1. Söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse eelnõu väljatöötamise on tinginud Euroopa Liidu (edaspidi EL) uus õigusakt, millega kehtestatakse ravimsööda ning vahetoote tootmise, turuleviimise ja kasutamise nõuded. Uus kord hakkab kehtima alates 28. jaanuarist 2022. aastal. Seetõttu on vajalik asjakohaseid söödaseaduse sätteid muuta, üldpõhimõtted jäävad samaks.
Eelnõuga kavandatu kohaselt lisandub näiteks teatud sööda käitlejatele loakohustus, sest tulenevalt EL määrusest peab sööda käitlejal edaspidi olema tegevusluba, kui tema ettevõttes tegeletakse ravimsööda ja vahetoote tootmisega, nende veoga või turuleviimisega. Kehtiva korra kohaselt on tegevusluba nõutud üksnes ravimsööda tootmise korral ja sellist tegevusluba omab Eestis üheksa sööda käitlejat. Asjakohast tegevusluba omav sööda käitleja võib jätkata oma tegevust tingimusel, et ta esitab hiljemalt järgmise aasta 28. juuliks põllumajandus- ja toiduametile teate selle kohta, et ta tegevus vastab EL määruses toodud erinõuetele.
Lemmikloomadele ette nähtud ravimsööda jaemüügil, peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate.
Lisaks ajakohastatakse söödaseaduses juriidilisele isikule kehtivaid maksimaalseid karistusmäärasid, mis jäävad edaspidi 10 000 ja 32 000 euro vahele. Kuni 32 000 euro suurune rahatrahv on võimalik määrata juriidilisele isikule sööda kohta esitatavate nõuete, sööda märgistamise nõuete ning sööda käitlemise ja söötmise nõuete rikkumise eest.
2. Arvamuse andmine looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (483 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud 10. novembril Riigikogu liikmed Heiki Kranich, Peeter Ernits, Andres Metsoja ja Erki Savisaar eesmärgiga kujundada ümber loodusväärtuste kaitse veekogu rannal ja kaldal, leevendades senisest looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid, vähendades nende hulka ja ulatust kahjustamata oluliste loodusväärtuste või ressursside kaitset.
Kehtiv looduskaitseseadus näeb ette, et korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja piiranguvööndi, ehituskeeluvööndi ja veekaitsevööndi laiusest. Eelnõuga soovitakse muuta kehtivat seadust nii, et korduva üleujutusega veekogude veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd laienevad vaid üleujutusala piirini, mis tähendab seda, et üleujutusala piiril on edaspidi ehitamine lubatud. Samas nähakse ette, et ehituskeeluvööndi suurendamine on võimalik vaid üldplaneeringuga.
Rahandusministeerium toob välja, et praegu koostab üldplaneeringuid ligi 80 protsenti kohalikest omavalitsustest ja seaduse muudatus tähendaks menetluses tagasiminekut, millega kaasnevad olulised kulud ja menetlus pikeneb. Samuti ei ole analüüsitud, millised on mõjud rohevõrgustikule, elurikkuse kaitsele ja säilimisele tervikuna, millised kulud võivad kaasneda riigile looduskaitse aluste maa-alade omanikele loodushoiu toetuste maksjale.
Keskkonnaministeerium leiab, et antud teemapüstitus on vajalik. Keskkonnaministeerium toetab suurema otsustusvabaduse ja sellega kaasneva vastutuse viimist kohaliku omavalitsuse tasemele. Kuid olukorras, kus välja toodud muudatuste mõjud ei ole teada, ei ole antud hetkel võimalik eelnõu kohta anda lõpliku hinnangut.
3. „Riigikaitse arengukava 2022–2031“ kinnitamine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
„Riigikaitse arengukava 2022–2031“ on riigikaitse keskne võimeplaneerimise ja arendustegevuse dokument, mille eesmärk on tuvastada järgmise kümne aasta vajalikud ning riigi võimalustega kooskõlas olevad mittesõjalised ja sõjalised võimearendused, mis prioriseeritakse valdkondlikes programmides. Arengukava koostamisel lähtuti tuleviku ohustsenaariumite kõrval „Eesti 2035“ arengustrateegiast ja julgeolekupoliitika alustes toodud riigi strateegilistest valikutest.
Arengukava alusel ellu viidavad sõjalised ja mittesõjalised võimearendused tagavad heidutuse ja kollektiivkaitse valmiduse, kujundavad julgeolekukeskkonda Eestile sobivas suunas ning tagavad riigi kerksuse ja võime reageerida potentsiaalsetele ohtudele.
Arengukaval on viis tegevussuunda. Esiteks sõjalise kaitse tegevussuund eesmärgiga arendada iseseisvat kaitsevõimet. Teiseks sisekaitse tegevussuund eesmärgiga ennetada ja tõrjuda põhiseaduslikku korda ja iseseisvust ähvardavaid ohte. Kolmandaks riigi ja ühiskonna kerksuse tegevussuund eesmärgiga suurendada kogu elanikkonda hõlmavat vastupanuvõimet ja riigi toimepidevust. Neljandaks strateegilise kommunikatsiooni tegevussuund eesmärgiga tagada nii ühiskonna kui Eesti liitlaste toetus põhiseaduslikule korrale. Selle tegevussuuna oluliseks osaks on ka elanikkonna inforuumi teadlikkuse tõstmine. Viiendaks rahvusvaheline tegevussuund eesmärgiga tagada Eestile igakülgne rahvusvaheline toetus ja valmisolek kollektiivkaitse rakendamiseks ning rahvusvaheliseks kriisiohjeks.
4. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses veterinaarseaduse jõustumisega
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Määruse eelnõu
Kolm määrust viiakse kooskõlla 1. detsembril 2021. aastal jõustuva veterinaarseadusega. Tehtavad muudatused on tehnilist laadi.
Veterinaarseadusega tunnistatakse muu hulgas kehtetuks loomatauditõrje seadus ja veterinaarkorralduse seadus ning seetõttu on vajalik parandada kehtetute seaduste viited kehtivatega.
Määrus jõustub üldises korras.
5. Vabariigi Valitsuse 16. märtsi 2005. a määruse nr 51 "Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutuses õppija ja mereõppeasutusse õppima asuja tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendite vormid" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Määruse eelnõu
Täiendatakse laevapere liikmete, samuti mereõppeasutuse õppijate tervisetõendi vormi, lisades sellele täiendava viite Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsioonile (MLC 2006).
Muudatus aitab hoida Eesti meremeeste konkurentsivõimet rahvusvahelisel tööjõuturul, kuivõrd viite lisamine aitab vältida võimalikke arusaamatusi tööle vormistamisel ja ülevaatustel sadamariikides. Muudatuse tulemusel jäävad varem väljastatud kehtivad tervisetõendid endiselt kehtima, samas on meremehel võimalik seda soovi korral uue vastu vahetada.
Eesti Vabariik ratifitseeris konventsiooni koos hilisemate muudatustega 2016.a ja see on Eesti suhtes jõustunud.
Muudatus jõustub üldises korras.
6. Töötasu alammäära kehtestamine
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu esitatakse töötasu alammäära kehtestamiseks. Eelnõu kohaselt on 2022. aasta 1. jaanuarist tunnitasu alammääraks 3,86 eurot (praegu 3,48 eurot) ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot (praegu 584 eurot).
Töötasu alammäär on kokku lepitud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel laiendatud kollektiivlepinguga tänavu 8. oktoobril. Välja kujunenud tava kohaselt lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku sotsiaalpartnerid.
Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2021. aastal kaheksa kuu keskmisena 16 900 täisajaga tööle märgitud töötajat, kes teenisid töötasu alammäära (584 eurot), moodustades 3,4% kõigist töötasu saanud täisajaga tööle märgitud töötajatest. Sellele lisaks teenis ühes kuus keskmiselt 22 400 täisajaga tööle märgitud töötajat töötasu vahemikus 585 kuni 653 eurot (4,5% töötajatest).
Töötasu alammäära tõus 70 euro võrra 584-lt eurolt 654-le eurole 2022. aastal toob rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse võrreldes 2021. aastaga täiendavat maksutulu 18 miljonit eurot. Suureneb sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, füüsilise isiku tulumaksu ning tarbimisse mineva netopalga tõusu mõjul käibemaksu ja aktsiiside laekumine. Riigieelarve maksutulude prognoosis on juba arvestatud töötasu alammäära tõusuga keskmise palga prognoosi kaudu.
Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasu alammääraga seotud hüvitiste (nt vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu ja hoolduspuhkuse tasu) suurenemise. Seetõttu suurenevad sotsiaalministeeriumi valitsemisala kaudu makstavate hüvitiste kulud järgmisel aastal ligikaudu 3,2 miljonit eurot ning 2023. a ligikaudu 5,8 miljonit eurot. Kulude katteallikaks on olemasolev eelarve ning kulude eelarved vaadatakse üle 2023-2026 riigieelarve strateegia käigus. Riigi- ja KOVi asutuste tööjõukulud suurenevad RaMi hinnangul 5 miljoni euro võrra. Riigieelarvelistele asutustele tööjõukuludeks riigieelarvest täiendavaid vahendeid ei eraldata ning kokkuleppeliselt kaetakse alammäära tõus palgafondi siseselt. Määrus võib kaasa tuua ka KOVi makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, näiteks lasteaiatasude tõusu, kui KOV on need sidunud töötasu alammääraga.
7. Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestamine
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse uus avalikult kasutatavate veekogude nimekiri. Nimekirja on lisatud veekogusid, mida seal varem ei olnud, samuti on veekogusid nimekirjast välja arvatud, täpsustatud on ka veekogude nimesid ja andmeid.
Veekogude lisamine nimistusse või sealt välja jätmine on toimunud lähtuvalt esitatud ettepanekutest. Ettepanekute analüüsimisel võeti aluseks veeseaduses sätestatud veekogu avalikuks kasutamiseks määramise kriteeriumid.
Veekogu avalik kasutatavus tähendab seda, et veekogu ääres on kallasrada avatud kõigile veevõtuks, suplemiseks, veespordiga tegelemiseks, veel ja jääl liikumiseks ning kalapüügiks seaduses sätestatud tingimustel. Avalikult kasutataval veekogul on kallasrada, mida mööda võib igaüks veekogu ääres liikuda.
8. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Siseministeeriumi kinnistud Tallinnas Süsta tn 15, 16, 17, 21 ja T2.
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseministeerium annab Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle talle teenistuseks vajalikud Tallinnas Süsta tn asuvad viis kinnistut. Kinnistutel asuvat elamut, pääslat, ladu, töökoda, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse masti ja juurdepääsu teed kasutab siseministeerium kuni Tallinna kordoni väljaviimiseni Hundipea sadamasse ja orkestrile asenduspinna leidmiseni.
9. Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
1) Eesti kodakondsuse andmine (5 isikut)
Isale ja tema alaealistele lastele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et isa vabastatakse Ukraina kodakondsusest.
2) Eesti kodakondsuse andmine (63 isikut)
Valitsus annab naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse 63 inimesele.
10. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõud
1) Eesti kodakondsuse taastamine
Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus.
2) Eesti kodakondsuse taastamine
Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus. Eesti kodakondsus taastatakse talle tingimusel, et ta vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
11. Eesti kodakondsuse äravõtmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõud
Siseminister teeb ettepaneku võtta kahelt inimeselt ära Eesti kodakondsus, kes kasutasid selle saamiseks pettust.
12. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumised
Esitajad: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõud
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kahel korral karistatud kriminaalkorras. Inimese karistatus ei ole kustunud.
2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kahel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud 12 väärtegu. Inimese karistatus on praeguseks kustunud, kuid sellest on möödunud vähem kui viis aastat. Arvestades, et kodakondsuse taotleja on pärast kriminaalkaristusi pannud toime 12 väärtegu, ei viita see taotleja soovile käituda õiguskuulekalt.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
13. Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korralduse nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega pikendatakse karantiini nõudeid ning piiranguid ja meetmeid uueks perioodiks kuni 31. märtsini 2022. Karantiininõuded kehtiksid praeguse korralduse järgi aasta lõpuni, 31. detsembrini. Epidemioloogilist olukorda arvestades on karantiininõuete kehtima jäämine oluline, et kaitsta inimeste elu ja tervist ning tagada riigi tuumikfunktsioonide toimimine. Kolme kuu järel hinnatakse täiendavalt nõuete jätkamise vajalikkust.
14. Eesti Vabariigi valitsuse, Nigeri Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse Eesti väeüksuse staatuse kindlaksmääramist selle siirmise ajal Nigeri Vabariigi territooriumile käsitleva kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Välisminister esitab heakskiitmiseks kolmepoolse eelnõu Eesti väeüksuse staatuse kindlaksmääramise kohta selle siirmise ajal Nigeri Vabariigi territooriumile alates 1. jaanuarist 2022.
Eesti väeüksus osaleb Prantsusmaa juhitud sõjalisel operatsioonil sihtüksuses Takuba. Sihtüksus Takuba eesmärk on Mali relvajõudude operatsioonialane väljaõpetamine ja võimekuse tõstmine, et Mali suudaks oma territooriumi ise kontrollida ja terroristlike rühmituste vastu võidelda.
Sihtüksus Takuba käivitati ametlikult 27. märtsil 2020 Prantsusmaa juhtimisel. Eesti erioperatsioonide üksus alustas ühena esimestest Takubas osalemist juunis 2020. Sihtüksusesse panustavad ka Tšehhi, Rootsi, Portugal, Itaalia, Holland ja Belgia kokku ligikaudu 600 kaitseväelasega. Täiendavalt on oma otsusest liituda sihtüksusega teada andnud Taani, Norra, Ungari ja Rumeenia. Erinevate sõjaliste võimetega toetavad sihtüksuse tegevust Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik. Tegu on suurima Euroopa riikide erivägede ühisoperatsiooniga Aafrikas terrorismivastases võitluses ning kohaliku kaitseväe arendamisel.
Sihtüksuse viibimine Nigeri territooriumil toimub vastavalt Nigeri presidendi abipalvele ning operatsioonipartneritele esitatud kutsetele. Nigeri president esitas Eesti Vabariigi presidendile vastava kutse 16. märtsil 2020.
Hetkel on Riigikogu menetluses Riigikogu otsuse eelnõu (452 OE) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamiseks Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa juhitud sõjalisel operatsioonil sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris. Riigikogu otsus võetakse eelduslikult vastu 2021. aasta lõpuks.
15. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni 14. juuli 2011. aasta pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu muutmise protokoll eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Protokolliga muudetakse 14. juulil 2011 allakirjutatud ja 21. oktoobril 2011 jõustunud Eesti ja Venemaa vahelist pensionikindlustust käsitlevat koostöölepingut.
Kehtiva lepingu muutmise vajadus tulenes Eesti töövõimereformist ja Venemaa pensionikindlustuse reformist. Seoses töövõimereformi rakendamisega ei määrata Eestis enam töövõimetuspensioni. Selle asemel määratakse ja makstakse töövõimetoetust. Töövõimetoetus ei ole enam osa riiklikust pensionikindlustusest ja seda makstakse töövõimetuspensionist erinevatel alustel. Lepingusse lisatakse töövõimetoetuse maksmine teatud erisustega – Venemaal elavatele isikutele makstakse töövõimetoetust ainult puuduva töövõime korral. Osalise töövõime korral peab inimene täitma aktiivsusnõudeid. Nimetatud nõuete täitmist on piiriüleselt raske kontrollida, mistõttu osalise töövõimega inimestele piiriüleselt töövõimetoetust ei maksta.
Venemaa on muutnud oma pensionisüsteemi rohkem sissetulekust sõltuvaks nii pensioni suuruse kui ka pensioniõiguse tekke osas. Kui Eestis sõltub pensioniõigus 15-aastase pensionistaaži nõude täitumisest, siis Venemaal on lisaks staažinõudele vajalik koguda kuni 30 individuaalset pensionikoefitsienti, mille arvestuse aluseks on töötasu suurus ja sellelt tehtavad sissemaksed pensionikindlustusse. Lepingute sõlmimise üks eesmärke on, et isik ei kaotaks oma pensioniõigusi ka juhul, kui ta nõuded pensioni saamiseks ei ole ühes riigis täidetud. Sellisel juhul, et isikul tekiks õigus pensionile, liidetakse eri riikides omandatud pensionistaažid. Pensioni suurus kujuneb sel juhul proportsionaalselt (pro rata põhimõte), vastavalt sellele, kui suur on isiku ühes või teises riigis omandatud pensionistaaž tema kogu pensionistaažist.
Venemaa puhul peab Venemaal ja Eestis pensionistaaži omandanud inimene lisaks kahe riigi staažinõudele täitma ka Venemaal kehtestatud pensionikoefitsientide nõude. Näiteks, kui isik omandas Venemaal töötades x arvu koefitsiente, peab Eestis töötamine andma juurde vähemalt y arvu koefitsiente, et isikul tekiks pensioniõigus Venemaal. Kehtiva lepingu rakendamisel ei arvesta Venemaa Eestis töötamist oma koefitsientide süsteemi, mistõttu annab praegu (kuna lepingus ei ole muudatusi tehtud) Eestis töötamine 0 koefitsienti. Kui inimesel ei ole ainult Venemaal töötamise eest koefitsientide summa nõue täidetud, siis ta kehtiva lepingu alusel Venemaa pensionile ei kvalifitseeru. Lepingu muutmise protokolliga tehakse muudatused selles, kuidas võtta arvesse Eestis töötamist Venemaa koefitsientide arvestuses – iga aasta Eesti pensionistaaži võrdub ühe Venemaa koefitsiendiga.
Isikuandmete kaitse üldmäärus näeb ette, et kõik kehtivad välislepingud tuleb ajakohastada vastavalt määruse nõuetele. Seetõttu asendatakse lepingus kehtivad andmekaitsesätted oluliselt detailsemate andmekaitsesätetega.
Protokoll ratifitseeritakse ja see jõustub 30. päeval arvates kuupäevast, mil saadakse diplomaatiliste kanalite kaudu kätte viimane teade, millega lepingupooled kinnitavad, et protokolli jõustumiseks vajalikud riigisisesed toimingud on lõpetatud. Protokoll tuleb ratifitseerida Riigikogus, kuna Eesti Vabariik võtab lepinguga endale varalisi kohustusi.
16. Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse gaasivarustuskindluse tagamise solidaarsusmeetmete kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega kiidetakse heaks gaasi varustuskindlust tagava solidaarsusmeetmete kokkulepe Lätiga, antakse volitus majandus- ja taristuministrile vastava kokkuleppe allkirjastamiseks ning määratakse kokkuleppe elluviimise ja täitmise eest vastutavaks asutuseks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Kokkulepe sõlmitakse Eesti ja Läti vahel, kelle gaasisüsteemiga on Eesti otseselt ühendatud. Sõlmitava kokkuleppe eesmärk on sätestada raamistik, mille alusel saavad lepingupooled gaasituru mittetoimise olukorras pakkuda teineteisele abi.
Gaasivarustuskindluseks sõlmivad vastavad lepingud kõik EL riigid, kellel on naaberriikidega gaasiühendused. Sellise kokkuleppe sõlmimise kohustus tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrusest (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid.
17. Nende tegevuste loetelu muutmine, milleks võib eraldada Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi vahendeid
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Tulenevalt valitsuskabineti nõupidamistel ja valitsuse istungitel otsustatust muudetakse nende tegevuste loetelu, milleks võib eraldada valitsuse sihtotstarbelise reservi vahendeid. Muudatused puudutavad siseministeeriumi, rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja kaitseministeeriumi valdkondade tegevusi.
Vastavalt muudatustele tohib sihtotstarbelisest reservist eraldada:
1) Siseministeeriumile politseiüksuse ESTPOL5 Leedu missiooni jätkamiseks 324 268 eurot. Selleks vähendatakse samas ulatuses valitsuse sihtotstarbeta reservi.
2) Rahandusministeeriumile 11 500 000 eurot toetusmeetmeks kohaliku omavalitsuse üksustele COVID-19 vastu vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamiseks. Selleks vähendatakse sama summa ulatuses valitsuse sihtotstarbelises reservis oleva tegevuse „Pensioni II samba riigipoolne hüvitis lahkujatele (sissemaksete peatamine)“ eelarvet, kuhu oli planeeritud vajaminevast rohkem raha.
3) Sotsiaalministeeriumile 10 000 000 eurot SARS-CoV-2 testimise korraldamiseks. Selleks vähendatakse sama summa ulatuses valitsuse sihtotstarbelises reservis oleva tegevuse „Pensioni II samba riigipoolne hüvitis lahkujatele (sissemaksete peatamine)“ eelarvet.
4) Rahandusministeeriumile Viljandi Linnavalitsusele Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamiseks toetuse eraldamiseks 440 000 eurot. Selleks vähendatakse samas ulatuses valitsuse 2022 sihtotstarbeta reservi.
5) Rahandusministeeriumile rahapesuvastase võitlusega seotud tegevusteks 728 661 eurot. Selleks vähendatakse samas ulatuses valitsuse 2022 sihtotstarbeta reservi.
18. Interreg programmide heakskiitmine ja riigihalduse ministrile volituse andmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
1) Interreg programmi „Interact IV programm 2021-2027“ heakskiitmine ja riigihalduse ministrile volituse andmine
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Interact IV programmi eelnõu, millega antakse toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist programmi eelnõus nimetatud eesmärkide saavutamiseks ja tegevuste toetamiseks. Lisaks volitatakse riigihalduse ministrit kinnitama, et Eesti on nõus programmi sisuga ning tagama enda poolt programmi elluviimiseks vajaliku kaasrahastuse.
„Interact IV programm 2021-2027“ on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) piirkondadevahelise koostöö programm, mis on rahastusperioodide 2007-2013 ja 2014-2020 ellu viidud Interact programmide jätk. Interact IV programm 2021-2027 hõlmab kõiki Euroopa Liidu 27 liikmesriiki, lisaks osaleb programmis veel Norra ja Šveits.
Interact IV programm 2021-2027 on tehnilise abi programm, mis on suunatud kõigi Interreg programmide rakendusasutustele, riigi- ja regionaaltasandi koostöö sidusrühmadele ja poliitikakujundajatele (sh. Euroopa Komisjon, Euroopa Regioonide Komitee, ETKR).
Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus programmile on 45 000 000 eurot. Interact IV programmi 2021-2027 eelarves moodustab liikmesriikide panus 11 250 000 eurot, mis on 20% kogu programmi eelarvest. Eestil tuleb tasuda tehnilise abi kaasfinantseeringut kokku 76 789 eurot, mis on riigieelarvesse planeeritud. Vastavalt 2021-2027 perioodi Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõule täidab rahandusministeerium Interreg programmi elluviimisega seotud liikmesriigi ülesandeid, mille programmi programmeerimis- ja seirekomiteede töös osalemise kulud kaetakse ministeeriumi eelarvest.
2) Interreg programmi „Läänemere piirkonna programm 2021-2027“ heakskiitmine ja riigihalduse ministrile volituse andmine
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Interregi programmi „Läänemere piirkonna programm 2021-2027“ eelnõu ning volitatakse riigihalduse ministrit kinnitama, et Eesti on nõus programmi sisuga ning tagama enda poolt programmi elluviimiseks vajaliku kaasrahastuse.
„Läänemere piirkonna programm 2021-2027“ on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) riikidevahelise koostöö programm, mis on rahastusperioodide 2007-2014 ja 2014- 2020 ellu viidud Läänemere piirkonna programmide jätk.
ERFi toetus Läänemere piirkonna programmile on 250 984 823 eurot, millele lisanduvad ELi välispoliitika vahendid summas 8 800 000 eurot. Läänemere piirkonna programm 2021-2027 hõlmab NUTS II taseme piirkondi Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Rootsist, Saksamaalt, Soomest ja Taanist, samuti NUTS II piirkondadega sarnaseid regioone Norrast, Valgevenest ja Venemaalt.
Igal programmis osaleval riigil on kohustus kaasfinantseerida tehnilise abi kulusid. Eesti
Vabariigil tuleb tasuda tehnilise abi kaasfinantseeringut kokku 89 985 eurot, mis on kavandatud riigieelarvesse. Samuti tuleb igal programmis osaleval riigil oma eelarvest tasuda tehnilise abi vahenditest mittekaetavaid seirekomitee, kontrollijate ja audiitorite rühma ülesannete täitmisega kaasnevaid kulusid. Vastavalt 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõule täidab rahandusministeerium Interreg programmi elluviimisega seotud liikmesriigi ülesandeid. Programmi programmeerimis- ja seirekomiteede töös osalemise kulud kaetakse ministeeriumi eelarvest.
19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad säästlike laevakütuste määruse (FuelEU Maritime) ettepaneku kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Õigusaktide paketti „Eesmärk 55“ kuuluv algatus ingliskeelse nimetusega „FuelEU Maritime“ on üks meede, mille eesmärk on tegeleda meretranspordist pärit heitmete vähendamisega. Mainitud algatuse eesmärk on suurendada taastuvkütuste ja vähese CO2 heitmega kütuste kasutamist ELi meretranspordis, et aidata kaasa ELi ja rahvusvaheliste kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele.
Eesti toetab määruse eelnõud, kuid peab komisjoni pakutud heite vähendamise piirmäärasid liiga ambitsioonikaks. Seepärast teeb Eesti ettepaneku piirmäärade muutmiseks. Teeme ettepaneku, et kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäärade arvutamisel kehtestatakse kõigile EL-i sadamatest väljuvatele või neisse saabuvatele laevadele samasugused nõuded nagu EL-siseste laevareiside puhul ehk arvesse läheks alati 100% kasutatud energiast. Ühtlasi on Eesti jaoks oluline, et Euroopa Liit jätkaks jõupingutusi keskkonnasõbralike laevakütuste üleilmse kasutuselevõtu kohustuse kiireks reguleerimiseks läbi Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO), et vältida süsinikuleket.
2) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Tänavu 14. juulil esitas Euroopa Komisjon kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi „Eesmärk 55“. Sellega seotult tehakse ettepanek muuta ELi heitkogustega kauplemise direktiivi ja laiendada heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) hoonetele ja maanteetranspordile, mis tähendaks CO2 ühikute enampakkumisel (turuhinnaga) müügile üleminekut neis sektorites fossiilsetest allikatest pärit energia kasutusel. Samas on fossiilkütuste hinnatõusul suurem mõju haavatavate leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele ning selle koormuse leevendamiseks teeb komisjon ettepaneku luua kliimameetmete sotsiaalfond.
Fondi eesmärgi – CO2 hinnastamise hinnamõju leevendamine – saavutamiseks saab fondist toetada meetmeid ja investeeringuid hoonete energiatõhususse ning null- ja vähese heitega liikuvusse ning samuti on võimalik pakkuda ajutisi sissetulekutoetuseid haavatavatele leibkondadele HKSi laiendamisega seotud mõju osaliseks hüvitamiseks.
CO2 hinnastamisega kaasnevale kütuse hinnatõusule lisaks kaasneb komisjoni ettepaneku kohase uute HKSi arvamisega ka kauplemistulu, mida saab kasutada haavatavatele rühmadele lisanduva koormuse leevendamiseks loodava fondi kaudu. Komisjon esitab eraldiseisva ettepaneku võtta osa maanteetranspordi ja hoonete sektori uue HKSi tulust kasutusele EL eelarve omavahendina ehk kanda see liidu eelarvesse. Fondi maht vastaks 25%-le komisjoni prognoosi kohasest maantee ja hoonete sektori kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise tulust, see on komisjoni 2021. a juuli prognoosi alusel EL üleselt hinnanguliselt 72,2 miljardit eurot jooksevhindades aastateks 2025-2032.
Eesti toetab fondi eesmärki leevendada heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamise mõju haavatavatele leibkondadele, mikroettevõtetele ja transpordikasutajatele. Kui heitkoguste kauplemissüsteemi laiendatakse hoonetele ja transpordisektorile, toetame selle tulude vähemalt osalist kasutamist antud eesmärgil. Samas eelistame vahendite kasutamisel lihtsamaid lahendusi, millega kaasneb väiksem halduskoormus. Eelistame uue HKS tulu suunamist otse liikmesriikide kasutusse sarnaselt juba toimiva HKS süsteemiga ning selle tulu sihtotstarbelist kasutamist antud sektorite heitkoguste vähendamiseks ja ka HKS süsteemi loomisega kaasnevate sotsiaalsete mõjude, sealhulgas energiaostuvõimetuse leevendamiseks. Kui läbirääkimistel jõutakse tulemuseni, mis siiski eeldab antud HKS tulu osalist kandmist Euroopa Liidu eelarvesse, siis eelistame uue Euroopa Liidu fondi loomise asemel struktuurivahendite eelarve võimendamist selle tulu arvelt ja lisavahendite sihtotstarbelist kasutamist ülalmainitud eesmärkideks struktuurivahendite rakendussüsteemi kaudu. Juhul, kui läbirääkimised siiski viivad uue fondi loomiseni, peame vajalikuks rakendamismehhanismi lihtsustamist halduskoormuse vähendamiseks.
3) Eesti seisukohad taastuvenergia direktiivi kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Ettepanekuga suurendatakse ELi tasandi siduvat taastuvenergia eesmärki 40 protsendini. Liikmesriigid peavad suurendama oma panuseid, et saavutada ühiselt uus eesmärk, tuginedes nende riiklikes energia- ja kliimakavades esitatud eesmärkidele. Direktiivi ettepanekus pakutakse välja konkreetsed eesmärgid taastuvenergia kasutamiseks transpordis, kütte- ja jahutussüsteemides, hoonetes ja tööstuses. Transpordisektoris kehtestatakse eesmärk vähendada transpordikütuste KHG heitemahukust 13 protsendi võrra. Samuti suurendatakse täiustatud biokütuste kasutamise eesmärki 2,2 protsendini transpordi energiatarbimisest ning kehtestatakse selles sektoris vesiniku ja vesinikupõhiste sünteetilistele kütuste kasutuse eesmärk 2,6 protsenti. Ettepanekuga muudetakse kohustuslikuks praegune taastuvenergial põhineva kütte ja jahutuse osakaalu kasv vähemalt 1,1 protsenti aastas, millega kaasnevad soovituslikud liikmesriikide lisaeesmärgid mahajäävate liikmesriikide suunamiseks. Lisaks suurendatakse ettepanekuga kaugküttes ja -jahutuses taastuvate energiaallikate kasutamise iga-aastase suurenemise soovituslikku eesmärki praeguse 1,0 protsendi pealt 2,1 protsendile. Hoonetele seatakse direktiivi ettepanekuga soovituslik eesmärk, et 2030. aastaks oleks vähemalt 49 protsenti hoonetes kasutatavast energiast taastuvenergia. Tööstussektoris kehtestatakse indikatiivne eesmärk, et taastuvenergia osakaal peaks suurenema keskmiselt 1,1 protsent aastas ning siduv eesmärk, et lähteainena või energiakandjana tuleb 50 protsendi ulatuses kasutada muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid.
Direktiivi muudatusega soovib komisjon ka suurendada liikmesriikide omavahelist koostööd läbi ühiste koostööprojektide ja meretuuleenergia arendamise. 31. detsembriks 2025. a peab iga liikmesriik algatama vähemalt ühe taastuvenergia koostööprojekti teise liikmesriigiga ning liikmesriigid, kellel on ühine merepiir, peavad koostööd tegema ka meretuuleenergia arendamiseks, et ühiselt defineerida meretuuleenergia hulk, mida plaanivad toota aastateks 2030, 2040 ja 2050 võttes arvesse mh võrguplaneerimise vajadust. Samuti soovitakse ettepanekuga võimaldada pikaajaliste taastuvenergia otseostulepingute sõlmimist taastuvenergia tootjate ja tarbijate vahel ning hõlbustada taastuvelektri integreerimist energiasüsteemidesse tervikuna.
Lisaks karmistatakse bioenergia kasutamise suhtes kohaldatavaid säästlikkuskriteeriume. Et vähendada kvaliteetse ümarpuidu kasutamist energia tootmiseks, biomassi tooraineturu liigseid moonutusi ja kahjulikku mõju elurikkusele, edendatakse ettepanekuga biomassi kasutamist vastavalt selle suurimale majanduslikule ja keskkonnaalasele lisaväärtusele (nn kaskaadkasutamine). Ettepaneku kohaselt ei tohi riik maksta toetust sellise taastuvenergia eest, mida toodetakse säästlikkuse kriteeriumitele mittevastavast kütusest. Seeläbi keelatakse riiklikud toetusmeetmed, mille abil toetatakse kvaliteetse puidu, näiteks saepalkide ja vineeripakkude ning kändude ja juurte kasutamist energia tootmiseks ning madala kasuteguriga (alla 36%) elektri tootmine metsa biomassist ainult elektrit tootvates käitistes. Bioenergiaks ei tohi enam kasutada primaarmetsadest või bioloogiliselt mitmekesistest metsadest ega ka märgaladelt või turbaaladelt saadavat puitu. Edendamaks KHG heite vähendamist, nõutakse uues direktiivis, et kõik biomassi kasutavad elektri- ja küttejaamad vastaksid KHG heite vähendamise alampiiridele. Praegu kehtib see ainult uute käitiste suhtes. Tulevikus tuleb ELi biomassi säästlikkuse kriteeriume kohaldada ka praeguse direktiiviga määratud 20 MW alampiirist väiksematele vähemalt 5 MW võimsusega elektrijaamadele ja katelseadmetele.
Eesti on seadnud endale 2030. aasta eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu vähemalt 42%ni summaarsest energia lõpptarbimisest, mis tuleb aga uute eesmärkide valguses ümber hinnata. 2030. aasta sihttaseme saavutamiseks tuleb suuremad ponnistused teha taastuvenergias tuuleenergia potentsiaali kasutusele võtul ja transpordisektori taastuvenergia eesmärgi täitmisel sõidukite elektrifitseerimise ja biokütuste kasutusega. Eesti toetab taastuvenergia direktiivi muudatusettepanekut suurendada EL-i ülest siduvat taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärki lõpptarbimises.
4) Eesti seisukohad energiatõhususe direktiivi kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Direktiivi muudatusettepanekuga kehtestatakse kõrgem siduv ELi energiatõhususe eesmärk, mille kohaselt peavad liikmesriigid ühiselt tagama, et 2030. aastaks vähendatakse energiatarbimist vähemalt 9% võrra võrreldes 2020. aasta referentsstsenaariumiga. See 9% eesmärk on samaväärne 36%-ga lõppenergia tarbimises ja 39%-ga primaarenergia tarbimises võrdluses kehtiva eesmärgiga. Liikmesriigid annavad oma panuse ELi üldeesmärgi saavutamisse soovituslike siseriiklike panustega vastavalt võrdlusalustele, mis ühendavad iga riigi olukorda kajastavaid objektiivseid kriteeriume. Need kriteeriumid hõlmavad energiamahukust, SKPd elaniku kohta ja energiasäästu potentsiaali, et täiendada energiatarbimise vähendamise fikseeritud määrasid. EL energiatõhususe eesmärgi saavutamisel võetakse arvesse energiatõhususe suurenemist kogu majanduses, sealhulgas seda suurenemist, mis saavutatakse tänu taastuvate energiaallikate kiiremale kasutuselevõtule, rangematele CO2 heite normidele autode jaoks ja heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisele uutes sektorites.
Direktiivi ettepaneku kohaselt tuleb tagada energiatõhususe lahendustega arvestamine energiasüsteemides ja energiaga mitte seotud sektorites, planeerimis-, poliitika- ja oluliste investeerimisotsuste langetamisel. Lisaks sellele peaaegu kahekordistatakse ettepanekus iga-aastast energiasäästukohustust, mida kõik liikmesriigid peavad eraldi täitma lisaks ELi õigusaktide rakendamisega saavutatavale säästule. Ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid saavutama ajavahemikus 2024–2030 igal aastal lõppenergia tarbimises täiendava säästu vähemalt 1,5% praeguse 0,8% asemel. Ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid igal aastal renoveerima vähemalt 3% kõigi tasandite avaliku sektori asutuste omanduses olevate hoonete üldpõrandapinnast. Avaliku sektori asutused peavad ka toodete, teenuste, hoonete ja tööde riigihangetes süstemaatiliselt arvesse võtma energiatõhususe nõudeid. Lisaks kehtestatakse avalikule sektorile kohustus vähendada energiatarbimist 1,7% võrra igal aastal. Direktiivi muutmisega adresseeritakse ka energiatõhususe edendamist tarbijate, koduomanike ja üürnike jaoks ning tehakse kohustuslikuks töötada välja, mõõta ja raporteerida energiaostuvõimetute isikute seas saavutatud energiasäästu. Esialgsetel hinnangutel kujuneks Eestile indikatiivne 2030. aasta eesmärk lõpptarbimises 30,16 TWh (tänane siseriiklik eesmärk on 32-33 TWh) ja primaarenergia tarbimises 53,79 TWh (tänane siseriiklik eesmärk on ligikaudu 60 TWh).
Eesti pooldab energiatõhususe direktiivi ettepanekut suurendada Euroopa Liidu eesmärki energiatarbimise vähendamiseks 2030. aastaks 9% võrra, võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga. Selle saavutamiseks toetame paindlikkust, et oleks võimalik seada riikide eripärasid arvesse võttev riigisisene soovituslik energiatõhususe eesmärk.
20. Eesti seisukohad COVID-19 pandeemia ajal Euroopa Liidus ohutut reisimist ja Euroopa Liitu reisimist käsitlevate nõukogu soovituste kohta
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
25. novembril avaldas Euroopa Komisjon ELi sisest reisimist ja kolmandatest riikidest Euroopa Liitu reisimist käsitlevate nõukogu soovituste muudatusettepanekud. Muuhulgas soovitakse senine valgusfoorikaardi põhine riskihindamise süsteem asendada isikupõhise lähenemisega. Reisijatele, kellel on ELi digitaalne COVID tõend, ei tohiks kohaldada reisimisega seotud piiranguid. Reisijatelt, kellel ei ole digitaalset COVID-tõendit, võib nõuda PCR testi enne reisi või saabumisel. Vaktsineerimistõendi kehtivusaeg oleks komisjoni ettepanekul 9 kuud pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist. Samad põhimõtted ELis reisimisele laieneksid ka seaduslikult ELis elavatele kolmandate riikide kodanikele ja Schengeni viisaga kolmandate riikide kodanikele.
Komisjon on ühtlasi teinud ettepaneku muuta väljastpoolt Euroopa Liitu tulevatele reisijatele kehtestatud eeskirju ning viia kehtiv soovitus (EL) 2020/912 samuti kooskõlla uuendatud isikupõhise lähenemisega riskihindamisele. Olulise kaitsemeetmena nõutakse PCR-testi negatiivse tulemuse tõendamist alati kõigilt reisijatelt, keda on vaktsineeritud WHO heakskiidetud vaktsiiniga, mida Euroopa Ravimiamet ei ole heaks kiitnud. Sama nõue kehtib ka haiguse läbipõdenud reisijatele. Kuna vaktsineerimine hoogustub kogu maailmas, teeb komisjon ettepaneku loobuda alates järgmise aasta 1. märtsist loetelust, kuhu praegu kantakse riigid, kust on lubatud siseneda kõigil reisijatel vaktsineerimisstaatusest olenemata.
Eesti nõustub uutes ettepanekutes toodud isikupõhise lähenemisega, mis võtab paremini arvesse vaktsineerimise edusamme. Eesti peab vajalikuks vaktsineerimistõendite kehtivusaja ühtlustamist ja toetab 9 kuud esmase vaktsineerimiskuuri tõendi kehtivusajana. Samuti eelistame tõhustusdooside puhul ühetaolist tõendi kehtivusaega. Toetame ettepanekuid ajakohastada ka väljastpoolt ELi saabuvate reisijate jaoks eeskirju, lähtudes isikupõhisest lähenemisest ja seades esikohale vaktsineeritud reisijad ning kehtestades tõhusad kaitsemeetmed. Kõrge riskiga kolmandate riikide puhul peaks olema jätkuvalt võimalik kehtestada lisapiiranguid.
21. Eesti seisukohad välisasjade nõukogu 13. detsembri 2021. aasta istungil ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
13. detsembri välisasjade nõukogus tulevad arutamisele EL-Aafrika suhted (sh 2022. aasta veebruarikuise tippkohtumise ettevalmistus), olukord Kesk-Aasia riikides ja Venezuelas. Päevakajaliste teemade all räägitakse Ukraina piiril toimuvast, Valgevenest ja Varoša suletud linnast, lisaks arutatakse taas olukorda Etioopias. Eesti seisukohad võetakse Eesti-Aafrika suhete ja Kesk-Aasia/Afganistani kohta.