1. Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Seaduse eelnõu
Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõuga eelkõige täpsustatakse nõudeid, mis tugevdavad panku nii tava kui kriisiolukorras hakkamasaamisel ja annavad finantsinspektsioonile täiendavad õigused kriisilahendamiseks. Samuti ajakohastatakse pankade juhtimise ja muu tegevusega seotud nõudeid.
Muudatused põhinevad EL direktiividel, mis tuli Eesti õigusesse üle võtta 2020. aasta 28. detsembriks.
Põhilisemad muudatused on pangajuhtide tegevusnõuete ja tasustamise nõuete leevendamine – selle hulka kuulub eelkõige pangajuhtidele kohalduvate paralleelsete ametikohtade piirangu kaotamine ja tasustamise nõuete lihtsustamine. Muudatus annab juhtidele võimaluse näiteks osaleda patroonina mittetulunduslikel üritustel või teha akadeemilist tööd.
Eelnõu järgi ajakohastatakse muu hulgas kriisilahenduse miinimumnõude arvutamise aluseid. Suurim muudatus seisneb selles, et kui kehtivate nõuete kohaselt määratletakse panga omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue protsendina kogukohustustest, siis eelnõu kohaselt arvutatakse see välja koguriskipositsioonist ja koguriskipositsiooni näitajast.
Eelnõuga on täpsustatud ka kriisilahendusasutuse ehk finantsinspektsiooni pädevusi. Eelkõige täpsustatakse võimalusi peatada panga poolt lepinguliste kohustuste täitmine, et tagada asjakohaste kriisilahendusotsuste tegemine. Muudatusega nähakse ette õigus peatada maksed juhul, kui seda on vaja ühe või mitme kriisilahenduse meetme tulemuslikuks kohaldamiseks.
Võetakse üle direktiivis juba varasemalt kehtinud valik senise viie miljoni algkapitali asemel võimalus panka asutada ka 1 miljon euro suuruse algkapitaliga. Mõned riigid on seda erandit kasutanud, näiteks Leedu, Eesti aga seni mitte. See võib parandada konkurentsiolukorda meie pangandusturul. Siiski tuleb arvestada, et väikesed pangad ei või osutada investeerimisteenuseid.
Riigikontrollile antakse eelnõuga õigus finantsinspektsiooni üle järelevalvet teostada täpsustades ka kasutatavate andmete salastatuse nõudeid.
Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.
2. Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu peamine eesmärk on viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu raamatupidamisdirektiiviga (2013/34/EL) artiklitega, kuna Euroopa Komisjon on leidnud, et Eesti ei ole direktiivi artikleid 19a, 20, 29a ja 34 nõuetekohaselt üle võtnud.
Muudatuste jõustumise järel peab audiitor auditiaruandes kinnitama, kas ettevõtte tegevusaruanne on kooskõlas raamatupidamise aruande ja seaduse nõuetega. Praegu peab audiitor andma arvamuse vaid raamatupidamise aastaaruande kohta. Muudatuse eesmärk on suurendada investorite usaldust aruannetes esitatud info vastu.
Eelnõu kohaselt muudetakse nõudeid informatsioonile, mida peab üle 500 töötajaga avaliku huvi üksusest suurettevõtja kajastama oma tegevusaruandes. Lisandub nõue, et suurettevõtja peab esitama informatsiooni sellises ulatuses, mis on vajalik arengust, tulemustest, seisundist ja tegevuse mõjust ülevaate saamiseks.
Eelnõu kohaselt nähakse ette, et välja peab tooma info ka keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude, inimressursi juhtimise, inimõiguse järgimise ning korruptsioonivastase võitluse kohta. Lisatud on ka nõue, et riskijuhtimise kirjeldamise raames tuleb välja tuua ärisuhteid, pakutavaid või müüdavaid kaupu ning osutatavaid teenuseid, mille olemusest või ulatusest tulenevalt on tõenäoline, et nende tegevustega kaasneb negatiivne keskkonna- või sotsiaalne mõju.
Muudatused on planeeritud jõustuma tänavu 1. märtsil.
3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu rahanduskomisjon 7. detsembril 2020.
Eelnõu eesmärk on võimaldada energiamahukatele ettevõtjatele täiendav paindlikkus aktsiisisoodustusele kvalifitseerumisel. Eelnõu aitab säilitada aktsiisisoodustust ettevõtjale, kes on sattunud ajutistesse majandusraskustesse.
Eelnõu kohaselt saavad energia aktsiisivabastuse luba taotlevad ettevõtjad ja energia aktsiisivabastuse luba omavad ettevõtjad valikuvõimaluse võtta elektrointensiivsuse ja gaasiintensiivsuse arvestusperioodi lisaks eelnevale majandusaastale lisaks kuni kolm järjestikkust majandusaastat.
Kehtiva õiguse kohaselt saab elektrointensiivsust ja gaasitarbimise intensiivsust hinnata viimase lõppenud majandusaasta andmete alusel.
Vastavalt kehtivale õigusele on soodusmääraga elektri ja gaasi tarbimise üheks eelduseks, et elektri- või gaasikulude osakaal ettevõtja loodud lisandväärtusest moodustaks nõutud protsendi. Elektri puhul vähemalt 20 protsenti ja gaasi puhul vähemalt 13 protsenti.
COVID-19 järgne majanduskeskkond on negatiivselt mõjutanud osa seni jätkusuutlikkest ettevõtetest. Praktikas on teada juhtum, kus ühe ettevõtja loodud lisandväärtus on 2020. aastal tugevalt negatiivne ja on risk, et see võib ka 2021. aastal tulla negatiivne. Pole välistatud, et sarnase probleemiga ettevõtjaid tekib juurde. Praeguse seisuga saab elektriaktsiisi soodustust üheksa ja gaasiaktsiisi soodustust neli ettevõtjat.
Negatiivne lisandväärtus muudab elektrointensiivsuse ja gaasitarbimise intensiivsuse määra samuti negatiivseks ega sobitu seetõttu kehtivas õiguses kehtestatud arvutusvalemitesse.
Kui ettevõtja kulutused elektrienergiale ja maagaasile püsivad ligikaudu samasugusena, siis lisandväärtuse kahanemine suurendab elektrienergiale ja maagaasile tehtavate kulutuste osakaalu. Seega ei ole kahtlust, et ettevõtja on sisuliselt jätkuvalt energiamahukas ka juhul kui lisandväärtus muutub negatiivseks. Mitmest järjestikkusest majandusaastast pikemal perioodil negatiivset lisandväärtust näitava ettevõtja tegevus ei ole jätkusuutlik ning tõenäoliselt ei täida selline ettevõtja ka raskustes ettevõtja kriteeriumi, mis on universaalselt riigiabi andmise eelduseks.
Ettevõtjatele antav võimalus pikendada elektrointensiivuse ja gaasiintensiivuse hindamisel arvestusperioodi kavandatakse tähtajatult. Seda põhjusel, et COVID 19-st alanud kriisi järelmid kestavad tõenäoliselt veel aastaid.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. mail 2021. See jätab ettevõtjatele kahekuulise ajalise varu, sest vandeaudiitori aruanne ettevõtja elektrointensiivsuse või gaasitarbimise intensiivsuse kohta lõppenud majandusaastal tuleb esitada hiljemalt kuue kuu jooksul, 2020. aasta kohta hiljemalt 30. juunil 2021.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.
2) Arvamuse andmine kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (298 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu põhiseaduskomisjoni 8. detsembril 2020 algatatud seaduseelnõu.
Eelnõu kohaselt muudetakse kohtute seaduses paindlikumaks kohtunike täiskogu kogunemise, hääletamise ja valimiste korda.
Samuti täpsustatakse kohtunike täiskogu valitud kohtunikest liikmete ametiaja kestust omavalitsusorganites olukorras, kus nende ametiaeg on lõppenud, kuid täiskogu pole uusi liikmeid valinud.
Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.
4. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist justiitsministeeriumile 2020. aastal COVID-19 pandeemiaga seotud kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu
Tulenevalt valitsuskabineti 17. detsembri 2020. aasta nõupidamisel otsustatust eraldatakse valitsuse reservist justiitsministeeriumile 250 000 eurot möödunud aastal COVID-19 pandeemiaga seotud kulude katteks.
2020. aastal on vanglad märtsist kuni oktoobrini teinud erakorralisi lisakulusid nii koroonaviirusesse nakatumise ennetamiseks kui tõrjeks. Prognoosimatud olid näiteks isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite kulud, mis kasvasid tavapärase eelarvega võrreldes 13 korda. COVID-19 olukorraga kaasnes ka muid sundkulusid, millest osa kaeti ka vanglate eelarvest.
Kevadel vangidel koroonaviirust ei tuvastatud. Sügisel puhkes Viru vanglas puhang, kus koroonaviirus tuvastati 194 vangil ja 11 teenistujal; Tallinna vanglas tuvastati koroonaviirusesse nakatumine seitsmel vangil ja seitsmel teenistujal. Tartu vanglas pole vangidel viirust tuvastatud, kuid positiivse proovi on andnud kaks teenistujat. Suur arv nakatunud vange tõi kaasa isikukaitsevahendite kulu hüppelise kasvu.
5. Volitus siseministrile halduslepingu sõlmimiseks
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt hakkab Eesti kodakondsust soovijatele eesti keelt õpetama Sisekaitseakadeemia (SKA) asemel ainult Integratsiooni Sihtasutus. Integratsiooni Sihtasutusel (INSA) on selleks eriteadmistega personal ning keeleõppelepingute sõlmimiseks ja nõustamistegevuseks vajalik infrastruktuur.
Eesti keele õpetamine ei ole SKA põhiülesanne ning selle üleandmine INSA-le vähendab dubleerimist ja võimaldab Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajalikku keeleõpet tervikuna paremini korraldada.
Riigile kaasnevad kulutused ei muutu, jätkuvalt on koolituste läbiviimiseks ja hüvitiste maksmiseks ühes aastas ette nähtud 1 miljon eurot ja administratiivkuludeks 300 000 eurot. INSA on riigi sihtasutus.
Korralduse jõustumine on ette nähtud üldises korras.
6. 1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooniga ühinemine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korralduse alusel ühineb Eesti Genfi teeliikluse konventsiooniga (koostatud 19. septembril 1949).
Konventsiooniga ühinemine tähendab, et Eestis välja antud juhilube hakatakse täiendavalt tunnustama veel 40 riigis, muu hulgas Ameerika Ühendriikide kõikides osariikides; mitmetes Lähis-Ida, Aasia, Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Okeaania riikides. Vastavasse riiki reisides tuleb eelnevalt maanteeametist taotleda vastav rahvusvaheline juhiluba.
Täiendavad riigid, kes hakkavad tunnustama Eestis välja antud rahvusvahelist juhiluba: Alžeeria, Ameerika Ühendriigid, Argentiina, Austraalia, Bangladesh, Barbados, Benin, Botswana, Burkina Faso, Dominikaani Vabariik, Egiptus, Fidži, Guatemala, Haiti, India, Jaapan, Jamaica, Jordaania, Kambodža, Kanada, Kongo Vabariik, Laos, Lesotho, Liibanon, Madagaskar, Malaisia, Malawi, Mali, Namiibia, Paapua Uus-Guinea, Paraguay, Rwanda, Sierra Leone, Singapur, Sri Lanka, Süüria, Togo, Trinidad ja Tobago, Uganda ja Uus-Meremaa. Kuivõrd Genfi konventsiooni lepinguosalised riigid on ka Ühendkuningriik ja Portugal ning kuna Hiina esitas pärast Hongkongi ja Macau erihalduspiirkondade liitmist 1997. ja 1999. aastal deklaratsioonid, mille järgi jätkab konventsiooni kohaldamist ka nende suhtes, siis hakkaks Eesti juhiluba kehtima ka Hongkongis ja Macaus.
Eesti on ühinenud Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooniga, millega Eesti juhilube tunnustatakse 80 riigis. Lisaks saab Eesti juhilubadega sõita ka igas Euroopa Majanduspiirkonna ja Euroopa Liidu liikmesriigis ka juhul kui riik pole konventsioonidega ühinenud.
7. Eesti Vabariigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi salastatud teabe kaitse kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõuga kiidetakse heaks "Eesti Vabariigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi salastatud teabe kaitse kokkuleppe eelnõu". Kokkulepe loob õigusliku aluse salastatud teabe vahetamiseks Eesti ja Ühendkuningriigi vahel ning selles määratakse kindlaks vahetatud teabe kaitse kord. Kokkulepe asendab Eesti ja Ühendkuningriigi vahel 2004. aastal sõlmitud salastatud kaitsealase teabe kaitse vastastikuse mõistmise memorandumi. Kokkulepe laiendab Eesti ja Ühendkuningriigi ühistegevuse võimalusi, lubades salastatud teabe vahetamist lisaks riigikaitse valdkonnale ka tsiviilkoostöös.