siis tegelik kulu oli 549. Ehk üle 100 euro vähem, kui see eeldus selles tasandusfondi valemis oli.
Ja küsimus ei ole mitte selles, et seda raha ei oleks vaja kulutada. Loomulikult, ühest küljest on küsimus selles, et kohalike omavalitsuste tulubaas on olnud napp ja võib-olla see teadlikkus sellest, kuidas ja millistele prioriteetidele seda raha kulutada, ning eelistused on olnud kuskil mujal. Mõistagi me ei vähendanud seda raha, see jäi esialgu samaks, aga ühe olulise ülesandena, mis valitsuskabinet eelmisel korral andis, oli see, et Rahandusministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga vaatab läbi kohalike omavalitsuste rahastusmudeli – just sellest seisukohast lähtudes, et ühiskond vananeb, tuleb otsustada, milline on finantskoormus ja milline peaks olema finantsmudel.
On antud ülesanne, et 2019 riigi eelarvestrateegia läbivaatamise ajaks me tuleme välja juba pikaajalise finantsplaaniga, milline peaks olema raha vajadus ja millistes konkreetsetes lõikudes, et siis minna pikaajalise hoolduse teemaga mõistlikul viisil edasi. Loomulikult ei ole see mitte ainult raha ja teenuste küsimus, nagu rääkisin, vaid siis lisanduvad kindlasti juurde koostöö teemad. Rõhutame siinkohal sotsiaal- ja tervishoiu koostööd, samamoodi riigi ja kohalike omavalitsuste / kogukondade koostööd, et saaksime selle teemaga mõistlikult edasi minna.
Valitsus tegi eelmisel korral tõesti väga üksmeelselt need otsused meie tegevuskavade täiendamiseks, rahastuse suurendamiseks, nii et järgmise aasta jooksul peab Sotsiaalministeerium saama valmis selgema kontseptsiooni ja 2019. aastaks juba konkreetse rahastuskava riigi eelarvestrateegiasse. Siin peame juba üsna pikkade sammudega edasi liikuma, sest see esialgne rahastuskava, mille valitsus sügisel neljaks aastaks heaks kiitis, 16 miljonit, on meil planeeritud, aga täiendavalt see, kuidas edasi läheme, selgub järgmise aasta jooksul. Aitäh!
Juhataja
Siseminister Andres Anvelt, palun!
Andres Anvelt
Aitäh! Kõigepealt soovin kõigile head vana aasta lõppu. Peaasi, et see oleks rahulik ja vähem vägivaldne, nagu me kahjuks jõulude ajal nägime üle Eesti. Sellest ma räägin natukene oma esitluse lõpus.
Tänasest valitsuse istungist. Kõigepealt üks võib-olla väike, aga oluline asi, mis puudutab ligi 36 000 inimest. Nimelt, digitaalse isikutunnistuse ja digi-ID kehtivusaja pikendamine kolmelt aastalt viiele aastale. Seda ei maksa segamini ajada ID-kaardiga. See on täiendav digi-ID-kaart. Need inimesed, kes töötavad suuresti arvutiga – väga hea näide on meditsiinitöötajad, kes on oma e-tervisekeskkonnas ja kellel on digi-ID pidevalt arvutis. Selle kehtivusaega me pikendame nüüd kolmelt aastalt viiele, nii et see teeb inimestele digi-ID saamise mugavamaks ja soodsamaks.
Oluline on veel ka see, et need, kellel on juba need kolmeaastase kehtivusajaga digi-ID-d, saavad seda pikendada veebis automaatselt kahe aasta võrra. 1. maist 2018 hakatakse välja andma juba uusi viie aastase kehtivusajaga. Selle muudatuse elluviimiseks on meil kavas muuta isikut tõendavate dokumentide seadust. Valitsus otsustas täna sellise eelnõu riigikogule saata.
Teine oluline teema, milles me täna – enne pressikonverentsi ja peale valitsuse istungit – valitsuskabinetis pikalt debateerisime ja tegime ka esimesed otsused, puudutab ühte koalitsioonilepingu punkti ning on Siseministeeriumi haldusalas. See on küll tunduvalt pehmem kõigist teistest teemadest, millega Siseministeerium tegeleb. Nimelt, vabaühendused ja nende rahastamine. Ehk arutasime täna Siseministeeriumis ette valmistatud vabaühenduste rahastamise mitmekesistamise võimalusi. Maailmas on see valdkond üpriski kirju, eri riigid on valinud erinevaid teid, kuidas tõsta just erasektori – erasektori all me mõtleme nii ettevõtteid kui ka eraisikuid – huvi investeerida vabaühenduste projektidesse, just nendesse, mis on suunatud ühiskondliku probleemi lahendamisse.
Arutelu all oli kokku kaheksa erisugust lahendust. Praeguseks hetkeks kahe puhul, mis on küll suhteliselt tehnilised, aga vajalikud, on otsus liikuda edasi suhteliselt kiiresti. Üks asi, mis puudutab sellist asja nagu tulumaksusoodustusega ühingud, mis, nagu me teame, on meie riigis selline muutuv nimekiri, neid on Eestis umbes 2500 – MTÜ-d ja sihtasutused, kelle puhul saab taotleda tulumaksusoodustust – ja selle nimekirja koostamise põhimõtete muutmist. Esiteks, selle menetluskiirus. Praegu läheb vabaühendusel aega 6–12 kuud selleks, et üldse taotleda ja saada sinna nimekirja. Teiseks tuleb kindlasti sisse vaadata ka selle nimekirja koostamise põhimõtetesse. Veel üks asi – suhteliselt tehniline, aga vajalik – on see, et Maksu- ja Tolliametiga koostöös tuleks ette valmistada selline infotehnoloogiline võimalus, et kui inimesel on tekkinud riigi poolt tagastatav tulumaksu tagasimakse, siis ta saab otse ka oma deklaratsiooni kodulehekülje peal määrata näiteks kiirelt ja lihtsalt ühe nendest nimekirjas olevatest MTÜ-dest või mitu MTÜ-d/sihtasutust, kellele oma maksu tagasimakse üle kanda.
Need on tehnilised, kuid väga vajalikud asjad, mis on aastaid oodanud lahendust just selleks, et inimestel oleks lihtsam võimalus ka annetada vabaühendustele.
Üks sisulisem küsimus, millest me valitsuse kabinetiistungil n-ö kinni võtsime ja mis on täitsa uuenduslik, mitmetes maailma riikides juba kasutusel, igal pool võib-olla natuke erineva mudeliga. Seda võiks kokkuvõtlikult nimetada ühiskondliku mõju osakute kasutuselevõtuks. Ehk see on teatud investeerimismudel, mille eesmärk on tõsta ühiskondlike probleemide lahendamise tulemuslikkust. Mida see tähendab? See tähendab seda, et erainvestor, riik ja vabaühendused koostavad lepingu, mille puhul erainvestorid investeerivad raha näiteks ühe konkreetse ühiskondliku probleemi lahendamisse. Seda hakkab lahendama vabaühendus ja kui see on mõjus lähenemine, täidetud kokku lepitud aja jooksul ja teeb paremaid tulemusi, kui oleks näiteks olnud riiklik sekkumine – ehk tegelikult me räägime, et see on kuluefektiivsem kui riiklik sekkumine –, siis tasub riik investorile näiteks need kulutused. See on see mudel, mille suunas me nüüd liikuma hakkame, Sise- ja Rahandusministeerium koostöös kõigi valdkonnaministeeriumitega. Huvi selle vastu oli suur, sest tegelikult midagi analoogilist – küll mitte täpselt selle mudeli järgi, aga midagi sarnast – on Eestis juba varem kasutatud.
Kõige lihtsam näide on see, kui me räägime naiste varjupaikadest, mis hakkas pihta ju puhtalt sellise vabaühenduste teenusena ja millena tegelikult riik neid sisse ostab. Ehk see on üks lähedane mudel, aga mitte päris see. Kindlasti peab tänapäeva maailmas pakkuma vabaühendustele ka selliseid uudsemaid, innovaatilisemaid lähenemisi. Ja kevade jooksul me sellise Eestile võimaliku mudeli ka koos Rahandusministeeriumi ja teiste osapooltega kabinetile välja pakume.
Viimase asjana … Ma tean, et Kaia peab vist ära jooksma.
Kaia Iva
Jaa, vaat, kui hea, et sa väikse pausi tegid – ma just tahtsingi ajakirjanikele soovida ilusat aastalõppu.
Andres Anvelt
Viimane oluline asi, millest ma lubasin rääkida, mis puudutab jõuluaegset perevägivalla plahvatust. Kui head ajakirjanikud mäletavad, siis tegelikult detsembri alguses me just alustasime koostööpartneritega ühte pilootprojekti Pärnumaal. See puudutab uutmoodi sekkumisi perevägivalla juhtumitesse. Esimesed tulemused on, võib öelda, käes. Kui Pärnumaal oli kokku 16 lähisuhtevägivalla kahtlusega väljakutset, siis näiteks kahe puhul neist, kus ei olnud veel läinud füüsiliseks peksmiseks, aga vägivald oli eskaleerumas, toimetatigi need potentsiaalsed vägivallatsejad kodunt ära. Sellega lahendati konflikt, selle konflikti eskaleerumine.
Teine asi, mis on ka selle pilootprojekti eesmärk, on kiire menetlus. Ühe vägivallatseja puhul sisuliselt ööpäeva jooksul mõistetigi üheaastane vangistus kaheaastase katseajaga. Aga lisaks veel alkoholi tarvitamise keeld ja sotsiaalprogrammis osalemine. Kõik toimus kiirelt, ootamata, nagu öeldakse, tööpäevade saabumist. See eeldab head koostööd nii prokuratuuri kui ka kohtuga. Kindlasti oli kõigisse nendesse teemadesse kaasatud ka Ohvriabi.
Aga üks probleem tuligi välja, mida me näeme ja mis eeldab arvatavasti tulevikus ka seadusmuudatust. Teatud juhtudel kannatanu ise keeldub koostööst politseiga, keelab oma andmete edastamise ohvrikaitsele. See raskendab olukorda ja siin on ta praegu ise … me oleme seadusega kaitsnud teda sellise olukorra eest, et tegelikult võiks ju sekkuda natuke intensiivsemalt.
Nii et see on lihtsalt näiteks, et see pilootprojekt on jalgu alla võtmas. Ma loodan, et tulevikus sellest heast praktikast me saame üle Eesti kasutada häid muutusi pere- ja lähisuhtevägivalla olukorra paranemisel. Aitäh!
Juhataja
Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!
Jaak Aab
Taha ka tänada kõiki ajakirjanikke selle eest, et – kuidas siis öelda? –, on olnud tihe aasta riigihalduse ministri haldusalas. Kõik need tegevused ja protsessid on leidnud ka hästi kajastamist. Tänan teid koostöö eest! Midagi pole ju aga lõppenud, kõik need protsessid jätkuvad. Saame ka järgmisel aastal veel kõvasti sellest rääkida.
Ise tahaksin kindlasti järgmisel aastal leida rohkem lahendusi regionaalpoliitilistele probleemidele ja usun, et me valitsuses nendes asjades ka kokku lepime.
Tänase valitsuse päevakorras puudutab riigihalduse ministri haldusala kaks otsust, mis on küll ühe korralduse kaks osa. Nimelt, Vabariigi Valitsuse korraldus, valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamine. Need kaks põhimõttelist otsust puudutavad kirikuid.
Esimese osaga eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist – läbi Siseministeeriumi, kes sõlmib vastavad lepingud – 1 153 000 [eurot] Eesti Apostlikule Õigeusu Kirikule sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks. See on niisugune üldine ja võib-olla hea tahte põhimõte. Selle toetuse kasutamiseks sõlmib Siseministeerium vastava lepingu, kus fikseeritakse ära, millistel otstarvetel ja kuhu seda raha kasutatakse.
Teine osa puudutab Eesti Evangeelset Luterlikku kirikut. Ja EELK-le eraldatakse tagastamatu toetusena 6 753 000 eurot sarnasel eesmärgil. Ja täpselt niisamuti, selle lepingu sõlmib riigihalduse minister. Selles lepingus nähakse ette, kuhu ja kuidas seda raha kasutatakse. Selle üle tuleb kirikutel siis vastavalt sellele korrale aru anda.
Mõlema kiriku puhul, ei tee saladust, on olnud ju tegelikult pikad vaidlused ja läbirääkimised varade üle, mis kirikul on. Kui mainida siin, nagu peaminister juba ütles, Nigulistet, kus ei ole leitud lahendust ega kokkulepet. Eesti Apostelliku Õigeusu Kiriku puhul on vaidlus käinud Petseri varade üle. Nendes lepingutes nähakse ka ette see, et hea tahte avaldusena loobuvad kirikud nendest vaidlustest. Nad saavad toetust ja loobuvad nendest varalistest vaidlustest, mis on omandireformi käigus üleval olnud.
Ma arvan, et sellesse aega – aasta lõppu ja jõuluaega – niisugune hea tahte kokkulepe sobib hästi. Aitäh!
Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge siis palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud.
Küsimus
Sven Soiver, TV3 „Seitsmesed uudised “
Küsimus peaministrile. Mis pilguga te vaatate neid alkoholi- ja piirikaubanduse uudiseid, kus räägitakse viimastel andmetel Euroopa Liidu piirikaubanduse rekordi löömisest ja sellest, et alkoholiaktsiisi laekumine jääb isegi allapoole alkoholitootjate seni pessimistlikuks paanikakülvamiseks hinnatud prognoose? Milliste vahendite või võimalustega te hindate järgmisel aastal alkoholiaktsiisi hüppelist kasvu, mis riigieelarves on? On see jätkuvalt võimalik?
Jüri Ratas
Aitäh selle küsimuse eest! Eks selliseid fiskaalpoliitilisi muudatusi tuleb jälgida ju pidevalt, kogu aeg. See, et meil piirikaubandus on, pole mingi saladus. Me teame seda. Piirikaubandus ei ole ju ainus ega peamine alkoholi aktsiisipoliitika kujundamisel.
Minu käsutuses on need andmed, mida Rahandusministeerium on edastanud ja mis tuginevad viimasele, suvisele prognoosile. Nende väide on, et 2017. aastal on laekumine suvise prognoosi järgi plaanipärane. Nüüd, 2018, teie küsimus selle kohta, mis on põhjused, et riigi eelarvestrateegias ja ka eelarves on alkoholiaktsiisi laekumiseks planeeritud rohkem kui sellel aastal. Ja mul on olnud sama küsimus. Me teame, et meil on piirikaubandus. Küsimuse all on see, mida teevad turistid, kes tulevad põhja poolt siia – kas nende alkoholiostud vähenevad või kasvavad. Ja kolmas, mis on tegelikult ju kogu selle asja eesmärk või lootus, on see, et Eesti inimesed tarbivad vähem alkoholi, ostavad vähem alkoholi. Aga eelarves on kasv. Tegelikult see on seotud laovarudega. Laovarudega 2018. See puudutab kahte kuupäeva: üks on 1. veebruar 2018 ja teine on 1. jaanuar 2019. Laovarusid varutakse enne neid kuupäevi ja see on ka põhjus, miks Rahandusministeerium on oma prognoosis selliseid numbreid pakkunud. Aitäh!
Küsimus
Taavi Eilat, Eesti Televisioon
Tahaksin küsida Jaak Aabilt eelkõige seoses nende kirikute kahjude hüvitamisega. Kas te saaksite palun tuua selle kalkulatsiooni, mille järgi nende arvudeni – 6,7 miljonit ja 1,5 miljonit – ikkagi jõuti? Mis on need numbrilised argumendid? Kas seal on mingid ekspertiisid taga? Kas on, ma ei tea, kinnisvaraeksperdid? Või kuidas seda hinnatud on?
Jaak Aab
Tänan küsimuse eest! Eks ta läbirääkimiste küsimus on olnud. Nii nagu ka peaminister mainis, neid läbirääkimisi riigi ja kirikute vahel on peetud juba väga pikalt. Ei ole aga jõutud ühisele seisukohale. Ka nüüd on sellel valitsusel ja kõigil koalitsiooni osapooltel olnud läbirääkimisi. Ja on leitud … No eks seda ongi raske hinnata – kuidas me hindame Niguliste varasid, kultuuriväärtusi? Mis hinnalipiku me sinna paneme? Näiteks, kui nüüd EELK oleks tõesti vaielnud selle üle edasi, siis ekspertkomisjon on avaldanud arvamust, et tegelikult 35% peaks kirikule kompenseerima. Nüüd, mis me siis teeme – hakkame seda rahvuslikku väärtust – kõiki neid kunstiväärtusi, mis seal sees on, mis on tegelikult ka eesti rahvuslik väärtus – hindama ja siis kuidagipidi kompenseerima? Ma arvan, et see otsus, et jõuti sellise kokkuleppeni ja et kõik need kultuuriväärtused, ka Niguliste kirik, jäävad Eesti riigi omandusse, on minu arust hea lahendus.
Taavi Eilat
Ma küsin jätkuna lihtsalt täpsustuseks üle. Kas ma saan siis õigesti aru, et siusuliselt kirikud esitasid oma arvamuse, kui palju see võiks olla, ja riik natukene võib-olla vaidles või mitte ning siis jõuti selle summani?
Ja jätkuks veel: kas ka teised kirikud … Näiteks tsiteerin teie head erakonnakaaslast Heimar Lenki: „Minu teada on see mõeldud piiri taha jäänud Petseri kloostri kompenseerimiseks. Mis on huvitav küsimus, et kui me anname ühele õigeusukirikule raha, siis miks me ei anna Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kirikule. Nad kõik ju kannatasid sõjas.“ Kuidas kommenteerite?
Jaak Aab
Mis puudutab Eesti Apostlikku Õigeusu Kirikut, siis oli ju vaidlus selle vara kompenseerimise üle ka juba kohtus. Omandireformi aluste seaduse järgi on EAÕK-l õigus saada kompensatsiooni Petseri kloostri varade eest. See summa, mida määras ekspertkomisjon, oli umbes 400 000. Kuna see kirikut ei rahuldanud, siis vaieldi kohtus. Ega ei tea, mis see kohtuotsus oleks toonud, aga praeguse kokkuleppe järgi EAÕK võttis vastu selle kompensatsiooni ja kohtus edasi ei vaidle ehk hagi võetakse tagasi. Igati seaduslik alus oli tal seda vara saada, mis puudutab Petseri kloostri vara.
Teised kirikud … Noh, mina ei tea ühtegi taotlust praegu, kes hakkaksid samal põhjusel mingisuguseid kompensatsioone või hüvitamist nõudma. Aga ei oska öelda, kuidas edasi läheb. Vaatame. Aitäh!
Küsimus
Taavi Eilat, Eesti Televisioon
Üks küsimus veel peaminister Jüri Ratasele. Kas selle kirikute otsusega võib tõlgendada, et nüüd on see omandireformi kahjude hüvitamine saanud alguse? No teised asutused ootavad oma kahju hüvitamist ja ka sundüürnikud, nagu ka teie erakond on seisnud selle eest.
Jüri Ratas
Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et õigusselgus ja õiguskindlus mõlemad on hästi olulised. Ja tõsiselt, kui Niguliste kiriku suhtes on olnud täiesti lahkarvamus viimased 26 aastat, siis et selles leida see õigusselgus, aga ka õiguskindlus mõlemale poolele, oli seda otsust, seda lahendit vaja. Vastav komisjon on ju riigihalduse ministri alluvuses olemas. See töötab edasi. Ma arvan, et nende kahe küsimuse puhul me saame lugeda need vaidlused kahe kiriku, kahe konfessiooni puhul lõppenuks. Aitäh!
Küsimus
Sven Soiver, TV3
Küsimus riigihalduse ministrile. Presidendi Kantselei läheb nüüd Narva kuuks ajaks. Kas selline eeskuju vääriks teie arvates järgimist ka valitsuses ja ministeeriumides? Näiteks riigihalduse ministri aparaat kuuks ajaks Põlvasse või peaminister/valitsus kuhugi kuuks ajaks – on see ettepanek järgimist väärt? Mis te arvate presidendi eeskujust?
Jaak Aab
Tänan küsimuse eest! Kindlasti presidendi selline eeskuju, mis tähtsustab ikkagi, ütleme, seda piirkonda, võib-olla juhib ka tähelepanu, et riik peaks rohkem tähelepanu pöörama teatud regioonidele, mis on oma arengus teatud protsesside tõttu kannatanud. Jah, Ida-Virumaa programm on meil endiselt plaanis rakendada järgmise aasta teisest poolaastast. Nii et kui vaadata valitsuse seisukohta, siis me mõtleme ka Ida-Virumaale.
Hea meel on öelda, et kaardistatud on ca 250 riigipalgalist töökohta, mis lähevad Ida-Virumaale lähema kahe aasta jooksul. Nii et see suund on kindlasti õige.
Mis puudutab riigihalduse ministrit, siis minule laekus hiljuti Rahandusministeeriumist e-mail, kus kõigile Rahandusministeeriumi töötajatele tehti ettepanek mõelda, kas nad soovivad teha tööd kaugtööna ja elada hoopis kuskil mujal kui Tallinnas. Lubati läbi rääkida need tingimused. Mina veel otseselt personaliosakonda ei pöördunud, aga küll on palju neid inimesi. Ja see tendents suureneb, et neid töökohti, riigipalgalisi töökohti järjest enam luuaksegi maapiirkondadesse. Ja seda võimaldab tänapäeva tehnika, tehnoloogia areng. Kaugtööna on võimalik riigitööd väga hästi teha, ka Narvast. Aitäh!
Küsimus
Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 „Reporter“
Küsimus on härra siseministrile. Kui te rääkisite, et see lähisuhtevägivalla ennetamise pilootprojekt on olnud väga edukas, et enne kui n-ö peksuks läheb, lahutatakse tülitsevad osapooled, siis mida see tulevikus tähendab, kui see praktika tegelikult käivitub? Kas siis, kui ma kuulen, et naabrid omavahel tülitsevad, kutsun välja politsei ja ta lahutab igaks juhuks kaklevad osapooled enne kui, mine sa tea, järsku läheb vägivallaks?
Andres Anvelt
Jah, eks see ju tegelikult nii ongi. Iga peretüli on erinev. Seal ei ole mingit šablooni, et sa paned selle nüüd peale ja selle pere puhul toimib niimoodi. Aga iseenesest pilootprojekti eesmärk on esiteks koos kohaliku omavalitsusega leida see võimekus ja tahtmine ning need sotsiaalpinnad, kuhu toimetada vägivallatseja – juhul, kui see vägivald ei ole läinud füüsiliseks. Kui on läinud füüsiliseks, siis ta läheb plate peale, nagu öeldakse. Ja läheb menetlusse.
Aga väga paljud väljakutsed on ju sellised – kui me võtame statistika, siis üle poole, kui ma ei eksi –, kus tegelikult ei ole veel hakanud see n-ö päris andmine pihta. Loobitakse veel võib-olla nõusid ja asi on eskaleerumas. Naabrid juba helistavad. Kindlasti on alkohol mängus. Ja siis tuleb kohale patrull, heal juhul päevasel ajal võib-olla ka konstaabel. Ja tegelebki sellega, et kas viib näiteks omavalitsuse sotsiaaltöö pinnale. Või teine võimalus, kui seesama vägivallatseja teatab, et tal on mingi muu aadress, siis toimetatakse sinna. Peaasi, et ei toimuks jätkuvägivalda, et see ei läheks vägivaldseks. See on see põhimõte.
Ja teine selle pilootprojekti eesmärk, on siis see, et me saaksime prokuratuuri ja kohtuga kohe kiirmenetlusse. See on oluline. Praegu see näitas, et see on võimalik. Aga pühade ajal eriti, nädalavahetuseti toimub perevägivald. Me peame seda süsteemi täiustama. Peame vaatama, kui suur on see koormus, millise koormusega me tulevikus tööle hakkame niimoodi, et seda oleks võimalik kiiresti teha.
Ja selle asja kolmas pool on see, et tegelikult Sotsiaalministeerium peab panustama oma sotsiaaltöötajatele ja Ohvriabi töötajatele, kes peaksid ka tulevikus hakkama tööle 24/7. Ma praegu mõõdame ka seda koormust, et teada saada, kui palju sinna lisainvesteeringuid vaja on, et süsteem üle Eesti toimima panna.
Ingrid Sembach-Hõbemägi
Täpsustan veel. Te põhimõtteliselt kutsute siis üles, et inimesed teataksid, kui on kuskil sellised väga häälekad tülid jne? Et me peaksime rohkem üksteisel silma peal. Või mille järgi aru saada, et siit võib nagu löömaks minna? Mis hetkest peretüli on normaalne ja mis hetkeni mitte?
Andres Anvelt
Ei, ma arvan, et iga peretüli, mis on läinud juba niimoodi, et on naabritele kuulda, ükskõik, kas on kuskil korterelamus või on see eramus, vajab kohest reageerimist. Uskuge mind, minu kui endise politseiniku kogemus ütleb, et see ei jää põue. Täna karjutakse, homme antakse juba nuga ja ülehomme on pered lõhki. Nii on. See on elu, ei ole midagi teha. Nii et ma arvan, et teavitada tuleb kohe.
Ja las see politsei sõidab välja, vaatab selle olukorra üle. Me siin praegu alustame kevade poole ka pilootprojekti, mis on just eelkõige lähisuhtevägivalla puhul, kus politseinikud saavad muide mundrikaamerad. Ehk kiirmenetlus oleks palju kiirem. Ei oleks vaja kirjutada neid pikki protokolle ega karta seda, et … Noh, mis juhtub lähisuhtevägivalla puhul? Tihtipeale see, et ollakse natuke maha rahunenud, 24 tundi on möödas, võib-olla ka kainenenud, siis hakkab üks pool teist mõjutama – kuule, kui mind kinnimajja pannakse, siis sa jääd ju rahast ilma ja kõigest muust. Manipulatsioonid, seinast seina.
Selleks, et kõik see kohapeal ära fikseerida, hästi kiiresti, ongi seesama patrull, kes tuleb sisse. Sisuliselt jookseb see on-line’is kohe kohtutoimikusse. Ja kohtunikul ei ole vaja eriti muid tõendeid näha, kui ta näeb, mis reaalselt toimus. Kui ikka reaalselt silm oli nagu pajapõhi, siis tuleb ikkagi vähemalt üks aste või, ükskõik, mingi karistus anda.
Ja mis mulle väga meeldib, on see, et just siinsamas, ka pilootprojekti puhul me näeme seda, et on vaja kasutada muid meetmeid. Kasvõi seesama, et ta saab katseaja, tingimisi, aga juhul, kui ta jälle jääb joomisega vahele, siis ta saab selle aasta. Läheb kinni. Aitäh!
Juhataja
Pressikonverents on lõppenud. Suur tänu kõigile!