Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, välisminister Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=ngk4LJ65PJU

Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Vabandust selle väikese viivituse pärast! Teie ees on täna peaminister Kaja Kallase kõrval välisminister Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

Peaminister Kaja Kallas
Tere päevast! Palun ka vabandust. Valitsus töötab nii pingsalt, et vaatamata sellele, et valimised on läbi ja tegelikult see valitsus selliselt peagi ei jätka, on ometi meil palju tööd teha.

Täna hommikul käis siin Stenbocki majas ka Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier ja meil oli väga huvitav vestlus, eelkõige kaitse teemal. Tänasin teda ka Saksamaa panuse eest Balti riikide julgeolekusse, mitte ainult siin Eestis, kus on Balti õhuturbe missioon, mis on Ämaris, vaid ka Saksamaa on alates 2017. aastast Leedus NATO lahinggruppide raamriik. Saksamaa kohalolu meie piirkonnas on muutunud tänaseks järjest tugevamaks ja me hindame seda kõrgelt.

Rääkisime ka sellest, et Ukraina peab saama kiiresti ja rohkem sõjalist tuge. Selleks olen teinud Euroopa tasandil ettepaneku teha ühiselt kaitse ja laskemoona hankeid, et Ukrainale miljon suurtükimürsku tarnida. See on kõige kiirem ja efektiivsem viis, kuidas me saame lahinguväljal neid kiiresti toetada.

Me peame andma hoo ka Euroopa kaitsetööstusele. Tööstus vajab neid tellimusi ja valitsused saavad need tellimused sisse anda. See on äärmiselt oluline nii Ukraina toetamisel kui ka tegelikult meie enda varude täiendamisel.

Me peame valmistuma pikaks vastasseisuks Venemaaga. Ja Venemaa eesmärgid ei ole kuidagi piirdunud Ukrainaga, nad ei ole neid eesmärke ka kuidagi pärssinud ega tagasi võtnud. Nii Moldova sündmused kui ka Venemaa välisministeeriumi reaktsioon Gruusia meeleavaldustele näitavad ilmekalt Kremli ambitsioonide ulatust. Ukraina võit ja ka kuritegude üle kohtumõistmine on vajalik selleks, et murda ajaloolist vallutussõdade lõputut ringi, mida Venemaa toimetab.

Arutasime ka taastuvenergia koostööd Läänemerel. Saksamaale on samamoodi tähtis meretuuleenergia ja ka võrgutaristu rajamine. Seal on meil väga selgelt ühisosa.

Järgmisel nädalal toimub Euroopa Liidu ülemkogu, kus kindlasti saab räägitud jälle Ukraina abistamisest ja Venemaa jaoks sõjahinna tõstmisest.

Samuti arutame Euroopa majanduse pikaajalist konkurentsivõimet. Ettevõtete jaoks on siseturu toimimine väga oluline, peame leidma need kohad, kus bürokraatiat ja halduskoormust ettevõtete jaoks vähendada. Siseturg peab põhinema tugeval konkurentsile, mitte riigi abil.

Lisaks on päevakorras energiasektori olukord järgmise talve vaatest. Oluline on selleks valmistuda juba praegu, et tagada varustuskindlus ja taskukohased energiahinnad.

Eks me vahetame ka esimesi arvamusi teisipäeval avaldatud ettepanekute kohta Euroopa Liidu elektrituru ümberkorralduseks, just selleks, et tagada parem taastuvenergia turule jõudmine ja gaasi hinna mõju vähendamine elektri hinnale ja ka tarbimise juhtimine.

Samuti toimub seekord euroala tippkohtumine, kus täpsem fookus ei ole veel paika pandud, aga kindlasti me arutame inflatsiooni, Euroopa keskpanga tegevust selle suhtes, majanduspoliitika suuniseid ja ka eelarve reeglite tulevikku.

Viimasel ajal on suureks teemaks muutunud elektripakettide vahel valimine seoses elektrituruhindade väga olulise langusega, mida me kõik ootasime. Noh, minu meelest on hästi positiivne see, et see liigub tagasi sinna, kus me tahame, ehk konkurentsini erinevate elektrimüüjate vahel.

On ka väga lai valik erinevate tingimustega pakettide vahel, ehk siis pikaks ajaks, lühikeseks ajaks, milliste leppetrahvidega, kas roheline või tavaline elekter, kas universaalteenus või turuga arvestatav leping.

Pean tunnistama, et ka ise olen need lepingud ümber teinud tänaseks. See universaalteenus oligi mõeldud kriisimeetmena. Kriisimeetmena ta väga palju inimesi aitas, eelkõige eelmise aasta jooksul, aga nüüd, kriisi vaibumise tulemusel saavad inimesed liikuda tagasi teiste turupõhiste võimaluste juurde. See peakski olema selle asja loomulik areng.

Eile – ei, see on juba üleeile – tähistasime emakeelepäeva. Oluline on see, et maailmas natuke üle miljoni inimese räägib eesti keelt. Venemaa agressiooni valguses näeme eriti tugevalt, kui tähtis on kaitsta ja arendada meie emakeelt kui meie identiteedi, kultuuri, inforuumi ja hariduse üht alustaladest. Seda kinnitab ka rekordkõrge huvi Vikerraadio traditsioonilise etteütluse vastu, millest võttis tänavu osa tervelt 10 890 inimest.

Kurb on küll see, et – nagu ma aru saan – ainult 425 neist tegid selle ilma vigadeta. Ma pean tunnistama, et ma ise küll ei julenud seda üldse ette võtta.

Aga palju õnne ka keeleteo laureaatidele, inspiratsioonipäeva „Näita keelt“ korraldajatele ja Eesti televisiooni keeleajaloo teemaliste „Keelekildude“ loojatele! Suur tänu kõigile neile, kes seda ilusat keelt hoiavad ja edasi viivad!

Valitsuse istungil võtsime vastu otsuseid 20 teema kohta. Seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga kinnitasime muudatused koolieelsete lasteasutuste õppekavadest.

Septembrist 2024 peab eesti keel olema õppekeeleks kõigis meie munitsipaallasteaedades. Ja uuendatud õppekavadega tagame vene või mõne muu kodukeelega lastele kvaliteetse ja lõimitud eesti keele õppe. Lasteaiarühmas, kus kõik tegevused ei toimu eesti keeles, tuleb eesti keele õpetamist alustada kolmeaastaselt. Lapse jaoks on see ühendatud igapäevaste toimetamistega lasteaias, mille kaudu väike inimene kõige kiiremini õpib.

Haridus- ja teadusministeerium korraldab aasta jooksul piirkondlikke teabepäevi, lasteaia õppekavade muudatuste ja parimate kogemuste jagamiseks.

Valitsus kinnitas ka riikliku pensioniindeksi, tänu millele suurenevad pensionid keskmiselt 13,9%. Lähemalt räägib sellest sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Uuendasime kaheksa looduskaitseala kaitsekorda. Sellega viime lõpule mitu aastat väldanud töö Eesti looduskaitsealade ülevaatamisel. Näiteks osa kaitsekordi pärines nõukogude ajast. Me ei tohi põhjendamatult piirata elutegevust seal, kus see ei kahjusta loodust, ja ka vastupidi, peame kaitsma loodust seal, kus seda päriselt teha tuleb. Teiste hulgas vajasid uuendamist näiteks Vilsandi ja Matsalu rahvuspargi kaitsekord, aga ka Nõmme-Mustamäe kaitseala.

Keskkonnaministeerium on teinud väga põhjalikku tööd nende kaitsekordade ülevaatamisel, rääkinud looduskaitsealade muudatused läbi nii kogukondade kui ka kohalike omavalitsustega, nii et kõik need muudatused põhinevad looduskaitselistel ekspertiisidel.

Ja lõpetuseks koalitsiooniläbirääkimised. Kuidas need meil edenevad? Edenevad küll, aga edeneksid tõenäoliselt tunduvalt paremini, kui oleks rohkem raha. Aga me anname endast parima.

Ja positiivne on see, et tegelikult me näeme iga rahanumbri taga neid tegelikke vajadusi, mis on. Me oleme ühel meelel selles, et meil on valdkonnad, nagu kaitse, kultuur ja haridus, ilma milleta Eesti kesta. Me kindlasti katsume vajalikku raha neile valdkondadele leida.

Aga selge on see, et raha on piiratud ja tõenäoliselt jääb keegi teine siis millestki ilma või saab vastavalt vähem. Alati on raske juba antud hüvesid kuidagi tagasi võtta. Sellele peab mõtlema eelkõige siis, kui nüüd hüvesid eraldatakse.

Aga on ka palju selliseid küsimusi, kus riigi käest oodatakse raha. Küll siis on võib-olla vahva mingeid asju teha. Viimane näide selle kohta on uudis, mis ma lugesin, et WTA turniir – paha, valitsus ei anna raha. Aga kui sa sinna sisse vaatad, siis muidugi selgub, et tegelikult seda turniiri ei saa korraldada selle põhjusel, et Venemaa ja Valgevene sportlased ei ole siia oodatud ja seetõttu seda teha ei saa.

Aga alati saab valitsust süüdistada. Ma lihtsalt ütlen, et seda valitsus arutanud ei ole, seega ei saa öelda, et me oleme otsustanud seda raha mitte mitte eraldada. Selge on see, et mingeid agressorriigi sportlasi Eestis võistelda ei saa nii kaua, kuni Ukrainas surevad sama agressorriigi armee tõttu inimesed iga päev.

Ja mis on võib-olla ka positiivne, on see, et kolm aastat tagasi just sellel nädalal kuulutati välja eriolukord seoses COVID-iga. Me oleme nüüd selles olukorras, kus näiteks John Hopkinsi instituut ütleb, et sulgeb oma koroonaviiruse keskuse ja lõpetab ka COVID-19 statistika kogumise.

Kui me vaatame tagasi kolme aasta taha, siis tõesti vist 29 või 39 inimese nakatumisega kuulutati välja eriolukord. Aga nagu ma ütlesin siis ja ütlen ka nüüd, meil oli tookord väga palju teadmatust. Ja ma kuidagi ei kritiseeri tolleaegset valitsust. Lihtsalt, mis mulle kohati muret teeb, on see, kui paljud poliitikud muutusid Saulustest Paulusteks kohe peale seda, kui nad sattusid opositsiooni. Aga sellest ilmselt räägib ajalugu. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annaksin sõna välisminister Urmas Reinsalule. Palun!

Välisminister Urmas Reinsalu
Nii. Aitäh! Mis meil siis on menüüs? Menüüs on meil niisugused asjad. Valitsus kiitis heaks seisukohad, mis puudutavad nii nooblit dokumenti nagu Windsori raamistik. Selle elegantse nimetuse taga peitub Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumislepingu protseduuride muutmine, ennekõike see – selleks on eraldi töögrupid moodustatud –, kuidas seda korralduslikult kohaldatakse. Sellel ei ole põhimõttelise sisuga muutust, aga seda menetlust viiakse tõhusamalt läbi ja seda lepingut muudetakse. Ja Eesti seda toetab.

Teiseks, valitsus kiitis heaks seisukohad järgmise nädala enne ülemkogu toimuvaks Euroopa Liidu välisministrite koosolekuks. Meie seisukoht on see, esiteks, et tuleb saavutada selge toimiv ja kiirelt toimiv lahendus laskemoona ja mürskude ühishanke mõttes; teiseks, Euroopa Liit peab oma poliitika osaks kujundama rahvusvahelise tribunali loomise ÜRO peaassamblee mandaadiga; ja kolmandaks, nüüd Eesti paneb lauda juba omaettepanekud, mis puudutab järjekorras 11. sanktsioonide paketti.

Me oleme näinud, eriti viimasel ajal, et Venemaa majandus, Venemaa eelarve tulud hakkavad kokku tõmbuma. Nendel sanktsioonidel on mõju, ennekõike just selles, mis puudutab toormekaubandust. Toormekaubanduse tulude äralõikamine Venemaalt haavab olemuslikult Venemaa riigieelarve funktsioneerimist.

Ja nii nagu Euroopa Liit ja G7 riigid leppisid kokku jaanuarikuu lõpul, meie taotlus on, et märtsikuus leiaks aset Venemaa toornafta hinnalae revisjon sellise moodusega, et seda tuuakse oluliselt allapoole. Iga sent, iga dollar, mis allapoole tuuakse, toob kaasa olulise Venemaa tulude kukkumise, miljardites dollarites aasta perspektiivis.

Teiseks, me peame tähtsaks seda, et Euroopa Liit astuks samme nüüd selleks, et Venemaal endal ei oleks … Toornafta hinnalagi põhineb sellel, et ta kehtib nendele riikidele, nendele vedajatele, kes sanktsioonidest kinni peavad, nendele laevadele. Samamoodi, et Venemaa ise ei saaks seda naftat oma riigist hakata vedama, on meie ettepanek keelata, sanktsioneerida Venemaale naftatankerite müük ja nafta ümberlaadimine läbi Euroopa Liidu territoriaalvete ja hakata kehtestama ka teiseseid sanktsioone globaalselt.

See tähendab seda, et kui mingid tankerid ja laevandusfirmad eiravad nafta hinnalage, siis tegelikkuses neid tuleb hakata sanktsioneerima, neil ei tohi ka pääsu olla Euroopa Liidu laevadesse, neid tuleb muuta meie sanktsiooniruumis lindpriideks.

Samamoodi on meie jaoks hästi oluline tõkestada sanktsioonidest möödahiilimist, mida me valitsuses eraldi arutlesime, meie rahvusliku sanktsioonipoliitika järelevalve tõhustamist, aga ka kuidas vältida seda, mida me siin Eesti meediast oleme näinud ka, kuidas Eestis on kasvanud oluliselt transiit n-ö kolmandatest riikidest Venemaa kaudu.

Me võime arutleda selle üle, kas see on objektiivne fenomen või on see tegelikult märk sellest, et siin võib olla tegemist tagaustega kolmandatesse riikidesse vedamise sildi all, aga tegelikkuses lõpptulemusena maanduvad need kaubad Venemaale. Ja seetõttu on meil tõesti Euroopa Liidule põhimõtteline ettepanek: keelata sanktsioneeritud kaupade transiit. See peaks hõlbustama seda tõkestamist.

Samuti on meie ettepanek töötada välja globaalselt teisesed sanktsioonid sanktsioonidest mööda hiilivatele ettevõtetele, aga ka riikidele.

Nüüd, meie valitsus arutas täna ühe osana Venemaa isoleerimispoliitikast WHO Euroopa mittenakkushaiguste keskuse siiamaani tegelikult formaalset paiknemist Moskvas. Ajutiselt on see kolinud ära. Ja meie ettepanek on tõepoolest see, et Eesti on nõus aktiivselt tegutsema ja panustame sellele, et see kontor WHO, regionaalne tervishoiukontor paikneks Moskva asemel mujal Euroopas. Praegu on juttu olnud Kopenhaagenist. Selle nimel me kindlasti [tegutsema]. Eesti on selle algatanud.

Me oleme väga palju erinevaid initsiatiive esitanud, see on üks konkreetne initsiatiiv. Me ennekõike meie regiooni riikide seas, kuna tegemist on regionaalse keskusega, töötame selle nimel. See oli ka valitsusele selge otsus.

Me näeme, et on eeldatav, nii nagu ka Soome Vabariigi president ja Soome ametlikud allikad on andnud signaale, et lähiajal võib aset leida Soome NATO-sse liikumise protsessis see, et Türgi selle ratifitseerib, Soome puhul eraldi. Siin me võime öelda, et kui see aset leiab, lähemas tulevikus, siis see on kindlasti samm õiges suunas ja me seda enesestmõistetavat tervitame.

Loomulikult tuleb ühe hingetõmbega välja öelda, et see on küll samm õiges suunas, aga mitte piisav. Kindlasti kutsume üles venitusteta ratifitseerima Rootsi NATO-ga liitumise lepingut.

Ja me jälgime tähelepanelikult praegu sündmusi, mis leiavad aset Moldovas. Venemaa töötab oma agentide, oma mõjuisikute kaudu süstemaatiliselt selle nimel, et sisuliselt ja olemuslikult destabiliseerida ja haarata endameelsete jõudude kätte kontrolli Moldovas toimuva üle erinevate operatsioonide puhul. Lähemas tulevikus võib oodata, et need tegevused muutuvad üha intensiivsemaks ja välistada ei saa ka seda, et Moldova territooriumil need agendid kasutavad jõudu. Kindlasti me jälgime tähelepanelikult ka seda, millised on võimalikud hübriidsed aktsioonid ka teiste riikide suunal, sealhulgas meie regioonis, sealhulgas ka Eesti suunal. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna majandus- ja taristuminister Riina Sikkutile. Palun!

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Jaa, aitäh! Mina sain valitsus täna volituse aktsiaseltsi Eesti Loots lõpetamiseks 1. juulist 2023. See on seotud sellega, et Eesti Lootsi ülesanded, funktsioon ja kogu see lootsimistegevus läheb üle riigi laevastikule, mis luuakse 1. juuliks 2023.

Ma ütleksin, et see on hea näide, see on üks seda tüüpi tegevus, millele ka peaminister viitas, et ega koalitsiooniläbirääkimistel meil ei ole mingit plaani kärpida joonlauaga, et öelda: kõik hoidke viis protsenti kokku. Aga minevikus tehtud otsused vahel vajavad ajakohastamist, ülevaatamist, uuendamist.

Täpselt samuti kui transpordiametil, keskkonnaametil, Eesti Lootsil, PPA-l on üle 300 veesõiduki, on paadid, kaatrid ja laevad, mida on vaja hooldada, mehitada, tankida, teenindada, siis seda killustada väikeste üksuste kaupa ei ole tegelikult mõtet. Juba sügisel tegime otsuse riigilaevastiku loomiseks. See võimaldab nii teenuste kvaliteeti tõsta kui ka pikas plaanis saavutada riigieelarveliste vahendite kokkuhoidu. Seda tüüpi otsused, mis on tulevikku vaatavad ja ka sisulise tegevuse kvaliteedi tõstmise mõttes mõistlikud, on need, mida me nüüd koalitsiooniläbirääkimistel arutame.

Urmas Reinsalu
See oli veel vana koalitsiooni otsus.

Riina Sikkut
See oli vana koalitsiooni väga hea otsus.

Nüüd seoses uuendamise ülevaatamisega tõesti kaheksa erinevat kaitsekorda vaatasime üle. Ja lisan juurde, mis on need põhimõttelised muutused, mis kaitsekordades tehti. Näiteks Nõmmel ja Mustamäel keelati uuendusraie. Oli kaitsealasid, mille pindala suurendati, sest kui me vaatame neid kaitsealuseid liike või vajadusi, siis selgub, et tegelikult tuleks mõnekümne või saja hektari võrra seda territooriumit suurendada.

Aga oli ka vastupidiseid otsuseid, kus tegelikult kaitsmise vajadust selles piirkonnas enam ei ole ja kaitsealade suurust vähendati, nii et samamoodi oluline selline ajakohastamise otsus.

Ja tõesti, ma eraldi tahan tunnustada tervise- ja tööministri ja välisministri koostöös tehtud ettevalmistust, et me saaksime täna teha otsuse, et Moskvast Maailma Terviseorganisatsiooni mittenakkushaiguste keskus ära liigutada. See on üks samm jälle selles rajas, kus rahvusvahelises lennundusorganisatsioonis esimest korda ajaloos eelmise aasta lõpus Venemaad ei valitud juhtorganite hulka. Nüüd Venemaal kaob Maailma Terviseorganisatsiooni keskus.

Selle aasta lõpus on merendusorganisatsiooni juhtorganite valimine, kus samamoodi Eesti koos Läti ja Leeduga on teinud algatuse avaliku kirjaga teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Töötame selle nimel, et ka Maailma Merendusorganisatsiooni juhtorganitesse Venemaad ei valitaks.

Aga minu teemadest tänaseks kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, palun!

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Jaa, tere päevast! 1. aprill on lähedal ja 1. aprill on igal aastal pensionide indekseerimise aeg. Kui me eelmine aasta saime ligi 8%-list pensionitõusu näha, siis käesoleval aastal me näeme tõesti viimase 15 aasta kõige suuremat pensionitõusu, mis on 13,9%. Valitsus kinnitas täna pensioniindeksi väärtuseks 1,139. See tähendab seda, et keskmine, 44-aastase staažiga inimese vanaduspension tõuseb praeguselt 615 eurolt 700 eurole. Ehk veidi rohkem kui 85 euro võrra on keskmise staažiga vanaduspensioni tõus.

Alates 1. aprillist muutub ka rahvapensioni suurus, see tõuseb 71 eurot ehk 275 eurolt 336 euroni. Samamoodi tõuseb pensioni baasosa suurus 83 euro võrra ja see tõuseb 317,9 euroni varasema 235 euro asemel. Ka pensioni aastahinne muutub ja see on 1. aprillist 8,684.

Mis on oluline? Koos pensioniindeksi kinnitamisega arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär, mis on 1. aprillist 18,6 eurot. See teeb osalise töövõimetoetuse suuruseks 318 eurot kuus ja täielikult puuduva töövõime korral 558 eurot igakuiselt.

Riiklikke pensione, nagu me teame, 1. aprillil indekseeritakse ja see väärtus sõltub 20% tarbijahinnaindeksist, aastasest kasvust, ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise viimase aasta kasvust.

Pensionite süsteem on meil üsna keerukas. Lisaks sellele, et meil on kolm sammast, on esimeses sambas neli erinevat pensioni osa, need on baasosa, staažiosa, kindlustusosa ja ka ühendosa.

Nii et selleks, et saaks kõik need pensionisüsteemid korrektselt paika, on lisaks indekseerimisele kinnitatud ka isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa, mille keskmine suurus on 1. aprillist 3786 eurot ja 82 senti. Need on iga-aastased otsused, mida on vaja teha selleks, et üsna keerukat pensionisüsteemi töös hoida.

Nüüd natukene võib-olla ka suurematest summadest. Selline pensionitõus läbi indekseerimise läheb maksma 245,8 miljonit eurot. Eelmisel aastal, kui me olime seal ligi 8%-lise pensionitõusu juures, siis oli kulu 122 ja pool miljonit eurot. Sellest saab käesoleval aastal abi umbes 323 000 inimest, nende sissetulekud suurenevad. Eelmisel aastal oli neid inimesi tuhande võrra vähem. Eks me hakkame ka iga aastaga nägema tegelikult pensioniealiste arvu suurenemist, mis omakorda seda kulu meile juurde toob.

Nüüd, töövõimetoetuse indekseerimise maksumus, see täiendav kulu, on 42 miljonit eurot. Inimesi, kes töövõimetoetust saavad, kas osalist või täielikku töövõimetoetust, on 93 000.

Nüüd oluline on veel meenutada, et erakorraliselt tõusid pensionid 1. jaanuarist kakskümmend eurot ja see on teil kindlasti meeles. Aga mitte see ei ole oluline, vaid oluline on see, et ka 20 eurot, mis inimesed jaanuarist juurde said, oli indekseeritav ehk tegelikult selle võrra pensionid rohkem tõusid.

Üksi elava pensionäri toetus on jätkuvalt 200 eurot, seda käesoleval aastal muudetud ei ole ja seda plaanis ka hetkel ei ole.

Aga inimesed kindlasti 1. aprillist soovivad palju informatsiooni pensionide suuruse muutuse kohta. See teeb sotsiaalkindlustusametile palju tööd juurde, aga seda tööd me ei pelga. Ja kõigile inimestele, kes oma individuaalset pensioni suurust soovivad kas kontrollida või täpsustada, on sotsiaalkindlustusamet jätkuvalt avatud nii oma kodulehekülje kui ka infotelefoni kaudu. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Lähme ajakirjanike küsimuste juurde. Palun öelge oma väljaanne ja nimi stenogrammi jaoks ning siis andke palun mikrofoni edasi järgmisele küsijale.

Karoliina Vasli, Delfi
Aitäh! Küsimus on minister Sikkutile. Sel nädalal on palju juttu olnud Euroopa Parlamendi direktiivist, mis energiatõhusust puudutab. See on juba saanud sildi „Sundrenoveerimine“. Need eesmärgid, nagu ma aru saan, ei ole ka kivisse raiutud. Aga kui realistlikud oleks need esialgsed plaanid Eesti jaoks? Või trambime jalgu [ja ütleme], et see ei ole meil tehtav? Aitäh!

Riina Sikkut
Jaa aitäh, väga hea küsimus! Ühel nädalal sõiduautod, teisel nädalal soojad kodud.

Tegelikult ma olen nõus, et siin on selgitust juurde vaja. Millises faasis me oleme? Liikmesriikide vaheline kokkulepe oli ühesugune. Nüüd Euroopa Parlamendi otsus, mis ongi ajakirjanduses siin palju kõlapinda leidnud, veidi erineb sellest. Nüüd algavad läbirääkimised parlamendi ja nõukogu vahel, et leida kompromissikoht.

Põhiline erinevus Eesti seisukohast ja nüüd ka Euroopa Parlamendi tehtud otsuses on see, et Euroopa Parlamendi soovib iga üksiku maja energiaklassi tõstmist. Seega, vastutus on justkui inimese peal.

Aga Eesti seisukoht ja tegelikult ka liikmesriikide kokkulepe oli see, et me peaks vaatama riigi hoonefondi tervikuna. Tuleks öelda, et see keskmine, noh, see energiaklass keskmiselt peaks olema näiteks D, ja see siis tuleb vastutus riigile. Tuleb saavutada keskmiselt energiatõhususe kasv hoonete puhul. See on see vaidlus, mida pidama hakatakse.

Ma loodan, et liikmesriikide mõistlik kompromiss on see, mis peale jääb. See on minu arust nagu see tehniline pool. Aga sisuliselt meil on väga palju kodusid ja ka kortermaju, mis vajavad renoveerimist, millel pärast renoveerimist on parem sisekliima, madalamad energiaarved jne. Ja tegelikult me võiksime liikuda kvartalipõhise rekonstrueerimise juurde, mis tähendab, et korrusmajade kvartalis ka sisehoov, mängualad, prügimajad ja kõik see saab korda, samuti parkimisalad ja elektrilaadimistaristu autode jaoks.

Me tegelikult ajakohastame oma elukeskkonda väga suures ulatuses. See vajadus on olemas niikuinii, sinna tuleb suunata nii Euroopa struktuurivahendeid kui ka tegelikult riigieelarve vahendeid.

Nüüd, olemasolevas, võib-olla senises tempos, nii rahastamise mahu, tempo, kui ka ehitusvõtete puhul see võib tunduda üle jõu käiv ülesanne, aga tegelikult ei ole. Kõigi selliste suurte muutuste puhul me eeldame ka innovatsioonikomponenti. Ja Eesti on siin absoluutses esirinnas Euroopas korrusmajade tehaselise rekonstrueerimise poolest. Meil on TalTechis teadlased, kes on Eesti jaoks sobivad lahendused välja töötanud. Neid lahendusi tuleb edasi arendada. See eesmärk on võimalik saavutada, aga mitte tehes asju nii, nagu me tegime kümme aastat tagasi, vaid siis, kui tehagi neid uuel viisil ja töötades välja Eesti jaoks sobivad lahendused. Aitäh!

Urmas Reinsalu
Üks väike repliik ka. Kõik see on väga õilis ja ilus, mida Riina Sikkut rääkis. Ja miks ei võikski olla kirjas inimestel eesmärk, et elada nagu Inglise kuningas George Windsori lossis, eks ole. Küsimus on selles, et loomulikult on täielik utoopia. See, et kümne aastaga 350 000 maja renoveeritakse – kusjuures selle ettepaneku absurdi näitab see, et väga paljuski, kuna elamufond on meil väga vana, osa maju tegelikult ei ole mõtetki ratsionaalsuse mõttes renoveerida ja kujutada ette, et see maksab meil 15 miljardit eurot. No tegelikkuses vahe on ju põhimõtteline: küsimus, kas pannakse sunnina inimestele peale või tegelikkuses turutingimustel, ma arvan, inimene, kellel raha on, renoveerib neid asju ju niikuinii ja vaatab, et tal oleks säästlikum, hubasem ja kvaliteetsem elamispind. Nii et ma arvan, et selles küsimuses Eesti ei peaks küll põnnama, nagu külg ees liikuma, ja meil tuleks öelda, et see asi ei ole realistlik. Seda on öelnud ka eksperdid. Ükski ekspert ei vaidle sellele vastu, et renoveeritud säästlik kodu on odavam, ökoloogiliselt mõistlikum ja kõigis parameetrites ratsionaalsem. Aga nii ettevõtjad kui ka ehitusmaterjalitootjad, ma vaatan, eksperdid, on öelnud kõik selle kohta, et on absurdisituatsioon.

Riina Sikkut
Selles suhtes välisministri vastutus on võib-olla küll välisministeeriumi hoone energiatõhusaks muutmine, aga kui me vaatame kogu Eesti elamufondi, siis see ei ole korrektne.

Ühelt poolt on see väga õige osundus, et pidevalt, igapäevaselt, iga-aastaselt inimesed uuendavadki oma kodusid ja ka korteriühistud renoveerivad oma maju. Nii et see pidev protsess toimub niikuinii, aga sellele tuleb natuke hoogu juurde anda.

Ja see, mida me riigina peame eesmärgiks seadma, on see stabiilsus, et meil ei oleks seda olukorda, et me ootame taotlusvooru avanemist ja siis saabub ehitusturule jälle 100 miljonit. Meil on vaja anda stabiilne … Et see tegevus, rekonstrueerimine toimuks kogu aeg, ette aimatavas mahus. See on kasulik meie ehitussektorile, eriti majanduse jahtumise faasis. See on täpselt see, mida riik peaks tegema.

Urmas Reinsalu
Kas sa siis toetad seda ettepanekut sellisel kujul või ei toeta?

Kaja Kallas
Vabandust! Jaa-jaa. Jah, Urmas, sa oled välisminister, sa peaksid teadma, kuidas Euroopas otsustusprotsessid käivad. Selles mõttes ei ole ju ka mõistlik hirmutada sellega, millega Euroopa Parlament tuleb välja. Euroopa Parlament on alati ambitsioonikam, kui on Euroopa Komisjon või Euroopa liikmesriigid. Nii nagu Riina seda seletas, need on seisukohad, mida me oleme kaitsnud ja mida me kaitseme ka edaspidi. Ja need läbirääkimised on. Minna jooksma nagu teises suunas ja öelda, et see on per se nagu vale asi, seepärast et see Euroopa Parlamendi ettepanek on ebarealistlik – sellega ei maksa ka inimesi hirmutada. Tegelikult see, mida Riina kõik välja toob – ju sellest ka võidame. Aga see ettepanek, mille suhtes sina nüüd nii kõvasti ründele asusid, ei ole ju see lõplik kokkulepe.

Urmas Reinsalu
Nii et meil on konsensus? See ettepanek ei kõlba kassi saba allagi sellisel kujul. Põhimõtteliselt …

Kaja Kallas
Euroopa Parlamendi …

Karoliina Vasli
Aga ma täpsustaksin ise ka veel ühte asja. Räägid, minister Sikkut, et hoogu juurde, aga tegelikult on ju praegu väga palju tegemata tööd, sest meil on ju väga palju ka vanu paneelmaju, mis on tõesti juba mitte kümme aastat, vaid juba kakskümmend aastat päris ohtlikus olukorras olnud. Nii et on vigu tehtud.

Riin Sikkut
Seda, et sellist stabiilset voogu tagada, noh, tõesti, võib-olla oleks saanud varem teha. Siin on väga palju erinevaid osapooli. Tõesti, tuleb teha süstemaatilist tööd korteriühistutega. Sageli ongi vaja kelleltki tuttava head isiklikku kogemust, noh, on vaja neid nõustada. Just see piirkondlik olukord on väga erinev. Noh, Rakvere on hea näide sellest, kuidas kõik korterelamud on rekonstrueeritud, see paistab linnapildis silma, linn ongi ilus. Ja siis on meil piirkondi, kus ei ole jõutud ühegi korterelamu rekonstrueerimiseni. See tõesti tähendab, et inimesed maksavad igakuiselt arvetel suuremaid summasid ja ka linnaruum näeb hoopis teistmoodi välja. Nii et see vajadus üle-eestiliselt on olemas, me peame pingutama, et ka ühistud tuleksid sellega kaasa ja inimeste teadlikkus oleks parem.

Kaja Kallas
Eile tegelikult arutasime – oli see eile või üleeile? – seda ka koalitsioonikõneluste raames, et tõepoolest, mis see initsiatiiv on ja kuidas seda saaks nagu soodustada. Kõik need küsimused, mis Riina välja toob, on ju reaalsed. Ja me tõesti näeme üle Eesti seda, et seal mingi hetk töötab see, et kui kaks maja saavad korda, siis hakkab tekkima see: „Kuule, me tahame ka sellist maja!“ ja kogukond ise hakkab küsima, et kuidas. Sest tihti on [takistuseks] võib-olla mingid projektikirjutamise teemad, kui on Euroopa raha taotlemine, sest ei ole neid oskusi. Nii et anname seda abi, et tegelikult see raha, mis on ette nähtud renoveerimiseks, jõuaks reaalselt nende majadeni ja need asjad saaksid ära tehtud ja inimesed saaksid paremini ja ilusamates soojustatud majades elada.

Urmas Reinsalu
Objektiivne tõsiasi on muidugi see, et kui vaadata KredExi taotlusi, siis on näha, et on defitsiidiolukord. Need märgitakse tegelikult täis ju, see on ka tõsiasi.

Tarvo Madsen, Postimees
Lisaks pensionile tõuseb aprilli alguses kõrgete riigiteenistujate palk. See on samuti indekseeritud. Mida laua ääres istujad arvavad, kas seda süsteemi peaks kuidagi muutma, näiteks indeksit muutma või indeksid sootuks ära kaotama?

Kaja Kallas
No see on jah teema, mis alati muidugi saab tähelepanu. Aga siis ta millegipärast ei saa tähelepanu, kui meie palgad langevad seepärast, et indeks sedapidi töötab.

Aga kui see oleks poliitiline otsus, siis on selge, et mitte keegi ei julgeks neid palku tõsta. Kui me võrdleme sissetulekute erinevust, ütleme, Soomes või Eestis, kui me võrdleme ministrite sissetulekute erinevust, siis see on palju suurem kui [tava]inimeste palkade erinevus.

Lihtsalt see indekseerimine on ette nähtud just sellepärast, et see oleks pideva populismi objekt. Vastasel juhul neid palku tegelikult keegi ei tõsta ei saaks. Kogumis see summana ei ole niivõrd suur, aga see alati riivab ja saab palju tähelepanu.

Nii et mina seda süsteemi ei muudaks, just sellepärast, et muidu ta on üks lõputu selline populismi objekt. Sul on vaja riigi valitsemisse ka inimesi, ühesõnaga, kelle sissetulek on selline, et ta ei tee neid valikuid muust lähtuvalt. Ühesõnaga, las see olla selliselt.

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis on pressikonverentsi ametlik osa läbi. Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo