Juhataja Eero Raun
Lugupeetud ajakirjanikud! Hea Eesti avalikkus! Me alustame Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi. Hea meel on seda teha taas sellises füüsilises vormis. Loodame, et me virtuaalpressikonverentside juurde tagasi pöörduma ei pea. Aga ei taha ka ära sõnuda.
Tänasel pressikonverentsil esinevad ja vastavad teie küsimustele peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja kultuuriminister Anneli Ott.
Palun, proua peaminister!
Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Rõõm teid jälle näha näost näkku! Eks see ekraaniga suhtlemine on alati nagu musta kastiga rääkimine. Palju parem on näha inimesi silmast silma.
Valitsusel täitus eile 100 päeva ametis. Meie valitsuskoalitsioon alustas keset COVID-19 kriisi, mis kahjuks ei ole kaugeltki veel läbi. Ja kahjudega me peame tegelema veel pikalt.
Meie eesmärk valitsuse kokkupanemisel oli vaadata pikka plaani Eesti jaoks ja planeerida tulevikku. 100 päevaga me oleme astunud päris suured sammud edasi. Me oleme tegelenud vaktsineerimisega, me oleme koostanud lisaeelarve, et inimesi ja ettevõtteid aidata, me oleme pannud kokku ka riigi eelarvestrateegia neljaks aastaks ning samal ajal võidelnud koroonakriisiga. Koostasime avalikkusele selge ja pika vaatega kava ühiskonnaelu korraldamisest koroonaviiruse leviku tingimustes. Oleme vaktsineerinud üle 350 000 inimese.
Riigi eelarvestrateegias tagasime teadus- ja arendustegevusele rahastuse üks protsent sisemajanduse kogutoodangust. Kaitsekuludele tagame endiselt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Oleme astunud konkreetsed sammud korruptsiooni vastu, kinnitades lobireeglid ministritele ja majandushuvide deklaratsiooni kohustuse ka poliitilistele nõunikele. Oleme tegelenud palju valdkondlike poliitikasuundadega. Oleme püüdnud tuua riigivalitsemisse inimlikkust.
Oleme astunud konkreetseid samme eestimaalaste vaimse tervise nimel, töötanud välja temaatilise rohelise raamatu, mille põhjal poliitikat edaspidi kujundada, ja suunanud lisaeelarvest raha vaimse tervise teemadega tegelemiseks. Koroonakriisis panime kokku ka vaimse tervise staabi, mida juhib sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Me oleme võimaldanud ka alaealistele vajaduse korral psühhiaatri vastuvõtule pääseda ilma täiskasvanu nõusolekuta.
Oleme taas sisse seadnud head suhted välisriikide partnerite ja liitlastega. Ma väga loodan, et tunda on ka poliitilise kultuuri muutumist. Me iseenesest soovime väga, et me peaksime sisulisi debatte, et meie arutelud oleksid faktipõhised ja ka vastastikku lugupidavad. Loodetavasti see kandub edasi kogu ühiskonnale.
Tänasel valitsuse istungil kiitsime heaks ka 100 päeva programmi aruande. Tänaste kabinetiaruteludega saab 100 päeva plaanist täidetud korralikud 87 protsenti, täitmisel on veel üheksa ülesannet.
Aga need olid vaid esimesed 100 päeva. Meil on ees veel peaaegu kaks aastat, mille jooksul tahame astuda olulised sammud Eesti tuleviku pikaajalisel kindlustamisel. Eriliselt oluline roll on digipöörde ja rohepöörde elluviimisel, see on põlevkivienergia vahetamine puhtama ja jätkusuutlikuma tehnoloogia vastu, energiatootmise nihkumine maalt merele ja kivilt tuule poole.
Samal ajal seisab meil ees koroonakriisi järelmõjude leevendamine. Kui viirus taandub, siis on vaja ühiskondlikult palju korda saata, sealhulgas tegeleda nähtamatute ohvritega, laste õpilünkadega, inimeste vaimse tervisega ja plaanilise ravi järeleaitamisega. Samuti vajavad taastumiseks aega nii turismi- kui ka ettevõtlussektor.
Me peame astuma võimalikult palju samme ja kasutama suve selleks, et valmistuda sügiseks, kaardistada õppetunnid, mida me sellest kriisist oleme õppinud, ja mõelda, mida tuleks võimalike uute lainete puhul igal juhul teha. See viirus on ettearvamatu ja see on korduvalt maailma üllatanud. Me peame õppima selle viirusega elama. Seetõttu on see seotud väga palju selle valge raamatuga, kust nähtub, mida me igaüks peaksime tegema, ilma et valitsus ülevalt alla käskude ja keeldudega suhtleks.
Koroonaviiruse leviku olukorra paranemisega langes Eesti riskitase punaselt ehk väga kõrge riski tasemelt oranžile tasemele. Aga see on endiselt kõrge risk.
Esmaspäevast leevenesid mitmed piirangud. Ma tahan südamele panna kõigile, kes on nende piirangute leevendamisest osa saanud: palun käitume siiski vastutustundlikult, sest viirus levib endiselt inimeselt inimesele ja me näeme nakatumise tõusu, kui inimesed kokkupuuteid ei vähenda.
Väga tänan kõiki inimesi, kes on nendest piirangutest kinni pidanud. Tänu sellele me oleme saanud nakatumise alla. Samuti tänan neid inimesi, kes on siis ennast vaktsineerida lasknud, kui neil see võimalus on avanenud, või on aidanud oma riskirühma kuuluval perekonnaliikmel seda teha.
Eestis on tänaseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud üle 350 000 inimese. Eelmisel nädalal tegime ka vaktsineerimise rekordi – suutsime vaktsineerida üle 53 000 inimese nädalas. Väga loodame, et sellel nädalal ületame selle piirmäära ja saame üle 60 000 vaktsineeritu juurde.
Sellest nädalast avaneb vaktsineerimise võimalus kõigil üle 50-aastastel inimestel. Vabu aegu praegu on. Üle Eesti on 2586 aega veel vaba ja ma kutsun tõesti üles kõiki üle 50-aastaseid registreerima ennast veebilehel digilugu.ee või digiregistratuur.ee, selleks et vaktsineeritud saada.
Kuna meie kõigi huvi on liikuda praeguselt oranžilt tasemelt edasi kollasele ja sealt ka rohelisele, kus kogu ühiskond saaks olla avatud, siis palume ühelt poolt tõesti seda vastutustundlikku käitumist ja teiselt poolt ütlen, et tõesti, kui teil tekib võimalus ennast vaktsineerida lasta, siis palun tehke seda.
Vaktsineerimisega seoses veel. Ma pean väga tänama Eesti perearste ja pereõdesid, kes on viimastel nädalatel teinud pingutusi, et saada vaktsineeritud just riskirühmad, vanemad inimesed. Need on inimesed, kes kõige raskemini seda haigust põevad ja võivad sattuda haiglasse. Seetõttu on see meie meditsiinisüsteemile selline oht, et me ei pruugi sellega toime tulla.
Nii et perearstid on teinud seda pingutust, see on järjest raskemaks läinud. Alguses on neid inimesi, kes vaktsineerimist soovivad, rohkem, edaspidi on vaja juba inimesi veenda. Perearstid ja pereõed on seda tööd väga tänuväärselt teinud.
Edasi me liigume rohkem nii-öelda suurvaktsineerimisega, mida tehakse vaktsineerimiskeskustes ja ka haiglates, just selleks, et saada vaktsineeritud ka need inimesed, kes riskirühma ei kuulu. Perearstid ja pereõed tegelevad ka edasi teiste dooside süstimisega ja riskirühmade vaktsineerimisega, nii palju kui neid veel on jäänud.
Valitsuse istungil kiitsime heaks 23 päevakorrapunkti. Kinnitasime juba teisipäeval öeldu, et praegused piirangud kehtivad 16. maini. Järgmisel teisipäeval vaatame uuesti üle piirangute võimaliku leevendamise, sest me kõnnime ikkagi väga õhukesel jääl ja saame leevendusi teha järk-järgult.
Kiitsime heaks ka muudatused tööhõiveprogrammis, millega me pikendame COVID-19 tõkestamise piirangute tõttu töötasu hüvitise maksmist maikuus. Kehtiva korra kohaselt oli see ainult märts ja aprill, aga nüüd pikendasime seda maikuuks. Töötukassa maksab hüvitist 60 protsendi ulatuses töötaja keskmisest ühe kuu töötasust ja kuni 1000 eurot brutosummana.
Valitsus kiitis täna heaks ka riigi äriühingute 2021. aastal makstavad dividendid summas 97,5 miljonit eurot. Kokku laekub dividende 11 riigi äriühingult.
Sellest nädalast veel. Homme-ülehomme osalen mina Euroopa Liidu juhtide kohtumisel Portos. Üks teemadest on loomulikult COVIDi kriis, aga osalen ka kõrgetasemelisel innovatsiooni ja oskusi käsitleval paneelarutelul, konverentsil, mis seal samuti toimub.
Laupäeval on teemaks India. Algul oli plaanitud ka kohtumine India peaministriga, aga paraku see toimub video vahendusel, arvestades seda olukorda, mis Indias parasjagu on.
Nüüd paar asja veel, mida tahaks öelda. Esiteks, vastuseks nendele Euroopa Liidu sanktsioonidele, mis kehtestati Venemaa ametiisikutele, kehtestas Venemaa teatavasti piiravad meetmed kaheksale Euroopa Liidu kodanikule. Nende inimeste hulgas on ka meie keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk.
Omalt poolt tahaks öelda, et on äärmiselt kahetsusväärne, et Venemaa rakendab sanktsioone nende Euroopa Liidu kodanike vastu, kes seisavad euroopalike väärtuste eest. Euroopa Liit mõistis laupäeval selle Venemaa sammu hukka ja nõudis ka selgitusi.
Ilmar Tomuskil ja keeleametil on Eesti valitsuse igakülgne solidaarsus selles küsimuses ja toetus. Ilmar Tomusk on teinud eesti keele kaitsel ja edendamisel järjepidevat ja tublit tööd. Imestama paneb, et just sellist tegevust taunimisväärseks peetakse.
Tahan veel lisada, et olen vist kõikidest autoritest kõige rohkem lugenud Ilmar Tomuski raamatuid – küll mitte ise, vaid oma lapsele. Soovitan neid kõikidele teistele lapsevanematele, aga ka lastele. Nii et jõudu selles töös, mida Ilmar Tomusk on siiani teinud!
Jah, aga mina praegu lõpetan.
Juhataja
Aitäh! Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!
Jaak Aab
Tere päevast! Tõesti on kena näost näkku näha vähemalt osa inimesi.
Eks me liigume piirangute ja ennetusmeetmetega [edasi]. Midagi parata ei ole, aga nii me oleme otsustanud, et ka valitsus töötab nüüd vähemalt lähemal ajal hübriidvormis. Ministritel on võimalus tulla ka Stenbocki majja kohale ning osaleda seal istungil ja kabinetinõupidamisel.
100 päeva. Jah, alati armastatakse teha Exceli tabeleid ja arvestada protsente. Mina võib-olla pööraksin tähelepanu mõnele sisulisele tegevusele. Mõnest asjast rääkis juba ka peaminister, mina räägin natukene Keskerakonna delegatsiooni vaatenurgast, kuna mul valitsuses tuleb Keskerakonna ministrite delegatsiooni juhtida.
Siin küsitakse ikka ja jälle, milline see koostöövõime valitsuses on. Ma tuletan ikkagi meelde lisaeelarvet ja seda, et piirangute karmistamine tuli suhteliselt kiiresti teha, see kõik juhtus tegelikult mõne päeva või nädala jooksul. Kindlasti on märgiline see, mis oli ka meile oluline, nimelt, et piirangutega koos peavad käima ka toetused, mis leevendavad eri sektorites piirangute kahjulikku mõju.
See lisaeelarve koostati valitsuses tegelikult ühe nädalaga. See tähendab seda, et kooskõlastamine ministeeriumide ja delegatsioonide vahel möödus tegelikult väga kiiresti. See oli väga oluline. Me tahtsime hoida ja hoidsimegi võimalikult kiiret tempot, et ka leevendus tuleks võimalikult kiiresti. Me peame hoolitsema selle eest, et meie elu ja majandus ei saaks liiga palju pihta ja oleks võimeline kriisist väljuma ikkagi potentsiaaliga.
Näiteks on kritiseeritud seda, et ei ole justkui kuskil näha ambitsiooni majanduse elavdamise või investeeringute suhtes. Ma ei hakka palju rääkima Euroopa Liidu uuest rahastusperioodist, mis tegelikult enamiku fondide mõttes peaks Eestile avanema mõnel pool isegi juba sel aastal, aga kindlasti järgmisel aastal.
Kui me räägime aga näiteks RESi valguses, siis üks kulu, mis meil tuleb kanda, on ju omaosalus nendesse meetmetesse ja programmidesse, mida ka riigieelarvest tuleb juurde panustada. Nii et see tekitab lisakulusid.
Ja [majanduse] elavdamise suhtes ma tuletan ikkagi meelde, et KredExis on jätkuvalt olemas kriisiabilaenu meede, see on suhteliselt soodsatel tingimustel ettevõtjatele kättesaadav, rääkimata teistest KredExi või EASi meetmetest, mis toetavad ettevõtlust erinevates sektorites. Lisaks sellele on 300 miljonit majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil reservis, just selleks, et tulla välja uute ettepanekutega, kuidas majandust elavdada.
Me räägime siin praegu lähiajal tõenäoliselt kasvufondist, aga võib olla ka mõnest teisest rahastust, mis erinevate rahastus- ja finantsinstrumentidega saavadki aidata elavdada majandust ning anda hoogu just nendele ettevõtlusharudele ja sektoritele, kellel on potentsiaali kiiresti areneda, samuti kiiresti uuesti majandust kasvatada, inimeste heaolu kasvatada, palka kasvatada jne.
Nii et ma ei nõustu sellega, et meil pole kuskil ambitsiooni. Nii nagu on juttu olnud, eurovahendite toel on meie lähiaastate investeeringute maht riigieelarvest kaks miljardit aastas. See on erakordselt kõrge tase.
Ja tuletan meelde, et kui kohalikud omavalitsused, kelle tulubaas on kasvanud isegi kriisiperioodil ja kasvavad jätkuvalt, investeerivad praegu umbes 500 miljonit aastas, siis kahe-kolme aasta pärast on see summa 700 miljonit aastas. See on see potentsiaal, millega me pöörame kriisis majanduse tõusule.
Kohalike omavalitsuste tulubaas on oluline, sest see aitab elu arendamisele, teenuste pakkumisele ja kriisist ülesaamisele kõigis Eesti piirkondades peaaegu sarnaselt kaasa. Nii et see on ka regionaalpoliitiline meede ja see toimib. Sellepärast me oleme kokku leppinud, et omavalitsuste tulubaas kasvab.
Kui nüüd minna 100 päeva plaani juurde või 100 päeva juurde, mis äsja täitus, siis seal plaanis oli erinevaid tegevusi ja riigihalduse ministri seisukohalt on minul olnud väga huvitav aeg nii riigireformi ministrina kui ka regionaalministrina.
Meil on läbi vaadatud ka esialgsed tegevuskavad, mis puudutab riigireformi tegevusi. Ma arvan, et üks väga põnev väljakutse on see, et kaugtöö on õpetanud meile teistsugust suhtumist üldse töösse, ka riigitöösse, mitte ainult erasektoris. Me teame, et meil on ka ametnikud, riigitöötajad olnud kaugtööl ja kodukontoris viimasel ajal suurema osa ajast, nii ka eelmisel kevadel. See on õpetanud loovalt ja paindlikumalt töösse suhtuma, ka riigiasutuste juhtidel.
Tõenäoliselt sügiseks – loodan, et septembriks – tulen kabinetti nii kaugtöö teema sisulise osaga, kuidas seda toetada, ja tahan tuua ka teatud raamistiku. Inimest ei saa lihtsalt saata koju, et mine tee nüüd kodus tööd, vaid tegelikult peavad olema ka teatud tingimused ja toetavad meetmed rakendatud. Me oleme ka sellel kriisiajal siin õppinud, kuidas seda teha.
Lisaks sellele on kerkinud üles kontorite ja büroopindade teema. Eks me oleme varem ka kogu aeg optimeerimisega tegelenud ja ebavajalikke pindasid vähendanud, neid ka maha müünud. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on teinud siin tublit tööd. Aga eile kohtusin ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi nõukogu esimehe ja juhiga, juhatuse esimehega. Lähiajal me kindlasti analüüsime kiiresti veel kord büroopindade vajadust.
Me oleme teinud ühe poliitilise otsuse. Sellessamas majas on juba vaba pinda ja kui me vaatame kriitiliselt üle need võimalused, mis lubavad inimestel paindlikult olla kaugtööl – mitte ainult Tallinna kontoris, vaid võib-olla ka Tallinnast kaugemal annab riigitööd teha –, siis meil vabaneb tõenäoliselt ka siin veel pindasid. Ja on otsustatud, et me lähiajal valmistame ette siseministeeriumi kolimise siia ministeeriumide ühishoonesse. Aga sellised revisjonid seisavad ees veel ka teistes ministeeriumides.
Regionaalarengu tegevuskava. Siin paistavad välja teatud piirkonnad, nii nagu me oleme rääkinud. Väga palju on sellest räägitud, meil on olnud niisugune pikk ja väga põhjalik kaasamisprotsess õiglase ülemineku kavaga.
Me oleme suhelnud Ida-Virumaa omavalitsuste liidu kaudu ka kohapealsete huvigruppidega, omavalitsustega, ettevõtjatega, inimestega ja ametiühingutega, aga ka õiglase ülemineku kava juhtkomisjoniga, kus on keskorganisatsioonid esindatud. Me oleme täpsustanud seda kava ja töötame nüüd välja meetmeid.
Ida-Virumaa areng saab väga selgelt sellise, kuidas öelda, suure tõuke. Mure on olnud Ida-Virumaaga seoses see, et elanikkond on väga kiiresti kahanenud juba 1990ndatel, sellest on tekkinud ka sotsiaalmajanduslikud probleemid, näiteks korterelamud tühjenevad ja nii edasi. Me saame nende probleemidega tõsiselt tegeleda.
Me oleme teinud väikeses mahus pilootprojekte Ida-Virumaa programmist ka siiani, need on aidanud ette valmistada suurema ressursi tulekut. Uskuge mind, Ida-Virumaal on huvi töökohti luua ja ettevõtteid arendada. Olemasolevad ettevõtted soovivad ennast laiendada. See ei ole tühi arvestus.
Kui me räägime riigi Euroopa Liidu rahast, siis lähema kaheksa-üheksa aasta jooksul panustab riik summana 700–800 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendite abil, õiglase ülemineku fondi vahendite abil. Kuna enamik sellest on suunatud ettevõtluse arendamisse, teadusmahuka ettevõtluse arendamisse, siis võib julgelt iga euro kohta kaks eurot arvestada erasektori investeeringut juurde, mis tähendab Ida-Virumaale vähem kui 10 aastaga kahemiljardilist investeeringut.
See annab usku, et enne kui kaovad põlevkivisektori töökohad, on tekkinud uued töökohad. Neid tekib praegugi, ka riigi meetmete ja programmide toel, aga me saame seda protsessi veel kiirendada. Ja nagu ma olen öelnud, väga paljus saab nii uue tehnoloogia kui ka rohetehnoloogia katsetusi teha Ida-Virumaal, meil on ka pilootprojektideks päris kõvasti raha.
Ülejäänud regionaalarengu tegevuskava on tegelikult selles suhtes lihtne, et kõik ministeeriumid ja asutused kirjeldavad ära oma tegevused ja selle, kuidas nad prioriseerivad piirkondade arengut. Meil on neid meetmeid ka praegu, näiteks CO2 investeeringuid, mida me jagame kohalikele omavalitsustele, seda tehakse finantsvõimekuse põhjal. On olemas selline valem, et hajaasustuses olevad ja finantsiliselt vähem võimekad omavalitsused saavad väiksema omaosalusega investeeringuid teha. Sama on olnud juhtumipõhiselt teede programmis ja samamoodi me jätkame teistes meetmetes.
Minu soov on, et iga minister oleks regionaalminister, nagu ma ikka kabinetis räägin, ja igaüks oma nii Euroopa Liidu vahendite meetmete juures kui ka riigieelarve meetmete ja programmide juures näitaks ära, kuidas on need piirkonnad prioriseeritud, mis ei ole oma arengus mitte sel tasemel kui Tallinn ja Harjumaa või Tartu ja Tartu lähiümbrus. Ma arvan, et see on üks suuremaid väljakutseid, millega me peame tegelema ja valitsusena oleme ka kohustatud tegelema. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, palun!
Signe Riisalo
Tervist! Alustan vaimse tervise teemaga, mis on meile igaühele kõige lähemal, aga mis füüsilise tervise kõrval hoiab meid ka hästi ärevana ja tõmbab endale tähelepanu.
Me teame seireuuringute järgi, et kui eelmise aasta oktoobris tajus ärevust ja stressi umbes 20 protsenti meie inimestest, siis nüüd viimastel kuudel on seda kogenud stabiilselt 30 protsenti inimestest. Peamised murekohad, mida inimesed tajuvad, on eeskätt hirm nakatumise ees, muud tervisega seotud mured, distantsõpe ja töö kaotus või sissetuleku vähenemise oht.
Mul on hästi hea meel, et koostöös sotsiaalministeeriumis loodud staabiga me laiema mõttekojaga saame praegu vaimse tervise valdkonda tuua oluliselt lisaväärtust. Nii nagu noored inimesed ütlevad – ja targasti ütlevad, neid tuleb rohkem kuulata –, ei ole vaimse tervise teemad tekkinud praeguse tervisekriisiga, vaid nad on olnud meiega kogu aeg. See kriis aga lihtsalt võimendab kõike ja me märkame neid muresid uuel ja teistsugusel moel.
Mida me staabiga koos oleme saanud teha? Kindlasti oleme saanud ülevaate sellest, missugune on meie olukord. Me oleme saanud andmeid inimeste tajutava ärevuse ja stressi kohta, aga me oleme saanud kaardistatud ka nii-öelda hallid alad, millised teenused meil on olemas ja milliseid teenuseid meil on puudu, mida inimesed saavad professionaalsetelt tippteenuseosutajatelt, psühhiaatritelt ja kliinilistelt psühholoogidelt, ning mida kogukonnast ja kohapeal.
Võib-olla on teil huvitav teada ka seda, et inimesed ei otsi oma vaimse tervise murede korral abi esmajärjekorras professionaalidelt, vaid rohkem kui 50 protsendil juhtudest otsitakse abi eeskätt oma pereliikmetelt, lähedastelt ja sõpradelt. See tähendab seda, et igaühe vastutus teada, juhendada, suunata ja märgata lähedaste emotsioone ja nende muutusi on väga oluline.
Aga täna on see päev, kus me oleme koostöös Delfi noorteportaaliga avanud veebipõhise loengusarja noortele. Loenguid peetakse teemal, mismoodi toime tulla oma vaimse tervise muredega.
Samuti oleme kaardistanud eesliinitöötajate head kogemused ja teame tänaseks seda, et ka meie tervishoiuteenuse osutajate juures on väga häid asutusi, kus töötajad on hoitud, kus saadakse nii kovisiooni tervele personalile kui ka üksikut nõustamist, aga on ka neid, kus seda kõike on vähem. Sellised head kogemused ja praktika on koondatud ja jagatud.
Tööandjatele oleme kättesaadavaks teinud juhised, mida tööandja saab teha oma töötajate hoidmiseks ja nende vaimse tervise säilitamiseks. Järgmise nädala alguses tuleb koolidele juhis, kus on neli sammu, mismoodi õpetajad ja lastega töötavad teised koolispetsialistid tunneksid ära need lapsed ja pered, kus võib olla probleeme ja kus tuleb sekkuda sügavamalt.
Oluline on vaimse tervise puhul aru saada sellest, et kui tervisekriis lõpeb, siis vaimse tervise muredega tegelemine alles algab. Sest inimese vaimse tervise muutused on pikaajalised protsessid. Ka jäljed, mida langused meisse jätavad, võivad avalduda alles pika aja pärast. Nii et meie lähiaastate ülesanne on üles ehitada vaimse tervise koordinatsioon nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Ja valge raamat seda ka väga hästi sisaldab. Selle teemaga läheme edasi.
Aga tulen natukene sisulisemalt 100 päeva juurde. Pensionid on laiemalt teine teema, mis on olnud selle valitsuse jaoks äärmiselt oluline, seda mitte ainult erakorralise pensionitõusu ja ka keskmise pensioni maksuvabastuse tõttu, vaid ka sooduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reformi tõttu.
Kui me teame, et meil on üle 300 000 pensioniealise inimese, siis umbes 35 000 inimese puhul me teeme kulutusi nimetatud eripensionide näol sellises summas, mille eest oleks võimalik tõsta circa 20 eurot kõikide vanaduspensionäride pensioni. See on sotsiaalse õiglustunde küsimus, kui sotsiaalmaksust esimesse sambasse kogutud raha väiksele sihtgrupile eripensioni näol välja makstakse.
Mul on hea meel, et valitsus on heaks kiitnud kavatsuse minna edasi reformiga, mille käigus me püüame leida lahendusi nendele sihtgruppidele, kes on praegu sooduspensioni või väljateenitud aastate pensioni saajad, ja plaanime vabanevat ressurssi kasutada kõikide pensionäride hüvanguks.
Valitsus on jõudnud kokkuleppele ka selles, et lisaks keskmise pensioni tulumaksuvabastuse kehtestamisele me tõstame 2023. aasta 1. jaanuarist 20 euro võrra pensioni baasosa ja ka rahvapensioni. See on äärmiselt positiivne uudis kõikidele vanemaealistele pensionisaajatele.
Minu portfelli ehk üks raskemaid teemasid on pikaajaline hooldus. Pikaajaline hooldus ei puuduta mitte ainult vanemaealisi inimesi, vaid see puudutab elukaareüleselt kõiki – nii lapsi, kes pruugivad olla erivajaduse või puudega, tööealisi, kes on vähenenud töövõimega, kui ka vanemaealisi. Keerulisem sihtgrupp sealjuures on psüühikahäiretega inimesed ehk erihoolekanne. Need on valdkonnad, kus me oleme aastaid olnud tegelikult sunnitud tegema nii teenuste mahus kui ka kvaliteedis järeleandmisi.
Siin on selles mõttes ka häid uudiseid, et me oleme seadnud sihi liikuda praeguselt 0,5 protsendilt SKTst, mida me sotsiaalkaitsele kulutame, samm-sammult kõrgemale. Esimestel aastatel on sotsiaalfondi abil olnud suurepäraselt võimalik seda teha.
Aga kabinetis me arutasime spetsiifilisemalt üldhooldekodude rahastamise skeemi, mis võiks olla komponendipõhine. See tähendab, et me hakkame kliendi omaosalust, mis on praegu 78 protsenti – kordan: 78 protsenti üldhoolduse kogukulust maksab klient ja tema ülalpidamiskohustuslikud isikud –, jagama proportsionaalselt kohaliku omavalitsuse, kliendi ja riigi vahel. Selleks me valmistame ette seadusemuudatusi järgmise aasta alguseks.
Omastehooldajad on seal kõrval väga oluline sihtgrupp. Mitte ainult sellepärast, et nad on tööturult kõrval ning teevad rasket ja tasustamata tööd oma lähedastega, vaid ka sellepärast, et omastehooldajad on tööealised inimesed ja tööealiste inimeste proportsioon ühiskonnas meil ainult väheneb. Suureneb abivajajate vanemaealiste, aga ka puudega inimeste osakaal.
See tähendab seda, et need inimesed, kes hooldavad oma lähedasi kodus, peavad olema hoitud. Nad peavad saama puhkust ja nendele on mõistlik välja mõelda maksusoodustused, mis aitavad neil toime tulla ja ka ise vanaduses väärilist pensioni saada. Need plaanid on jätkuvalt töös ja me väga loodame tulla juba sügisel positiivsemate ja täpsemate uudistega.
Laste juurde. Laste puhul oli 100 päeva plaanis harvikhaiguste nimekirja laiendada, et tänasest enam lapsi, kes ei ole puudega, saaks puudega lapse toetust. Sellise muudatuse oleme alla kirjutanud enda määrusega.
Aga olulisem laste puhul on erivajadustega laste tugiteenuste reform. Seda me teeme koostöös haridus- ja teadusministriga ning kindlasti ka tervishoiuvaldkonnaga. Ja siin ma pean vaatama ka härra Jaak Aabi poole, sest väga suur osa on siin just regionaalsel arengul ja kohaliku omavalitsuse võimekuse tõstmisel, seda mitte ainult finantsiliselt, vaid ka sisulise kompetentsuse puhul.
Selle reformi kõige suurem eesmärk on lõhkuda ära need barjäärid, mis on eri valdkondade vahel, ja pakkuda nii-öelda ühe ukse kaudu lapsele ja perele teenuseid seal, kus ta viibib – koolis, lasteaias ja kodus –, selleks et vanem ei peaks olema ühtlasi nii autojuht, logistik kui ka juhtumikorraldaja.
Kohalik omavalitsus on õige koht, kus seda teha. Praeguse umbes 10 erineva hindamise ja taotlemise asemel peaks see kõik tulevikus olema võimalik ühe hindamise ja taotlemisega. Kui keegi tunneb, et see ei ole võimalik, siis ma kinnitan, et see on võimalik. Vähemalt kahes Eesti omavalitsuses me oleme seda piloteerinud ja see on võimalik.
Perehüvitiste seaduse muutmine on samamoodi sellel valitsusel tehtud. Siin on üks ajutine meede, mis on oluline toimetuleku seisukohalt nendele noortele värsketele lastevanematele, kes COVIDi perioodil on kaotanud töö. Vanemahüvitise referentsperioodist me jätame töötuse perioodi välja, selleks et vanemahüvitise suurus ei kannataks.
Samamoodi oleme me teinud muudatuse, mis aitab saada vanemahüvitisi nendel peredel, kes on kahjuks pidanud läbi elama sellise trauma, et laps on sündinud surnult. Selleks, et sellest niigi suurest kaotusest välja tulla, anname vanemapuhkuse ja toe võimaluse ka nendele vanematele.
Ja lõpetuseks, selle teema puhul või seaduse puhul on oluline, et 16–19-aastastele lastele, kelle edasiõppimise korral lapsetoetus peatus ajutiselt üheks kuuks, me maksame sujuvalt toetust. Riik teeb natukene rohkem kulutusi ja maksab ühe kuu jagu circa 500 lapsele rohkem toetust, aga perede jaoks on süsteem turvalisem ja stabiilsem.
Need on teemad, millega 100 päeva jooksul olen tegelenud sotsiaalkaitseministrina ja millega ma täiesti kindlasti tegelen ka edaspidi.
Juhataja
Aitäh! Kultuuriminister Anneli Ott, palun!
Anneli Ott
Suur tänu ja tere päevast kõigile! Kõigepealt üldiselt, mis on 100 päeva jooksul kultuuriministri teemadeks olnud.
Loomulikult, nii nagu teistel kolleegidel on ka kultuurivaldkonnas koroonakriis olnud väga domineeriv, siin on olnud palju küsimusi, millele on tulnud lahendust otsida. Siinkohal väga suur tunnustus ja tänu kõigile kolleegidele, et ka lisaeelarvega saime kultuurivaldkonna probleemidele leevendust. 42 miljonit eurot tuli lisaeelarvest kultuurivaldkonda lisaks.
Tänaseks on enamik nendest meetmetest avanenud, nii et taotlejatel on võimalus väga erinevates tegevusvaldkondades tulla toetust taotlema. Mõned üksikud meetmed avanevad kohe lähiajal.
Mul ei ole veel väga täpseid andmeid teile tuua. Loovisikute toetus on vist olnud kõige pikemalt avatud. Seal on meil juba laekunud ligi 380 taotlust, aga ka erakultuurikorraldajad on juba taotlemist alustanud ja seal on tänaseks 128 taotlust esitatud. Samuti on juba taotlusi laekunud filmivaldkonnas.
Siinkohal mainiks ära ka selle, et need, kes on kultuurivaldkonnas tegevad, olge head, jälgige kindlasti kultuuriministeeriumi kodulehelt seda informatsiooni. Kui kellelgi on lisaküsimusi, siis kindlasti küsige. Ja kasutage neid taotlemisvõimalusi, mis praegu avatud on.
Nüüd siis täpsemalt 100 päeva plaanist. Ka kultuuriministeeriumis me käsitlesime selle aja jooksul mitut teemat ja esitasime need ka valitsusele, kus need said kõik heaks kiidetud.
Esimene teema oli meil arengukava "Kultuur 2030" koostamise ettepaneku esitamine. Teatavasti praegune kultuurikontseptsioon (2020) lõppes. Arengukavaga me läheme edasi niimoodi, et lähiajal saab see riigikogule esitatud ja siis saab seal neid arutelusid pidama hakata. Mina tänan neid sadu inimesi, kes kultuurivaldkonnas on sellesse ettepanekusse enda sisendi andnud.
Väga lühidalt öeldes on meie arengukava eesmärk see, et kultuur oleks laiapõhjaliselt kättesaadav, arvestades kindlasti ka regionaalset aspekti, samuti see, et kultuurikorraldajate töötasu peab olema vääriline. Järgmise 10 aasta jooksul seda teemat tuleb kindlasti käsitleda.
Nii nagu oli siin loovisikute temaatika teravalt üleval lisaeelarve koostamise juures ja selle kriisi raames, tuleb ka selle arengukava raames kindlasti otsa vaadata loovisikute sotsiaalsete garantiide teemale. Aga nii nagu siit läbi käis, oleme meie ka kultuurivaldkonnas kindlasti digivaldkonna ja ka rohepöörde teemasid käsitlemas ja seda temaatikat kultuuri toomas.
Nüüd, lisaks, kultuuriranitsa programm, mida ma olen ka siin korra juba esitlenud. Laias laastus tähendab see seda, et kultuur – nii teater, kino kui ka kontserdid – oleks meie õpilastele rohkem kättesaadav. Selline teatrietenduste ja kontsertide tasuta külastamise võimalus, sellisel viisil kultuuriüritustel osalemine võiks igal aastal kahel-kolmel korral olla meie põhikooliõpilastele kättesaadav.
See on praegu meie eesmärk, et me saaksime sügisel eelarve läbirääkimistel selle teemaga edasi minna ning kohalike omavalitsuste kaudu seda koostööd programmi rakendada.
Eesti keele majade kontseptsiooni laiendamine. Integratsiooni Sihtasutus on avanud eesti keele majad teatavasti Narvas ja Tallinnas, aga Eestis on neid piirkondi veel, kus sellist teenust on vaja. Meil on 140 000 inimest, kes on valmis eesti keelt õppima. Eesti keele majade selline lai kontseptsioon, kuidas seda teha, on kindlasti muutunud iga aastaga järjest populaarsemaks ja me näeme, et see on ka tulemuslik. Nii et selle kontseptsiooniga samuti kultuuriministeerium tegeleb. Soovime seda kindlasti lähiajal ka ellu viia ja rakendada.
Pikemalt räägiksin tänasest teemast, mille üle me valitsuskabinetis arutelu pidasime ja mis ka heakskiidu sai. Nimelt, liikumisharrastuse kontseptsioon. Kindlasti on see väga-väga oluline temaatika praegusel ajal, kui inimeste tervis on kõrgendatud tähelepanu all.
Kui arenguseire keskuse andmetel meditsiini valdkond suudab meie tervise heaks teha 11 protsenti, siis liikumine, liikumise harrastamise harjumus on 36-protsendilise mõjuga, selleks et meie inimesed oleksid terved.
Selle kontseptsiooni keskmeks on see, et me peame ühiskondlikult kokku leppima või mõistma seda, et meie järjest digitaliseeruv ühiskond, meie järjest suuremad mugavused – seesama kriiski on näidanud, kuidas me saame oma kodust lahkumata juba peaaegu kõik teenused kätte – vähendavad väga olulisel määral inimeste liikuvust ja seda täiesti tähelepandamatult. Enam me ei tegele sellega teadlikult. Meil ei ole vaja minna isegi muuseumituurile, meil ei ole vaja minna poes ühest poest teise, vaid me saame drive-in’is oma kauba kätte.
Aga see tegelikult vähendab elementaarseid samme päeva jooksul. Rääkimata sellest, et meie hoovides ei ole enam lastele selliseid atraktsioone ja kohti, kus lapsed saaksid mängida, nii et neid peaks lõunasöögiks tuppa kutsuma, vaid pigem peab neid toast välja ajama. Nii et kõik meie käitumisharjumused lähevad selles suunas.
Me ei saa öelda, et liikumisharrastus on midagi, mis juhtub iseenesest. Kahjuks nii ei ole. Me oleme jõudnud väga paljude organisatsioonide ja asutustega koostöös – just eile oli mul suur kohtumine ministeeriumis [sellel teemal] – kindla arusaamiseni, et me peame sellele eesmärgile lähenema teaduspõhiselt ja see on meie ühine eesmärk, et 2030. aastal 65 protsenti inimestest liiguks [piisavalt].
Praegu on nii, et lastest liigub 25 protsenti piisavalt. Ja see "piisav" meil ka kogu aeg langeb, kogu aeg me toome seda allapoole. Me räägime täiskasvanute puhul juba sellest, et [liikuda tuleks] kaks korda pool tundi nädala jooksul.
Kui aastaid tagasi loeti piisavaks tund päevas, siis nüüd me ütleme, et piisav on juba kaks korda pool tundi nädala jooksul. See on kindlasti äärmiselt hoiatav märk sellest, et me oleme teel sinna, kus liikumine muutub järjest-järjest tugevamaks probleemiks.
Mul on hea meel, et ka tänase arutelu raames me saime kõik väga hästi aru ja mõistsime seda vajadust. See on kindlasti kultuuriministeeriumi jaoks ja ka minu enda jaoks üks väga oluline eesmärk, et me suudaksime ühiskonnas sellise kokkuleppe saavutada, seda koolide, sotsiaalministeeriumi ja kogu sotsiaalvaldkonnaga.
Kõik need vaimse tervise teemad, millest kolleeg siin rääkis, samuti see keskkond, kus me elame, ja see, mida me sööme, mõjutavad meie tervist väga olulisel määral. Aga väga suure osa saame me ise ära teha, kui me oleme aktiivsed ja liigume. See on see, mida me saame ise teha.
Nii et hästi lühidalt proovisin siin viimaseks kõik need teemad kokku võtta. Saab ka veel küsimusteks aega, nii et mina ütlen praegu aitäh.
Juhataja
Suur tänu! Nüüd on aeg küsimusteks. Nagu ikka, öelge palun küsimuse ette oma nimi, väljaanne ja küsimuse adressaat. Palun!
Greete Palgi, Delfi
Mul on kaheosaline küsimus peaministrile. Martin Helme väitis täna, et kapo ohuhinnangust ei selgunud kuskilt, et Toompea protestid oleksid ohustanud põhiseaduslikku korda. Kõigepealt, kas ei oleks mõistlik see ohuhinnang juba avalikustada, et siis selgitada, kes vassib, kes mitte?
Ja kui tõesti sealt ohuhinnangust ei selgunud seda, et oleks kuidagi põhiseaduslikku korda ohustatud, siis kas poleks aeg Elmar Vaheril tagasi astuda? Aitäh!
Kaja Kallas
Jah, aitäh! Minule igal juhul ei ole teada, et põhiseaduslikku korda selliselt oleks ohustatud. Kogu aeg on olnud juttu sellest, et tegemist on meeleavaldusega, kus ei järgita neid nõudeid või piiranguid, mis on kehtestatud.
Selles mõttes, ma ei tea, kas ma ise nägin kapo ohuhinnangut, aga igal juhul politsei ohuhinnanguid, mida nad ütlesid selle meeleavalduse kohta, kuidas seal inimesed käituvad, kes on seal juures, kas seal on sees ka provokaatoreid ja mis on nende sammud ning kuidas nad käituvad siis sellel puhul.
Ma ei näe, et seal oleks midagi väga tundlikku. Ja minu meelest ka politsei käitus küll nende provokaatoritega väga-väga leebelt. Kõigepealt nad muudkui seletasid, et te peate hoidma distantsi, siis hoiatasid ja nii edasi. EKRE soovib, jah, sellest tohutult suurt numbrit teha, aga minu meelest ei ole põhjust siin sellist numbrit teha.
Greete Palgi
Soovin täiendavalt küsida. Kas siis selle kapo ohuhinnangu võiks avalikustada?
Kaja Kallas
Seda peab küsima kapo käest, kes selle ohuhinnangu on muutnud… Ma ei tea isegi, mis see salastatuse tase on. Aga oht põhiseaduslikule korrale on ju see, mis puudutab põhiseaduslike institutsioonide ründamist ja nii edasi.
See, millest meie oleme kogu aeg rääkinud, on ohuhinnang üldiselt. Seal on terviseameti hinnang selle kohta, kuidas viirus levib ja kuidas distantsi hoidmine või mittehoidmine seda ohustab. Politsei ohuhinnang oli nende konkreetsete inimeste käitumise kohta.
Keegi pole ju väitnud seda, et see seltskond tahtis riiki pöörata, mis on oht põhiseaduslikule korrale. Seda, et [taheti] kuidagi võtta üle riigivalitsemine mittedemokraatlikul teel, pole ju mitte keegi väitnud.
Juhataja
Palun järgmine küsimus!
Marian Võsumets, Kanal 2
Minu küsimus on kultuuriminister Anneli Otile. Eile riigikogus te andsite aru teemal, miks Eesti kunstimuuseumis on teatud tööde pealkirju rassilistel alustel muudetud. Ma soovin teada teie hinnangut sellele, kuidas see teie sõnul läks.
Mis on teie enda seisukoht selle kohta, mida kunstimuuseum tegi nende pealkirjadega, aga ka selle kohta, missugune oli poliitikute hoiak, kui nad teie käest neid küsimusi küsisid? Ja laiemalt, kas peaks üldsegi poliitikute tasemel kunstnike ja kuraatorite tegevust niimoodi arutama?
Anneli Ott
Jaa, tänan selle küsimuse eest! Tõesti, arupärimisele vastates riigikogu saalis see teema tõstatus. Kindlasti mina ei ole see, kes ütleb, mida austatud rahvasaadik küsib või ei küsi. Minister alati rahvasaadiku küsimustele vastab. Rahvasaadik on see, kes enda valijaid esindab ja peab ka nende probleeme avalikkuse ette tooma.
Nüüd, see eksperimentaalruumis korraldatud näitus oli tõesti väliskuraatori nägemus Eesti ajaloos tehtud kunstist. Ja need eksperimentaalselt muudetud pealkirjad nende kunstiteoste all on selle näituse kontseptsiooni üks osa. Aga need ei ole sellised pealkirjad, et nad oleksid nagu ära muudetud, vaid nad jäävad küll arhiivi, nende tööde juurde jääb kirja, et selle näituse raames pandi neile selline nimetus, aga see ei tähenda, et sellega oleks kunstiteose nime [päriselt] muudetud.
Nii et see Kumu näitusesaal ongi üks selline saal, kus selliseid nii-öelda katsetusi teha ja teatud teemasid tõstatada. Kui ühiskonnas see teema tõstatub, siis järelikult on võib-olla veel mõned teemad, mis on lahti rääkimata ja mis vajavad rohkem lahtirääkimist. Mina kultuuriministrina hea meelega selgitan, mis põhjusel seda tehti. Kui seda on vaja veel teha, siis teen seda jätkuvalt.
Kindlasti meie ajalugu tundes ma arvan, et me peame seda oluliseks, et see vabadus kunstis meil on olemas. Ministeerium ei lähe nüüd küll ütlema, kuidas ja mil määral võib kunsti näha ja kunsti tõlgendada. Kui see peaks kuidagi muutuma meie riiki mitte toetavaks tegevuseks, siis on meil olemas teised institutsioonid, kes sekkuvad.
Nii et kõnealuse näituse puhul kindlasti selle temaatika tõstatamine näitab seda, et mõned teemad tahavad rohkem meie ühiskonnas arutamist. Ja ma arvan, et kui me seda teeme, siis on see ainult positiivne.
Juhataja
Aitäh! Palun järgmine küsimus, Mihhail!
Mihhail Vladislavlev, "Tallinna uudised"
Tulen leevenduste teema juurde tagasi. Põhimõtteliselt ei saa pidada suureks üllatuseks, et piirangud kehtivad kuni 16. maini. Kuidas praegu tundub, kui me räägime ilmselt mai lõpust, kuidas need väljavaated on? Ma ei tea, tundub küll, et mitte ainult ilm, vaid ka numbrid ei ole väga optimistlikud.
Kaja Kallas
Aitäh! Praegu me oleme nende numbritega samal tasemel, kus me olime novembris. See on umbes seesama tase. Seetõttu me peame tõepoolest liikuma hästi ettevaatlikult ja järk-järgult.
Võrreldes novembriga on praegu küll palju parem see, et meil on vaktsineerituid ja antikehadega inimesi juba üle 400 000. See kindlasti mõjutab kogu seda pilti. Lisaks tuleb meile appi suvi.
Aga sellele vaatamata, kui me varem vaatasime leevendusi või piiranguid üle iga kahe nädala tagant, siis nüüd me teeme seda iga nädala tagant, et jälgida numbreid ja teha nende andmete põhjal prognoose. Me praegu ei tea veel, missugused tulemused on nendel leevendustel, mis jõustusid nüüd esmaspäevast. Seetõttu me peame selle puhvri siia vahele ka võtma.
Nüüd küsimus perspektiivist. Loomulikult väga tahaks öelda praegu konkreetseid kuupäevi välja, aga paraku need kuupäevad võivad olla liiga optimistlikud ja siis on jälle pettumus kerge tulema.
Nii et me jääme selle juurde, et me teisipäeval vaatame uuesti teadusnõukojaga üle seisud ja ka trendid, samuti viiruse eri tüüpide leviku ja erinevad faktorid, mis seda pilti mõjutavad. Siis saame juba otsustada, mis on järgmised sammud.
Juhataja
Minister Jaak Aab, palun!
Jaak Aab
Jah, ma ütleksin lihtsalt nii palju… (Räägib, aga ei ole kuulda.)
Juhataja
Kas mikrofon töötab? Palun…
Jaak Aab
Kui me vaatame ohutasemeid, mis on meil hinnatud eri värvidega, siis tegelikult need ohutasemed olid meil ka varem, juba sügisest olemas, nüüd on need selgemalt ära kirjeldatud ja on ka käitumismustrid vastavatele ohutasemetele. Tegelikult on teatud suunis ka valitsusele otsustamiseks.
Aga me oleme alati öelnud, et me jälgime ka neid liikumisi ja suundi. Kui me nüüd jälgime seda või võtame ette selle, mis me tegime esmaspäevast, need leevendused, siis selle me otsustasime ära minu teada umbes 10 päeva tagasi – natuke lisasime küll koolide suhtes, nimelt 9. ja 12. klassi eelmine nädal –, siis tegelikult sellega panime täppi.
Vahepeal liikuski see ohutase punasest oranži, need numbrid tulid alla ja praegu on tegelikult oranž ohutase, mis üldiselt annabki selle suunise, et on võimalikud esimesed leevendused ja väikseid leevendusi on võimalik teha.
Siit edasiminekuks, nii nagu ka peaminister ütles, me peame sama hästi kui iga päev vaatama neid numbreid ja trende. Ega seda nakatumiskordajat siis ilmaasjata ei jälgita. See näitab ikkagi seda, kuhu poole võib asi nihkuda. Ja me teame, et kui suured numbrid alla tulid piirangute tõttu, mida me olime sunnitud tegema, siis tuli ka nakatumiskordaja väga kiiresti alla ja jõudis 0,8 peale.
Praegu hakkab nakatumiskordaja jälle ülespoole tõusma. Ehk siis, kui ta jälle üle 1 jõuab, on uuesti selline olukord, kus iga üksik nakatunud inimene nakatab vähemalt üht inimest veel. Ehk siis me ei saa rääkida enam platoost, vaid teatud aja pärast võib see uuesti üles minna.
[Räägin seda selleks,] et te mõistaksite, et otsuseid tulebki teha väga ettevaatlikult. Kui hakata kaks korda pöörama edasi-tagasi neid otsuseid, siis tekitab see kõigile palju pahandust ja segadust. Sellepärast tuleb ettevaatlikult liikuda.
Lihtsalt üks infokild ja repliik veel. Signe [Riisalo] informatsiooni peale ma ei saa ka jätta rääkimata, et Keskerakonna prioriteet on olnud eakate heaolu ja ka pensionid. Me oleme seda teinud siin mitu aastat järjest, oleme ka erakorraliselt pensioni tõstnud.
Meil on hea meel, et riigi eelarvestrateegias me leppisime kokku, et tuleb erakorraline pensionitõus ka aastal 2023. Aga kuskil on jäetud mulje, et see 20 eurot ongi nüüd kogu lugu. Ütlen siis nii: prognooside järgi, arvestades indekseerimist ja erakorralist pensionitõusu, tõuseb järgmisel aastal keskmine vanaduspension 25 eurot ja aastal 2023 koos indekseerimise ja erakorralise pensionitõusuga 50 eurot ning jõuab 620 euro tasemeni.
Ja teine hea uudis: keskmine vanaduspension on tulumaksuvaba. Ehk lisaks 500 euro tulumaksuvabastusele on 120 eurot keskmisest vanaduspensionist 2023. aastal samuti tulumaksuvaba.
Juhataja
Proua peaminister, palun!
Kaja Kallas
Jaa, ma korra täpsustan veel Delfi küsimust. Mulle saadeti sõnum, et seal ikka üks härrasmees, kes seda asja eest vedas, kutsus üles põhiseaduslikku korda muutma ja ise hakkas peaministriks. Aga ilmselt ei olnud see tõsiseltvõetav.
Selles mõttes reaalne oht oli seal hoopis mujal.
Juhataja
Aitäh! Palun veel küsimus siit!
Greete Palgi, Delfi
Täpsustan siis seda põhiseadusliku korra asja veel. Elmar Vaher ütles, et kaitsepolitsei on andnud ohuhinnangu, mis ütleb, et põhiseaduslik kord võib olla ohus. Teie ütlesite, et seda pole väidetud. Oli üks selline inimene, aga see pole tõsiseltvõetav.
Kes siis praegu vassib? Kas Elmar Vaher valetas, kui ta ütles, et põhiseaduslik kord võib olla ohus? Ja kui ta vassib, siis kas ta sobib selles ametis jätkama?
Kaja Kallas
Ma arvan, et võib-olla ollakse väga kinni sõnades "oht põhiseaduslikule korrale".
Ka mina lugesin [politsei] ohuhinnangut, milles oli sees selline lause, et need inimesed, kes protestivad, tahavad takistada tavapärase riigi toimimist. No see ei olnud sõna-sõnalt selline lause, aga mõte oli selles, et seal on inimesi, kes, kui see nakkushaiguste ennetamise tõkestamise seaduse alus nii-öelda kukub ära, leiavad mingi järgmise teema. Nad ei lähe ära, nad nagu põhimõtteliselt tahavad takistada riigi toimimist.
Selles mõttes seda võib tõlgendada selliselt, et see on oht riigi toimimisele. Aga kui me võtame nagu puhtalt seadusepügala järgi, mis on oht põhiseaduslikule korrale, siis see seda otseselt ei ei ole. Nii et minu meelest see ei ole tegelikult nagu vastuolu. Põhimõttena see oli see, mis seal umbes kirjas oli.
Juhataja
Aitäh! Andrus Karnau Postimehest on saatnud ühe küsimuse meili teel, mis võiks olla rahandusministrile, aga antud juhul peaministrile. 60 miljoni euro kaupa eelarvet tasakaalustades kulub selleks 25 aastat. Milliseid maksumuudatusi kavandab valitsus või siis valitsuskoalitsiooni üks osapool Reformierakond riigi tulude-kulude tasakaalustamiseks?
Palun!
Kaja Kallas
Jaa. Kuna meil olid tihedad vaidlused sel teemal, siis me oleme oma koalitsioonilepingus lubanud maksurahu. Nii et ma olen nõus, et me peame seda maksudebatti pidama, mida me maksustame ja miks me maksustame.
Kui kõrgema maksustamise eesmärk on piirata teatud tegevust, siis kui me vaatame, mida me praegu kõrgelt maksustame, siis need on tegevused, mida me võib-olla ka nii kõrgelt või suurelt piirata ei taha.
Me oleme omavahel, jah, kokku leppinud, et me peame seda debatti küll enne järgmisi valimisi, aga selle valitsuse ajal me oleme kokku leppinud maksurahu.
Juhataja
Aitäh! Kas on küsimusi veel? Kui neid ei ole, siis suur tänu kõigile ajakirjanikele. Aitäh ka avalikkusele! Me saame nüüd siin jätkata eraldi intervjuudega ja ma palun neid teha hajutatult.
