Valitsuse 6.5 istungi kommenteeritud päevakord

05.05.2021 | 20:15

Valitsuse istung algab homme kell 10 Stenbocki majas, kuid sellel on võimalus osaleda ka videoühenduse kaudu. Kell 12 algav pressikonverents leiab aset ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1). Pressikonverentsi põhiteema on valitsuse esimese 100 päeva jooksul tehtud tööd ja täidetud ülesanded. Plaani järgi tutvustavad seda peaminister Kaja Kallase kõrval riigihalduse minister Jaak Aab, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja kultuuriminister Anneli Ott.
    • Jaga

1. Veterinaarseaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest rakendada EL loomatervise määrust.

EL loomatervise määruse rakendumisega ajakohastatakse Eesti õigus – senised siseriiklikud loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid koondatakse ühtseks veterinaarseaduseks, mille eesmärk on koondada, ühtlustada ja ajakohastada valdkonna õigus, rakendada EL loomatervise määrust ja teisi veterinaaria valdkonna EL-i vahetult kohaldatavaid määruseid, sõnastada EL-i liikmesriigi pädevusse jäävad sätted, rakendusprotseduurid ja volitusnormid, mis on vajalikud nõuete täpsemaks esitamiseks. Uus seadus aitab tagada ettevõtja jaoks parema õigusselguse ja Eesti õiguse sidususe EL õigusaktidega.

Oluliseks muudatuseks on ettevõtjate puhul teatud tegevusaladel loakohustuse muutumine teatamiskohustuseks, uued teatamiskohustused seoses maismaaloomade pidamisega ning uued loakohustused seoses EL-i ühisturul kauplemisega.

Teatud põllumajanduslooma puhul peab selle pidaja hakkama koostama bioturvalisuse kava. Läbimõeldud meetmed loomataudi ärahoidmiseks aitavad ära hoida loomataudide leviku. Nõue kehtib juba praegu seakasvatus- ja vesiviljelusettevõtetele. Edaspidi võib seda nõuet laiendada riskipõhiselt. Loomaliigid, kelle pidamisel tuleb bioturvalisuse kava koostada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma määrusega. Bioturvalisuse kava ei pea koostama kodumajapidamises oma tarbeks peetava põllumajanduslooma pidamise korral.

Seoses EL loomatervise määruse kohaldumisega muutuvad mõnevõrra loomataudi ennetuse ja tõrje alused. Eriti ohtlike loomataudide tõrje korraldamine toimub põllumajandus- ja toiduameti koostatava situatsioonplaani alusel. Kehtivas õiguses sätestatud kohalikke ja riiklikke loomatauditõrje komisjone enam ei moodustata. Loomataudiohu ja puhkemise korral lähtutakse EL loomatervise määrusest, veterinaarseadusest, situatsioonplaanist ja hädaolukorra seadusest.

Seaduse jõustumisel on vaja teha arendustöid põllumajandusloomade registris ja Põllumajandus- ja toiduameti järelevalve infosüsteemis. Arendustööde eeldatav maksumus on ca 86 000 eurot. Kulud kaetakse PRIA ja põllumajandus- ja toiduameti eelarvest.

Veterinaarseaduse, toiduseaduse ja söödaseaduse alusel kogutava tunnitasu arvestuse täpsustumine toob kaasa järelevalvetasude vähenemise umbkaudu suurusjärgus 170 000 eurot, senise 1,14 miljoni asemel on tunnitasudena kogutava järelevalvetasu täpsustatud koguprognoos järgmiseks aastaks ca 970 000 eurot.

Seaduse jõustumine on kavandatud 1. juulil k.a.

2. Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Seaduse eelnõu

Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõuga soovitakse Eesti nimel heaks kiita konventsiooni ajakohastamine.

COTIF on reisijate, pagasi ja kaupade rahvusvahelist raudteevedu käsitlev ühtne õigusnormide süsteem. COTIF-i ühtseid reegleid rakendatakse lisaks rahvusvahelise raudteetranspordile ka sellega seotud maantee- ja veetranspordis.

1. detsembri 2020. a seisuga kuulub OTIFi 50 liikmesriiki Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Kesk-Aasiast, samuti Jordaania, organisatsioonina ka Euroopa Liit. Organisatsiooni liikmeteks on kõik EL-i liikmesriigid peale Küprose ja Malta, kuna nendes riikides ei ole raudteed. Konventsiooni lisades sisalduvaid ühtseid reisijate- ja kaubaveoreegleid (CIV ja CIM) rakendatakse raudteedel enam kui 250 000 km ulatuses.

3. Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduseelnõuga ratifitseeritakse Eesti ja Mauritiuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu.

Eesti ja Mauritiuse vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostatud tüüplepingut. Erinevalt tüüplepingust reguleerib Eesti ja Mauritiuse vaheline leping ka professorite ja teadlaste tulu maksustamist. Teise riigi residendile makstavalt dividendilt ja intressilt ei või tuluallikariik tulumaksu kinni pidada rohkem kui 7 protsenti brutosummast. Litsentsitasu puhul on kõrgeim lubatav kinnipeetava tulumaksu määr 5 protsenti litsentsitasu brutosummast. Lepingu kohaselt on teatud juhtudel dividend, intress ja litsentsitasu tuluallikariigis maksust vabastatud.

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping jõustub, kui mõlemad riigid on selle ratifitseerinud ning menetluse lõpetamise teate teineteisele edastanud. Lepingut hakatakse kohaldama jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist.

 Aprilli 2021. a seisuga on Eestil kehtivaid topeltmaksustamise vältimise lepinguid 61 riigiga.

4. Arvamuse andmine Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu (380 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu algatas Riigikogu rahanduskomisjon eesmärgiga sätestada finantsinspektsiooni õigus avaldada hoiatusteateid ja hoiatada avalikkust nõuetele mittevastavatest tegevustest ja kahtlustest.

Eelnõu kohaselt võib finantsinspektsioon avalikkust hoiatada tegevusloata finantsteenuse pakkumisest või muust tegevusest või selle kahtlusest, mis ei ole kooskõlas õigusaktidega. Hoiatusteade avaldatakse finantsinspektsiooni veebilehel ja see sisaldab vähemalt finantsinspektsiooni hinnangut isiku tegevusele ning tegevusega seotud isikute andmeid, kui need on olemas. Hoiatusteade võib avalikult olla kättesaadav kuni 5 aastat, põhjendatuse korral võib tähtaega pikendada.

Seletuskirja kohaselt on regulatsiooni vastuvõtmisega kiire, sest kogumispensione puudutava reformi tulemusena võib turule tekkida nn isehakanud investeerimisteenuse pakkujaid, kes leiavad seadustes lünki, mille kohaselt nende tegevus ei pruugi paigutuda finantsinspektsiooni järelevalveülesannete alla.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

5. Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. a määruse nr 199 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt luuakse ministeeriumi personalibüroo asemel personaliosakond. Uue osakonna põhiülesanne on koordineerida ministeeriumi arengusuundadest lähtuva personalipoliitika väljatöötamist ning elluviimist ministeeriumis ja ministeeriumi hallatavates riigiasutustes.

Haridus- ja teadusministeeriumis on uue struktuuri kohaselt kokku üheksateist osakonda.

Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid.

Määrus jõustub 1. juunil 2021. aastal.

6. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrusega kehtestatakse kogu elektrisüsteemi varustuskindluse norm. See on võrdlusbaasiks elektrisüsteemi süsteemihaldurile (Elering AS), kes iga-aastaselt koostab 10-aasta perspektiivis aruande Eestis toodetava ja tarbitava elektrienergia bilansi ehk varustuskindluse kohta. Elektrisüsteemis peab igal ajahetkel tarbimine olema võrdne tootmisega ning süsteemihalduril on kohustus tagada, et see tasakaal oleks igal ajahetkel saavutatud. Vajadusel saab süsteemihaldur varustuskindluse tagamiseks võtta kasutusele erimeetmeid, näiteks olemasoleva reserv- või avariielektrijaama kasutamine või tarbijatega kokkuleppel tarbimise vähendamine.

Teise olulise muudatusena kehtestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas reeglid, kuidas minnakse praeguselt 1-tunnise mõõtetihedusega elektriarvestite kasutamiselt üle 15-minutilise mõõtetihedusega arvestitele. EL otsekohalduva määruse järgi peavad ülekandevõrguhaldur, jaotusvõrguhaldur, suletud jaotusvõrgu valdaja ja liinivaldaja tagama, et mõõtepunktid oleks hiljemalt 1. jaanuarist 2025. a varustatud sellise mõõteseadmega ning alates 1. jaanuarist 2031 peavad kõik mõõtepunktid võimaldama 15-minutilise mõõtetihedusega elektrienergia tarbimise mõõtmist. Suurem osa hetkel 15-minutilist mõõteintervalli mitte võimaldavatest mõõtevahenditest jõuab oma tehnilise eluea lõppu 2030. aastal.

7. Töötasu hüvitise maksmise jätkamisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse tööhõiveprogrammi 2021–2023, pikendades tööturuteenusena töötasu hüvitise maksmist COVID-19 tõkestamiseks seatud piirangute tõttu.

Kehtiva korra kohaselt makstakse töötasu hüvitist käesoleva aasta märtsi- ja aprillikuu eest. Muudatuse kohaselt makstakse töötasu hüvitist ka 2021. aasta maikuu eest. Muid töötasu hüvitise maksmise tingimusi ei muudeta - töötasu hüvitist makstakse ühe töötaja kohta 60 protsenti töötaja keskmisest ühe kuu töötasust ja kuni 1000 eurot brutosummana. Tööandja on kohustatud enne avalduse esitamist töötajale, kelle eest hüvitist taotletakse, maksma töötasu vähemalt 200 eurot brutosummana. Füüsilisest isikust ettevõtjale on hüvitise suurus iseendale toetuse taotlemisel ühekordne valitsuse kehtestatud töötasu alammäär (584 eurot).

Töötasu hüvitise jätkuv maksmine on vajalik, leevendamaks tööturul jätkuvat COVID-19 kriisi ja sellega kaasnevate piirangute mõju. Töötasu hüvitise saamiseks tuleb esitada taotlus Eesti Töötukassale. Hüvitist on maikuu eest võimalik taotleda 1. juunist kuni 30. juunini e-töötukassa kaudu. Muudatusest on mõjutatud 3600 tööandjat ja ca 180 füüsilisest isikust ettevõtjat.

Toetusmeetmega kaasnev kulu on töötukassa hinnangul kuni 20,1 miljonit eurot, mis kaetakse lisaeelarvest.

Määrus jõustub üldises korras.

8. Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a korralduse nr 346 „Vabariigi Valitsuse loenduskomisjoni moodustamine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Ajakohastatakse loenduskomisjoni koosseisu. Loenduskomisjon peab koordineerima registripõhise rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistustöid.

Eesti 2021. aasta rahvaloendus tuleb kombineeritud meetodil. See tähendab, et kasutatakse riiklike andmekogude ehk registrite andmeid ning selle info saamiseks, mida registrites pole, küsitakse andmeid otse inimestelt.

Eesti 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse loendusmoment on 31.12.2021. Loendusmoment on hetk, mille seisuga tuleb esitada kõik rahvaloendusel kogutavad andmed olenemata vastamise ajast ja viisist. Andmete kogumine toimub 2022. aasta alguses.

9. Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2021. aastaks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kinnitatakse riigi äriühingute ja selliste äriühingute, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt 2021. aasta riigieelarvesse makstavate dividendide summad.

10. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2014. a korralduse nr 420 „Valitsuskomisjoni moodustamine kahepoolsete läbirääkimiste pidamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liiduga“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseministeeriumi ettepanekul lisatakse valitsuskomisjoni koosseisu siseministeeriumi rahvastiku toimingute ja kodanikuühiskonna asekantsler ja tema asendusliikmena kodanikuühiskonna osakonna juhataja. Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler asendatakse kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhatajaga, asendusliikmeks sama osakonna nõunik. Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri asendusliikmeks nimetatakse kesk- ja täiskasvanuhariduse asekantsler.

Valitsuskomisjoni eesmärk on kahepoolsete läbirääkimiste pidamine omavalitsuste esindajatega kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi arengu, eelarvete koostamise ja kujundamise, tasandusfondi mahu ja jaotuse ning muudes kohaliku omavalitsusega seonduvates küsimustes.

11. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2020. a korralduse nr 457 „Kohustusliku keskse hankija määramine riigi keskse isikukaitsevahendite varuga seotud riigihangete korraldamiseks ja ülesande panemine riigihalduse ministrile“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse riigihalduse ministri volitusi riigi keskse isikukaitsevahendite varu hankimisel, hoidmisel, roteerimisel ja jaotamisel, mitte kauemaks kui 1. november 2021. Pikendamine on vajalik, kuna riigihalduse ministri senised volitused lõpevad 30. juunil 2021 ja AS Eesti Varude Keskus vajab aega vastavate võimaluste loomiseks.

12. Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu

Koroonaviiruse levik on kogu Eestis jätkuvalt laialdane ning tervishoiusüsteem on endiselt suure surve all. Seoses COVID-19 epidemioloogilise olukorraga pikenevad eelnõu kohaselt koroonaviiruse leviku tõkestamise piirangud 9. maist 16. maini (kaasa arvatud).

Järgida tuleb piirangud, mis kehtivad sise- ja välistingimustes sportimisele, noorsootööle, huvitegevusele- ja haridusele, täienduskoolitusele ja täiendõppele. Samuti on piiratud spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste läbiviimist. Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad peavad olema külastajate jaoks suletud, välja arvatud juba varasemalt sätestatud erandid. Avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid ning meelelahutusteenuse osutamine sisetingimustes ei ole lubatud. Välistingimustes on see lubatud, kui tagatakse, et osalejate arv ei oleks suurem kui 10 inimest rühmas ja osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 150 inimest. Kella 21-st kuni 6-ni mainitud tegevus ja üritused lubatud ei ole.

Toitlustusettevõtted võivad klientidele toitu üksnes kaasa müüa, väliterrassidel tohib kohapeal süüa-juua, kuid järgida tuleb maksimaalselt kuni 10 inimeselise rühma, ruumitäitumuse ja lahtiolekuaja piirangut. Kehtestatud on piirangud ja meetmed kauplemisele ja teenuse osutamisele.

5. mai seisuga on viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 362,21; esmaseid positiivseid teste 430 ehk 8,81 protsenti testide koguarvust. Haiglate COVID-voodikohtadest on hõivatud 55,85 protsenti, nendest intensiivravikohtade hõivatus 69,96 protsenti ja üldravikohtade hõivatus 49,49 protsenti. Hetkel on koguressurss 718 voodikohta, mis on jaotatud intensiivravikohtade ning üldravikohtade vahel. Haiglaravil on haiglate edastatud andmete põhjal täna 301 patsienti, juhitaval hingamisel 38 patsienti. Intensiivravil 51 patsienti.

Arvestades, et vanemaealised vajavad suurema tõenäosusega haiglaravi ning et õppurite suuremal määral kontaktõppesse lubamise, inimestevaheliste kontaktide suurenemise ja uute tüvede Eestisse saabumise tõttu võib kasvada nakatumiskiirus, on kehtivate piirangute säilitamine vajalik.

Lisaks on praegu raske prognoosida 3. mail jõustunud muudatuste mõju nakatumisnäitajatele. Täiendavaid muudatusi piirangutes saab teha üksnes siis, kui kaks nädalat pärast piirangute leevendamist püsib nakatumiskordaja stabiilselt alla ühe ja nakatumine on jätkuvalt langustrendis. Seetõttu ei ole uued piirangute ja meetmete leevendused hetkel võimalikud.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja selle seletuskirja kodulehel kriis.ee.

13. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (59 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsus 59 isikule.

2) Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus ühele isikule tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Isik on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanik.

14. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kolmel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud ühe väärteo. Isiku karistatus on käesolevaks ajaks kustunud.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes.

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, kes ei täida Eesti seadusi. Isik on toime pannud 30 õigusrikkumist: ühe kuriteo ja 29 väärtegu. Tema kriminaalkaristuse ja 27 väärteo karistusandmed on kustutatud, kuid kahe väärteo andmed on kustutamata.

4) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kolmeteistkümnel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on korduvalt toime pannud ka väärtegusid. Isiku karistatus on käesolevaks ajaks kustunud.

15. Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus nimetab Eesti Haigekassa nõukogu liikmed. Nõukogu liikmetena jätkavad Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul nimetatud Arto Aas ja Anne Mere ning Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekul nimetatud Jüri Lember. Eesti Puuetega Inimeste Koda esitas nõukogu liikmeks Monika Haukanõmme, sest nende senise esindaja Ulvi Tammer-Jäätese teine volituste tähtaeg saab läbi 13. mail 2021.

Haigekassa nõukogu on Eesti Haigekassa kõrgeim organ, millel on kuus liiget. Nõukogusse kuuluvad ametikoha järgi tervise- ja tööminister ning rahandusminister. Eesti Haigekassa seaduse kohaselt nimetab valitsus korraldusega Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul kaks nõukogu liiget, Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekul ühe ja Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul ühe nõukogu liikme. Valitsuse nimetatud nõukogu liikmete volituste tähtaeg on 3 aastat ja neid saab liikmeks nimetada kaks korda järjest.

16. Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korraldusega kiidetakse heaks Eesti ja Suurbritannia vaheline investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe eelnõu.

31. märtsil 2021 edastas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi saatkond Tallinnas Eesti Vabariigi välisministeeriumile noodi ettepanekuga leping lõpetada. Lepingu lõpetamine on põhjendatud, sest kahe riigi investorite suhteid reguleerib Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping. Kahepoolse investeerimislepingu lõpetamise tõttu investorite kaitse ei vähene ning Eesti ja Ühendkuningriigi investorite võrdse kohtlemise tagab kaubandus- ja koostööleping.

17. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31. märts 2021
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi varade koosseisust ja väärtusest seisuga 31. märts 2021.

31. märtsi seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 431,3 miljonit eurot. Reservi maht on kahanenud võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga 0,7 miljoni euro võrra. 2021. aasta I kvartali jooksul reservi olulises summas sissemakseid ei tehtud. 2020. aasta jooksul laekus reservi 18,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2019. aasta kasumieraldis.

18. Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ rakendamiseks Eestis 2015-2019 lõpparuanne ja Eesti tegevuskava selle resolutsiooni rakendamiseks Eestis 2020–2025
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eesti kolmas tegevuskava keskendub naiste olukorra parandamisele nii konfliktipiirkondades kui ka konfliktijärgsetes piirkondades; teadlikkuse suurendamisele; koostöö ja infovahetuse tõhustamisele ning naiste esindatusele rahu ja julgeoleku tagamisega seotud ametikohtadel Eestis. Tegevuskava koostamist juhtis välisministeerium, kaasates haridus- ja teadusministeeriumi, kaitseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi ja politsei- ja piirivalveameti ning vabaühenduste esindajaid.

19. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

20. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine - ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ kohta
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjoni kliimamuutustega kohanemise strateegia on osa Euroopa rohelise kokkuleppe algatustest, olles jätk eelmisele 2013. aastal vastu võetud kliimamuutustega kohanemise strateegiale.

Strateegiaga soovitakse suurendada nii Euroopa Liidu (edaspidi EL) kui ka maailma kohanemis- ja vastupanuvõimet ning vähendada haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes. Esitatakse pikaajaline visioon, et aastaks 2050 on Euroopa Liit kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeline ühiskond, mis on kliimamuutuste vältimatu mõjuga täielikult kohanenud. Strateegia eesmärk on viia arukama, süsteemsema ja kiirema kohanemise ning rahvusvahelise tegevuse edendamisega 2050. aastaks ellu visioon kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisest Euroopa Liidust.

Strateegias esitatakse kogu majandust hõlmav lähenemisviis, milles pööratakse erilist tähelepanu kõige haavatavamatele majandusvaldkondadele, regioonidele (kliimamuutuste osas enam haavatavad vähim arenenud riigid, Aafrika ja väikesed saareriigid, mis on maailmamere taseme tõusust enim mõjutatud, aga ka EL äärepoolsed alad ning ranniku- ja mäestikupiirkonnad) ning rühmadele (nagu nt väikelapsed, krooniliste haigustega inimesed, eakad), eesmärgiga et vastupanuvõime saavutataks õiglasel ja ausal viisil.

21. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 10. mai 2021. a istungil ning informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Välisministrite kohtumisel Brüsselis tulevad peamiste teemadena arutamisele transatlantilised suhted ja Lääne-Balkan. Toimub ka mitteametlik kohtumine USA presidendi kliimasaadiku John Kerry’ga. Päevakajaliste teemade all kavatseb Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Borrell tõstatada Saheli, maailmatervise ja Afganistaniga seonduva.

Liikmesriikide soovil peatub kõrge esindaja lühidalt ka Iraani tuumaläbirääkimiste, Venemaa ja Palestiina valimistega seotud arengutel.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus