Valitsuse pressikonverents, 22. juuli 2021

22.07.2021 | 11:00

Pressikonverentsil osalesid peaministri ülesandeid täitev riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Maris Lauri ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
    • Jaga

Juhataja Jürgen Randma

Head ajakirjanikud! Alustame pressikonverentsi.

Teie ees on täna peaministri ülesandeid täitev riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Maris Lauri ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Alustuseks annan sõna Jaak Aabile. Palun!


 

Riigihalduse minister Jaak Aab

Tere päevast! Lühidalt täna ennelõunal toimunust.

Kõigepealt toimus valitsuse istung, kus oli kümme päevakorrapunkti, mis kõik said vastu võetud. Ma saan mõned asjad kohe delegeerida, nii et ma väga detailselt ei räägi.

Kiitsime heaks vägivallaennetuse kokkuleppe aastateks 2021–2025. Sellest saab lähemalt rääkida justiitsminister Maris Lauri.

Ma arvan, et üks märgiline otsus on ka see, et eraldasime valitsuse reservist ligi 1,8 miljonit eurot, et katta tervishoiutöötajate kollektiivlepingust tulenevad lisakulud sellel aastal. Sellest saab täpsemalt rääkida tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Ülejäänud aeg kulus kabinetinõupidamisele, ühe päevakorrapunkti peale, mis on meil kahjuks olnud juba peaaegu poolteist aastat, mida tuleb kabinetinõupidamisel arutada, nimelt COVID-19 haigusega seotud küsimused. Saime ülevaate.

Ülevaate juures võib jälle mainida üldisi asju, üldisi suundumusi, nagu me kõik numbritest näeme – need on ju avalikud ja kättesaadavad. Nakatumiskordaja R on tõusuteel, seda oli näha ka juba eelmisel nädalal, praegu on see 1,2 ja 1,3 vahel. See tähendab, et järgmiselt päevadel ja nädalatel tõenäoliselt numbrid kasvavad.

Viimase ööpäeva jooksul lisandus 121 positiivset testi. Kui me räägime viimase seitsme päeva positiivsete testide keskmisest, siis see on 71, niimoodi, et viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 62. Seega ka siin on näha, et viimase nädalaga on toimunud tõus.

Täie tõsidusega ütlen, et kindlasti me näeme praegu küll seda, mis on olnud ka loogika varasemate lainete või nakatumise kasvamise juures, nimelt see, et haiglasse jõuab kõik viiteajaga. Me väga loodame, et haiglasse see ei jõua sellise kordajaga nagu varem, kuna suur osa elanikkonnast on siiski vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud. Aga olukord on kindlasti tõsine, ei taha seda kuidagi pisendada.

Valitsus jätkab kell 14 selle punkti arutelu. Laual on ka võimalikud otsused selle kohta, mida edasi teha.

Kindlasti tuleb kõigepealt kaaluda seda, et on ju küll väga tore, kui suvel kõik üritused toimuvad ja päris suurte inimhulkade osavõtul, aga praegu on siiski –kuidas öelda? – kahte liiki üritusi: ühed piirangud on neile üritustele, kus ei kontrollita tõendit vaktsineerimise, läbipõdemise või testi kohta, aga teised on ilma seesuguse kontrollita. Neil üritustel on erinevad piirarvud. Terviseamet on teinud ettepaneku kaaluda just nimelt nende mitte täielikule kontrollile alluvate ürituste piirarvude muutmist. Seda me kindlasti kella kahest alates ka arutame.

Ma arvan, et see üldine signaal peaks olema antud. Eks üleskutseid kostab erinevaid, küll ekspertidelt, küll avalikkuselt. Ka perearstide selts tegi minu arust hiljuti ühe avalduse. Me saame sellest murest aru. Nüüd on küsimus selles, et kui vaadata, kus see viirus ikkagi levib, siis võib öelda, et viimasel ajal eriti nooremate eagruppide hulgas. See on ka loogiline, sest nooremad inimesed on sotsiaalselt aktiivsed, nad osalevad aktiivselt üritustel.

Tõenäoliselt tuleb kaaluda just seda, et me ei ütle, et mittevaktsineeritud ei või osaleda ühiskonnaelus normaalselt – alati jääb ka testi tegemise võimalus –, küll aga me anname selgelt selle sõnumi, et eelistatud on kontrollitud üritused, eriti siis, kui on palju inimesi koos, sest delta-tüvi on kõvasti agressiivsem kui varasemad tüved. Ja vaatamata vaktsineerimisele või läbipõdemisele me näeme, et nakatumiskordaja kasvab väga kiiresti. Kindlasti me tahame ennetada seda, et väga suur hulk haigusjuhte jõuaks haiglatesse.

Jätkuvalt on informatsioon selline, et noorte inimeste hulgas tõesti kas asümptomaatiliselt või väga kergete sümptomitega seda haigust läbi põetakse. Aga meil on ikkagi ka terve hulk eakaid inimesi ja kõrgemates vanuserühmades inimesi, kes ei ole vaktsineeritud.

Kindlasti on olemas oht, et see viirus kandub nendele inimestele ja selle tagajärjel võib hakata uuesti kasvama nende inimeste inimeste hulk, kes jõuavad haiglasse ning kes on raskemate sümptomitega ja peavad ka haigust raskelt läbi põdema. Üritame seda ennetada. Nii et eks siin on jälle tasakaalu otsimine.

Kui meilt küsitakse, et miks te juba eile või kaks kuud tagasi midagi ei otsustanud, siis see on nagu eelmiste lainetega – me oleme juba targemad, meil ei ole vaja enam jalgratast leiutada, me teame ka, kus on oht levikuks ja kuidas on võimalik viirust ohjata esialgu siiski leebemate piirangutega. Aga kõik oleneb olukorrast. Välistada ei oska midagi.

Me näeme, et kogu Euroopa regioonis on nakatumiste arv kasvuteel. Põhjus on üks: uus tüvi. Kõik pingutused aga peavad olema siiski suunatud sellele, et jõuda vaktsineerimisega inimestele võimalikult lähedale.

Tegelikult on ka sotsiaalministeerium, terviseamet ja vaktsineerimise töörühm leidnud uusi viise. Oluline on koostöö kohalike omavalitsustega, seal on leitud see koostöökoht. Kui omavalitsus on ka ise väga aktiivne, siis on ka väiksematesse kohtadesse jõudnud vaktsineerimispunktid või vaktsineerimisbussid ja need on väga populaarsed.

Vaatamata kõigele, vaatamata sellele, et digiregistratuuris aegu peaks jätkuma – me oleme seda iga kord üle kontrollinud ja neid on ka täna saadaval –, kui inimesele teha see väga mugavaks ja mitte palju pingutust nõudvaks, siis midagi teha ei ole, inimene valib pigem selle võimaluse.

Tean ka nooremaid inimesi, kes on osalenud teatud üritustel ja eelnevalt, kui on olnud kohapealne vaktsineerimine, siis nad on seda teinud, lasknud ennast vaktsineerida.

Kindlasti on see signaal kõigile, eriti noorematele inimestele: ei tasu sügist oodata. Numbrid kasvavad juba praegu ja see on kindlasti ohuks. Me teame, et kui tuleb vaktsineerida kahe vaktsiiniga, nagu praegu on valdav, nimelt Pfizeri vaktsiiniga, siis see võtab oma aja, enne kui saavutatakse kaitse. Aga tõenäosus kanda seda haigust edasi väheneb kordades.

Nii et kuna vaktsineerimisaegu on saada, neid võimalusi on pakutud ja pakutakse jätkuvalt –on teatud omavalitsustest ka neid näiteid, kus on jõutud lausa koolimajani. Kuigi koolilaste vaktsineerimine oli esialgu planeeritud massilisema tegevusena augustisse, siis me näeme, et väga paljud noored, ka kooliõpilased alates 12. eluaastast on vaktsineeritud ja see protsent kasvab pidevalt –, siis siit ka sõnum: kui praegu on võimalus ja see on avatud kodu lähedal, siis võiks seda teha kohe.

Kindlasti aga kaalume veel nii kohalike omavalitsustega kui ka koolidega koostööd. Võib-olla lapsel või lapsevanemal on tõesti lihtsam, kui vaktsineerimisvõimalust pakutakse koolis. See on harjumuspärane koht, ei pea otsima, kuhu minna jne. Nii et ikkagi võtmesõna on see.

Ikka küsitakse, miks meil on vaktsineerimise tempo aeglustunud. Kevadel oli see päris kiire, me olime eespool, me suutsime suhteliselt kiiresti need võimalused avada. Aga midagi teha ei ole, me paistame seal rivis ikkagi Ida-Euroopa riigina. Kõik need, kelle vaktsineerimistempo on langenud, on sellest regioonist. Siin võib esile tuua mitmesuguseid põhjusi.

Eks me näeme ka, et näiteks gripi vaktsineerimine, mis on olnud ju juba aastate pikkune praktika, on kahjuks selles regioonis väiksearvuline võrreldes teiste regioonidega.

Nii et teadlikkuse tõstmine on endiselt vajalik, selleks et inimesed laseksid ennast vaktsineerida – ja mitte ainult koroonaviiruse ja COVID-i vastu, vaid ka teiste haiguste vastu. See ongi raske töö. Ühe päeva või ööga või ka aastaga ei jõua selleni. Aga see on meile õppetunniks ja võib-olla siis see kogemus, mis me oleme saanud inimesteni jõudmisega koroona kontekstis, aitab meil edaspidi jõuda ka teiste haiguste puhul rohkemate inimesteni vaktsineerituse mõttes.

Nagu me eelmisel aastal nägime, tegelikult on inimesed siiski mingil määral saanud aru sellest ohust. Näiteks oli gripi vastu vaktsineerimine eelmisel aastal palju aktiivsem, kui ta on olnud varasematel aastatel. Ma usun, et eks ühiskonna ja inimeste arusaam sellest kindlasti paraneb.

Nii et kell 14 jätkame ja kindlasti valitsuskabineti liikmete arvamus sellest, mida nüüd tegema peab, liigub enam-vähem ühes suunas. Me tõesti peame mõtlema, kuidas jõuda edasi vaktsineerimisega. Ja teisest küljest, kui me hakkame neid piiranguid rakendama juba praegu, siis alustame umbes sellest otsast, nagu ma seda ka ütlesin. Aitäh!


 

Juhataja

Aitäh! Palun, Maris Lauri!


 

Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma jätkan sealt, kust Jaak lõpetas, ja kommenteerin natukene seda diskussiooni vaktsineerimiste teemal.

Me käsitlesime erinevaid probleeme, millest on ka avalikkuses räägitud, ja ma tõsiselt loodan, et need mõtted, ideed ja küsimused, mis tulid välja, leiavad praktilise lahenduse. Tundus, et enamasti saadi ka nendest muudatustest väga hästi aru.

Ongi nii, et peab olema paindlik, peab minema sinna, kus on inimesed, peab kaasama kohalikke omavalitsusi, sest nendel on kõige parem ülevaade nendest inimestest, kes vajavad võib-olla vaktsineerimise juurde toomisel abi, näiteks transporti, võib-olla on vaja ka pisut veenmist. Mõni ei saa alati ligipääsu digiloo kaudu. Nii et see paindlikkus peab kindlasti olema ja ressursse tuleb vajaduse korral ka ümber paigutada.

Meil on hädavajalik jõuda vaktsineerituse tasemega oluliselt kõrgemale sellest tasemest, kus me praegu oleme. Iseenesest võiksid ikkagi vaktsineeritud saada kõik need inimesed, kellel ei ole meditsiinilisi vastunäidustusi.

Jah, hetkel alla 12-aastased ei saa vaktsiini, aga kui tekib ka noorematel võimalus, siis ma tõsiselt loodan, et lastevanemad selle peale mõtlevad.

Nüüd ma teeksin kerge ülevaate justiitsministeeriumi valdkonnast ehk vägivallaennetuse kokkuleppest, mis sai valitsuses kinnitatud. Selle kokkuleppe eesmärk on see, et me jõuaksime arusaamiseni, et meie ühiskond taunib vägivalda.

Eesti ühiskonnas on kahjuks vägivalda oluliselt rohkem kui Euroopas keskmiselt. Kõik algab aga teadmisest ja arusaamisest, mis on vägivald. Kindlasti tuleb läheneda vägivallaprobleemidele süsteemselt ja teha väga mitmekesist koostööd eri asutuste vahel.

Võti on kindlasti noortes, mis tähendabki seda, et tähelepanu tuleb pöörata haridusele ja sotsiaalvaldkonnale ning haridusele mitte üksnes üldhariduse mõttes, vaid ka huvihariduse mõttes.

Põhirõhk on pandud laste vastu suunatud vägivallale ja soolisele vägivallale. Uute teemadena on ära toodud eakate vastane vägivald, millest meie ühiskonnas hetkel räägitakse suhteliselt vähe, ja ka digimaailmas toimuv vägivald, mis kahjuks järjest rohkem kasvab.

Väga palju tähelepanu on kokkuleppes pööratud ka vaimsele vägivallale. Nagu öeldud, teadlikkuse kasvatamine, koolitus, tugi vägivalla ohvritele, aga ka tähelepanu pööramine vägivallatsejatele, et nad oma probleemidest väljuksid.

Nüüd räägin natukene rahandusministri valdkonnast. Jaak siin juba lühidalt mainis, et eraldati reservi vahenditest ligi 1,8 miljonit tervishoiutöötajate kollektiivlepingu katteks ja 1,66 miljonit sotsiaalministeeriumi valdkonda ja pisut ka justiitsministeeriumile, kuna justiitsministeeriumi haldusalas on meie muust tervishoiusüsteemist eraldi olev vanglate meditsiiniteenistus.

Lisaks kinnitati valitsuses riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruanne eelmise aasta kohta. Riigil oli aasta lõpus osalus 29 tegutsevas äriühingus, ainuomanik oli riik 24 äriühingus.

Kaks äriühingut ei tegutse: Estonian Air ja ... OÜ, mis ei ole riigi asutatud, vaid millel on kriminaalasja raames kohtu poolt riigi kasuks konfiskeeritud osalus. Ja praeguseks on võõrandamisprotsess ehk erastamine sellel aastal toimunud AS-is Eesti Teed, keda enam äriühingute seas ei ole.

Mis eelmisel aastal juhtus äriühingutega, on see, et nende käive langes, pooled kasvatasid, pooled vähenesid. Puhaskasum ka vähenes 35% ja probleem on põhiliselt transpordiga seotud ettevõtetes, näiteks Tallinna Sadam, Tallinna Lennujaam, Transpordi Varahaldus jne.

Sihtasutustest on riigil 65 sihtasutust, milles on osalus, ja nendes on ka varade kasv olnud väga märkimisväärne, kuna COVID-i vastu võitlemise raames eraldati märkimisväärselt tegevustoetusi. Nimelt on sihtasutuste seas suuremad KredEx ja MES, aga sinna kuuluvad ka näiteks Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Keskkonnainvesteeringute Keskus jne, selle tõttu on see kasv suurem.

Nii palju valitsuse punktidest, aga kui on küsimusi, siis ma olen valmis vastama ka muudel teemadel, mis ei olnud otseselt valitsuse päevakorras, aga puudutavad justiits- või rahandusministri valdkonda. Aitäh!


 

Juhataja

Aitäh! Palun, Tanel Kiik!


 

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud ajakirjanikud! Alustame COVID-19 teemadest, hiljem jõuame valitsuse juurde tagasi.

Nakatumise näitajad on Eestis kiirelt tõusmas. Vaadates jaanipäevaaegset seisu, võib öelda, et seitsme viimase päeva nakatumise taseme numbrid on vähem kui kuu ajaga kasvanud kolm korda. Ehk need on sisuliselt kolmekordistunud. Sellise leviku tõkestamiseks on kaks varianti, mida Eesti ja teiste riikide kogemus on näidanud: kas laiaulatuslike piirangute kehtestamine või laiaulatuslik ühiskonna vaktsineerimine.

Ma arvan, et me kõik teame, millise tee Eesti on valinud. See on ainuõige ja mõistlik 21. sajandi tee: laiaulatuslik vaktsineerimine kõigile inimestele, hetkel 12+ vanuserühmas, vastavalt vaktsiinide kasutusvõimalustele, tulevikus on aga võimalik, et see vanusepiir ka muutub – kui tulevad lastele sobivad vaktsiinid, siis saame hõlmatust veelgi suurendada.

Soovin tänada kõiki neid enam kui 689 000 inimest, kes on lasknud ennast vähemalt ühe doosiga vaktsineerida. See arv kasvab iga päevaga. Samuti tänan kõiki tervishoiutöötajaid, kes on panustanud sellesse, et me oleme Eestis süstinud nüüdseks ära juba ligi 1,1 miljonit vaktsiinidoosi. Samamoodi ka siin ju tegelikult töö käib pidevalt, n-ö hommikust õhtuni, nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel.

Nii et see töö on olnud tegelikult tervishoiuvaldkonnale väga suur sooritus, väga suur pingutus. Seda tehakse tihti, võib öelda, kõige muu kõrvalt või millegi muu arvel, paralleelselt.

Olukorras, kus tervishoiutöötajate puudus on niikuinii Eestis üldine, tuleb meil seda enam tänada ja tunnustada neid inimesi, kes on selle aja ja pühendumise pannud nõustamisse, vaktsineerimisse ja kogu sellesse töökorraldusse.

Kindlasti tuleb meil jätkata nii kaua, kuni kõik 12+ vanuses inimesed, kes vähegi vaktsineerimist soovivad või on ka praegu veel kahevahel, on seda võimalust kasutanud, sest ainult niimoodi on võimalik COVID-19 pandeemiat reaalselt piirata.

Kui vaatame neid numbreid, siis jah, 70% eesmärk on seatud täiskasvanutele ühiselt Euroopa Liidu tasandil, astronoomilise sügise alguseks. Aga 70% on tegelikult vähe, see on minimaalne eesmärk täiskasvanute hulgas. Päriselus on nii, et mida kõrgem see on mistahes vanusrühmas, seda parem. Kõigis vanuserühmades ja maakondades me näeme, et tegelikult on saavutatavad ka suuremad numbrid. Meil on maakondi, kus need numbrid on eakate seas 80% või 90% juures. Ja see ongi tegelikult see tase, mis meil on vaja saavutada, 70% on tegelikult miinimumeesmärk, täiskasvanud üle kogu Eesti, aga mida rohkem me saame vanuserühmades üle selle, loomulikult seda parem.

Siin on ka mitmeid maakondi või, ütleme, on üks maakond, kes on läinud üle 70% piiri, see on Hiiumaa, ja Tartumaa läheneb sellele. Võib öelda, et umbes pooled maakonnad on kuskil 60% joone juures ja liiguvad ka sealt jõudsalt edasi. Nii et kindlasti lõpuks, kui 70% täiskasvanute hulgas täis saab, ei tähenda see seda, et me lõpetame vaktsineerimise ära, vaid vastupidi, me jätkame intensiivset tööd, et see number ka sealt veel edasi tõuseks.

Kui me vaatame vaktsineerimise tempot, siis eelmised kolm nädalat oleme olnud umbes sellises seisus, et lisandunud on suurusjärgus 15 000 esmakordselt vaktsineeritut, keskmiselt. Mõni nädal natuke rohkem, mõni nädal natuke vähem, aga umbes 15 000 on olnud keskmine.

Tegelikult on vaja aga umbes 20 000. Ja see nädal me liigumegi 20 000 tempos – esimesed kolm päeva on see number kasvanud iga päev üle 3000 ehk praeguseks on u 9500 kasvanud nende hulk, kes on vähemalt korra vaktsineeritud. Nii et ma väga loodan, et nädala lõpuks kõigi Eesti elanike ja tervishoiutöötajate toel näeme me üle pika aja taas sellist nädalat, kus vähemalt ühe korra vaktsineeritute hulk kasvab üle 20 000 võrra. Ja tegelikult see peakski olema see tase ja see tempo, mida tuleb hoida sügiseni ning ka sealt edasi.

See, kuidas seda hoida, on loomulikult meie ühine pingutus, ühine väljakutse. Siin panustavad tervishoiuasutused ja riigiasutused. Väga tänan kõiki kohalikke omavalitsusi, kes on teinud tööd, ja kutsun üles neid, kes võib-olla ei ole veel kõiki võimalusi kasutanud, olgu see kodus vaktsineerimise toetamine, olgu see sotsiaaltöötajate kaudu elanike vaktsineerima kutsumine, nende aitamine, transpordi korraldamine või tegelikult ka infokanalite kasutamine, infoteavitus kohalikes lehtedes, kohalikes mis tahes valla asutustes või linna asutustes, eakatele suunatud, noortele suunatud, kuni selleni välja, et teatavasti paljud haridusasutused, lasteasutused ja ka paljud haiglad Eesti riigis kuuluvad tegelikult kohalikele omavalitsustele.

Ehk need jõuõlgasid ja võimalusi siin kaasa mõelda on palju. Tänan kõiki, kes on seda teinud. Julgustan seda veel enam enam tegema, sest nagu viidatud, kui me tahame selle pandeemia ületada, siis laiaulatuslik vaktsineerimine, edukas vaktsineerimine saab olla võimalik ainult siis, kui kõik tunnevad, et see puudutab ka neid – riigisektor, erasektor, avalikud asutused, tervishoiuasutused, meedia ja iga inimene ise, iga perekond ise.

Rääkides meetmetest ja piirangutest, siin kerkis üles küsimus, missugused peaksid olema ühe või teise inimese, st vaktsineeritud või vaktsineerimata inimeste võimalused ühiskonnaelus osaleda. Lugesin ka Eesti perearstide seltsi pöördumist. Toetan seda igati. Ma arvan, et see on õige suund ja õige mõtlemine, et pandeemia üleelamiseks meil ongi vaja veel selgemaid reegleid, veel selgemaid suuniseid. Ja loomulikult tuleb ka elanikele meelde tuletada, et olukorras, kus meil on vaktsineerimise võimalus olnud juba paar kuud avatud kõigile täisealistele, meil on vanuserühmi, näiteks 18–39 vahemikus, kus 40–45% on seda kasutanud, aga ülejäänud on jäänud kuskile n-ö ooteperioodile. See ei ole tegelikult mõistlik olukord.

Keegi meist ei kahtle, et minu vanuses inimesed, pluss-miinus kümme aastat, on enam kui võimelised ise digilugu kasutama või helistama telefonil 1247 ja endale sobiva vaktsineerimisaja planeerima. Väga paljud, täpsemalt 200 000 inimest vanuserühmas 18–39 ei ole seda võimalust veel kasutanud. Sellele ei ole tegelikult ühtegi mõistlikku põhjendust või mõistlikku n-ö kõrvalekallet. Vaktsineerimine on mõistlik nüüd ja kohe, nüüd ja praegu, et saavutada sügiseks täielik kaitse ja anda oma panus ühiskonnaelu lahti hoidmisele. Nii et kutsun kõiki noori üles seda tegema.

See haigus ei ole ainult eakate haigus. Ei maksa loota, et see läheb teist mööda. Ei lähe mööda. Koroonaviiruse SARS-CoV-2 delta-tüvi on veel oluliselt nakkusohtlikum kui varasemad. Kui seda võis veel loota, et Wuhani-tüvi läheb mööda, siis delta-tüvi ei lähe kellestki mööda, seda ma võin teile küll kinnitada. Mida sotsiaalselt aktiivsemad inimesed on, seda kiiremini me selle nakkuse saame, kui me ennast enne ei vaktsineeri.

Nii et kutsun üles ennast kirja panema aadressil digilugu.ee või vajaduse korral telefonitsi või osalema väga paljudes võimalustes ette registreerimata vaktsineerida. See käib kõigi 12+ inimeste kohta, aga eeskätt ma pean praegusel juhul silmas noori, sest nagu näha, tegelikult hõlmatus ja ka vaktsineerimise edenemise tempo on võrdlemisi madal just vanusevahemikus 18–39, kus on ometi tõenäoliselt Eesti riigis kõige digiteadlikumad ja mobiilsemad inimesed üldse.

Rääkides nendest meetmetest edasi, saan öelda, et tegelikult valitsus kehtestas juba alates 14. juunist suurüritustele COVID-tõendiga osalemise võimaluse. Ehk tol hetkel olid piirangud teised, tol hetkel oli ka koroonaolukord teine, aga see printsiip, et on teatud ürituste piirarv, millest alates on lubatud ainult tõendiga osalemine – ehk kas vaktsineeritud, negatiivse testiga või haiguse läbi põdenud –, kehtib nüüd varsti juba poolteist kuud. Selle põhimõtte järgi on praegu võimalik korralda üritusi, kui siseruumis osaleb üle 1000 ja välialal üle 5000. Valdava osa suviseid üritus on mahtunud selle alla, seetõttu on osaleda saanud põhimõtteliselt igaüks, sõltumata sellest, kas ta nakkusohutu või mitte, kas ta on seda tõestanud või mitte.

Nüüd, kus viiruse levik on taas hoogustunud, tuleb hakata neid piirarve vähendama. See oli meie eilne diskussioon nii peaministri kui ka terviseameti juhiga ning seda arutuelu me jätkame nüüd kabinetinõupidamise teises päevakorra osas. Ehk kas piirarv tuleb 1000 pealt 500 peale, kas see hakkab olema 750, kas me lepime kokku mingid kriteeriumid, kuidas me hakkame neid arve järk-järgult vähendama, mis on see etteteatamise aeg – see kõik selgub pärastlõunal.

Aga igal juhul tänases olukorras, viiruse kiire leviku olukorras ei ole võimalik lubada siseruumides kuni 1000 inimesega üritusi ja välialal 5000 inimesega üritusi ilma igasuguste usaldusmeetmeteta. Kahjuks seda enam teha ei saa. See oli suve keskel või suve alguses veel võimalik, kui numbrid olid madalamad, aga praeguses foonis tuleb meil hakata märksa enam üritusi, st vaba aja üritusi, kultuuriüritusi, meelelahutusüritusi korraldama ja võimaldama ainult COVID-tõendiga ehk vaktsineeritud, läbi põdenud või negatiivse testiga inimestele. Vastasel juhul see viiruse levik ainult hoogustub ja võib öelda, et sügiseks jõuame hoopis teise olukorda, kui me soovime.

Aga selle kõige kohta anname pärastlõunal täpsemat tagasisidet. Vaktsineeritutele kehtivad loomulikult juba praegu mitmed privileegid, kui nii võib öelda, on see reisimise lihtsustamine, on see eneseisolatsiooni kohustusest vabastus lähikontaktsena või ka välismaalt saabudes.

Aga kõige enam, ei väsi kordamast: vaktsineeritud inimestel on kindlustunne. See tõenäosus, et nemad satuvad haiglasse, tõsiselt haigestuvad või halvemal juhul surevad, on lihtsalt võrreldamatult väiksem kui neil inimestel, kes mis tahes põhjusel on täna veel vaktsineerimata. Ja see on peamine põhjus, miks ennast vaktsineerida lasta: elu ja tervise kaitse, nii enda kui ka teiste oma. Seda ei tohiks unustada.

Rääkides nüüd valitsuse istungist, valitsus tõesti eraldas täna reservist justiitsministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile täiendavad vahendeid tervishoiutöötajate kollektiivlepingust tuleneva palgakulu puudujäägi katteks. Täpsemalt sotsiaalministeeriumile 1,66 miljonit, mis puudutab erinevaid hinnatõuse ministeeriumi, terviseameti, tervise arengu instituudi, ravimiameti ja sotsiaalkindlustusameti teenustes, kuhu panustavad tervishoiutöötajad. Kollektiivleping on hea tava, tervishoiuvaldkonna osapooled lepivad kokku, tööandjad ja ametiühingud, ning seda täidavad riigiasutused, haiglad ja muud tervishoiuvaldkonna osapooled. Selleks tuleb, nagu öeldud, 1,66 miljonit eurot valitsuse reservist, aga haigekassa ise enda eelarves näeb haiglatele ja tervishoiuteenuse osutajatele ette sel aastal 24,3 miljonit tervishoiutöötajate kollektiivlepingust tulenevate kulude ehk palgakulu katteks. Järgmisel aastal on need summad veel märkimisväärselt suuremad.

Ühtlasi andis välisministeerium täna ülevaate senistest Leedu toetamise tegevustest koostöös siseministeeriumi ja päästeametiga. Miks mina sellest räägin? Sellepärast, et ma olen täna ka välisministri asendaja. Ja see, et me Leedut aitame, peaks minu arvates olema iseenesestmõistetav. Siin pole küsimustki. Leedu on väga raskes olukorras, kriitilise olukorras ebaseaduslike piiriületajate kiiresti arvust tulenevalt.

Leedu on meie väga hea sõber, liitlane ja saatusekaaslane nii Euroopa Liidus ja NATO-s kui ka, ütleme siis otse, ajaloos. Ja igal juhul on meil mõistlik igakülgset abi ja tuge pakkuda, et need piiriületajate vood kinni pidada, see trend tagasi pöörata ja olukord stabiliseerida.

Täpsemalt on Eesti saatnud Leetu erisugust varustust päästeameti kaudu, kümme telki koos sisustusega, konditsioneeridest kuni mööblini, mis võimaldavad vajaduse korral kohapeal kokku majutada kuni sada inimest. Selle [abi] maksumus on suurusjärgus 200 000 eurot, mis tuleb välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest.

Ja samal ajal, nii nagu päästeamet ja siseministeerium on kinnitanud, alustati juba ka ise nende laoseisude taastamist arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest, just selleks, et kui meil endal peaks mingi sarnane kriis tekkima, oleks ka meil vajalik varustus ja võimekus olemas.

Aga hetkel on näha, et kriisi raskuskese on Leedus. Meie igati moraalne kohustus ja, ma arvan, ka mõistlik kohustus on – nii enda kui ka nende huvidest lähtuvalt – Leedu sõpru aidata.

Lisaks, juba varem on teatavasti Leetu suundunud kahepoolse koostöö raames ESTPOL5 missioon ja meie enda inimesed osalevad ka koostöös Frontexi raames. Ehk Leedu toetamisse panustab Eesti päris mitmel rindel. Minu arvates on see mõistlik ja õige.

Kindlasti, kui olukord peaks veel keeruliseks või kriitiliseks muutuma, oleme me valmis veel sarnaseid otsuseid siseministeeriumi, välisministeeriumi ja valitsuse tasandil vastu võtma. Sest ei maksa kunagi arvata, et ükski probleem, mis on mõne meie lähiriigi territooriumil, kuidagimoodi meid ei puuduta. Puudutab küll. Ja selle olukorra kontrolli alla saamine on meie ühine väljakutse.

Sellega praegu lõpetan. Vastan hea meelega küsimustele. Aitäh!


 

Juhataja

Riigihalduse minister soovis veel kommenteerida.


 

Jaak Aab

Paar kommentaari, jah. Ma vaatasin, et kuskil oli juba pealkiri, et valitsus hakkab erisusi kehtestama vaktsineeritutele. Liiga jõuline pealkiri.

Tegelikult ürituste korraldamise reeglites on juba praegu see erisus olemas. Massiürituste, avalike ürituste ja kultuuriürituste puhul on ju nii, et kontrollitud üritustel võib sees osaleda minu teada 6000 inimest ja väljas 12 000 inimest. See, kus kontrollitakse täpselt tõendid üle, testitakse kohapeal või nõutakse varasemat testimist. Need numbrid on päris suured. Ja mis puudutab kontrollimata üritust ehk sellist, kus võivad viibida ka need, kellel ei ole seda tõendit ette näidata, siis seal on 1000 sees ja 5000 väljas.

Eelkõige me räägime tuhandest ja viiest tuhandest ning kaalume seda, sest terviseameti ettepanek puudutab ka seda. Me ei tekita mingisuguseid uusi erisusi juurde. Ma ei tea, kas me selleni kunagi peame jõudma.

Me oleme võtnud selle seisukoha, et nii ürituste korraldajad kui ka üritustel osalejad said juba kevadel selge signaali: suurematel üritustel saavadki osaleda need, kellel on vastav protseduur tehtud – kas on tehtud vaktsineerimine lõpuni, kas on läbi põetud või on olemas tõend selle kohta, et hiljuti on tehtud test. Osa ürituse korraldajaid võimaldab kohapeal testida. Nii et siin ei ole mingisugust uut lähenemist. Me teeme seda kõike sellepärast, et oht või risk nakatumise levikuks on eelkõige suurematel üritustel.

Noh, siin öeldakse küll, et nagu välja tuleb, levib haigus eelkõige pereringis. Aga sinna ta jõuab tõenäoliselt ikkagi kohtadest, kus inimesed on koos. Järelikult on esimene loogiline samm tuua neid numbreid allapoole nii, et piiranguteta üritusi, kus ei kontrollita seda tõendit, oleks vähem. See ei tähenda, et vaktsineeritud on saanud mingi tohutu erisuse või eelise.

Tavapäevaelu pole kellelegi suletud, olgu keegi vaktsineeritud või vaktsineerimata. Ja Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik, kordame üle. Aga, nii nagu ka Tanel rääkis, me üritame igati inimesi üles kutsuda ja loome ka neid võimalusi, et jõuda selles vaktsineerituse tasemes kõvasti kõrgemale. Kõvasti kõrgemale! Sest see on ikkagi ainuke normaalne vahend, millega ma selle viiruse leviku suudame minimeerida.

Noh, kogu maailma praktika praeguse poolteise aasta põhjal näitab, et nullini ei suuda seda keegi viia. Aga selleks, et see oleks minimaalne, et see tekitaks võimalikult vähem kahju, tuleb siin teatud samme astuda.

Mis puudutab Leedu abistamist, siis ma tuletan meelde ja ütlen lihtsalt nii palju, et eelmisel neljapäeval valitsuskabinetis me käisime läbi kõikvõimalikud stsenaariumid, mis võivad puudutada Eestit. Ja see valmidus on olemas. Stsenaarium üks on tugevdatud, ütleme, pisteline kontroll piiril, infovahetus, meie inimesed Leedu-Valgevene piiril jne, see on juba rakendunud. Ehk juba rohkem ressurssi on rakendunud.

Juhul kui ohuhinnang näitab midagi muud, siis PPA, siseministeerium ja valitsus on valmis rakendama teisi vahendeid, selle me otsustasime eelmine kord ära.

Ja mis puudutab humanitaarabi, siis täna kinnitasime selle üle. Leedu on küsinud kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide käest seda abi. Meilt siit konkreetselt läksid telgid. Kui nüüd sellest abist, mida Leedu saab, kuna numbrid kasvavad, ei piisa, siis me kindlasti oleme valmis eraldama ka täiendavat abi. Lihtsalt tõenäoliselt siis peab tulema ka rahaliste vahendite juurde, mis esialgu sai kaetud välisministeeriumi vahenditest ja konkreetsete asjadega politsei- ja piirivalveameti varudest, mis hangitakse pärast tagasi, aga kindlasti väljendasime valmidust, et valitsus on nõus konkreetse taotluse puhul ka eraldama rahalisi vahendeid, et osutada Leedule abi.


 

Juhataja

Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Nagu ikka, öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud.


 

Loora-Elisabet Lomp, Postimees

Küsimus on tervise- ja tööminister Tanel Kiigele.

Mina lugesin ka perearstide pöördumist ja nad olid seal vägagi konkreetselt öelnud, et valitsus natuke liiga, ütleme, ümber nurga ütleb asju. Kui palju peab Eestis olema siis COVID-surmasid ja COVID-voodikohti avatud, et oleks nii, et üks hetk saavad vaktsineeritud inimesed eelisjärjekorras üritustele pileteid osta ja siis alles järgmisel hetkel saavad seda teha negatiivse testi ettenäitajaid? Millal on see hetk, et vaktsineeritud inimesel on eelisõigus?


 

Tanel Kiik

Aitäh! Meie põhimõte on, et me räägime COVID-tõendist ehk nakkusohutuse tõendamisest. Seda saab tõendada kolmel viisil: saab olla vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud või negatiivse testiga. See on universaalne printsiip, mida tegelikult kasutatakse ka Euroopa Liidus. Ehk see on esimene oluline erisus või rõhuasetus.

Mitte kuidagimoodi me ei diskrimineeri kedagi, me anname kõigile võimaluse, inimestel on valikuvabadus, kas nad vaktsineerivad ennast tasuta – õigemini ühiselt tasutud eelarvest – või nad maksavad enda kulu ja kirjadega neid teste. Viimane ei ole üldiselt ei tervise seisukohalt ohutum ega rahalises vaates mõistlik. Mõistlikum ja ohutum on ennast vaktsineerida, mis tagab kaitse, mitte ainult ei anna sulle infot selle kohta, kas oled või ei ole nakatunud.

Praegu – ehk, nagu enne viitasin, juba alates 14. juunist – kehtivad teatud piirarvud. Mai lõpus said need kokku lepitud. Ehk teatud ürituste puhul ongi võimalik osaleda ainult COVID-tõendiga. Lihtsalt, kuna viiruse olukord on olnud madalam, siis on need ürituste piiraarvud olnud nii kõrged, et sisulises mõttes Eesti elanikud ei ole seda vahet tunnetanud.

Nüüd me hakkame järk-järgult neid piirarve vähendama. See tähendabki seda, et edaspidi on üha rohkem üritusi-tegevusi, kus inimestel tuleb COVID-tõendiga osaleda, on need suvised suurüritused või siseruumides toimuvad teatrietendused, suuremad kontserdid-etendused vms, kus tegelikult ei ole mõistlik praeguses olukorras enam lubada sellises mahus ja sellises määras ilma usaldusmeetmeteta inimeste osalemist.

Kindlasti võib neid samme ja otsuseid viiruse levike hoogustudes juurde tulla. Täna, nagu öeldud, me oma päevakorras jõudsime selle teemani vist 20 minutit või vähem enne pressikonverentsi. Nii et me jätkame seda arutelu päeva teises pooles ja eks me siis anname ka teada, milliste otsusteni valitsus jõuab. Aitäh!


 

Juhataja

Palun, justiitsminister!


 

Maris Lauri

Jah, ma nõustun sellega, mida Tanel Kiik rääkis, aga tahaksin rõhutada kindlasti, et kui nakkus levib väga kiires tempos ja meie tervislik seisund halveneb, siis tuleb piiranguid juurde.

Ja see tõesti tähendab seda, et piirangud tulevad nendele inimestele, kes ei suuda oma nakkusohutust tõestada. See tähendabki lihtsalt seda, et inimesed, kes on vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud või kes on teinud värskelt testi, saavad teatud kohtadesse ligi.

Kindlasti ei sea me eesmärgiks piirata täiesti avalikku liikumist. Põhiasjadele ja põhiteenustele juurdepääs kindlasti jääb alles, aga meelelahutusega seotud asjad on need, mis tõenäoliselt saavad kõige kiiremini piirangud.

Jah, kui see nakkus levib hästi kiiresti – ja kahjuks ta levib niimoodi –, siis tuleb olla valmis ka selleks, et piirangud tulevad tõsisemad. Tuleb ka selgem vahe vaktsineeritute –siis on lisaks veel need kaks eelmainitud gruppi – ja mittevaktsineeritute vahel.


 

Juhataja

Palun järgmine küsimus!


 

Sven Soiver, TV3

Samal teemal küsimus Aabile ja Kiigele.

Te räägite ürituse piirmääradest. Me oleme aga eelmistel hooaegadel või eelmiste lainete juures näinud ka spordiklubide sulgemisi, kaupluste sulgemisi, restoranide sulgemisi jne. Kas nende puhul te näete ka ette sellist võimalust, et sinna saavad ainult vaktsineeritud inimesed või siis need, kes muul moel tõestavad oma nakkusvabadust?

Ja kas see piirmäär, millest räägite, võib mingitel hetkedel langeda ka nulli? Kas te näete ette ka sellist stsenaariumit, et kui inimesed ei tõesta oma nakkusohutust mingi paberiga, siis selle ürituse piirmäär on null?


 

Jaak Aab

Jälle te tahate minu ennustajavõimeid proovile panna. Nagu ma poolteist aastat olen rääkinud, kõiki situatsioone ei ole võimalik ette näha.

Meil on olemas küll ohuhinnangute teatud stsenaariumid, st milliseid meetmeid peaks rakendama, kui see oht ja riskitase jälle tõuseb. Me oleme jõudnud n-ö kollasesse ja ma kardan, et juba järgmisel nädalal me võime olla heleoranžis.

Mis räägib selle kasuks, et me, nagu ma ütlesin, tõenäoliselt nii karme massilisi piiranguid seekord tegema ei pea? Seda on rääkinud eksperdid ja seda rääkinud ka kõik vastavad ametkonnad: põhiline ongi see vaktsineeritus ja osalt ka läbipõdemine, sest siis inimesed väga vähese tõenäosusega üldse nakatuvad. Ja see annab võib-olla teatud kindluse öelda, et sellist laussulgemist me enam tegema ei pea, nii nagu seda on enne tehtud.

Me ei ole ka väga karmid olnud, eelmiste lainete ajal on Eesti olnud siiski üks kõige rohkem elu lahti hoidnud riik. Ja sellel on ka oma mõju ja tagajärg. Me näeme, et tehtud otsuste tõttu on meie majandusel on läinud hästi, meie inimestel on säilinud enamasti siiski töökohad, palgad ja heaolu. See on ka oluline.

Nii et eks see ongi selline kahe eesmärgi vahel valimine. Me peame nii või teisti olukorda jälgima ja vastavalt sellele kuulame ära teadusnõukoja ettepanekud ja terviseameti ettepanekud, aga teiselt poolt peame alati kaaluma seda poolt, mis puudutab majandust, inimeste töökohti jne, see kõik on teisel kaalukausil.

Öelda täpseid numbreid, palju peab olema siis haiglas – no te võite vaadata seda valget raamatut, seal on need numbrid ka olemas, kui palju on haiglas, kui palju nakatunuid, mis on see ohutase ja mis on üldine piirangute rakendamise loogika sellisel juhul. Praegu me räägime eelkõige, nagu siin juttu oli, massilisemastest üritustest, kus inimesi on rohkem koos ja kus risk on kõige suurem. Eks see on võidujooks.

Samal ajal me üritame võimalikult palju pakkuda vaktsineerimisvõimalust ja väga loodame, et inimesed seda kasutavad. Kõik noored inimesed, kes on tulemas Viljandi folgile, neile on Vabaduse platsil vist juba eilsest avatud vaktsineerimistelk. Selliseid võimalusi tuleb juurde luua. Ja ma arvan, et mida rohkem me seda suudame teha, seda vähem peame maksimaalselt sulgema riiki või elu.

Mina küll usun, et meil ei ole vaja teha sellist karmi sulgemist kui eelmiste lainete ajal. Selleks annab tõesti lootust vaktsineerimine. Aitäh!


 

Juhataja

Palun järgmine küsimus!


 

Tanel Kiik

Ma kommenteerin veel eelmist küsimust.

Kas võib kunagi jõuda nulli? Me töötame ikkagi selle nimel, et päris nulli jõuaks, aga praegu on 1000, kunagi enne on olnud 600, kui see käivitati. See, et ta võib 1000-st jõuda mingil hetkel 500-ni ja mingil hetkel ka 100-ni, ma arvan, on täiesti realistlik.

Ehk kui mingil hetkel viiruse levik hoogustub, siis me saamegi hinnata terviseameti maatriksi alusel, et üle saja osaleja ei saa lubada ilma usaldusmeetmeteta üritustele siseruumidesse, siis sellest tulebki lähtuda. Sellisel juhul see tõesti puudutab kõiki vaba aja tegevusi, kultuurilisi üritusi ehk meelelahutust.

Mida me ei lähe piirama, on tervishoiuteenuste kättesaadavus, hariduse kättesaadavus, sotsiaalteenuste kättesaadavus, igapäevaseks eluks vajalik, näiteks toidukaupade soetamine jms n-ö elutähtsad teenused. Aga kõik see, mis puudutab vaba aega, meelelahutust, kultuuri, spordiüritustel osalemist jne – kõik need küsimused on loomulikult need, kus on mõistlik oma nakkusohutust usaldusmeetmega tõestada, olgu see vaktsineerituse tõend, läbipõdemise tõend või negatiivne test.

Põhjus, miks ma räägin nii palju noortest, on just see, et me näeme väga selget korrelatsiooni. Siin ei ole isegi üldse küsimust, selleks ei pea olema mingi analüütik ega pea olema isegi Krista Fischer, et aru saada: väga selgelt nakkus levib noorte hulgas, kes on veel vaktsineerimata, ja vastupidi, ta levib märksa vähem eakate hulgas, kes on tänaseks vaktsineeritud. Ka see on n-ö mustvalge järjekordne tõestus selle kohta, et vaktsineerimine on mõistlik mitte ainult raske haigestumise, vaid ka kergema nakkuse ennetamisel ja olulisel vähendamisel.

Nagu ma enne viitasin, meil on vanuserühmas 18–29 kaetud umbes 41%-ga, vanuserühm 30–39 on kaetud 45%-ga ehk kõigest 45% on seal vaktsineeritust, aga samal ajal suurusjärgus 200 000 nende kahe vanuserühma peale kokku, st vanuses 18–39 on vaktsineerimata. Paratamatult need on need inimesed, kes peaksid esimeses järjekorras endale vaktsineerimisaja kirja panema, täpselt nii, nagu seda on teinud juba väga paljud eakad ja teevad loodetavasti ka edaspidi.

Loomulikult on meil soovitus ja üleskutse ka lapsevanematele: 12–17-aastaste laste puhul on vaktsineerimisvõimalus Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga avatud. Tuleb rahulikult lapse ja perega see asi läbi rääkida, kokku leppida ja see aeg kirja panna. Tõesti, digiloos ei ole lapsel endal võimalik seda aega kirja panna, seetõttu on mõistlik, et selle selle registreerimise saab teha lapsevanem, olles eelnevalt loomulikult peres need asjad läbi rääkinud. Aitäh!


 

Jaak Aab

No ühe järelduse võib kindlasti täna siin ka avalikult välja öelda: ka kõikide ürituste, just selliste massiliste ürituste korraldajad saavad ise jälgida seda trendi.

Ja tegelikult valitsus on ka välja öelnud selle suuna, millest me täna räägime. Kui on plaanis teha suurema osalejate arvuga üritusi – kui need toimuvad augustis või septembris –, siis tasuks tegelikult mõelda ikkagi sellele, et kasutada usaldusmeetmed, st kasutada kontrolli. See paneb küll teatud lisakohustuse, aga meie kõigi tervise huvides ja selleks, et tõkestada viiruse levikut, tuleb sellega arvestada.

Nii et me palusime ka kultuuriministril anda esialgne ülevaade, millised need üritused võivad olla, mida võiks siis vastava piirnumbri allatoomine puudutada. Aga kui vaadata seda trendi, siis juba täna nende ürituste korraldajatel tasuks sellega arvestada.


 

Madis Hindre, Rahvusringhääling

Ürituste puhul me saame päris hästi aru. Me oleme seda ju ka proovinud, nt merepäevad tõmbasid oma piiri 5000 peale. Aga kuidas sedasama reeglit rakendada näiteks kõrtside või diskoteekide puhul? Ma ei tea, kas te olete käinud Telliskivis, mis on paksult rahvast täis? Seal nakkab ju sama hästi, kui mu ümber on seal kitsas ruumis sada inimest.

Mil moel sedasama usaldusmeetmete reeglit kehtestada just nimelt näiteks kõrtsidele? Ja kas see on nüüd ka samaväärsena plaanis või on see mingis kauges tulevikus?

Aga esmajärgus palun just seda mehhanismi selgitada. Vastata võiksid Jaak Aab ja Tanel Kiik.


 

Jaak Aab

Me oleme kevadel seda ka arutanud. Tegelikult vist ei tasu üle korratagi, et praegu ka ettevõtjal endal on see võimalus olemas, kui ta sellise otsuse teeb, eks ju – ta võib piirata niimoodi, et sinna saabki näiteks tõendiga. Seda ei ole vist praktiliselt kasutatud, aga minu teada see võimalus ja õigus on.

Kui see asi peaks tõesti nii hulluks minema … Kevadel meil olid need arutlused, et näiteks hajutatuse nõue, numbriline piirang, ka meelelahutusasutuses, mida te ise siin nimetasite, olgu see ööklubi või mõni teine koht … Aga ärge võtke seda nii, et nüüd hakatakse seda kohe tegema. Eks me vaatame, kõik oleneb ikkagi jälle ohutaseme kasvust. Kuskil võib olla n-ö kontrollimatult, nii nagu rääkisime üritustest, üks piirnumber, aga kontrollitult võib olla teine piirnumber.

Siin peab tõsiselt kaaluma, millised mõjud on sellel ettevõtlusele, sellele sektorile. Ja nii nagu meil Ülle Madise alati üle kordab igal valitsuskabineti nõupidamisel, see risk või oht peab olema reaalne ja alles siis me kaalume selliseid karmimaid piiranguid, näiteks ka siseruumides teatud teenustele ligipääsu puhul.

See on tulevikuteema. Ma väga loodan, et me selleni ei pea jõudma, aga kui me jõuame nende numbriteni, siis kindlasti on ka see üks võimalus, mida kaaluda.


 

Madis Hindre

See risk on ju paberi peal olemas.


 

Jaak Aab

Talvel oskab võib-olla täpsemalt öelda. Meil olid arutelud ja tegelikult minu teada majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pakkus ka teatud numbreid välja, aga see oli esialgne arutelu, siin ei ole kuskilt kinni võtta, et nüüd me ütleme need numbrid maha ja niimoodi tuleb kuu aja pärast. Ei. Palun mitte niimoodi tõlgendada!


 

Tanel Kiik

Tegelikult selle mehhanismi väljatöötamist alustati, jah, kevadel. Ja mai lõpus sai kokku lepitud, nagu öeldud, see üleüldine printsiip, kuidas COVID-tõendiga teatud üritusi ja teatud tegevust saab teha.

MKM ehk majandus-kommunikatsiooniministeerium seda töörühma veab. Seal on kultuuriministeerium, sotsiaalministeerium ja ka justiitsministeerium tõenäoliselt, et vaadata õiguslikku poolt, samuti korralduslikku poolt.

Arusaadavalt ürituste puhul ja erinevate teenusepakkujate puhul esmane vastutus lasub korraldajal. Korraldaja vastutab selle eest, kas sellel territooriumil, kus tema on, täidetakse valitsuse kehtestatud korraldust või mitte. Järelevalvet teostab terviseamet, vajaduse korral kaasates sinna politsei- ja piirivalveametit ning teisi korrakaitseorganeid.

Ehk loogika on lihtne: kui meil piirarvud langevad 1000-st allapoole, nt on 750 või 500, siis on ürituse korraldajal või ka teenusepakkujal kaks valikut: ta kas teeb oma üritusi väiksemalt, teeb neid tihedamini, jätab mõne ära, või ta rakendabki usaldusmeetmed ja nende kontrolli piletite ostmisel, ruumi sisenemisel jms.

Praegused piirarvud on olnud niivõrd kõrged, et valdav osa üritusekorraldajaid on saanud ennast suhteliselt vabalt tunda, toimetada ja tegutseda. Me oleme lähtunud sellest, et me ei ole pannud rangemaid piiranguid, kui epidemioloogiline olukord seda nõuab. Oleme nii toiminud nimelt majandust, ettevõtlust, kultuurilist vabadust ja tegutsemisvabadust silmas pidades.

Hetkel on viiruse levik, nagu öeldud, märkimisväärselt muutunud nii meil kui ka Euroopas. Kogu Euroopa Liit ja Euroopa on praegu tõusutrendis. Ehk üksikud riigid võib-olla mitte, aga tervikuna Euroopa ja Euroopa Liit on hetkel kasvutrendis.

Nii nagu varem on näidanud ajalugu ja näitab tegelikult ka meie enda viimase kuu kogemus, ei lähe kasvutrendid ühestki riigist mööda. Ei lähe need ka meist mööda.

Nii et jätkame kabineti teises päevakorra pooles seda arutelu. Siin on kindlasti oluline ka sektori enda osapoolte heas mõttes koostöö ja mõistmine, palju on vaja aega üleminekuks ja korraldusteks. Loomulikult me püüame siin olla ka ettevõtlust toetavad või hoidvad, aga viiruse hoogustudes alternatiiv oleks teenuse lauskinnipanemine, tegevuse lauslõpetamine. Sellega võrreldes on mis tahes usaldusmeetmete kontrollimine, on see siis näiteks baari sisenemisel, üritusele sisenemisel või piletit soetades, ettevõttele märksa vähem kulukas kui tegevuse lõpetamine.

Nii et see on see valik. Me ei olegi tavalises olukorras, me oleme COVID-19 pandeemias, kahjuks jätkuvalt, ja sellest lähtudes tuleb meil ka reegleid kehtestada ja nende üle järelevalvet teostada.

Telliskivi loomelinnakus ma ei ole hiljuti käinud, aga mu soovitus kõigile noortele, kes seal käivad, on sama, mida ma kordasin umbes 20 minutit tagasi: minge vaktsineerige ennast ära ja te võite ennast palju kergemini ja julgemini tunda. Aitäh!


 

Maris Lauri

Jah, ma tahtsin lihtsalt lisada kaks asja. Esiteks, ettevõtjal või ürituse korraldajal on alati ise ka võimalus tingimusi kehtestada, kui ta arvab, riiklikud piirangud ei ole adekvaatsed.

Võibki olla nii, et on mingisugune situatsioon või koht, kuhu koguneb palju rohkem inimesi, nii nagu Telliskivisse praegu, ja üle Eesti on asjad paremad – see võimalus on olemas. Kindlasti riik tuleb oma piirangutega välja siis, kui üldised näitajad muutuvad ohtlikuks. Ja vastavalt sellele, milline on konkreetne olukord, tulevad ka piirangud.

Eelmise küsimuse puhul ma tahaksin märkida, et noortel inimestel on õigus minna vaktsineerima ka ilma vanemate loata, aga loomulikult on parem, kui nad vanematega kokku räägivad.


 

Juhataja

Palun järgmine küsimus!


 

Eget Velleste, Delfi

Delfi. Minu nimi on Eget Velleste. Tahtsin küsida, mida teie hinnangul perearstid ja Karmen Joller eilsel pressikonverentsil siis valitsuselt palusid. Praegusel juhul te kirjeldate piiranguid, mis peamiselt mõjutavad ürituse korraldajaid, aga Jolleri sõnul oleks vaja selgeid sõnumeid selle kohta, kas nakkusohtlik inimene saab 1. oktoobrist kinno või ei saa.


 

Jaak Aab

Ma tean, see tuleb nii tuttav ette – déjà-vu. Seda on nõutud ka poolteist aastat järjest, et öelge ette kolm kuud järjest ja öelge, mis saab kolme kuu pärast. Seda ei ole võimalik öelda.

Nii nagu ma siin rõhutasin – ja ka Maris Lauri toetas seda –, kõik piirangud peavad lähtuma ohutasemest ja riskitasemest. Niisama piirata kellegi õigusi või ligipääsu teatud teenustele ei ole. Selle sätestab meil juba põhiseadus. Eriolukorras piiranguid tehakse, aga need peavad olema ka põhjendatud.

Me oleme siin täna pikalt rääkinud sellest, et kui ohutase järsult tõuseb, siis taolised ennetusmeetmed võivad kasutusele tulla erinevates kohtades täpselt niisamuti.

Ma saan aru ja väga tunnustan perearste, kes on teinud ju väga palju tööd. Nemad vaatavad oma seisukohast, rahvatervise seisukohast. Meie peame aga vaatama kogu ühiskonnaelu seisukohast neid piiranguid ja ka seda, kuhu see nakkusohtlik või siis mittenakkusohtlik inimene pääseb. See ei ole nii mustvalge.

Ma saan aru nende taotlusest ja suunast. Ja me oleme sellega nõus. Aga me peame seda tegema kõike tasakaalus teiste argumentidega, teiste kaalutlustega, mis puudutavad ühiskonnaelu.

Nii et kindlasti väga palju on nende avaldusest ja pöördumisest õppida. Jätkuvalt loodame väga ju perearstide abile ka nende inimesteni jõudmisel – just vaktsineerimise mõttes –, kelleni me ei ole jõudnud, eriti eakate inimeste puhul, sest me jätkuvalt loodame, et just perearstid seda teevad.

Aga kindlasti ei ole valitsus valmis hakkama mingi ajagraafikuga, näiteks 1. september või 1. oktoober, ette ütlema mingeid karme piiranguid, teadmata, milline olukord siis on. See on proportsionaalselt kindlasti ülearune.


 

Maris Lauri

Lihtsalt, eks, kui nakatumisnäitajad halvenevad, siis reaalselt juhtubki see, et need, kes on vaktsineeritud või suudavad tõestada, et nad ei ole nakkusohtlikud, saavad minna teatud kohtadesse, ja need, kes ei suuda seda tõestada, peavad tegema testi või loobuma nendest asjadest. See asi tuleb, aga see sõltub täpselt sellest, milline on tervislik olukord ja viiruse olukord.

Kui viiruse olukord on selline, et ei ole vaja kehtestada, siis seda reeglit ei tule või nad ei tule väga karmid, näiteks. See kõik oleneb konkreetsest viiruskeskkonnast, kui ulatuslikud ja põhjalikult midagi piirata tuleb.

Aga kahtlemata neile, kes on vaktsineeritud, ja neile, kes suudavad tõestada, et nad ei ole nakkusohtlikud, jääb elu lahti – väga võimalik, et täiesti lahti –, aga teistel mitte.


 

Eget Velleste

Vabandust, kas ma võin ühe väikse remargi siia vahele teha? Mul natukene jääb mulje, et te maalite sellest praegusest meie nakkusohust veidi parema pildi, kui see on.

Jaak Aab, te isegi ütlesite, et me siseneme heleoranži, mis tähendab, et see on kõrge nakkusoht meie riigis. Kas praegu siiski ei oleks aeg mitte kolme kuu pärast, vaid nagu lähiajal juba …


 

Jaak Aab

… kõiki kinni panna?


 

Eget Velleste

Ei …


 

Jaak Aab

Ei ole nõus. Tähendab, need ohutasemed peavad arvestama ka seda, et selle kõrval me vaatame vaktsineeritusega hõlmatust. Kui kevadel need tasemed välja töötati, ega siis me ei teadnud, kuidas sellega on. Vaktsineeritusega hõlmatus on võrreldes kevadega kõvasti kasvanud ja need meetmed peavad olema proportsionaalsed. Need peavad ka puhtalt õiguslikult olema proportsionaalsed, vastavalt olukorrale. Ja seda me oleme selgitanud poolteist aastat, miks pool aastat ette kõike kinni ei panda.

Ei ole õige. Ei ole õige inimeste õiguste seisukoha pealt, ei ole ka ettevõtluse vabaduse seisukoha pealt õige hakata ette midagi sulgema. Me näeme, et trendid lähevad üles ja vastavad proportsionaalsed sammud astutakse.

Täna me kaalume näiteks ühte konkreetset tingimust või piirangut. Kui olukord halveneb, tuleb minna edasi teiste asjade juurde, teiste piirangute juurde.

Me enam-vähem kirjeldasime, kuidas seda praeguses olukorras, kus vaktsineeritute tase siiski tõuseb, on võimalik ja mõistlik teha. Ja edasi oleneb paljudest asjadest, mida ei ole täpselt võimalik ette prognoosida.

See, et nakatunute arv kasvab siin lähinädalatel või kuudel, on selge. Kui palju, seda ei oska ka öelda. Kuidas see mõjutab haiglasse jõudvate inimeste arvu ehk haigestunud või tõsisemalt haigestunud inimeste arvu? Tõenäoliselt see mõju on väiksem, kui see oli eelmistes lainetes. Seda võivad ka kõik eksperdid kinnitada.

Nii et ikkagi kõik piirangud peavad olema proportsionaalsed, lähtuma vastavast ohu- ja riskiolukorrast. Samm-sammult me sinna läheme. Me üritame seda teha võimalikult leebelt. Aluse sellele eelkõige annab vaktsineeritus ja teisest küljest ka see, et väga paljud inimesed on selle haiguse läbi põdenud. Nii et kokku, kui me räägime siin täiskasvanud elanikkonnast, siis me teatud hulga inimesi võime ju väiksemasse riskigruppi paigutada lisaks vaktsineeritutele.

Aga valitsus on valmis vastavaid samme astuma, iga nädal me väga põhjalikult seda olukorda kaalume. Me saame kõikide ekspertide sisendi ja meie peame lihtsalt hoidma seda tasakaalu, kuidas selle suletuse või avatuse juures nende otsustega edasi liikuda.

Nii nagu alati ka Ülle Madise ütleb, ebaproportsionaalsed piirangud ei ole kunagi põhjendatud. Öelda ette mitu kuud, et siis on üks asi kinni ühele inimesele või teine asi kinni teisele inimesele, ei ole võimalik. See ei ole põhjendatud ega ole ka proportsionaalne.


 

Tanel Kiik

Jaa, ma vastan ka siis, kuna küsimus oli vist ka mulle, selle kohta, mida Karmen Joller ja perearstid küsivad.

Olen suhelnud nii Karmeni kui ka mitmete teiste perearstidega regulaarselt ja rääkinud neil teemadel. Perearstid saatsid seitse ettepanekut, millest mitu on täna tegelikult, võib öelda, ka töös, näiteks kõnerobotid või võimaluste loomine vaktsineerimise hoogustamiseks.

Nendel olid võib-olla konkreetsemad eesmärgid ja taotlused, tõesti, et oleks selgemini eristatud, mis on siis inimeste õigused sügisel, kui viiruse levik hoogustub kõigi eelduste kohaselt veelgi. Ja teine pool, mis puudutas kindlasti ka valitsuse tasandit, on see, kas ja milliseid elukutseid või elualad on need, kus on vaktsineerimise kohustus.

Praeguse seisuga on tõesti see loogika vaktsineerimise kohustuse puhul, et seda saab hinnata iga tööandja lähtuvalt tööohutusanalüüsist. Näiteks on seda teinud Tallinna kiirabi. Mina toetan väga doktor Adlase seisukohta, et kiirabis töötades inimesed peavad olla vaktsineeritud. Ma arvan, et nii on väga mitmes muus kohas ka. Näiteks, intensiivravi COVID-19 osakond jms kohad.

Me oleme ka valitsuses arutanud tegelikult juba kevadel seda, kas võiks sotsiaalvaldkonnas edasi liikuda sellega. Üks selge takistus on näiteks olnud tõesti see, et hooldekodudes on raske personali leida. Kui me ütleme, et seal on lausvaktsineerimise kohustus või nõue, siis tegelikult see risk, et töötajate hulk langeb, kahjuks kasvab veelgi. Nii et siin tuleb ka seda poolt vaadata ja otsustada, kas on piisavalt töötajaid, kas on piisavalt rahalist ressurssi nende teenuste katmiseks.

Aga printsiibis on minu arvates see suund, et kõrgema nakkusohuga töökohtadel ja ka riskirühmadega kokku puutuvatel töökohtadel vaktsineerimise nõue, mille tööandja on kehtestanud, õige. Seda poolt me kindlasti jätkame.

Teine pool, mida Jaak ja Maris siin juba avasid, on ju tegelikult see, et valitsus ei ole veel kokku leppinud n-ö sõiduplaani – august, september, oktoober – ja seetõttu meil siin pressikonverentsil täna seda kommunikeerida oleks pehmelt öeldes ennatlik.

Aga see, et viiruse levik kasvab ja et me hakkame neid piiranguid, õigemini piirarvusid vähendama ja seeläbi tegelikult hakkabki tekkima siin n-ö vahe sisse, kas sa oled mõnda usaldusmeetodit kasutanud või sa seda teinud ei ole, on reaalsus. Ja see reaalsus jõustub juba lähiajal.

Tegelikult need meetmed on alates juunist juba jõus, 27. mai otsusega, aga nüüd edaspidi hakkab see olema inimestele n-ö nähtavam, tulenevalt viiruse leviku kasvust.

See on kindlasti ka suund, mida perearstid peavad õigeks. Nende ambitsioon oli kõrgem ja kiirem. Eks valitsus peab kogunema seda asja arutama ja vaatama, kui kiiresti ja mis otsusteni me jõuame täna või järgmisel nädalal, sõltuvalt sellest, kui palju veel küsimusi õhku jääb. Sest me ei pea hindama kahjuks mitte ainult tervisevaldkonna ja töövaldkonna väljavaadet, nagu mina eeskätt teen, vaid me peame vaatama ka juriidilisi küsimusi, majanduse küsimuse, ettevõtlusküsimusi, etteteatamise kohustusi ja kõiki muid seesuguseid nüansse, selleks et asjad ei oleks mõistlikud mitte ainult pandeemia ohjeldamiseks, vaid vaid ka riigi seisukohalt tervikuna. Aitäh!


 

Juhataja

Palun järgmine küsimus!


 

Hanneli Rudi, „Aktuaalne kaamera“

Minister Aab ütles, et kõik sõltub ohuhinnangust. Te seletasite tõesti hästi pikalt ja laialt, aga inimestele meeldib lihtne ja selge. Öelge üks konkreetne number või näitaja, mille alusel hakatakse mittevaktsineeritute elu keerulisemaks tegema. Kas meil peab olema haiglaravil teatud hulk inimesi, peab meil nakatumiskordaja kasvama või peab meil olema haigestumus mingil tasemel? Mis on see näitaja, mis tasemel see peab olema, et mittevaktsineeritud inimene saaks aru, et tema elu edaspidi läheb ebamugavamaks?


 

Jaak Aab

Kui te nõuate neid täpseid numbreid, siis sellessamas valgusfooris, mis on valges raamatus, on kõik kirjeldatud ja sealt võib tegelikult kaudselt järeldada, mis siis juhtuma hakkab.


 

(Hanneli Rudi ütleb, et ootab konkreetset vastust.)


 

Jaak Aab

Seda konkreetsust ega selliseid samme me ei ole kokku leppinud, et sellest kuupäevast sellise numbriga. Küll on seal näidatud see, mida ma võin täna öelda: järgmisel nädalal me oleme selles heleoranžis. Ja täna juba me arutamegi vastavaid samme, mis me siis teeme sellele ohutasemele reageerimiseks. Ja täna kella kahest, ma usun, need otsused ka selles osas tulevad.

Te tahate vägisi tõmmata seda piiri, et vaktsineeritud-mittevaktsineeritud. Me oleme rääkinud, et kui see ohutase tõuseb, nakatumiste arv kasvab, siis see erisus kasvabki, et vaktsineeritutel on rohkem võimalusi avalikus elus osaleda kui mittevaktsineeritutel – kui te tahate nii mustvalget järeldust teha.

Millal need tulevad? Järelikult kuulame ära eksperdid, teadusnõukoja, nii nagu me tänagi teeme terviseameti arvamust arvestades, ja siis need otsused rakenduvad.


 

Juhataja

Palun, Maris Lauri!


 

Maris Lauri

Seal taustal on ju tegelikult viis näitajat, mida vaadatakse. Ja neid vaadatakse koos, kõiki viite. Sealhulgas seda, kui palju inimesi on haiglates, mis on nakatumisnäitajad, mis on positiivsete testide osakaal. Ja on veel mõned näited, mida ma kiiresti ei oska öelda, Tanel võib-olla oskab täpsemalt öelda. Nii et see on viie näitaja kompleks, me ei saa kunagi panna ühe näitaja peale.

Näiteks, me oleme sisuliselt praegu hetkel olukorras, kus nakkuse levik on hästi kiire. Õnneks senini haiglates kasvu ei ole näha. See tähendab seda, et raskeid juhtumeid ei ole, eks.

Me võime jõuda ka sellisesse olukorda, et meil on hästi palju leebe haigusega inimesi, aga raskeid ei ole. No see on teistsugune käitumine, kui on olukorras, kus on haiglates palju inimesi. See on teistmoodi käitumine ja me peame olema selles mõttes paindlikud ega saa panna ühe näitaja põhjal kõiki asju paigale, tuleb vaadata natuke laiemalt.


 

Juhataja

Palun, Jaak Aab!


 

Jaak Aab

Siin on kindlasti näha seda, mida me oleme kevadel öelnud, et nakatumiste arv võib millalgi hakata kasvama. Aga selle nakatumiste arvu kasvu foonil nii palju inimesi haiglasse tõenäoliselt ei jõua.

Nii et ei saa võrrelda kevadisi numbreid ja öelda, et vaat, täpselt, kui me sinna jõuame, siis on täpselt niisugused piirangud, nagu olid kevadel või esimeses laines. Nii ei ole võimalik. See on alati kaalutlusotsus, lähtudes erinevatest numbritest, erinevatest hinnangutest ja ikkagi sellest, kui palju on kinni ja kui palju on vabadust elule.

Nii et ma tean, et see ei meeldi, tahetakse selgeid numbreid. Neid on küsitud poolteist aastat. Ei ole võimalik. See suund on võimalik sellest valgusfoorist küll üles leida, millal valitsus hakkab teatud samme astuma. Kuna meil on see ohutase tõusnud, siis me täna juba hakkame neid samme astuma. Kuhu me jõuame peale lõunat, seda saate teada. Ja vastavad korraldused siis vormistatakse.

Kui see ohutase kasvab jätkuvalt – see koosneb tegelikult erinevatest numbritest, mitte ühest, mitte nakatunute arvust üksinda, mitte ainult haiglaravil viibijatest, vaid ka nakatumiskordajast jne, Tanel võib need kõik ette lugeda –, siis, ühesõnaga, kogu see kompleks mõjutab neid otsuseid.

Ja see on ikka kaalutlusotsus, kus me peame arvestama jälle, nii nagu ma ütlesin, et väga palju inimesi on vaktsineeritud. See tase, mis puudutab nakatumisi või haiglas olemisi, ei saa ka olla enam võrreldav kevadega. Sest meil on väga palju inimesi vaktsineeritud. Ehk see oht või riskitase ei pruugi nende numbrite pealt, mis kevadel olid, olla nüüd nii kõrge, kui me räägime rasketest haigustest või haiglate ülekoormusest.

Ja siin ei ole midagi teha. Lisaks siis kogu see mõju kogu elule. Nii et nii nagu varemgi on tehtud, seda tulebki teha jätkuvalt, jälgida olukorda ja teha siis neid otsuseid.

Üldsuunad annab see valge raamatu valgusfoor tegelikult kätte. Kui te vaatate seda, siis te näete, et üldsuund on see. Aga mis numbri pealt mida tuleb teha? Tuleb vaadata kõiki neid numbreid ja mõju ühiskonnaelule ning siis langetada neid otsuseid. Täpselt nii see ongi.

Kindlasti nakatunute arv – kui me võrdleme seda kevadisega arvuga, siis me ei saa panna isegi selles ohutabelis vastavusse. Mis on muutunud? Vaktsineeritud on üle poole täiskasvanud elanikkonnast, järelikult neid riske me peame ka sellega võrdlema.


 

Juhataja

Kuna meil pressikonverentsiks ette nähtud aeg hakkab otsa saama, siis võtame ühe kommentaari Tanel Kiigelt ja seejärel viimase küsimuse.


 

Tanel Kiik

Kuna kolleegid käskisid mõõdikuid ette lugeda, siis ma ütlen kommentaariks ka nii palju: ma saan väga hästi aru, et inimestele meeldiks, kui oleks üks mõõdik. Kõigile meile meeldiks.

Me võime teoreetiliselt välja mõelda selle COVID-i indeksi, nagu meil on, ma ei tea, inimarengu indeks vms, aga põhimõtteliselt sinna indeksi sisse peaks sellisel juhul arvutama keskmise COVID-19 surmade arvud, nakatumise juhtumid, positiivsete testide osakaalu kõigist testidest, hospitaliseeritute arvu muutuse, viimase seitse päeva jooksul haiglaravil viibivate patsientide arvu, juhitaval hingamisel viibivate patsientide arvu, kuna ka siin on vahe veel sees – üks on intensiivravi koormatus, teine on üldine kurnatus –, ja loomulikult ka selle, kui palju on tuvastamata nakatunuid. Ehk täna täna tegelikult kehtib kaks pluss viis mõõdikut, st kaks põhimõõdikut ja viis lisamõõdikut.

Hetkel käib debatt selle üle, millised mõõdikud on õiged, terviseameti ja teadusnõukoja ning ka Euroopa Liidu organisatsioonide vahel – mida mõõta, seitsme päeva näitajad, 14 päeva näitajad, kuidas arvutada sisse vaktsineeritute hõlmatus, kas see peaks eraldi mõõdikuna sees, kas see peaks olema vanuserühmade kaupa jne. Ehk see maatriks ongi kahjuks mõnevõrra keerulisem.

See mõte, et teha üks COVID-19 indeks, mis näitab midagi, polegi halb mõte. Siis oleks tõesti üks number. Aga me ei saa võtta üheks numbriks nakatunute arvu, see lihtsalt ei ole adekvaatne. Lihtsalt ei ole ja kõik. Kui me vaatame ainult seda, siis me oleme natuke nagu pimedad. Ehk olukorras, kus number kasvas – vaktsineeritute hulk on praegu, eks ole, 600 000 rohkem, kui ta oli aasta aega tagasi –, meil ei ole võimalik võrrelda nakatunute arvu täna ja sama numbrit eelmise aasta suvel, see oleks lihtsalt pentsik. Nii et see kommentaariks.

Aga tuleme, ma arvan, pärastlõunal põhjalikuma debati juurde ja anname siis ka vastused neile küsimustele, mida täna paljud on küsinud, aga millele me vastata veel ei saa. Aitäh!


 

Juhataja

Ja võtame viimase küsimuse. Palun!


 

Loora-Elisabet Lomp, Postimees

Mulle väga meeldis, et valgusfoori siin niimoodi reklaamiti – väga värviline, väga tore. Kahju, et oleme rohelisest eemal. Aga kollasega on nii, et siis, kui Kaja Kallas reklaamis selle välja ja ka kõik teised ministrid ütlesid, et oleme jõudnud kollasele tasemele, väga-väga halvasti on kõik, seal tegelikult oleksite te ju võinud öelda ka, et sellega kaasneb see, et igaüks peaks kandma suures ruumis, kus on rohkelt inimesi, maski ees, ja et üldse tuleks vältida neid.

Tegelikult te ju ei ole valgusfoori üldse reklaaminudki. Justkui ongi see, et me oleme nüüd jõudnud teisele tasemele, aga see, mis inimestel sellega kaasneb – sellist reklaami pole olnudki. Võimalik, et ka see on üks asjadest, mis perearste äkki natukene häirib.


 

Jaak Aab

No tegelikult seda kommunikatsiooni on olnud, kui see valge raamat valmis sai ja sellest räägiti. Aga jälle, me peame ka praegust olukorda arvestama.

Kindlasti tuleb seda reklaamida, et üldpildi me saame sealt kätte, aga vahepeal on üht-teist muutunud. Esiteks, mis on nagu teatud mõttes välistavad suunad? Delta-tüvi on nakkavam. Kevadel seda ei olnud, eks ju, valdavalt. Teine asi, mis sellele mõjule vastu astub, on vaktsineerimine, mida kevadel ei olnud, sellega hõlmatus.

Eks ta suures plaanis nende tasemetega muidugi ongi nii. Eelmine neljapäev me jõudsime selleni, et sellel nädalal, vaadates nüüd uuesti numbreid, trendi, me peame midagi ka otsustama selles suhtes, kus on riskid kõige suuremad, kuidas me teatud tingimusi püstitame või reegleid lisaks püstitame. Seda me nüüd peale lõunat arutame ja ma usun, et teatud muudatused tulevad.

Mis puudutab maske, siis ka seda on soovitatud, jah, aga kaalume koos terviseametiga, kas võiks olla kohustus või soovitus maskikandmine uuesti sisse viia. Ei oska praegu öelda.


 

Juhataja

Aitäh! Kahjuks pressikonverentsi aeg on läbi. Aitäh kõigile tulijatele!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus