Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning justiitsminister Urmas Reinsalu.
Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=ydB9bhDK1JY
Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Valitsuse pressikonverents on täna vähe pidulikum kui tavapäraselt ja selle põhjus on see, et valitsus sai täna ülevaate oma tänavusest tegevusprogrammist. Teie ees on peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning justiitsminister Urmas Reinsalu. Alustuseks annan sõna peaministrile.
Jüri Ratas
Suur tänu! Auväärt ajakirjanikud, aitäh tulemast! Selline jõulueelne aeg ja me mõtlesime seekord tõesti selle pressikonverentsi anda siin, Riigivanemate saalis. See ei ole küll viimane selle aasta pressikonverents, sest 28. detsembril te olete samamoodi kõik väga oodatud, aga siis jälle meie traditsioonilisse pressikonverentsi ruumi. Aga kuna tõesti täna oli ülevaade valitsuse tegevusprogrammi täitmisest, siis arvasime, et oleks paslik siin pidada pidulikumat pressikonverentsi.
Aga ma alustan loomulikult sellest, et eks seda aastat ja meie tegevusi on positiivses mõttes saatnud Eesti Vabariik 100, meie riigi 100. aastapäeva sündmused, mis jätkuvad. Mul oli väga hea meel, aga teisalt ka natukene kurb meel kuulata kabinetinõupidamise esimese punkti ülevaates Eesti eesistumist Euroopa Liidu Nõukogus. Miks hea meel? Hea meel on selle üle, et on näha, kuidas Eesti eesistumise ajal on väga paljud teemad Euroopa Liidus liikunud edasi, saanud lahenduse. Meie prioriteetvaldkonnad on hästi käsitletud, on jõudnud päris hästi finišisse. Ja kurb meel on selle pärast, et see hetk Eesti jaoks saab läbi. Siin on paslik öelda teile veel kord sedasama, mida ma ütlesin eile mõningate teie ja paljude teie ametikaaslaste ees: aitäh selle kajastamise eest Eesti ühiskonnale viimase kuue kuu jooksul! See on olnud teist väga professionaalne ja andnud Eesti ühiskonnale seda mõõdet, mis eesistumine on. Millal taas valitsus saab kabinetinõupidamisel ülevaadet Eesti eesistumisest Euroopa Liidu Nõukogus? Ju see tuleb peale aastat 2030.
Kindlasti tahan öelda ära, et täna möödub täpselt 10 aastat sellest, kui Eesti on kuulunud Schengeni viisaruumi. See on olnud meile oluline, et on piirideta liikumine Euroopa Liidus, mis on lihtsustanud reisimist, kindlasti ka kaupade liikumist, ja see on olnud paljude meie inimeste aastatepikkuse töö tulemus. Loomulikult meie jaoks on tähtis, et me oleme seal edasi.
Nüüd, kui rääkida üldjoontes sellest valitsuse tegevusest, siis võib ju väga lühidalt öelda nii, et me oleme oma töös lähtunud sellest põhilisest soovist ja eesmärgist, et muuta Eesti ühiskonda õiglasemaks. Sel põhjusel oleme ellu viimas ka mitmeid reforme, olgu selleks maksuvaba tulu reform. Võrdsem ühiskond on kindlasti ühtsem, ühtsem ühiskond on tugevam ja tugevam ühiskond kasvab kiiremini.
Kui lubate, annan väga lühidalt ülevaate ka sellest tegevusprogrammi täitmisest. Kõigepealt statistika. See statistika on alati meie ühiskonnas väga oluline, numbrite keel.
Valitsuse tegevusprogrammis oli lõppevaks aastakse ette nähtud 249 ülesannet. 207 ehk ca 83% on eilse seisuga täidetud. Ja kui arvestada tänaseid otsuseid ja arutelusid ning veel 28. detsembri otsuseid ja arutelusid, siis võib öelda, et suure tõenäosusega on [aasta lõpuks] umbes 216 täidetud. Protsentide keeles tähendab see ca 87%. Hilineb ilmselt 33 ülesande täitmine.
Olulisemad otsused. Kindlasti lasterikaste perede toetuse kasv. Kolme lapsega pere hakkas 1. juulist 2017 saama peretoetusi kokku 500 eurot. Me muutsime vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi paindlikumaks ja lihtsamaks.
Ma arvan, et kooli algtaseme õppes, kus me oleme tõstnud ujumisõpetuse toetust omavalitsustele ja koolidele ühe miljoniga, annab kindlasti positiivset tagasisidet.
Edasi, ebavõrdsuse vähendamine. Selleks me oleme ellu kutsunud, ma arvan, selle sajandi kõige olulisema maksureformi. Vaadates, mida ütlevad opositsioonierakonnad, see on minu meelest positiivne, et ka nemad on leidnud, et see on väga õige samm, tõsta tulumaksuvaba miinimumi. Läbi selle väga paljudele tööl käivatele inimestele anda võimalus kuu lõpus teenida suuremat netosissetulekut.
Võib öelda julgelt, et ca 80% töötajatest võidab igas kuus juba järgmisel aastal 64 eurot. Ma ei arva, et see on midagi väga suurt Eesti leibkondadele, aga kindlasti ta tõstab inimeste sotsiaalkindlust ja turvatunnet.
Mul on väga hea meel, et me oleme selle aasta jooksul arstiabi kättesaadavuse puhul teinud väga suure edasimineku. Aastatel 2018–2021 on haigekassale laekumas üle 220 miljoni lisaeuro. Kindlasti on oluline ka emakakaelavähki haigestumise, samuti suremuse tõttu teha siin preventatiivselt rohkem ja seda ka valitsus rahastab, st rahastab suuremal hulgal preventatiivset tööd.
Edasi, meil on käinud koos ja saanud minu meelest päris hea rütmi sisse majandusarengu komisjon. See toimus ka sellel nädalal. Kuidas tõsta Eesti konkurentsivõimet, suurendada meie majandustootlikkust ja kuulata eri osapoolte ettepanekuid.
Meie, valitsuse jaoks on olnud tegevuskavas loomulikult ka kaitse- ja julgeolekuteemad. 2018. aastal moodustab kaitsekulude osakaal ca 524 miljonit ja võib öelda, et see on suurim maht kaitsevaldkonnas Eestis ajaloos. Julgeolekuvaldkonnas on vastu võetud Eesti julgeolekupoliitika alused ja riigikaitse arengukava aastateks 2017–2026. Ma arvan, et siseturvalisuse valdkonnas on nii politsei- kui ka päästetöötajate palgatõus üle 4% kindlasti mainimist väärt, lisaks vanglateenistujate ja tolliametnike palgafond.
Me oleme tõstnud ka riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse 2018. aastal 14,9 miljonit rohkem võrreldes käesoleva aastaga.
Loomulikult üleminekutoetused põllumajandusvaldkonnas.
Ma arvan, et see valitsus on tegelenud, nii nagu me oleme iga päev tegelenud eestistumisega, tegelikult ka haldusreformi selle etapi lõpule viimisega ja siit edasi riigireformi jätkamisega.
Täna oli ka kabinetiistungil mitu olulist teemat. Kõigepealt uus töötasu alammäär, mis alates 1. jaanuarist 2018 tõuseb 470 eurolt 500 eurole. Ja esmakordselt on see terve ulatuses ka maksuvaba. Täna leppisid valitsuse kehtestatud üleriigilise töötasu alammäära kokku nii Eesti Ametiühingute Keskliit kui ka Eesti Tööandjate Keskliit.
Õpetajate töötasude alammäära küsimus oli samuti täna istungil. Täistööajaga töötamisel õpetaja töötasu alammäär järgmise aasta algusest on 1150 eurot kuus.
Samuti oli kutseõppe rahastamine ja selle põhimõtted täna istungil, et tagada õppeasutustele senisest suuremat stabiilsust eelarve kujundamisel ja anda koolidele senisest suurem vabadus õppekohtasid planeerida.
Ma tahan tänada siin teie ees kõiki meie ministeeriume ja ametkondasid. See on seotud sellega, et kui meil veel eestistumise eel ja eesistumise ajal oli küsimus, kui palju on siis neid üle võtmata direktiive, siis neid oli päris palju. Täna võib öelda, et me oleme riigisektoris jõudnud selleni, et on null ülevõtmata direktiivi. Ja kindlasti on kõik ministeeriumid teinud siin väga suurt tööd, et nii kaugele jõuda. Kui võrrelda seda näiteks aastataguse ajaga, siis aasta tagasi olime olukorras, kus enne eesistumist oli meie Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise puudujääk 14 direktiivi. Mulle kinnitati täna hommikul, et see on vist esmakordne, kui on selline seis.
Ma lõpetan oma lühikese sissejuhatuse sellega, et mul oli hea meel teha seda, mida ma olen juba mitmeid aastaid enne jõule teinud. Olen käinud Toidupangas vabatahtlikuks ja käisin ka sellel aastal Toidupangas aitamas jõulupakke komplekteerida. Ma tänan loomulikult südamest kõiki vabatahtlikke ja ettevõtteid, kes panustavad Toidupanga tegemistesse. Aga Toidupanga igapäevastel töötajatel oli üks palve ja ma palun ka teil seda, kui vähegi võimalik, edastada. Võimalikult paljusid poekette Eestimaal, eri tootjaid ja kaubandusettevõtteid kutsutakse üles tihedamale koostööle Toidupangaga, et tõesti need toiduained, mis jäävad üle ja mida on võimalik anda Toidupangale, jõuaksid kõige enam puudust kannatavate inimeste ja peredeni. Aitäh!
Juhataja
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, palun!
Jevgeni Ossinovski
Tere päevast! Paar sõna ka minu poolt lõppeva aasta kohta. Üldiselt on hea meel, et lõppeval aastal on elu Eestis läinud paremaks, me oleme tegelikult hakanud majanduse mõttes kiiremini arenema. Eesti inimeste sissetulekud on paranenud ning ka Eesti ühiskond on võrdsem ja sidusam. Loomulikult on põhiline roll selle saavutamises Eesti inimestel ja Eesti ettevõtetel, aga eks valitsus on ka sellesse oma tagasihoidliku panuse andnud ja andmas. Mõnest asjast ka räägin.
Esiteks, sellel aastal on jätkunud ja jätkub ka järgmisel aastal laste ja perede toetamise reform, mille sotsiaaldemokraadid algatasid juba aastal 2014. Kui me valitsusse tulime, olukorras, kus laste suhteline ja ka absoluutne [vaesus] on mitu aastat järjest kasvanud ja olnud kümnendi kõige kiiremad või kõige suuremad – enam kui 60 000 last oli meil vaesusriskis –, siis on tehtud mitmeid samme, läbi kolme valitsuse, mis on jõustunud alates aastast 2015 kuni selle aastani, olgu selleks lapsetoetuste tõus, üksikvanema toetamine, elatisabifond, noorte huvitegevuse toetamine, tasuta gümnaasiumitoit ja mitmed teised otsused selles kontekstis, mille tulemusena on järjest vähenenud vaesuses elavate laste arv.
Ääretult oluline on see muidugi nii konkreetsetele lastele parema kasvukeskkonna tagamise mõttes kui ka tervele ühiskonnale tuleviku mõttes, sest vaesus on teatavasti selline nõiaring – vaesuses kasvanud lastel on statistiliselt suurem tõenäosus ka ise täiskasvanutena vaesuses elada, mis tähendab seda, et ka nende lapsed omakorda elavad vaesuses. Selleks, et võrdsemaid võimalusi tagada, ongi kõige tõhusam viis loomulikult panustada lastesse. Seda me oleme ka teinud.
Sellel esmaspäeval tulid välja Statistikaameti värsked numbrid vaesuse näitajate kohta aastal 2016. Need tulevad peaaegu kaheaastase viitega, aga nad näitavad rõõmustavalt taas seda, et laste vaesuse näitajad on vähenenud. Kui meil aastal 2014 oli absoluutses vaesuses 9,1% lastest, siis 2016. aastal oli neid 3,5%. Ja ka suhteline vaesus on vähenenud 20%-lt 16,5%-le. See on kindlasti tulnud tänu otsustele, mis selles kontekstis on tehtud.
Ja nagu peaminister mainis, on selle aasta 1. juulist tõusnud kolme ja enama lapsega perede toetus täiesti uuele tasemele. Kui me vaatame neidsamu Statistikaameti andmeid, siis näeme, et kolme ja enama lapsega pered on lastega peredest kõige suuremas vaesusriskis. Ja me võime öelda, et selle muudatuse tulemusena, kui tulevad 2017. aasta andmed 2018. aasta lõpus, siis nad kindlasti näitavad drastilist absoluutse vaesuse vähenemist kolme- ja enamalapselistes peredes. Tegelikult sisuliselt selle likvideerimist. Ja üldiselt me liigume aastaks 2019 laste vaesusnäitajate poolest Euroopa parimate poole. Juba on väga palju tehtud, aga mõned asjad seisavad veel ees.
Nagu mainitud, oleme võtnud vastu ka vajalikke otsuseid selleks, et tööinimeste seas palgavaesust likvideerida. Juba mainitud tulumaksureform aitab sellele kindlasti kaasa. Kui 18–64-aastaste seas olid meil suhtelise vaesuse arvud natuke kõrgemad, siis see samm, mis järgmisel aastal tuleb, laseb meil olulise edasimineku teha. Kindlasti aitab sellele kaasa ka alampalga jätkuv tõus, mis täna valitsuses kinnitati. Küll aeglasemas tempos kui varasematel aastatel. Kui varasematel aastatel me oleme alampalgaga liikunud umbes kaks korda kiiremas tempos kui keskmise palgaga, siis järgmisel aastal on see samm natukene väiksem, aga kindlasti on suund ikkagi õige.
Töövaldkonna poole pealt on meil olnud ääretult oluline suurendada inimeste kaasatust tööturule. Tööhõive näitajad on ajalooliselt kõrgeimad. Hetkel me teame, et tööandjad on hädas töötajate leidmisega. Siin on kindlasti riigi roll teha kõik endast olenev selleks, et kõik inimesed, kes soovivad tööturul osaleda, saaksid seda ka teha. Seda küsimust ka valitsuse majanduskomisjon sellel teisipäeval arutas, millistest sihtrühmadest oleks võimalik täiendavat tööjõupuhvrit saada. Töötame nende teemadega edasi. Aga hulk otsuseid on juba ka tehtud.
Üks on kindlasti on vanemapuhkuste reform, mis on riigikogus nüüd ka vastu võetud. See kindlasti soodustab naiste kõrgemat tööhõivet.
Täna kuulas valitsus ära hoolduskoormuse vähendamise ettepanekud ja esimesed sammud on järgmisest aastast ka tegemisel, selleks et võimaldada nendel tööealistel inimestel, kes praegu hooldavad oma lähedasi ja selle tõttu jäävad tööturult eemale, siiski tööturul osaleda.
Me oleme riigikokku saatnud ka NEET-noorte täiendava tugisüsteemi, millega me järgmisest aastast hakkame lihtsustama süsteemselt seda üleminekut formaalharidussüsteemist tööturule, selleks et ka need inimesed saaksid paremini tööturul osaleda ja oma eluga hakkama saada.
Ja jätkuvasti kogub tuure ja aina enam käivitub töövõimereform, mis täpselt samamoodi võimaldab enamal inimestel tööturul panustada.
Selle aasta 1. maist on käivitunud põhimõtteliselt uus süsteem ka Töötukassas, kus me oleme hakanud pakkuma võimalust töötavatel inimestel oma kvalifikatsiooni parandada, saada ümberõppevõimalusi ja just nimelt nendes valdkondades, kus analüütikud prognoosivad, et meil on tulevikus kasvav tööjõunõudlus – valdkonnad, mis on Eesti majanduse mõttes kasvuvaldkonnad, need erialad, mis on kasvuvaldkonnad. Võimaldame töötavatel inimestel Töötukassa toel omandada ka täiesti uut eriala, olgu see kutsehariduse tasemel või ka kõrghariduse tasemel. See on kindlasti põhimõtteliselt uus ja hästi oluline lähenemine.
Esimeste kuude rakendumine on paraku olnud oodatust tagasihoidlikum. Ehk seda mõistmist ühiskonna sees, et tegelikult väga kiiresti muutuvas tööturuolukorras on inimestel endal vaja näha seda vajadust oma oskusi pidevalt täiendada, ümber- ja täiendusõpet kasutada, on olnud natukene vähem, kui me prognoosisime. Aga hea meel on, et kõige populaarsemaks on osutunud eesti keele kursused, ja just Ida-Virumaal, kus selle programmi toel on juba ligi 600 inimest hakanud eesti keelt õppima. Loodame, et järgmisel aastal käivituvad ka teised programmid või teised osad sellest koolitusest suurema hooga.
Ja viimaks, tervishoiule on olnud täiesti märgiline aasta. Valdkond, kus kümne aasta jooksul sisuliselt ühtegi vajalikku otsust ei langetatud. Nüüd on mitme aasta jooksul ette valmistatud suured reformid jõudnud otsustavasse faasi. Nad on vastu võetud, seadustatud ja 1. jaanuarist on päris mitmes osas suuri edasiminekuid.
Kõige olulisem on loomulikult tervishoiu rahastamise põhimõtteline reform, mis annab järgmisel aastal 34 miljonit eurot täiendavalt Haigekassale. Ja nii nagu oleme varasemalt rääkinud, võimaldab see meil täiendavalt pakkuda Eesti inimestele 140 000 ravijuhtu, väga põhimõttelisi edasiminekuid kriitilistel erialadel nagu lasteravi, vähiravi. Samamoodi näiteks endoproteesimiste maht suureneb oluliselt, järjekorrad lühenevad ligi kaks korda. Samamoodi katarakti operatsioonide, silmakae operatsioonide maht suureneb tuntavalt, päris märkimisväärselt, ja lühendab seal järjekordi umbes kaks korda. Nii et kui me oleme siiani vaadanud, jälginud seda, kuidas nende otsustamatuse tõttu on tervishoiusüsteem jõudnud teatud tupikusse, siis järk-järgult hakkame seda normaliseerima.
Samuti on ääretult oluline sellel aastal jõustunud hambaravihüvitis, mis on juba võimaldanud umbes 70 000 Eesti inimesel saada riigi kompenseerituna hambaravi. Järgmisest aastast hüvitise suma suureneb ja liitub ka rohkem hambaravikliinikuid, et parandada teenuse kättesaadavust.
1. jaanuarist jõustub ka täiendav ravimihüvitis, mis võimaldab eakatel ja kroonilistel haigetel saada oma retseptiravimid oluliselt soodsamalt kui seni.
Ja veel kaks teemat. Eile leppisime kokku Tartu Ülikooliga, et uuest aastast panustab riik viis miljonit eurot sellesse, et sajal tuhandel Eesti inimesel tekiks võimalus hakata geenidoonoriks ehk anda oma vereproov ja saada tagasi teaduspõhist teavet teatud haiguste, geneetiliste eelsoodumuste riski kohta. Järgmisel aastal 100 000 inimest selle võimaluse saavad.
Geenivaramu hindab riskid ära, annab inimestele tagasisidet, ja samal ajal arendame süsteemi, kuidas need andmed, need geneetilised riskid liita sellisesse igapäevameditsiini selliselt, et kui näiteks arstid tulevikus patsienti üle vaatavad, saaksid nad kohe kõrval vaadata ka geneetilisi riske. Selle kaudu on kindlasti võimalik nii teaduspõhisemalt kui ka personaalsemalt inimeste haigusi ennetada. See valdkond teaduslikus mõttes areneb hästi kiiresti. Eesti on siin olnud pioneer kogu maailma mõttes. Kui me suudame lähiaastatel suurendada oma geenivaramus olevate inimeste, geenidoonorite hulka umbes poolele miljonile, ja suudame samal ajal liita need andmed ka terviseinfosüsteemi andmetega, siis saab sellest täiesti erakordne lisaväärtus kogu meditsiinisektorile.
Samamoodi, täna pärastlõunal arutab valitsus ka HIV-i strateegiat aastani 2025, kus me oleme lõpuks võtnud sihi HIV-i epideemia Eestis lõpetada. Meil on olukord viimase 15 aasta jooksul küll selles mõttes paranenud, et esmahaigestumise juhtumite hulk on oluliselt vähenenud, aga oleme endiselt Euroopa Liidus esikohal. Sellel aastal sai umbes 250 inimest esmase HIV-i diagnoosi ja me prognoosime aastaks 2025 kahe- ja poolekordset langust, Euroopa Liidu keskmisele tasemele, ehk uute juhtude arv oleks siis alla 100.
Medikamentoosselt ehk ravimite abiga on võimalik viirusnäitajaid hoida nii madalal, et tegelikult see viirus edasi ei kandu, inimesed ei nakata teisi. Ja kui me selle teaduspõhiste strateegiatega saavutame, siis sellega saame selle väga valuliku probleemi Eesti ühiskonnas lahendatud. Kõik. Aitäh!
Juhataja
Justiitsminister Urmas Reinsalu, palun!
Urmas Reinsalu
Armsad ajakirjanikud! Kas teile jäid meelde kõik head asjad, millest siin juba räägitud on?
Jevgeni Ossinovski
Korda üle.
Urmas Reinsalu
Tõesti on juhtunud positiivseid asju … Aga kindlasti on ka mitmeid probleeme. Ma vaatan, siit kõrvalt vaatab meile vastu Eesti omariikluse rajaja Konstantin Pätsi portree. Vabadussõja võidu arhitekt. Ärme unustame ära, et Eesti võitis kommunistlikku Venemaad, sest reparatsioone maksab ikkagi kaotajariik. Ja nüüd me ei ole talle ikkagi saanud selgust mälestussamba püstitamise kohta Tallinnas. Kuidagi taanduti sellest, et teha see Pätsile riigikogu [hoone] juures. On võetud seisukoht, et toimub abstraktne konkurss. See kukkus läbi. Ma arvan, et see on auvõlg Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul, mis tuleb ära teha. Valitsuses. See on valitsuse hoolsuskohustuse küsimus. Jah, me mäletame oma omariikluse suurmehi, ka nende valesid otsuseid, mida nad on läbi ajaloo langetanud, aga ka nende hindamatu kaaluga õigeid otsuseid.
Teine küsimus puudutab meie bürokraatiat. Valitsus on algatanud ambitsioonikad programmid nullbürokraatia kohta, aga kui ma vaatan siiski tehiolusid, siis paraku on ikkagi see trend selline, et üks ettevõtete halduskoormust suurendav akt tühistatakse, aga kaks tükki tuleb asemele. Ja see ei ole mitte piltlik, vaid sõna otseses mõttes objektiivne asjaolu.
Ma arvan, et siin on valitsuse hoolsuskohustus veel kõva. See trend ei ole okei minu hinnangul.
Üldine diagnoos IRL-i valitsusdelegatsiooni vaates: Eestil on olnud edukas aasta. Inimeste elujärg on paranenud. Eesti on maailmas – ennekõike eesistumise projekti tõttu – muutunud suuremaks, see on hindamatu aktiva ühele väikeriigile, ka julgeolekupoliitiliselt. Ja kui me kõneleme just nimelt julgeolekust, siis me oleme astunud selle aasta jooksul ikkagi hulga reaalse iseloomuga meie iseseisvat kaitsevõimet parandavaid samme. See on meie vastus Putini režiimile.
Me oleme valmis oma maad kaitsma, tehes seda koos liitlastega. Sellel aastal on Eesti pinnal 1200 mehene pataljoni lahingugrupp meie liitlaste üksusi. Me oleme ostnud laskemoona, et meil oleks reaalne valmidus. Ja oluline on see, et me oleme valmis ka sisekriisideks. Kiirreageerimisüksuste võimekus, mida me kasvatame juurde, ka politseiliste üksuste võimekus sellel aastal, 150 korrakaitsjat, et neid kasutada operatsioonides. Ka mässutõrjeks. Need on reaalsed otsused, mida valitsus on sellel aastal teinud.
Üks asi, mida ma tahan tegelikult korrigeerida. Kuskil Delfis läks lendu uudis, et valitsus otsustas lisaks 550 ümberasustatavale või ümberpaigutatavale isikule veel lisaks võtta Eestisse 80 inimest järgmistel aastatel, s.o aastatel 2018 ja 2019. Tegelikult ei ole nii. 2015. aastal, üleeuroopalise rändekriisi ajal toonane valitsus langetas otsuse valitsusjuhtide tasemel, et kokku 550 isikut võetakse kahe aasta jooksul Eestisse. See oli see mandaat, mille andis ka parlament. Valitsus arutas seda otsust sellel sügisel, mõned nädalad tagasi, ja otsus oli, et Eesti riik tõlgendab seda nii, et see on ajalise iseloomuga kohustus. See 550 isikut ei ole pöördumatu perspektiiviga, vaid selle aja jooksul, mis on saabunud – ehk see on isikute ring, kes on Eestisse toodud –, sellega see kohustus, 550 lõpeb. See tähendab seda, et 550 isiku asemel on meie reaalne suutlikkus olnud neid isikuid ümber paigutada, ümber asustada 175. See tähendab, et seda 550 isiku kohustust enam ei eksisteeri. Punkt.
Järgmine otsus oli see, et aastatel 2018 ja 2019 – võrdlusaastatena siis – on see piir, milleks valitsus andis siseministri volitusel luba taotleda parlamendilt, kuni 40 inimest aastas.
Teine põhimõtteline seisukoht, millega me tulime välja eesistumise ajal, mis puudutab Euroopa Liidu rändepoliitikat, oli eesistujariigi selge pakkumine, seisukoht kogu rändepaketi õiguslikus raamistuses, et tulevikus, kui me räägime Euroopa Liidu uuest õigusraamistikust selles valdkonnas, saab isikute ümberpaigutamine või ümberasustamine toimuda üksnes vastuvõtva riigi nõusolekul. Punkt. Ja see oli tegelikult ka – peaminister andis informatsiooni valitsusliikmetele – see sõnum, mida eesistuja sõnumilt võttis üle ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, president Donald Tusk. Mitmed riigid on väljendanud ka sellele toetust. Ma usun, et selles väga tõsises, ka konflikte tekitanud teemas Euroopa riikide vahel selle sõnumi maksma panemine on üks strateegilisema tähtsusega Eesti eesistumise tulemusi.
Nüüd, järgmisel aastal jõustub maksureform. Ja Donald Trump teeb Ameerikas oma maksureformi. Trumpi maksureformi tuum on tulumaksuvaba miinimumi tõstmine Ameerikas üksikisikul 6300 dollarilt aastas 12 000 dollarile ja perekonna põhiselt, leibkonnapõhises maksuarvestuses 12 000 dollari tõstmine 24 000 dollarile aasta arvestuses. Ehk teisisõnu, loogika on siin sarnane Eesti maksureformiga, siin ei ole mõtet seda häbeneda. Tuleb astuda tegelik samm. Tegelikel sammudel on tegelik mõju ühiskonnas, nii maksupoliitikas kui ka muudes tulupoliitilistes valikutes.
Ja seetõttu oli ka valitsuse siht selge, mis puudutab seda, et tööjõumakse langetada, et inimestel oleks ise õigus otsustada oma väljateenitud raha üle, et me ei tegele tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega 10 euro kaupa, vaid me teeme seda sellises hüppes nagu 500 eurole kuu lõikes.
Sellist tüüpi tulumaksusüsteemi lahenduse juured ei peitu kusagil mujal kui jällegi Ameerikas. See oli ju Ronald Reagani maksureform 1980. aastate alguses, mille mudeli me siis võtsime ka ju tegelikult aluseks.
Mis on oluline? See, et ma tahaksin öelda südamest tänu Eesti inimestele, kes on olnud sellel aastal tublid, on pingutanud, hoolitsenud oma lähedaste eest, teinud tööd, olnud õiguskuulekamad – mitte kujundina, vaid, nagu statistika näitab, ka numbriliselt –, on hoolinud kaasinimestest ja nende õigustest.
Tähtis on see, et meil jõustub ka terve hulk uusi seadusi 1. jaanuaril. Tahaksin siin rõhutada niisuguse ülemaalise mõjuga uue korteriühistute seaduse jõustumist 1. jaanuarist. See näeb ette tegelikult kõigile korteriühistulises vormis korteriomanike tegutsemisele uue õigusrežiimi.
Ja teine väga oluline on, et 1. jaanuarist käivitub ka alaealiste õigusrikkujate kohtlemise reform. Me tahame, et Eestis oleks vähem korduvat kuritegevust. Lähtekoht on see, et vangla ei ole koht, kus pöörata noort inimest õiguskuulekale teele. See on tõenduspõhine lähtekoht. Järelikult me peame otsima teist tüüpi mõjutusteid nendele noortele inimestele, et nad saaksid täiskasvanuks saades elada normaalset õiguskuulekat elu. Ja see reform näeb ette just nimelt kõige viimase, kõige kaalukama lahendusena kinnipidamise. Eelnevad mõjutusmeetmed on sotsiaalprogrammid, muud alaealiste õiguskuulekat käitumist mõjutavad tööd. Ja siin kasvab kohtute roll, prokuröride roll märkimisväärselt.
Ma usun, et selle aasta üks olulisemaid ja õigusriiklust tugevdavaid samme, seaduslikkuse kaitsesamme oli valitsuse ettepanekul parlamendis ellu viidud prokuratuuri personali reform, palgareform. Ma tahan loota, et see sõltumatu riiklik süüdistus õiguskaitsel kannab meil veel kindlasti olulisi vilju.
IRL-i delegatsiooni poolt soovin ilusat ja rahulikku jõuluaega kõigile ajakirjanikele. Ajakirjanikud on olnud sel aastal erakordselt heatahtlikud. Ma ei tea, kas me olemegi välja teeninud niisugust heatahtlikkust, aga me käsitleme seda avansina. Avansina järgmiseks tööaastaks. [Ilusat jõuluaega] kõigile valitsuspartneritele, kõigile opositsiooniparteidele – nende ülesanne on valitsust kõigutada ja nad on seda teinud oma äranägemise järgi neid vahendeid valides –, ja muidugi kõigile Eesti inimestele, ka neile inimestele, kes jõulude ajal teevad tööd, selleks et meil oleks pühade aeg turvaline, olgu need kaitseväelased missioonidel, olgu need politseinikud, arstid või päästjad! Aitäh!
Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge siis palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Mina annan mikrofoni.
Küsimus
Sven Soiver, TV3
Võtan sõnasabast kinni, et valitsuses töö jätkub. Helir-Valdor Seeder pakub ühe teema, mida koalitsioonis tuleb tõstatada. Ehk siis ta ütleb, et ta lubab tõstatada teema koalitsioonis, et Vene propagandakanali PBK kaudu informatsiooni edastamine Eestimaa kodanikele – see on siis reklaamide ja saadete ostmine nii linna kui ka riigi poolt – kätkeb endas julgeolekuriski. Kõigepealt paluks härrade Ratase ja Ossinovski kommentaari kolleegi sõnadele ja seejärel siis kuulaks, kuidas IRL-i esindaja on vastustega rahul. Kas tegemist on julgeolekuriskiga?
Jüri Ratas
Aitäh! Nii nagu teie käite siin pressikonverentsidel, käivad ka teie ametikaaslased PBK-st siin pressikonverentsidel. Ma ütlesin eile riigikogu infotunnis ja ütlen ka täna seda, et ma ei ole küll kordagi tunnetanud – kui mind on intervjueeritud või ma olen kuulnud valitsuse pressikonverentsidel, et PBK on küsinud küsimusi erinevatelt valitsusliikmetelt –, et nad oleksid kuidagi seotud Eesti-vastasusega. Ma arvan, et kui vaadata, kas me peame oluliseks, et viia oma avaliku sektori infot kõigi Eesti elanikeni. Kas meil on oluline see, et Eesti ühiskond on võimalikult sidus, tugev? Siis ma arvan, et täna me näeme seda, et see reiting, mis PBK-l on venekeelsete vaatajate hulgas, on hetkel kõrgem kui ETV+ reiting. ETV+ edasiarendamine on loomulikult oluline.
Nüüd, kui te küsisite nende saadete ostmise kohta, siis ma olen ka kontakteerunud Päästeametiga, näiteks, kes on ka oma infot viinud Eestis elavatele inimestele. Ja selge on see, et peamiselt vene keelt kõnelevatele inimestele seoses tuleohutusega. Ma arvan, et see on õige, mida nad on teinud. See on see võimalus, et päästa inimelusid, päästa neid inimesi, kes elavad meie riigis samamoodi, kes on meie inimesed.
Ma olen palunud välja võtta novembri kümme vaadatavamat saadet PBK-s 2017. Esimeseks on „Kaadri taga“, mida vaatas 39 000 inimest, teiseks on Eesti uudised, 36 000. Seda on rohkem kui näiteks saated „Imede põld“, rääkimata Jurmala huumorifestivalist, ja rohkem ka kui „Vremja“. Nii et tuleb öelda välja seda, et Eesti elanikkond, kes räägib vene keelt, PBK-d vaatab. Aitäh!
Jevgeni Ossinovski
No ma ei tea, kui kohane see võrdlus on, aga siiski. Riskin sellega. Ma tahaksin, nagu väga paljud meist, ülikiire rongiga sõita Tallinnast Riiga. Aga ei saa – pole seda rongi. Ja selles olukorras, kus seda ei saa teha, on küsimus selles, kas jätta Riiga üldse minemata – teatud ideoloogilistel põhjustel, sellepärast, et ma tahan sõita just nimelt kiirrongiga – või kasutada selle aja jooksul, kui seda kiirrongi ei ole, alternatiivseid vahendeid sama eesmärgini jõudmiseks.
Tõepoolest, mina olen selle teema üle palju mõelnud. Oma poliitilises töös võib-olla tunnen seda sihtrühma, kellele seda infot edastatakse, natuke paremini kui enamik nendest inimestest, kes suure suuga kommenteerivad. Eks valik on lõpuks praeguses seisus see, et kas me teatud ideoloogilistel põhjustel ütleme, et jätame suure osa Eesti venekeelsest elanikkonnast vajaliku infota. Ja see info on tõesti vajalik. Töötukassa räägib töövõimereformist, mis on ääretult suur sotsiaalne mõju, näiteks Ida-Virumaal. Päästeamet räägib tuleohutusest. Taas, Ida-Virumaal on tulesurmade osakaal suurem kui paljudes teistes maakondades. Ja eks see on ka selline laiem lõimumispoliitiline arutelu, mida on ka peetud selles osas, millisel viisil ja kuidas praktilise igapäevase infoga, mida riik peab edastama, sinna jõuda.
Nüüd, rääkides kiirrongist, ma arvan, et valitsuskabinetis võiks päris tõsiselt arutada seda, miks ETV+ ei ole käivitunud sellisel viisil, nagu me oleme oodanud. Võib öelda – ja mina olen seda korduvalt öelnud –, et siin on selle asja tuuma juurde minnes loomulikult tehtud või õieti jäetud tegemata olulisi poliitilisi otsuseid õigel ajal. Pärast pronksiööd teatavasti öeldi niimoodi, et nüüd tuleb midagi teha, käivitati ETV2. Siis läks natuke aega mööda ja mõeldi, et ah, noh, mis seal ikka. Las ta seal niimoodi vaikselt hingitseb ja ärme sinna päris telekanalit ikka ehita. Lõpuks hakkas see asi lihtsalt kinni minema.
Siis tuli Ukraina kriis. Avastati jälle, et oi, vaadake, kus lugu. Meil ei ole inimesed informeeritud sellest, ei viibi sellessamas inforuumis. Siis, tõepoolest, olin ka mina valitsuse liige. Me arutasime väga tõsiselt ja oli ka neid kolleege, kes ütlesid, et ärme tee midagi. Ja ma tahan siin tänada peaministri parteid, tollane peaministri partei Reformierakond midagi väga teha ei tahtnud, ma tahaksin tänada Urmas Paeti, kes oli tollal välisminister ja väga jõuliselt seisis selle eest, et me ETV+i käivitaksime. Korraliku, avalik-õigusliku venekeelse telekanali. Ja me tegime seda. Me oleme pannud sinna palju ressurssi, see on olnud n-ö püsiv projekt. Me oleme öelnud, et see on riigi pikaajaline pühendumus sellele. Aga ma arvan, et nüüd, kolm aasta hiljem tuleks päris tõsiselt arutada, mis siis on viltu läinud. Mis on läinud viltu, et tegelikult seda kvaliteetset sisu tootvat ETV+i vaadatakse siiani nii vähe. Ma arvan, et see on küsimus ERR-ile ja ma arvan, et see on küsimus, mida valitsus tõesti võiks arutada.
Jüri Ratas
Kuna küsimus oli julgeolekuriskist, siis ma arvan, et julgeolekurisk on pigem see, kui oluline ja vajalik avalik-õiguslik info ei jõua kõigi Eesti inimesteni. Aga, Urmas, sa kindlasti lisad midagi.
Urmas Reinsalu
Ma arvan, et me peame asetama asjad õigesse perspektiivi. Ja see õige perspektiiv on selles, et me oleme olukorras, kus lääneruumi ja Venemaa vahel valitseb infosõda. Sõna „infosõda“ on täiesti ametlik termin, mis on kasutusel. Ma toon siin aluseks Euroopa parlamendi resolutsiooni, millega me tutvusime ka Vabariigi Valitsuse istungil, mis käsitles just nimelt vajadust seda tüüpi infooperatsioone, mida Venemaa korraldab, ja meediakanalite kaudu infosõda, enda mõju all olevate infokanalite kaudu, tõkestada. Seal toodi esile vajadus seda tõkestada. Ma juhin tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendi resolutsioon asetas tegelikult Venemaa, seda tüüpi infosõja metoodikaga, puudutades ka sotsiaalmeediat, muid kanaleid, samale tasandile ISIS-ega, Islamiriigiga.
Nüüd, ma arvan, et lähtekoht, kuidas me suudame seda infosõda tõkestada, on tegelikult tõde. See tõde maandab demokraatliku riigi kodanike arusaama, kuidas me suudame neid infooperatsioone tõkestada.
Ukraina sõja ajal oli tegelikult arutusel, kui me kõneleme näiteks RTR-ist. See, mis RTR-i ekraanil toimus, oli kvalifitseeritav sõjapropagandana. Ukraina valis selle alusel ühe tee – raius need RTR-i kaablid läbi, ei transleerinud enam. Läti valis selle tee, et ta ütles, et ta ei kavatse sõjapropagandat Läti elanikele näidata. See on kriminaalkuritegu. Ka Eesti karistusseadustikus on sees, et sõjapropaganda on keelatud, ässitamine riikidevahelisele kodanike vägivallale. Ja nüüd, formaalselt on see pädevus Eesti Tehnilise Järelevalve Ametil. Ma tahan öelda, et siin ei ole mingit pistmist sõnavabaduse kategooriatega, vaid siin me kõneleme ikkagi karistusõiguslikest kategooriatest. See oli see RTR-i näide.
Toonane, üle-eelmine valitsus niisuguseid valikuid ei pidanud otstarbekaks ja langetas teistsuguse valiku. Ma arvan seda, et need on olulised teemad, kus on tähtis pidada maha avalik debatt, mis on lubatud, mis ei ole, avaliku võimu asutuste poolt vaadates kui ka tegelikult, mis tüüpi tegevusega tegeletakse. Siin Ameerika Ühendriigid kaitsevad ennast teatud tüüpi – ma ei kõnele nüüd ajakirjanduslikust tegevusest – mõjutustegevuse ehk nn mõjuagentide eest spetsiaalse mõjuagentide seadusega.
Venemaal on ka sarnane seadus olemas, aga Venemaa seadus tegelikult teenib hoopis tagurpidist huvi – Venemaa seaduse ülesanne on suukorvistada või tõkestada neid vaba maailma mittetulundusühinguid ja heategevuslikke projekte, mis Venemaal tegutsevad.
Vaba maailma kontseptsioon on nüüd tagurpidine. Tõde teeb vabaks. Vaba ühiskonda kaitseb kõige rohkem avalikustamine. Ja Ameerika Ühendriigid on võtnud oma kontseptsiooniks selle, et isikud, kes tegutsevad teatud välisriikide mõju all, tegelevad süstemaatiliselt mingi mõjutustegevusega, peavad oma huvid deklareerima. Ühiskonnal peab olema õigus teada, mis huvides, mis tegevusi läbi viiakse.
Ma arvan, et see on kindlasti väga tõsine ja legitiimne asi, mida ma olen palunud ka Justiitsministeeriumi ametnikel hinnata. Meil valmib aasta algul ka vastav raport, kuidas me saaksime sellist tüüpi mõjututegevusest, mõjutusagentide tegevusest Eesti riigis paremat ülevaadet. See lähtekoht on nende huvide avalikustamise kohustus. Siis on võimalik inimestel teha järeldusi, meedial on võimalik teha järeldusi, kui on olemas need tööriistad ajakirjanduse kasutuseks.
Nii et mul jääb üle ainult öelda, et loomulikult IRL-i esimehe probleemipüstitus, et neid küsimusi tuleb arutada, on relevantne. Aga me peame vaatama seda asja sellises kontekstis, et me suudame … No meie eesmärk ei ole mitte olla kaitseasendis, vaid meie eesmärk on tegelikult nii läbi teavituse kui ka vajalike õiguslike meetmete luua olukord, kus me ei ole mingite infooperatsioonide mängukannid. Aitäh!
Küsimus
Aleksander Krjukov, Rahvusringhääling
Välispoliitiline küsimus peaministrile. Milline on teie positsioon, kuidas Eesti peaks hääletama ÜRO-s Jeruusalemma küsimuses ja kas selle resolutsiooni poolt hääletamine oleks Eesti huvides?
Jüri Ratas
Me arutasime seda küsimust ka viimases ülemkogus ja tegime ka avalduse selles suhtes. Ma lähtun nendest positsioonidest. Aitäh!
Küsimus
Fred Püss, Delfi
Küsin peaministri käest selle kohta, et Euroopa Komisjon algatas Poola suhtes menetluse, kuna valitsev Õiguse ja Õigluse partei on usinasti asunud lammutama Poola õigusriiki. Milline on nüüd Eesti positsioon ja teie kommentaar nüüd nii Poola valitsuse käitumisele kui ka sellele menetlusele?
Jüri Ratas
Kindlasti Eesti peab oluliseks, et kõik liikmesriigid järgiksid õigusriigi põhimõtteid. Neid teemasid on ju Poolaga tõstatatud, küll kahepoolsetes kohtumistes, küll laiemates kohtumistes. Muidugi on see väga kahetsusväärne, et Poola ja komisjoni vahel nendes läbirääkimistes ja dialoogi käigus ei ole tegelikult lahendust leitud. Eks see artikkel 7 punkt 1 ole väga tõsine. Ja siit samm edasi, 7 punkt 2 on veel tõsisem. Ma siiralt loodan, et selle dialoogi ja nüüd juba käivitatud artikli puhul see lahendus siiski leitakse.
Täna hommikul me arutasime seda teemat korra ka kabinetis justiitsministriga. Ma olen palunud, et justiitsminister koos oma ametkonnaga Eesti hinnangu lähiajal juriidiliselt teeb.
Küsimus
Toomas Toomsalu, BNS
Küsimus on peaministrile. Luteri kiriku peapiiskop pöördus valitsuse poole kirjaga, kus soovib ligi 7 miljonit eurot. Kas valitsus on seda küsimust juba arutanud?
Jüri Ratas
Kirja?
Toomas Toomsalu
Just.
Jüri Ratas
Millal see kiri tuli, see viimane kiri?
Toomas Toomsalu
See puudutab … soovitakse sõja- ja nõukogude okupatsiooni ajal kirikutele tehtud ülekohtu heastamiseks 6,8 miljonit.
Jüri Ratas
Me oleme kohtunud tõesti väga viimasel ajal päris palju kirikuesindajatega. Ja teatud küsimused, mis on olnud üleval, me püüaksime neid lahendada. No näiteks üks, mis on olnud pikalt-pikalt vaidluse all, on Niguliste küsimus ja selle lahendamine. Need arutelud on kestnud ja ma väga loodan, et selles dialoogis me leiame ka lahenduse.
Urmas Reinsalu
Selge on see, et kui me kõneleme okupatsioonist ja okupatsioonikahjudest, siis eks nende eest vastutav on loomulikult agressorriik. Siin ei ole üldse küsimust. Siin kuidagi okupatsiooni käes kannatanud riigil ei ole seda n-ö juriidilist kohustust rahvusvahelise õigusega. Kuid tõsiasi on, et usuühingud, nendele osaks saanud, organisatsioonselt südametunnistuse vabaduse rõhumisele osaks saanud repressioon, ka neile organisatsioonidele oli tegelikult ülekaalukas, kui me kõneleme okupatsiooniajast. See oli põhimõte, ideoloogiline liin, mille pinnalt valitsus tegelikult eelmisel nädalal muutis või täiendas omandireformi reservfondi määrust, mille järgi võimalus taotleda toetust just nimelt okupatsioonikahjude ja sõjaga seotud kahjude heastamiseks valitsuselt. Ja selle alusel on tegelikult – ma usun, see on asi, mida te viitate – luteriusu kirik teinud Rahandusministeeriumile taotluse. Rahandusministeerium menetleb, kui ta on korrapärane, siis valitsus saab seda arutada.
Küsimus
Aleksander Krjukov, Rahvusringhääling
Siiski üks lisaküsimus seoses Jeruusalemma resolutsiooniga. Kui Eesti peaks nüüd selle resolutsiooni poolt hääletama, siis kas see võib kuidagi ohustada ka suhteid USA-ga ja neid julgeolekugarantiisid, mis on USA Eestile lubanud? Ja mil moel?
Jüri Ratas
Aitäh! Ma arvan, et nii tihedaid suhteid Ameerika Ühendriikidega, kui on olnud siin 2017. aastal, ka meie välisteenistuses teenivate või töötavate inimeste öelduna, neid pole tegelikult vist Eestil olnudki. Meil on USA-ga tõesti väga head suhted. Ma just mõtlen siin teie küsimusele vastates, et ka sellel aastal siinsamas ju on olnud kohtumised nii spiikriga kui ka USA asepresidendiga. Ma loodan, et need kahepoolsed kohtumised või kolme Balti riigi kohtumised lähevad edasi ka järgmisel aastal. Nii et USA on Eesti jaoks väga oluline liitlane. Ja Eesti on ka aktiivne loomulikult NATO-s.
Selle Jeruusalemma küsimuse kohta mul ei ole rohkem midagi lisada kui see, mis ma teile ütlesin. Eesti on samal seisukohal, mis me ülemkogul väljendasime. See on seisukoht, kus Euroopa on ühtne.
Küsimus
Sven Soiver, TV3
Küsin nüüd pressikonverentsi teemalise küsimuse. Need materjalid ütlevad, et valitsusel on viis suurt eesmärki ja et valitsuse tegevusplaanist 83% on tehtud, 12% on hiljaks jäänud ja 5% on tegemata jäänud. Kas see 17% jaguneb kuidagi ühtlaselt nende viie eesmärgi vahel või on mingisugune valitsuse suund/eesmärk teistest aeglasemalt edasi liikunud? Küsimus on peaministrile ja siis, kui me IRL-i esindajalt kuulsime, mis nagu kripeldama jäi, siis võib-olla ka Jevgeni Ossinovski arvamus, mis temal kõige rohkem kripeldama jääb sellest aastast. Mis tegemata on?
Jevgeni Ossinovski
Mis kripeldama jääb? Ei, muidugi, valitsuse eesmärgid on kõik ühtemoodi olulised. Need hilinemised. Eks on väga oluline, et meil on need teenistujad, kes täpselt jälgivad, et tööplaani ikkagi täidetakse. Ja mina olen küll seda tüüpi inimene, et ma eelistan alati sisu sellele n-ö linnukese märkimisele. Nii et ehk ei ole hea, kui siin mõne tegevuse taga on kollane või punane valgusfoori lamp rohelise asemel, siis erinevatel põhjustel. Kõikidel nendel hilinemistel on oma objektiivsed põhjused.
Näiteks minu valdkonnas on mitmed asjad, mis on hilinenud. On hilinenud täiesti objektiivsetel põhjustel, et teise poolaasta eesistumine on Sotsiaalministeeriumi teenistujatele olnud erakordselt tihe ja kiire aeg mitmes valdkonnas. See tähendab seda, et paljudele riigisisestele algatustele on aega ja jõudu jätkunud vähem, kui oleks planeerinud. Ja seda ei osanud aasta aega ette näha. Kuna me tegime eesistumist esimest korda, siis me ei osanud ka ette näha, kui palju ametnike ressurssi eesistumine kinni paneb.
Aga see, mis jääb kripeldama, on üks otsus, mis on tegemata, aga ma loodan, et järgmisel aastal me sinnani jõuame. See on koolikohustuse pikendamise asi, mis on mul olnud südamelähedane mitme aasta jooksul. Haridusminister on korrektselt ette valmistanud materjali, me olem ühe arutelu pidanud, aga oma otsusteni selles asjas me veel jõudnud ei ole. See on kogu selles inimeste kvalifikatsioonioskuste parandamise ja võrdsete võimaluste tagamise kontekstis ääretult oluline. Ma loodan, et järgmisel aastal me ka kiirelt selle otsuseni jõuame.
Jüri Ratas
Nii. Ma arvan, et alustame juba täna poole kolmest nende asjadega, mis kuuluvad selle täitmata või täitmisel oleva osa juurde. Näiteks, minister Urve Palo ettekanne rohelise raamatu kohta. Kindlasti järgmisel nädalal, ma loodan siiralt, me liigume edasi ja leiame ühise osa näiteks Ida-Virumaa programmi mõttes. Nii et kui te küsite, kas on konkreetselt ühes, teises või kolmandas valdkonnas, siis eks neid mõningaid edasiminekuid on vaja igal pool.
Aga need neli eesmärki, mis valitsust tehes tõesti olid. Üks on ju see, et rahvaarv kasvaks, et Eesti oleks taas kasvava rahvaarvuga riik. Teine oli majanduse elavdamine, ettevõtluskeskkonna aitamine, majanduse käimatõmbamine. Loomulikult ühiskondlik sidusus, heaolu. Loomulikult riigireformi ja haldusreformi lõpuleviimine. Kindlasti julgeoleku ja välisteenistuse tugevdamine. Tuleb siis ka lisada juurde, mis on olnud selle valitsuse igapäevane tegevus, see on loomulikult Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus.
Nii et minu meelest siin igas valdkonnas me tegelikult näeme edasiminekut. Kui me tuleme selle rahvaarvu suurendamise, kasvu juurde, me soovime tõesti, et Eesti oleks kasvava rahvaarvuga ühiskond. Ma näeme väga palju ju neid valdkondasid, kus me soovime sellist sotsiaalset turvalisust, elukvaliteeti, elustandardit Eesti ühiskonnas tõsta. Kasvõi seesama tulumaksuvaba miinimumi reform, lasterikaste perede toetus jne.
Julgeoleku- ja välisteenistuses me oleme astunud ju reaalseid samme. Välisteenistuse puhul selle tugevdamine rahaliselt. Alles hiljuti me tegime otsuse, et Eestil on ka reaalne oma bilansis olev saatkond Itaalias. Julgeolekuvaldkonnas oleme seda korduvalt maininud. 60 miljoni lisamine, eeskätt laskemoona.
Majanduse valdkonnas toetus ettevõtlussektorile ja koostöö ettevõtlussektoriga on oluline.
Eesti eesistumisest me oleme andnud, ma arvan, täna juba piisava ülevaate. Nii et eks igas valdkonnas mõningaid asju on. Kui te küsite konkreetselt näiteks kohalike omavalitsuste ja riigi suhtluse kohta, siis üks meie tegevusplaan või tegevussuund on see, et anda omavalitsustele reformimata riigimaad, kui nad seda soovivad, avalikuks kasutuseks kiiremini üle.
Juhataja
Pressikonverents on läbi. Suur-suur tänu kõigile!