Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Tere tulemast valitsuse pressikonverentsile! Alustame pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, justiitsminister Maris Lauri ja keskkonnaminister Tõnis Mölder.
Annan esmalt sõna peaminister Kaja Kallasele. Palun!
Kaja Kallas
Jaa, tere! Juulikuu on käes. Alustame nendest teemadest, mis on kõigi meeli paelunud, nimelt terviseameti külmlaos jaanipühade ajal kasutuskõlbmatuks muutunud ravimitest ja vaktsiinidest.
Esiteks, igakülgne uurimine peab välja selgitama asjaolud, mis viisid selle erakordselt kahetusväärse juhtumini, [ja näitama], kuidas me sellist olukorda edaspidi väldime.
Tänase teadmise põhjal võib öelda, et rikke tagajärjel tekkinud kahju on enam kui kolme miljoni suurune. Kasutuskõlbmatuks muutunud vaktsiini- ja ravimidooside koguarv on 250 000. Seal olid ka riikliku immuniseerimiskava vaktsiinid lastele ja noorukitele ning vaktsiinid täiskasvanutele. COVID-19 vaktsiinidest olid seal ainult AstraZeneca vaktsiinid, mis me pidime annetama, samuti COVID-19 ravimid. On alustatud kahjude nõudmist nii kindlustusseltsilt kui ka seadmete tarnijatelt.
Andsime täna valitsuses ka mandaadi riigisekretärile, selleks et viia läbi sõltumatu väliskontroll. See selgitab välja need asjaolud, mis ikkagi sellise kahjuni viisid. See tähendab seda, et uurimisse on kaasatud parimad eksperdid ning väline vaade tarbijakaitseametist, tehnilise järelevalve ametist, ravimiametist ja ka riigikontrollist on selles komisjonis.
Mida me täna veel otsustasime? Andsime kõikidele ministeeriumidele ülesande vaadata üle kõik varud, mis nende haldusalas on, nende hoidmise tingimused, ladude seisud, samuti kindlustuslepingud, et kogu riigi vara igal pool oleks kaitstud ja ka kuum ilm sellele midagi ei teeks.
Mis on veel oluline? Oluline on see, et ükski haigla ei jääks ilma vaktsiinidest ja ravimitest, eriti neist, mis on mõeldud väikelastele. Nagu ma ütlesin, me teame, et laos olid ka rotaviiruse, difteeria, teetanuse ja tuberkuloosi eest kaitsvad vaktsiinid. Loomulikult [on oluline] ka see, et COVID-19 vaktsineerimine jätkuks tõrgeteta.
Sotsiaalministeerium korraldab seda, et kõik varud saaksid kaetud. Juhul, kui meil võiks tekkida mingisugune tagasilöök, oleme valmis paluma abi ka oma naaberriikidelt. Mingeid tagasilööke ei tohiks tekkida laste vaktsineerimisel ega ka ravimisel. See on samuti oluline.
Terviseametis on korraldatud ööpäevaringne valve, selleks et füüsiliselt kontrollida ja hoida kogu aeg silma peal, et temperatuur laos oleks õige, ning muutusi fikseerida. Praegu need laod töötavad ja olukord on range kontrolli all. Mis puudutab vaktsiine, näiteks COVID-19 vastu, siis neid hoitakse erasektori lepinguliste partnerite ladudes igal juhul.
Nüüd edasi, COVID-19 vastu vaktsineerimisest. Me saime täna ülevaate vaktsineerimise seisust. Vaktsineeritud on meil ligi 560 000 inimest ehk 51,3 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. Aga selleks, et saavutada 70 protsendi eesmärk, on meil veel vaja vaktsineerida circa 200 000 täiskasvanut.
Vaktsineerimise tempo on alla läinud ja sellega ei saa rahul olla. Seetõttu me oleme rääkinud terviseministriga, kuidas seda olukorda lahendada ja panna nii-öelda uus käik sisse, et me kõik need inimesed ikkagi kätte saaksime. Sellest nädalast on korraldatud ilma ette registreerimata vaktsineerimine, selleks et inimesed saaksid vaktsineeritud seal, kus nad on – keegi ei pea minema eraldi kuhugi. Neid lahendusi saab terviseminister veel tutvustada.
Seoses uue delta tüvega, mis on maailmas liikumas, arutasime ka valitsuse kabinetinõupidamisel, kuidas nõuda negatiivset testi välismaalt saabujatele selliselt, et vastasel juhul üldse [riiki] sisse ei lastagi.
Praeguse seisuga politsei- ja piirivalveamet, vähemalt Venemaa piiril, käitub ka nii, nagu riigipiiri seadus võimaldab. Kui inimesel ei ole ette näidata vaktsineerimistõendit, läbipõdemise tõendit või negatiivse testi tõendit, siis saadetakse ta piirilt tagasi. Tagasi saadetakse ka need inimesed, kes ei suuda tõendada või esitada oma vaktsineerimise kohta sellist tõendit, mida politsei- ja piirivalveamet peab asjakohaseks. See kõik on oluline just selleks, et me väldiksime kolmanda laine saabumist.
Praegu me küll teame, et see delta variant allub ka vaktsineerimisele. Siinkohal jällegi üleskutse kõikidele inimestele, kes ei ole veel vaktsineeritud: tehke seda, sest siis me saaksime hoida ka täiendavat nakatumist ära. Ja me teame ka seda, et möödunud nädalal riiki sisse toodud nakatumisi oli kokku 49, millest enamik ehk 32 juhtu toodi sisse Venemaalt. Seetõttu just keskendume Venemaa piirile.
Nüüd, justiitsminister räägib pikemalt sellest analüüsist või õiguslikust alusest, kuidas seda liikumist seal piiri peal piirata. Aga Euroopa Liidu piires on ühtne sertifikaat kokku lepitud ja seda tuleb tunnustada.
Oma inimesi me peame riiki laskma, sõltumata sellest, kas nad on haiged, terved, kurjategijad või ma ei tea, kes. Me peame oma inimesi tagasi võtma, isegi kui nad on [COVID-]positiivsed. Muidugi saab korraldada ja nõuda, nii nagu me ka nõuame, isolatsioonis olekut, aga me ei saa takistada oma inimeste koju naasmist, see on selge.
Testimisel peab olema ka selge õigustatud eesmärk. Kui me tahame, et inimesed ennast vaktsineerida laseksid, siis me ei saa panna neile ka testimiskohustust, sest see absoluutselt demotiveerib mind vaktsineerima minema, kui ma ikkagi pean ennast lisaks testida laskma ja pean veel ise maksma ka kõigi nende testide eest.
Lihtsalt probleem just Venemaa piiriga on see, et politsei- ja piirivalveamet ütleb, et nad ei saa neid tõendeid lõpuni uskuda ega tea, mis on õiged tõendid ja mis ei ole. Aga sellest korraldusest räägib täpsemalt justiitsminister.
Valitsuse istungil kiitsime heaks 15 päevakorrapunkti. Kinnitasime uue statistikaameti peadirektori Urmet Lee. Leel on mitmekülgne juhtimistöö kogemus avaliku sektori asutustes, viimati riigikontrollis. Ta on varem juhtinud ka poliitikauuringute keskust Praxis. Konkursi viis läbi riigikantselei juures tegutsev tippjuhtide valikukomisjon.
Täna on meil veel ka kaks kõrgetasemelist välisvisiiti. Kõigepealt tuleb siia Jaapani välisminister. Ja teiseks on mul hea meel tervitada siin head kolleegi, Leedu peaminister Ingrida Šimonytėt. See on ka tema ametiaja esimene visiit Eestisse, arvestades seda, et on olnud COVIDi olukord, kuigi tema ametiaeg algas juba detsembris. Arutame kindlasti kahepoolset koostööd, energeetikateemasid, samuti Valgevene ja Venemaaga seotud küsimusi.
Jaapani välisminister on ka Eestis. Jaapani kohta võib öelda seda, et Jaapan on Aasias kõige samameelsem partner, kes meil on ja kellega me jagame ühiseid väärtusi. Meil on tohutu potentsiaal digikoostöös ja neid teemasid me siis ka arutame.
Aga minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna tervise- ja tööminister Tanel Kiigele.
Tanel Kiik
Lugupeetud ajakirjanikud! Peaminister andis juba ülevaate valitsuse otsustest. Vastavalt ka varem välja kommunikeeritule, mis puudutab terviseameti külmaruumides toimunud väga tõsist juhtumit, algatasime väga mitmel tasandil uurimise.
Terviseameti enda haldusalas ja Riigi Kinnisvara ASi eestvedamisel on sõltumatu tervikpildi saamiseks moodustatud riigisekretäri juhitud komisjon, kuhu on kaasatud riigikontrolli esindajad, ministeeriumide esindajad ja kaasatakse vajaduse korral ka eksperte väljast, et selgitada välja kõik need nüansid, mis sellise lubamatu olukorrani viisid, kas need oleks olnud ennetatavad, kelle tasandil ja kus on tehtud vigu ning mil viisil on võimalik tulevikus selliseid olukordi vältida.
Seni me tegeleme tõesti tervisevaldkonna vaates praegu kõige ajakriitilisemalt sellega, et kiiresti asendada kõik vaktsiinid-ravimid, mida läheb vaja sünnitusmajades ja terviseasutustes üle riigi.
Praegu võib öelda, et selline esmane kaardistus on tehtud, on edasi antud ka suunised ja info perearstikeskustele ja haiglatele ning vajaduse korral on ravimeid eri haiglate vahel ja terviseameti enda ladude vahel ringi jaotatud. Ka hulgimüüjad on esmase kinnituse andnud, et on võimelised vajalikke ravimeid suhteliselt kiiresti tarnima.
Nende hulgas on ka muidugi selliseid spetsiifilisi ravimeid, mida ei kasutata iga päev ega iga nädal, vaid mis on kriisivarud. Nende laovaru taastamine võtab mõnevõrra kauem aega. Ehk me räägime siin kümnetest erinevatest kirjetest, nii ravimitest kui ka vaktsiinidest. Aga igal juhul pingutame selle nimel, et ükski laps ega ükski täiskasvanu vajaliku vaktsiini või ravimita ei jääks.
Mis puudutab laiemat pilti, siis siin on kindlasti vaja teha täiendav tõsine analüüs ka kõigi riigiasutuste ja erasektori partnerite ladude üle. Sest see kuumalaine jutt on ühest küljest inimlikult võib-olla praegu arusaadav, aga riigi seisukohalt on olukord loomulikult lubamatu. Ega juunikuu kuumatemperatuurid ei olnud meil ju 50–60 kraadi, vaid siiski inimlikus piires. Ei ole mõeldav, et neli aastat tagasi ehitatud hoone ei suuda sellist kuuma taluda või vajalikke tingimusi tagada.
Enne, kui meil hakkab tulema siia riiki veel suuremaid koguseid erinevaid vaktsiine ja ravimeid, valmistudes ka pandeemia kolmandaks laineks, tuleb loomulikult veenduda, et kõik need ruumid, kõik need andurid ja kõik need teavitussüsteemid toimivad nõuetekohaselt nii meil kui ka erasektori partneritel, kelle juures me ladustame, ja haiglatel, samuti laiemalt riigiasutustel, kes mis tahes kriisivarusid hoiavad ja säilitavad.
Rääkides COVID-19 vastasest vaktsineerimisest, nagu enne viitasin, selles konkreetses laos ei olnud neid vaktsiine, mida jooksvalt kasutatakse. Need on hetkel hulgimüüjate juures ja eri terviseasutuste juures. Ehk vaktsineerimise tempot see ei mõjuta.
Kuid praegune vaktsineerimise tempo meid loomulikult ei rahulda. Eesmärk on jõuda sügiseks 70 protsendini täiskasvanute seas. Me võime öelda, et oleme saavutanud umbes kolmveerandi sellest eesmärgist, aga see viimane veerand ehk 19 protsendipunkti on ilmselgelt oluliselt keerulisemalt kättesaadav. See tähendab seda, et tuleb teha rohkem jõupingutusi, et inimesteni jõuda.
Needsamad projektid, mis on juba käivitatud, näiteks Lasnamäe Centrumis ja täna alates kella kolmest Narva Fama kaubanduskeskuses, ehk ilma järjekorrata registreerimine saavad üha enam nii-öelda normiks. Ehk lisaks vaktsineerimiskeskustele, haiglatele ja tervisekeskustele tuleb pakkuda inimestele võimalust mugavalt muude toimingute kõrval saada vaktsineerimist kaubanduskeskustes, on need tavalised mõne kiirkliiniku pinnad, on need apteegipinnad, aatriumid või muud sellised kohad, kus on võimalik vaktsiine mõistlikult ja nõuetekohaselt ladustada ning inimestele teatud tervisekaitse nõuded tagada. Need tuleb käiku lasta ja vaktsineerimise korralduse töörühm sellega tegeleb.
Lisaks, tõenäoliselt üha enam hakkame ka vaktsineerimiskeskustes ja haiglates pakkuma vaktsineerimise võimalust ilma, et inimene peaks eelnevalt ennast kirja panema. Jätkuvalt on praegu soovitus see: võimaluse korral pange ennast kirja, siis on kindlalt tagatud kindel aeg, kindel koht ja kindel vaktsiin. Aga üha enam on neid piirkondi ja kohti, [kuhu saab tulla lihtsalt kohale.]
Kõige parem näide on võib-olla Ida-Virumaal, kus eile käisin ja kus tegelikkuses vaktsineerimise võimekus on oluliselt kõrgem kui kohapealne nõudlus. Ehk inimesed võivad tulla piltlikult öeldes Ida-Viru keskhaigla uksest sisse või ka Narva haiglasse ja nad saavad vaktsineerimisvõimaluse samal päeval. Kindlasti innustame seda tegema.
Vaktsineerimine ei ole mitte lihtsalt meie mure või rõõm, vaid see on ikkagi kogu riigi, kohalike omavalitsuste, terviseasutuste väljakutse, sest see on ainuke kindel viis ära hoida, ennetada ja minimeerida kolmandat pandeemia lainet ja tagada ka ohutu liikumine. See, et me räägime piiridel testimisest, muust taolisest, on kõik sellised hädameetmed ohutuse tagamiseks, aga kõige kindlam viis on inimestel ennast vaktsineerida lasta.
Jätkuvalt on tungiv soovitus kõigile, kellel on mis tahes põhjustel asja välismaale, teha seda kohe. Tegelikult [soovitan] ka kõigil teistel, kes välismaal ei liigu, enda vaktsineerimise võimalust kasutada, sest haigus võib tabada kõiki, sõltumata vanusest.
Meie seas liigub palju inimesi, kes ei ole veel kaitstud, kes mingil põhjusel pole saanud seda teha või ei saagi seda teha. Ja nende kaitseks tuleb ennast vaktsineerida lasta ka noorematel ja tervetel inimestel, et mitte seda haigust levitada. Me näeme, et delta tüve viirus on toonud kaasa tõusutrendi mitmes Euroopa riigis.
Me oleme omadega alles juulikuus, selle esimeses päevas. Eeldus ja võib-olla algne prognoos oli see, et kolmas laine tuleb sügisel. Aga sisuliselt me näeme seda, et delta viirusest tulenevalt on teatud nii-öelda tõusufaas juba mitmel pool esinenud. Seda võib nimetada juba kolmanda laine ilminguks.
Täna Eestis veel, võib öelda, ei ole trend niivõrd negatiivne, aga ka meie viiruse levikule, just nimelt langustrendile, mida seni oleme näinud, avaldab delta väga selgelt mõju. Nii et üleskutse kõigile on selline: laske ennast vaktsineerida esimesel võimalusel. Ei ole aega sügiseni, seda tuleb teha praegu.
Lisaks, nagu me oleme ka varem öelnud, on hästi oluline, et kõik inimesed, kes on haiguse läbi põdenud, kasutaksid samuti võimalust lasta ennast kuue kuu möödudes vaktsineerida. Neid inimesi, kellel on teatud kaitse tulenevalt haiguse läbipõdemisest, on kokku riigis suurusjärgus 100 000. Nendele on soovitus kuuendal kuul või kuue kuu möödumisel lasta ennast ühe doosiga vaktsineerida, et samuti täielik kaitse saavutada.
Me hakkame saatma neile inimestele ka eraldi personaalseid teavitusi, vastavalt õiguslikele võimalustele, nii et kõik tervisekaitse nõuded oleks täidetud ja terviseandmed oleks kaitstud. Põhimõtteliselt saadame meeldetuletusi, et on aeg ennast vaktsineerima tulla, kui see periood hakkab mööduma, nii perearstikeskuste kui ka kesksete digilahenduste kaudu. Sest see on ühest küljest nende inimeste huvi, et ennast haiguse vastu kaitsta, aga see on ka riigi huvi, et hõlmatus oleks sügiseks võimalikult kõrge.
Me ei ole kaotanud eesmärki, me ei ole loobunud eesmärgist 70 protsenti saavutada. Lugesin ka ühe poliitiku analüüsi, kus pandi meile diagnoos, et see on ilmvõimatu. Poliitik hindas aga [olukorda] jaanipäeva nädala põhjal. Eesti riigis ei ole suvi läbi iga nädal kaht riigipüha. Kinnitan, et see tempo, mida nägime eelmisel nädalal, ei ole see tempo, mida näeme järgmistel nädalatel, kaasa arvatud praegusel nädalal. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna justiitsminister Maris Laurile.
Mari Lauri
Tere ka minu poolt! Ma selgitan küsimusi, mis puudutavad Eesti ja Euroopa Liidu välispiiride ületamist sellistes olukordades, kus meil on vaja tegeleda rahvatervise kaitsega.
Miks oli vaja seda põhjalikult analüüsida? Põhjus on see, et tuleb vaadata põhiseaduses mitmete paragrahvide, vabaduste ja õiguste omavahelist koostoimet, näiteks mis puudutab liikumisvabadust ja seda, et Eesti kodanikel on alati õigus tulla Eestisse tagasi sisse, seda, millal saab inimese õigusi ja vabadusi piirata ja millises ulatuses, ning rahvatervishoiu küsimusi ja kehalise puutumatuse küsimusi.
Samuti on meil vaja vaadata erinevaid seadusi, näiteks NETSi, mille viimased muudatused hakkasid kehtima 1. juunist. (Kaja Kallas täpsustab, et tuleks öelda, mis on NETS.) Jah, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. Lisaks [sätteid] korrakaitseseaduses, riigipiiri seaduses. Aga meil on vaja vaadata ka neid kokkuleppeid, mis on tehtud Euroopa Liidu tasandil, näiteks 14. juunist kehtima hakanud kokkuleppeid.
Kõigepealt tahan kindlasti rõhutada seda, et ükskõik milliseid piiranguid me rakendame, peavad need olema proportsionaalsed. See tähendab, et need peavad olema sobivad konkreetsel ajahetkel.
Kui viiruse levik on tagasihoidlik, siis peavadki tõkestusmeetmed olema väiksemad, kui oht on suurem, siis on võimalikud suuremad tõkestusmeetmed, ja kui oht on väga tõsine, siis on võimalikud ka väga tõsised piirangud. Need meetmed peavad olema sobivad just nimelt selle eesmärgi saavutamiseks ja nad peavad olema piisavad, ei tohi ka üle pingutada. Ütleme, et need peaksid andma tulemust.
Mida siis Eesti saab teha? Eesti saab nõuda piiri ületamisel või Eestisse sisenemisel testimist. Ta saab nõuda, et see test tehakse enne Eestisse tulekut või ka piiril. Nüüd, küsimus on lihtsalt selles, kellelt nõuda testimist ja mis juhtub siis, kui test osutub positiivseks.
Me ei saa praeguses olukorras küsida testi tegemist nendelt inimestelt, kes on teinud vaktsineerimise ja omavad Euroopa Liidus tunnustatud vaktsiinide põhjal tehtud vaktsineerimist või on nad COVIDi läbi põdenud. Neid inimesi me ei saa hetkel testida. See pole proportsionaalne.
Kui mingitel asjaoludel selgub, et on liikvel mingisugune nakkus, mille puhul need testid või vaktsiinid ei aita, siis sel juhul saab teha testi ka nendele inimestele, kellel on justkui vaktsineerimistõend. Siis selgub lihtsalt, et need vaktsiinid teatud juhul ei aita.
Aga praegusel juhul on teadmine, et Euroopa Liidus kinnitatud vaktsiinid ja lubatud vaktsiinid kaitsevad nende viirustüvede vastu, sealhulgas delta tüve vastu. Ehk siis kõik Eesti elanikud, kodanikud, kellel on olemas vaktsineerimistõend meil Euroopa Liidus tunnustatud vaktsiinide kohta, neile me ei saa teha testimist, kui nad tulevad Eestisse tagasi, olenemata sellest, kas nad tulevad Euroopa Liidu seest või nad tulevad kolmandatest riikidest.
Küll aga saame nõuda testimist nendelt, kes tulevad kolmandatest riikidest ning kellel ei ole tõendit läbipõdemise kohta või vaktsineerimise kohta Euroopa Liidu usaldusväärsetel andmetel ja nende vaktsiinidega.
Kui see test tehakse – tegelikult saab nõuda testimist Eesti kodanikelt, Eesti elanikelt ning Euroopa Liidu kodanikelt ja nende perekonnaliikmetelt, kellel ei ole vastavat tõendit olemas ja kes ei ole haigust läbi põdenud – ja kui siis selgub, et inimene on positiivne, siis välisriikide, kolmandate riikide kodanikke on meil õigus riiki mitte sisse lasta. Me saame saata nad piirilt tagasi või neid üldse mitte vastu võtta.
Kui on tegemist Eesti elanikega, Eesti kodanikega, Euroopa Liidu kodanikega, siis me peame nad sisse võtma, aga nendele rakendatakse liikumispiiranguid ja muid meetmeid, et nad teisi inimesi ei nakataks. Ehk neil on isolatsiooninõuded.
Kui on tegemist mingi väga tõsise nakkushaigusega – ma räägin sellest, et küsimus ei ole ainult COVIDis, vaid laiemalt nakkushaigustes –, siis tulebki kasutada vastavaid meetmeid, vajaduse korral isolatsiooninõuet ja kõiki muid samme.
Veel kord: kui me vaatame nüüd Venemaa kontekstis, mis viimasel ajal on hästi üles tõusnud, siis Venemaa puhul on üks aspekt, mis meil õigustab rangemaid meetmeid võrreldes näiteks teiste riikidega, sealhulgas teiste kolmandate riikidega, on asjaolu, et esitatud andmestik ei ole piisavalt usaldusväärne, olgu selleks piisav testimine.
Meil on kogemus, et inimesed, kes tulevad Venemaalt, kannavad oluliselt rohkem nakkust. Ehk nakkuse levik tundub olevat Venemaal suurem, kui ametlik statistika näitab. See on üks aspekt, mis õigustab seda, et Eesti kehtestab rangemad piirangud Venemaalt tulijatele.
Testi saab teha ka Eesti piiri peal. Ja testi tuleb teha kõigil inimestel, kes lähevad… Ütleme, näiteks Narva elanikud, kes lähevad Ivangorodi ja tulevad tagasi, kui nad ei ole vaktsineeritud Eestis tunnustatud vaktsiinidega, ei ole COVIDit läbi põdenud ja neil puudub see tõend, peaksid tegema iga kord testi. Eesti ülesanne on luua testimiseks sobivad tingimused ja võimalused, mis on kättesaadavad. See puudutab kiirust ja see puudutab ka hinda.
Ja reaalselt, kuna on olemas võimalus kiirtestimiseks – neid meetodeid on väga erinevaid, teste on päris palju tekkinud –, siis põhimõtteliselt peaks iga inimene, kes tuleb tagasi, aga ei oma nii-öelda vabastust testimisest, tegema testi. Selline kord on valitsusel võimalik kehtestada.
See on hetkel minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna keskkonnaminister Tõnis Möldrile.
Tõnis Mölder
Aitäh! Tere päevast ka minu poolt! Alustuseks täna Vabariigi Valitsuse istungil olnud mõnest punktist. Nii nagu ikka, eraldasime kohalikele omavalitsustele mõningad maatükid. Täna olid küll [arutluse all] suuremad omavalitsused nagu Haapsalu, Tallinn ja mõned Harjumaa omavalitsused.
Eelkõige me teeme neid otsuseid, lähtudes sellest, et omavalitsustel oleks võimekust kas eraldada neid maatükke omale ettevõtluskeskkonna arendamiseks, loodusparkide, mänguväljakute, rekreatsioonialade arendamiseks või ka – see on tegelikult päris paljude omavalitsuste suur soov – just nimelt elamumaadeks ja noortele peredele uute kodude rajamiseks.
Olin ka ise nüüd suvisel perioodil peale suurema koroonalaine lõppu üle-eestilistel visiitidel ning saan öelda, omavalitsuste suur soov ja tahe on saada riigilt maid just nimelt oma kogukonna ja kohaliku elu arendamiseks-parendamiseks. Kahtlemata valitsus nende teemadega tegeleb ja me liigume siin päris mõistliku tempoga, selleks et omavalitsused saaksid oma eesmärke täita.
Teine punkt. Kui meil vähegi aega on ka täna peale lõunat kabineti tasemel, siis me tahaks kindlasti arutada ka keskkonna- ja kliimavaldkonna rahastu uudsete meetodite väljatöötamist. Kui seni on peaasjalikult raha liikunud just nimelt kohaliku tasandi keskkonnahoiu tegevuse tarbeks, siis tegelikult, arvestades pikemaid perioode ja pikemaid perspektiive, mis me kokku oleme leppinud nii Euroopa tasemel kui ka Eesti tasemel, on eesmärk laiemalt vaadata üle kogu see rahastamise pakett ja alused, et me keskenduksime just nimelt natuke laiematele eesmärkidele, vaatamaks sellist üle-eestilist fookust.
Kahtlemata need suuremad kliimaeesmärgid ja keskkonnaeesmärgid, mis meil on seatud, eeldavad suuremat ambitsiooni, natukene suuremat vaadet kui lihtsalt kohalike omavalitsuste piir. Siin me töötame lähiajal välja uued alused koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, maaeluministeeriumi ning rahandusministeeriumiga.
Kui me eelnevatel perioodidel oleme ligemale viimase 20 aasta jooksul keskkonna tarbeks tagasi investeerinud kokku suurusjärgus kaks miljardit tulevasteks perioodideks, arvestades just nimelt seda, et meie keskkonnaseisund on läinud palju paremaks ja me tegeleme vähem keskkonda saastavate tegevustega, siis ka rahaline maht jääb väiksemaks. Nii et seda täpsem ja olulisem on ka sihtida neid eesmärke, mis meil seoses selle rahastuga on. Seda teemat me ka arutame ja me loodame selle uue kontseptsiooniga tulla välja käesoleva aasta lõpuks või järgmise aasta alguseks.
Veel kaks olulist teemat, mis siin on samuti lähiajal olnud fookuses meedias ja ka avalikkuses. Esiteks, merealaplaneering, mille keskkonnaministeerium jättis kooskõlastamata. Alustuseks ma ütlen seda, et tegemist oli sellise tavapärase ametkondliku kooskõlastusringiga. Tõepoolest, keskkonnaministeerium nägi siin, et meie hinnangul on vaja selles mereala planeeringus teha täpsustusi ja lisauuringuid.
Kahtlemata on keskkonnaministeeriumi jaoks prioriteet, et see mereala planeering saaks õigel ajal kehtestatud, sest me näeme teistpidi ka seda, et keskkonnaministeeriumile on olulised taastuvenergia pikaajalised eesmärgid. Mereala planeering on üks dokument, ilma milleta me neid eesmärke ei saavuta. Merealal tehtavate tuuleplaneeringute arendused on kahtlemata üks koht, kus neid eesmärke täita. Nii et seda fookust ja tempot me hoiame.
Ma arvan, et me vaatame üheskoos teiste ministeeriumidega need kitsaskohad üle [ja otsustame], mida annab kiiremas korras rakendada ja mida mitte. Minu jaoks on kindlasti ääretult oluline – ma isiklikult pean seda väga oluliseks –, et me selles mereala planeeringus selgelt jälgiksime kogu meie kalandussektori, eelkõige traalpüügi sektori arvamust.
Ma arvan, et kalandussektor ja traalpüügi sektor tervikuna on olnud meie saartele ja meie rannikualadele väga oluline ettevõtluskeskkond ja väga oluline traditsiooniline tööstusharu pikka aega. Nende sektorite inimeste ettepanekutega tuleb arvestada ja leida võimalikku ühisosa.
Meil on piisavalt merepindala, et mahutada ära nii traalpüügialad, meretuulepargi alad kui ka tegelikult need meie jaoks loodusväärtuslikult kaitstavad merealad. Nii et see on kindlasti üks teema, millega me siin lähikuudel liigume edasi.
Ja nii nagu ma ütlesin, meie enda jaoks on väga oluline see, et me peaksime sellest kokkulepitud tempost kinni, sest siin on teatud suurprojektid, millega me tahaksime ka edasi liikuda ja mis olid meil kliimaeesmärkide jaoks olulised.
Viimane teema, millest ma tahtsin rääkida ja millega ma olen vist, kui ma ei eksi, valitsuse pressikonverentsil juba kolmandat korda, on pesitsusrahu või linnurahu temaatika. See on viimastel päevadel taas fookusesse tõusnud.
Ma rõhutan siis veel kord need põhimõtted üle. Ma arvan, esiteks, et keskkonnaamet on riigis see, kes peab talle laekuvaid sellesisulisi kaebusi menetlema. Ta peab sisuliselt analüüsima, kas kaebus on põhjendatud, ja kontrollima faktiliselt, mis siis seal kohapealsel territooriumil toimub – kas häirimine on tahtlik ja kas see häirimine avaldab tõsist mõju meie linnustikku soodsa seisundi säilitamisele.
Me räägime terve linnustiku soodsa seisundi säilitamisest. Me ei räägi ju konkreetselt nendest paikadest. Tuleb analüüsida seda, kas need rakendatavad meetodid, piiravad meetodid, on põhjendatud selles hetkes ja kas need on proportsioonis.
Ja ma olen ka saatnud jätkuvalt tähelepanuavaldusi keskkonnaametile. Ma saatsin neile poolteist kuud tagasi märgukirja ja palusin sellest märgukirjast kinni pidada. Jätkuvalt olen seda meelt, et õigusruum Eestis ei ole muutunud viimase paari aasta jooksul. Selline üleöö praktika rakenduse muutus, isegi kui see on põhjendatud, ei lähe kokku hea halduse tavaga. See etteteatamistähtaeg oleks võinud olla oluliselt pikem.
Mis puudutab konkreetselt seda tee-ehitusobjekti, siis minu meelest siin tegelikult see olukord nii drastiline ja keeruline ei ole. See teetöö on peatatud teatud lõikudes. Ja tegelikult ka keskkonnaamet on peale vaide läbivaatamist teinud pisut leevendavaid otsuseid, arvestades just nimelt inimestega seotud terviseohutuse aspekte.
Kindlasti on oluline, nii nagu ma olen kogu aeg öelnud, saavutada õigusselgus selles looduskaitseseaduses. Looduskaitseseaduse uus tekst on läinud ka ministeeriumide vahel kooskõlastusringile.
Veel kord: see käsitleb seda, et pesitsusrahu kestaks 15. aprillist kuni 15. juulini looduskaitselistel maadel, objektidel. Vabariigi Valitsusel on õigus oma määrusega määrata ka kuni kahekuuline raierahu, sõltumata metsaomandist, nii riigimaadel kui ka eramaadel, aga sõltuvalt metsatüübist, jälgides nii lindude pesitsemisperioodi kui ka metsatöid, mida eri metsatüüpides on võimalik eri aegadel teha, et see periood oleks, arvestades majandussektorit ja keskkonnasektorit, võimalikult lauge.
Mis on kindlasti veel oluline? Selles looduskaitseseaduses on ka mõningad sätted, mis puudutavad metsaseaduse muutmist. Üks oluline muudatus on see, et kahe metsaeraldise liitumispunktist raielank väheneb, see väheneb seitsmelt hektarilt viiele hektarile. Ma arvan, et see on olnud tegelikult eri ühiskonnagruppide pikaaegne ootus, et see raielangi suurus väheneks.
Üks asi on kindlasti esteetiline väljavaade, sest raielangi suurus on kahtlemata see, mis inimeste silma kõige rohkem riivab. Teistpidi on oluline aga see, et kui see raielangi suurus on viidud mõistlikule ühikule, siis see metsa taasteprotsess on sellevõrra palju pikem ja looduse teistele liikidele tehtav kahju on ka väiksem. Nii et neid aspekte arvestades oleme me selle ettepaneku teinud, et kahe eraldise liitumispunktil see raielangi suurus väheneks.
Ja seal on ka teisi selliseid olulisi aspekte, mis me oleme siis kooskõlastusringile saatnud. Eks ootame ära, mis on teiste ministeeriumide tagasiside selle kohta.
Nii et see on lühidalt minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd on ajakirjanikel võimalus küsimusi esitada. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellelt küsida soovite. Esimene soov tuli siit.
Viljar Voog, Õhtuleht
Küsimus peaministrile. Justiitsminister lõpetas oma selgituse sõnumitega, et need on need reeglid, mida valitsusel on võimalik oma määrusega kehtestada. Millal valitsus need reeglid oma määrusega kehtestab?
Kaja Kallas
Kohe, kui justiitsminister või ministeerium saab selle korralduse eelnõuga valmis.
Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.
Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 "Reporter"
Küsimus peaministrile. Kuidas olete rahul tervise- ja tööministri tööga? Mitte ainult nüüd selle õnnetu juhtumi valguses, vaid üleüldiselt vaktsineerimise puhul.
Minister juba viitas Politico artiklile. Teie erakonna endine esimees Andrus Ansip on väga teravalt kritiseerinud praegust poliitikat ja öelnud, et nüüd me oleme põhimõtteliselt mudaliigasse langenud oma tempoga, me ei jõua valmis ja põhimõtteliselt on meil ees ootamas kolmas laine. Samal ajal kui teised riigid on suutnud inimesi kaitsta, ei ole meie suutnud olla piisavalt haldussuutlikud. Isegi kõrgepalgalise vaktsineerimisjuhi abil, kes lõpetab kahe kuu pärast töö, ei ole me suutnud oma eesmärki täita.
Praegu on madalseis, inimesed ei taha [vaktsineerima] tulla ja Ida-Virumaa on veel sootuks kaitseta. Meil on minister, kes teist lainet järjest juhib kogu vaktsineerimisprotsesse ja seda poliitikat. Aitäh!
Kaja Kallas
Jah, tervise- ja tööministri valdkonnas on viimasel ajal olnud palju probleeme. Ei saa rahul olla vaktsineerimistempoga ja nüüd see kahetsusväärne terviseameti laojuhtum ka. Me oleme terviseministriga sellest põhjalikult rääkinud ja kõik mõistavad olukorra tõsidust.
Kindlasti valdkonnas pingutatakse selle nimel, et kogu seda olukorda korda saada. Mulle tundub, et see poliitiline vastutus seisneb eelkõige selles, et need probleemid lahendada.
Ka täna me arutasime valitsuskabinetis, milliseid tööriistu saab veel kasutada selleks, et vaktsineerimistempot ikkagi nüüd tulevatel nädalatel oluliselt tõsta ja liikuda vaktsineerimisega sinna, kus on inimesed: mobiilsed vaktsineerimispunktid, vaktsineerimine kaubanduskeskustes, apteekides, sellistes kohtades, et järjest seda teha.
Kindlasti sotsiaalministeeriumi tippjuhid peavad ennast kokku võtma, et need probleemid lahendada, sest eesmärk on see, et me ikkagi selle 70 protsendini jõuaksime.
Neid probleeme on palju, aga minister on nendest probleemidest teadlik ja tegeleb nendega.
Ingrid Sembach-Hõbemägi
Minister Kiik, millal me saame need mobiilsed punktid? Millal käivitub kõik see abinõude pakett, mida te siin ennist sissejuhatuses loetlesite ja millele viitas praegu ka peaminister, ehk millal asi liikvele läheb?
Ja kuidas te kavatsete need puuduvad sajad tuhanded kätte saada, olukorras näiteks, kus koolinoored, kes tahaksid vaktsineerima minna, peavad ootama 10 päeva, samas kui nad tahaksid?
Kaja Kallas
Mina ise ütleks enne veel ka koolinoorte kohta. Kindlasti iga inimene, kes soovib ennast vaktsineerida lasta, on prioriteet. Iga inimene, keda me saame vaktsineerida, on prioriteet. Olgu need koolinoored või olgu need vanemad inimesed – kõik, kes siis seda vaktsineeritust tõstavad üle riigi, on prioriteet.
Nii et sellega tervise- ja tööminister peab tegelema koos vaktsineerimisjuhiga.
Tanel Kiik
Jaa. Eestis ei ole vaktsineerimisega kõik halvasti. Ei ole ka kõik hästi. Ehk kipub olema selline seisukoht, et on kas kaos ja katastroof või on ideaalne, eks ole, kahe vahel ei ole justkui midagi olemas.
Tegelikult on kohti, mis on hästi. Meil on mitmeid maakondi, mis lähenevad 70 protsendile, Hiiumaa on seal tõenäoliselt juba lähiajal, Tartumaa rebib järele. On kohti, nagu Ida-Virumaa ja mitmed omavalitsused veel, kus hõlmatus on selgelt alla sügiseks seatud eesmärgi. Ja nendega tuleb tegeleda.
Küsisite, millal käivituvad. Mitmed on juba käivitunud: needsamad töökohtades vaktsineerimised. Ongi olnud mobiilsed brigaadid, kes on käinud kohapeal, nii Ida-Virumaal, Harjumaal kui ka mitmel pool mujal suuri ettevõtteid külastamas.
Eile Ida-Virumaal käies konkreetselt kohtusin kõigi kohapeal vaktsineerimist teostavate tervishoiuasutustega. Arutasime nii Narva haigla kui ka Kohtla-Järve haigla ja kohaliku omavalitsusega täiendavad võimalusi panna välja punkt, olgu suvilarajoonidesse või kaubanduskeskustesse.
Näiteks, täna kahe tunni pärast on Fama kaubanduskeskus avatud etteregistreerimata vaktsineerimise võimalus, mida korraldab S Silmarõõm OÜ. Juba sellest nädalast on selline võimalus teatavasti ka Lasnamäel. Sarnaseid lahendusi tulebki nüüd rohkem veel kasutusele võtta.
Töökohtades vaktsineerimine hetkel juulis Ida-Virumaal nii ettevõtjate esindajate hinnangul kui ka terviseameti hinnangul on mõnevõrra peatunud lihtsalt sellepärast, et väga palju ollakse kollektiivpuhkusel ja kohapeale minekul ei ole suurt mõtet. Augustis kindlasti taas see hoogustub.
On tehtud tuhandeid vaktsineerimisi töökohtades ja tehakse veel. Ehk see on üks peamine sihtkoht, kus tuleb seda hõlmatust suurendada nii-öelda riskide maandamiseks, kuna paratamatult kohapealne madal hõlmatus just nimelt koos piiriülese liikumisega on hetkel üks suuremaid ohukohti kolmanda laine vaates.
Lisaks on mitmeid omavalitsusi, kus samamoodi tuleb neid projekte ellu viia. Me oleme saatnud ja saadame veel kohalikele omavalitsustele infot selle kohta, missugused on nende võimalused elanikke teavitada ja vaktsineerimispunktide avamisel kaasa aidata.
Loomulikult vaatame ka haigekassaga üle selliste eriprojektide rahastamise poole. Ehk kui kaasneb lisaks tervishoiuteenuse osutamisele väga palju kulusid nagu vahendite soetamine, abimaterjalid, abipersonal, siis peame vaatama, kuidas neid rahastada, et asutustel oleks ka motivatsiooni teha niisugust mõnes mõttes nagu tänamatut tööd, kus sa teed võib-olla tunde tööd selleks, et saada kätte kümmekond vaktsineerimist, võrreldes suure keskusega, kus see kõik käib vähe kiiremini.
Aga meie jaoks on oluline ka need 10 inimest kätte saada väiksemates kohtades, väiksemates punktides. Ehk seda laiendame järk-järgult. Kõik korraga keset suve ei ole paraku võimalik, kuna tervishoiutöötajate ressurss on ka piiratud, aga selliseid mobiilseid brigaade ja punkte hakkab tulema iga järgmine nädal üha rohkem.
Ja nagu enne ka sissejuhatuses viitasin, sellist ilma eelregistreerimata vaktsineerimisvõimalust tuleb hakata veelgi enam pakkuma. See, et noored on pidanud ootama, on kahetsusväärne. Ma olen nõus, et meil on liiga vähe vaktsineerimisaegu välja pandud. Olen sellele tähelepanu juhtinud, öelnud seda nii töörühmale kui ka tervishoiuasutustele.
Sest vaktsiini nüüd tegelikult jagub, nii Pfizeri kui ka Moderna oma. Mõnevõrra defitsiitsem on Janssen. Aga kõigi muude, eeskätt Pfizer BioNTechi puhul, mis on kasutatav teatavasti vanuserühmas 12+, tuleb nüüd aegu avada hoogsamalt tervisehoiuasutustes.
Pärast puhkusteperioodi kindlasti hakkavad ka perearstikeskused üha enam oma patsiente taas läbi helistama ja meelde tuletama neile, kes on kas vaktsineerimata või näiteks haiguse läbi põdenud, et neil on samuti igati mõistlik ja vajalik tulla ennast haiguse vastu kaitsma. Nii et 75 protsendi eesmärk on silme ees, nagu viitasin, peaaegu 75 protsenti sellest on tehtud, see viimane 25 protsenti tuleb ka ära teha.
Nii nagu ütles peaminister, olen seda ka ise öelnud, minu vastutusvaldkonnas ongi need seatud eesmärgid täita, mitte minna suvepuhkusele nende eest.
Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.
Meinhard Pulk, Postimees
Küsimus peaministrile ning tervise- ja tööministrile. Andrus Ansip, endine peaminister, tegi ettepaneku, et vaktsineerimise korralduse võiks viia peaministri vastutusalasse. Mis te arvate sellest ideest?
Kaja Kallas
Selles suhtes praegu me oleme keset seda protsessi. Ja tähtis on see, et me saaksime… Me teame neid probleeme. Sellega ka tervise- ja tööminister tegeleb.
Praegu keset seda protsessi juhtimise ümberkorraldamine nõuab meeskonda, mida siis tuleks kokku panna, ja see kõik võtab aega. See tähendaks seda, et tegelikult sellel ajal vaktsineerimine meil jällegi toppaks.
Pigem me anname järjest siin ju suuniseid, mida kõike saaks veel teha. Kindlasti saaks teha ka erasektoriga suuremat koostööd. Siin on erinevaid ideid, mida on välja pakutud, et pidevalt nõuda selliste eesmärkide ja nende uute sammude tegemist selleks, et see asi saavutaks oma eesmärgi.
Tanel Kiik
Ma ütleks niimoodi, et vaktsineerimisprotsessi tehnilist poolt, töökorraldust loomulikult juhib tervisevaldkond, siin ei saa olla teist küsimust. Vastutus selle eest, et vaktsineerimine õnnestuks, on laiemalt kogu elanikkonnal: tervishoiuasutustel, kohalikel omavalitsustel, riigiasutustel, valitsuse ministritel, ajakirjandusel, kõigil meil.
Ehk eesmärk on see pandeemia kolmas laine ära hoida, selleks saame igaüks väga palju ära teha, esmalt ennast vaktsineerida lastes, siis oma sõpradele-sugulastele meelde tuletades, seda võimalust pakkudes. Veebilehel digilugu.ee on täna vabad ajad olemas. Nagu viitasin, neid tuleb sinna juurde panna.
On ka mitmed punktid, kus saab eelregistreerimata ennast vaktsineerida lasta. Samamoodi: miks minna üksinda, võta parem sõber kaasa. Ehk eesmärgi saavutamisse panustama peame me kõik.
Mis puudutab peaministri rolli, siis ma tunnustaksin nii eelmist kui ka praegust peaministrit selle eest, et mõlemad on algusest peale COVID-19 kriisi võtnud väga tõsiselt, nii vaktsineerimisse kui ka mujale panustamist, on saanud valitsuse toetuse, valdava osa taotlusi – nüüd ma räägin kahest valitsusest kokku.
Viimasel valitsusel on, võib öelda, isegi kõik taotlused, mis puudutavad vaktsiinide soetamist ja muid niisuguseid otsuseid, just nimelt selleks, et meil oleks tagatud piisav võimekus inimestele vaktsiine pakkuda ning tagada ka vajalik lisaressurss, mis oli nii eelmise kui ka praeguse valitsuse korral lisaeelarvega eraldatud haigekassale.
Ehk need on need panused ja kohad, mida me kindlasti ootamegi valitsuselt ja mis on ka täitunud. Meil on piisav võimekus ja võimalus vaktsineerida inimesi nii praegu kui ka revaktsineerida vastavalt vajadusele järgmistel aastatel. Ja nüüd loomulikult tuleb tervisevaldkonnal teha see sooritus lõpuni ära.
Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.
Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus minister Kiigele. See maagiline number – 70 protsenti, millest kogu aeg räägitakse.
Siin kevade poole muidugi jäi mulje, et räägime ikka täielikust hõlmatusest, aga kui lugesin teie kolleegi Maris Jesse intervjuud täna Päevalehes, siis sain aru, et siin on ikkagi mõeldud seda, et esimene doos oleks 70 protsendil täiskasvanutest tehtud sügise alguseks.
Tanel Kiik
Noh, see esimene doos on üldse suhteline asi. Jansseni puhul see ongi täishõlmatus ja läbipõdenud 100 000 inimese puhul on ka üks doos täishõlmatus.
Laias laastus eesmärk on loomulikult, et 70 protsenti teeks ära mõlemad doosid, kui on tegemist kahedoosilise vaktsiiniga ja pole haigust läbi põetud. Kas ta nüüd on saavutatud täpselt 1. septembriks või 22. septembriks, mil on ametlik sügise algus, või septembri lõpuks, polegi nii primaarne. Peaasi, et see protsent täis tuleb ja peaasi on see, et ta oleks ka võimalikult ühtlane üle Eesti, et meil ei tekiks nii-öelda valgeid laike – või musti laike, sõltub, kuidas nimetada –, kus on suuremad riskid nakatumisel, haigestumisel ja haiglaravi koormusel.
Me ei ole enda jaoks seda, ütleme, hõlmatuse numbrit kunagi mõelnud nii, et kui 70 protsenti täis saab, siis viskame pastaka nurka. See on see siht, mis on seatud sügiseks.
Loomulikult vaktsineerimine jätkub ka edasi ja me teeme vaktsineerimisi mitte ainult täiskasvanute hulgas, vaid ka noorte hulgas. Kõik, kes on vanuses 12–17, praegu sinna statistikasse ei panusta, aga ka nende hulgas vaktsineerimisega edasi liikumine on kindlasti vajalik hariduse lahti hoidmisel. Ja ka siin on sügise lähenedes tulemas eriprojektid koolides kohapeal kogu koolipere vaktsineerimise võimaldamiseks.
Madis Hindre, ERR
Küsin ka Tanel Kiige käest. Ma küsin nende riknenud ravimite ja vaktsiinide kohta. Ma saan aru, et see kolm miljonit kahju on arvutatud nüüd nonde ostuhinna pealt.
Kui palju ja kas läheb kallimaks nende hästi kiire asendamine? Sest me oleme siin paari aastaga õppinud, et ega laos vaktsiinid ju ei seisa ettevõtetel ja nende tegemine võtab palju aega.
Tanel Kiik
Jaa, tõsine küsimus, tõsine teema. Sõltuvalt ravimist võivad hinnad olla kallimad. Täna me esmajärjekorras kaardistasimegi ära, mis on need variandid, millised on kõige ajakriitilisemad ravimid ja mis hinnaga neid on võimalik soetada.
Teatud kogus on ravimitootjatel ja hulgimüüjatel laos alati olemas. Päris nii ei ole, et see on nullis. Aga on kindlasti ravimeid, mille taastamine võtab kauem aega ja mille puhul siis tuleb ka hinnata seda ajakriitilisust.
Kui tegemist on näiteks selliste ravimitega, mida kasutatakse mõne aasta tagant või väga harva, siis nende puhul peab hindama, kas on mõistlik seda kõrgemat hinda praegu maksta või võiks leppida ka pikema tarneajaga. Seda tööd teeb eeskätt terviseamet koostöös haigekassaga, koostöös ravimiametiga ja koostöös sotsiaalministeeriumiga.
Lõplik kulu võib minna kõrgemaks kui kolm miljonit, nõus. Aga siin on ka oluline see, kui palju omakorda õnnestub läbi kindlustusvaidluste saada hüvitist kindlustuse pakkujalt nende maha kantud ja mahakandmisele minevate vaktsiinide ja muude ravimite kompenseerimisest.
Juhataja
Täpsustav küsimus?
Madis Hindre
Ei ole.
Juhataja
Annan edasi.
Ingrid Sembach-Hõbemägi
Veel kord Kanal 2 "Reporter". Tanel Kiik, kas te oskaksite siis ikkagi täpsustada: millist ajaühikut te silmas peate? Põhimõtteliselt see ajaperiood. Sügist võib nihutada kuni jõuludeni põhimõtteliselt – hilissügis, varasügis, kooli algus jne.
Marek Seeri vaktsineerimise töögrupp lõpetab 31. augustil. Teie olete kogu selle temaatikaga tegelenud juba teist hooaega järjest. Kui te nüüd selle seatud 70 protsendini ei jõua, siis kas olete mõelnud ka poliitilise vastutuse võtmisele ja olete nõus sellega, et peaksite oma koha loovutama kellelegi, kes seda asja suudaks efektiivsemalt juhtida? Aitäh!
Tanel Kiik
Jaa. Kui tervise- ja tööministri lahkumine hüppeliselt tõstaks vaktsineerimise tempot ja taastaks kõik kaduma läinud vaktsiinid, siis küllap seda oleks juba tehtud.
Praegu võime lihtsalt võtta ajalise tärmini ja panna selle tõesti sügiseks, teades seda, et on päris palju inimesi, kes on haiguse läbi põdenud, kellele me ei pakugi vaktsineerimise võimalust enne sügist, enne septembrikuud ja kohati, kui me räägime suurematest vaktsineerimistest, osaliselt isegi enne oktoobrit.
Selle 70-protsendilise eesmärgi puhul, ma arvan, on see Politico pandud kuupäev päris mõistlik, kuna see on üle-euroopaline võrdlus – 22. september on see kuupäev. See siht on silme ees.
Ja nagu viitasin, ega 70 protsendi peale ei jää riik seisma, vaid vaktsineerime edasi – nii noori, lapsi kui ka neid, kes on haiguse läbi põdenud. Mida suurem hõlmatus, seda parem.
Tänagi professor Merits on välja öelnud, et tegelikult 70 protsendist ei pruugi piisata. Ja kes on uurinud natukene immuniseerimist, see teab, et mida kõrgem on konkreetse viiruse nakatumise määr, nakatumise risk, R0, seda kõrgem peab olema ka vaktsineerimise hõlmatus karjaimmuunsuse saavutamiseks.
Ehk kui tulevad uued tüved, nagu ka praegune delta tüvi, mis on varasemast nakkusohtlikum, siis see tegelikult tähendabki seda, et see vaktsineerimise tase ühiskonnas peab olema veelgi kõrgem, et seda viiruse levikut ära hoida, ennetada ja vähendada. Nagu viitasin, see peab olema ühtlaselt kõrge igal pool, et ei tekiks mingeid lokaalseid koldeid, mingeid probleeme mõne konkreetse maakonna või terviseasutuse piirkonnas.
Ingrid Sembach-Hõbemägi
Ma täpsustan: kas ja millisest hetkest siis ikkagi peaks andma vaktsineerimise vabaks, et inimesed võiksid ilma registreerimata minna, selleks et seda efektiivsust tõsta? Aitäh!
Tanel Kiik
Jah, see on tervishoiuasutuste töökorralduse küsimus ka. Ehk nii nagu ajakirjandus jälgib pingsalt, kui palju vaktsiinidoose kasutatakse, jälgivad kõik ju ka pingsalt seda, kui palju jääb kasutamata. Teades, et need doosid ei ole päris nii, et… Ütleme, tavapärase vaktsiini puhul on tavaliselt lihtsam, kuna tavaliselt vaktsiinid tulevad ühekaupa doosidena. Need tulevad nii, et on kas 10, kuus või viis, sõltuvalt tootjast.
Ja see tähendabki seda, et selline vabaks laskmine ei tähenda seda, et mul on kümnene Moderna viaal, ma teen kaks tükki õhtul ära ja kaheksa tükki jääb kuskile seisma. Mul peab olema kindlus, et ma saan järgmine päev need ära kasutada, enne kui see periood jälle möödub, kui kaua see avatud viaal säilib. Ehk seda peab tervishoiuasutus hindama.
Praegu on pigem plaan selline, et esimeses päeva pooles on näiteks broneeritud ajad ja õhtul on siis vaba vaktsineerimine, nii kauaks, kuni vabu või värskeid viaale jätkub. Kui terviseasutus hindab, et ta saab avada mõne uue viaali näiteks esimesele tulnule ja teab, et tal on hommikuks aeg broneeritud, siis on tal võimalik ka seda teha. Sellega tegeleb korralduse töörühm koostöös terviseasutustega üle riigi, eeskätt suuremates keskustes on see realistlik, perearstikeskustes ja pereõdede juures loomulikult on see tööprotseduur natuke erinev, kui nad tegelevad eeskätt oma nimistu patsientide vaktsineerimisega muude vastuvõttude kõrvalt ja seda ka eelneva aja broneerimisega.
Kaja Kallas
Ma ütlen lihtsalt juurde, vastuseks, et sellest nädalast on juba ilma ette teatamata vaktsineerimine Lasnamäe Centrumi keskuses. Kuna see on olnud edukas, siis sinna on rohkem vaktsiine eraldatud ja huvi on suurem. Igal juhul ei jää midagi vaktsiinide vähesuse taha ja sellega tegeletakse.
Täna oli arutlusel ka, kas võiks luua neid kohti juurde, et tekitada siis veelgi võimalust tulla ilma ette registreerimata. Aga loomulikult me ei taha ka seda [broneerimise võimalust] ära kaotada [ega tekitada sellist olukorda], et inimesed üldse ei registreeriks. Ka eelregistreerimise võimalus jääb alles ja siis on alati võimalik just ka seda teist doosi paremini teha. Aga see etteteatamata [vaktsineerimisele tulemine] juba toimib.
Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.
Viljar Voog
Õhtulehest taas küsimus peaministrile. Me oleme nädala kaugusel sellest, et algavad Estonia vraki uuringud. Valitsuse tasemel on otsus raha eraldada tulnud ammu, ka rahaeraldus rohkem kui kuu aega tagasi, ometi tekkisid probleemid sellega, et ohutusjuurdluse keskuse juht ei saanud seda raha kasutada, kuni paar nädalat tagasi, mistõttu on takerdunud meeskonna kokkupanek ja võtavad rohkem aega eeluuringud, mis lähevad ka siis seetõttu kallimaks.
Milles probleemid on olnud ja kes selle eest vastutab, et need probleemid on olemas?
Kaja Kallas
Jaa. See on tõesti huvitav, et seal on tekkinud probleemid hangete küsimuses.
Mis me siis otsustasime? Otsustasime appi kutsuda Eesti Energia, kellel on väga suured oskused ja võimed selliseid hankeid korraldada. Palusime, et nad aitaksid ka tehnilise järelevalve ametit, kellel sellist pädevust, tuleb välja, nii palju ei olnud. Nii et seal on olnud need tõrked ja loodetavasti nüüd [kõik] sujub.
Juhataja
Aitäh! Praeguseks on pressikonverents lõppenud ja nüüd on võimalus teha eraldi intervjuusid.
