Valitsuse istung toimub homme rahvusülikooli 100. sünnipäeva puhul Tartu Ülikooli nõukogu saalis ja algab kell 14.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.
Valitsuse pressikonverents algab kell 16.00 ja toimub Tartu Ülikooli senati saalis. Seal osalevad kava kohaselt peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rene Kokk, justiitsminister Raivo Aeg ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.
1. Eesti Vabariigi ja Guernsey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu
Ratifitseeritakse Eesti Vabariigi ja Guernsey vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping.
Valitsus kiitis lepingu heaks 19. oktoobril toimunud istungil ning volitas lepingule alla kirjutama Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut Suurbritannias ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis Tiina Intelmanni. Leping allkirjastati 18. novembril Londonis Eesti Vabariigi saatkonnas.
Guernsey on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi sõltlasterritoorium. Sõltlasterritoorium ei ole iseseisev rahvusvahelise õiguse subjekt, kuid ta võib sõlmida rahvusvahelisi lepinguid enda nimel, ent üksnes Ühendkuningriigi valitsuse loal. Lisaks Guernseyle on Eesti sõlminud maksulepingu ka Jersey ja Mani saarega, kes on samuti Ühendkuningriigi sõltlasterritooriumid.
Topeltmaksustamise vältimise lepingu eesmärk on soodustada investeeringuid Eesti ja Guernsey vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab Eesti ja Guernsey vaheline topeltmaksustamise vältimise leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepinguga luuakse ka vastastikune teabevahetamise kohustus, mis loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.
Lepingu jõustumisega kaasneb positiivne mõju maksumaksjatele, kes saavad Guernseyst tulu, mida maksulepingu puudumisel maksustataks mõlemas jurisdiktsioonis. Leping ei anna riikidele täiendavaid võimalusi maksustamiseks, kuid piirab juba olemasolevaid riigisisese õigusega kehtestatud maksustamisõigusi.
Leping tuleb ratifitseerida vastavalt põhiseaduse seadusereservatsiooni põhimõttele, mille kohaselt tuleb maksuküsimused kehtestada seadusega. Seaduse vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. Peale lepingu ratifitseerimist korraldatakse lepingu jõustumine nootide vahetamise teel, milles teavitatakse vastavate menetluste lõppemisest. Leping hakkab poolte suhtes kehtima viimase noodi esitamise kuupäevale järgneva aasta jaanuarist.
Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud 59 riigiga.
2. Äriseadustiku muutmise seaduse (osa võõrandamine) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse osaühingu osa võõrandamise regulatsiooni, et lihtsustada osaühingu osade võõrandamist ning kaotada ebavajalikud piirangud ja vorminõuded. Eelnõuga kehtestatakse osa miinimumväärtuseks senise ühe euro asemel üks sent, tunnistatakse kehtetuks osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue kõigi osaühingute jaoks ning võimaldatakse sellisel osaühingul, mille osakapital on üle 25 000 euro, näha põhikirjas ette osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vormivabadus.
Osaühingu osa nimiväärtuse vähendamine ühelt eurolt ühele sendile võimaldab paindlikumalt määrata osaühingu osade suurusi.
Kehtiva õiguse kohaselt peab notariaalselt tõestatud olema nii osaühingu osa võõrandamise ja pantimise kohustustehing kui ka käsutustehing (välja arvatud juhul, kui osaühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris). Kohustustehingu notariaalse tõestamise nõue tähendab, et selles vormis peavad olema lisaks müügilepingule ka näiteks optsioonilepingud jm ühinguõiguses tavalised kokkulepped, millega kohustutakse osa omandama või võõrandama.
Osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vorminõudena jääb üldiselt kehtima notariaalse tõestamise nõue, kuid eelnõuga võimaldatakse osaühingul kõigi osanike nõusolekul sellest loobuda. Sellise võimaluse saab valida osaühing, mille osakapital on üle 25 000 euro. Sellise piirangu eesmärgiks on tagada, et osaühingul on olemas võimekus ise pidada arvestust oma osanike üle ja teavitada muudatustest osanike andmetes äriregistrit. Samuti välistab see piirang võimaluse, et vormivaba käsutustehing valitakse osaühingu asutamisel ilma osakapitali sissemakseta (ilma kohese sissemakseta saab asutada osaühingu, mille osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot). Üle 25 000-eurose osakapitaliga osaühinguid on praegu ligikaudu 20 000 ehk umbes 1/10 kõigist osaühingutest.
Seadus on plaanitud jõustuma 1. juulil 2020. a.
3. Arvamuse andmine äriseadustiku, tõestamisseaduse ja notari tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu (101 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu eesmärk on lihtsustada osaühingu osade võõrandamist. Eelnõu kohaselt kaotatakse ära notariaalse tõestamise nõue osaühingu osa võõrandamise kohustustehingu suhtes ja leevendatakse osa käsutustehingu vorminõudeid.
Osa võõrandamise kohustustehingu suhtes hakkab kehtima vormivabadus, st selle võib sõlmida mistahes poolte valitud vormis. Osa käsutustehing peab olema notariaalselt kinnitatud (st allkirja tõestus) või elektroonilises vormis (digitaalne allkirjastamine). Kehtiva õiguse kohaselt peavad osaühingu osa võõrandamise kohustus- ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Kehtiva õiguse kohaselt peavad olema notariaalselt tõestatud ka kõik kokkulepped, milles sisaldub kohustus osa omandada või võõrandada, nt optsioonid. Erandiks on nende osaühingute osad, mis on registreeritud Eesti väärtpaberite registris, nende osade võõrandamise tehingud on vormivabad.
Lisaks saab eelnõu kohaselt osaühingu põhikirjaga kokku leppida osa võõrandamise käsutustehingu vormivabaduses. Sellise põhikirja muudatuse vastu võtmiseks on vajalik kõigi osanike nõusolek.
Eelnõu kohaselt jääb osaühingu osanike nimekirja endiselt pidama juhatus. Kui osaühingu osad on registreeritud Eesti Väärtpaberite Registris, on osanike nimekirja pidajaks selle registri pidaja. Eelnõu kohaselt peab osaühing hakkama osanike nimekirja esitama äriregistrile ja äriregister annab nimekirja andmetele kande staatuse (va juhul kui põhikirjaga on kokku lepitud osa võõrandamise tehingute vormivabaduses, siis osanike nimekirja äriregistrisse kannetena ei kanta). Kandeavaldusele tuleb lisada notariaalselt tõestatud osa omandamise tunnistus.
Lisaks vähendatakse osa väikseimat nimiväärtust ühelt eurolt ühele sendile. Kehtiv nimiväärtus põhjustab probleeme osaühingutele, kes soovivad oma juhtkonnale ja töötajatele jagada osalusoptsioone.
Seadus on plaanitud jõustuma üldises korras. Äriregistrisse kantud osanike nimekirjale antakse õiguslik tähendus alates 1. juulist 2020.
Justiitsministeerium toetab eelnõuga kavandatud põhimõtet osa võõrandamise vorminõuete leevendamiseks, kuid Riigikogus algatatud eelnõu tuleks oluliselt muuta, mistõttu on Vabariigi Valitsusel mõistlikum esitada oma eelnõu. Justiitsministeerium teeb ettepaneku arutada arvamuse andmist kõnesoleva eelnõu kohta 5. detsembril toimuval istungil koos justiitsministeeriumi poolt esitatud eelnõuga (vt punkt 2).
4. Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu
Valitsus kehtestab 1. jaanuarist 2020 põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja miinimumpalgaks ehk töötasu alammääraks täistööajaga töötamisel 1315 eurot kuus. Praegu on õpetaja miinimumpalk 1250 eurot kuus. Valitsuse tegevusprogramm seab eesmärgiks õpetajate palgatõusu jätkamise ja õpetajate töö väärtustamise.
Üldhariduskoolide pidamiseks antava riigieelarvelise sihtotstarbelise toetusega antakse linnadele ja valdadele ning eraüldhariduskoolide pidajatele iga arvestusliku ametikoha kohta õpetajate tööjõukuludeks toetus, mis on 17,1% kõrgem õpetaja töötasu alammäärast. Selleks on 2020. aasta riigieelarves vahendid planeeritud ja arvestuslikult kasvab õpetajate keskmine brutokuupalk seniselt 1500 eurolt 1540 euroni.
Õpetaja tegeliku palga lepivad kokku koolipidajad ja koolijuhid. Munitsipaalüldhariduskooli õpetaja keskmine palk on 1519 eurot. Õpetajate keskmine palk on kõigis maakondades Eesti keskmisest palgast kõrgem.
Eestis on 535 üldhariduskooli ja 2019. aasta 10. novembri seisuga on üldhariduskoolide õpetajate ametikohti 13 306.
Määrus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.
5. Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2020. aastal
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu
Valitsus kehtestab 2020. aastaks õppekoha tegevuskulu piirmääraks 92 eurot ühe kuu kohta. 2019. aastal oli vastav piirmäär 91 eurot. Piirsumma suurenemist 1 euro võrra on mõjutanud arvlemise piirsummasse kuuluvate kulude, näiteks personalikulude, kasv.
Õppekoha tegevuskulu piirmäär on arvestuslik keskmine õppekoha kulu, mille katmisega kohaliku omavalitsuse üksus saab arvestada juhul, kui teise kohaliku omavalitsuse üksuse õpilane käib tema territooriumil asuvas koolis. Kohaliku omavalitsuse üksused võivad tegevuskulude katmiseks kokkuleppel lähtuda omavahelisel arveldamisel ka Vabariigi Valitsuse kehtestatavast piirmäärast erinevas määras.
Piirmäära arvutamisel lähtutakse üle-eelmise eelarveaasta munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust ja õpilaste arvust sellele eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga. Tegevuskulu hulka ei arvata riigieelarve tasandusfondi toetuste arvelt kaetavaid kulusid, kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulusid, põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust ning põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulusid. Piirmäära iga-aastane kehtestamine on ette nähtud põhjusel, et õppekoha maksumus kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes on erinev.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020.
6. Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu
Seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril on vaja kehtestada määruse uus terviktekst. Võrreldes 1. oktoobrini kehtinud versiooniga põhimõttelisi muudatusi ei tehta.
Määratakse nitraaditundliku ala asukoht, selle ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad ning oluliste allikate ja karstide nimekiri. Tulenevalt geograafilisest asukohast nimetatakse seda ala Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks alaks ning võrreldes varem kehtinud määrusega ei ole nitraaditundliku ala territoorium muutunud. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala pindala on 3250 km2. Allikate ja karstide nimekirjast jäetakse välja kaks allikat, sest üks ei vaja kaitset (seotud karjäärist väljapumbatava veega) ja teise allika olemasolu välitööde käigus ei tuvastatud.
Nitraaditundlik ala määratakse ja piirangud kehtestatakse, kuna Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandikul on õhuke pinnakate, rohkelt karstilehtreid ja allikaid, mille tõttu on ala tundlik põllumajandusest lähtuvale pinna- ja põhjaveereostuse suhtes.
Nitraaditundlikul alal kehtivad veeseadusest tulenevad lisapiirangud põllumajandustootmisele. Nitraaditundlikul aladel on piiratud mineraalväetistega antav lämmastiku kogus ja on kehtestatud maksimaalne loomkoormus põllumajandusmaa hektari kohta. Nitraaditundlikule alale jäävast haritavast maast peab vähemalt 30 protsenti olema 1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega.
7. Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a määruse nr 13 „Probleemtooteregistri põhimäärus“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu
Muudatuse eesmärk on viia valitsuse määrus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, peamiselt komisjoni rakendusmäärusega, millega kehtestatakse elektri- ja elektroonikaseadmete tootjate registreerimise ja nende poolt registrile esitatava aruandluse vorm. Rakendusmäärus sätestab liikmesriikidele kohustuse tagada, et elektri- ja elektroonikaseadmete tootjate registreerimiseks asutatud registritesse esitatakse andmed määruse lisades toodud vormidel. Valitsuse määruse muudatus võimaldab andmekogu struktureerimisel rakendusmäärusega arvestada.
Valitsuse määrust täiendatakse, täpsustades probleemtooteregistris elektri- ja elektroonikaseadmete tootjate ja volitatud esindajate registreerimiseks vajalikke andmeid. Lisaks täpsustatakse, milliseid andmeid esitatakse probleemtooteregistrisse turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete kohta.
Eelnõu kohaselt tuleb probleemtooteregistrisse esitada tootja ja volitatud esindaja juriidiline aadress ja veebiaadress (kui see on olemas) ning kui tootja on asutatud kolmandates riikides, siis märkida tema identifitseerimisteave. Lisaks tuleb esitada teave kaugmüügi kohta, sh märkida liikmesriik (-riigid), kus tootja elektri- ja elektroonikaseadmeid müüb, ning selles riigis määratud volitatud esindaja nimi. Turule lastavate elektri- ja elektroonikaseadmete massi kohta tuleb probleemtooteregistrisse andmed esitada elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriate järgi, kusjuures päikesepaneelide mass märgitakse eraldi.
Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarvest. Määruse rakendamisel ei ole eeldatavaid tulusid. Sõltuvalt andmeandjate kasutatavatest infosüsteemidest võib tekkida vajadus nende arendamiseks. Kuna esitatavad andmed olulisel määral ei muutu, ei ole vajalikud muudatused ega kaasnevad kulutused suured.
Määruse rakendamiseks on vaja teha muudatusi probleemtooteregistris, vastav arendus on tehtud oktoobris.
Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a.
8. Vabariigi Valitsuse 14. mai 2002. a määruse nr 157 "Kolmandale isikule "Maksukorralduse seaduses" sätestatud kohustuste täitmisega kaasnenud kulude ja eksperdile ekspertiisiga seotud kulude hüvitamise suurus ja kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse EL-i maksulepingute alusel tekkinud vaidluste lahendamiseks mõeldud nõuandekomisjonis osalevale sõltumatule tunnustatud isikule kaebuse lahendamisel tekkinud kulude hüvitamise ulatus ja kord. Kehtiv määrus reguleerib maksukorralduse seaduses kolmandale isikule sätestatud kohustuste täitmisega kaasnenud kulude ja eksperdile ekspertiisiga seotud kulude hüvitamise korda.
Eelnõu on seotud maksukorralduse seaduse jt seaduste muutmise seadusega, millega võeti üle EL direktiiv 2017/1852 liikmesriikide vahel tulu või kapitali maksulepingute kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamise kohta. Seadus jõustus 15. novembril 2019. a.
Seaduse kohaselt saab maksumaksja esitada EL maksulepingust tuleneva vaidluse korral kaebuse maksu- ja tolliametile. Liikmesriikide maksuhaldurid püüavad kaebust lahendada vastastikuses kokkuleppe menetluses ja kui 2 aasta jooksul kokkuleppele ei jõuta, on maksumaksjal õigus taotleda kaebuse läbivaatamist nõuandekomisjonis. Nõuandekomisjoni kuuluvad esimees, liikmesriikide maksuhaldurid ja iga liikmesriigi poolt üks sõltumatu tunnustatud isik, kes on valdkonna ekspert.
Eelnõu kohaselt hüvitab maksu- ja tolliamet sõltumatule tunnustatud isikule tekkinud sõidu- ja majutuskulud. Kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel.
Määrus jõustub üldises korras.
9. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantava 2020. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu
Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku suuruse kinnitamine on iga-aastane otsus, mida on vaja pensioni kindlustusosaku suuruse arvutamiseks.
Eelnõu kohaselt on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 3310,16 eurot ja seda rakendatakse vanaduspensioni kindlustusosaku suuruse arvutamiseks 1. jaanuarist 2020. a kuni 31. märtsini 2021. a. Nimetatud perioodil ei ole ette teada isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust, sest ei ole teada 2020. aasta sotsiaalmaksu tegelikku laekumist. Seetõttu kasutatakse kindlustusosaku suuruse leidmiseks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikku suurust.
Näiteks, kui töötaja eest on kuni 31. oktoobrini 2020. a makstud sotsiaalmaksu 3310,16 eurot, on tema kindlustusosak 1,0 (3310,16 :3310,16 = 1,0). Kui töötaja eest on kuni 31. oktoobrini 2020. a makstud sotsiaalmaksu 1655,08 eurot, on tema kindlustusosak 0,5 (1655,08: 3310,16=0,5). 1. aprillil 2021. a arvutatakse kindlustusosakute väärtus ümber 2020. aasta tegeliku pensionikindlustuse osa keskmise suuruse järgi.
Eelnõu ei too kaasa üldist pensionitõusu, arvestuslikku keskmist suurust kasutatakse uute pensionide määramisel ja ümberarvutamisel pensionäridel, kes on rakendusperioodil töötanud ning kelle eest on makstud sotsiaalmaksu.
Valitsus kinnitab isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse hiljemalt kümme kalendripäeva enne uue kalendriaasta algust.
10. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2002. a määruse nr 308 „Haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on täiendada haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks arsti määratud ravimite hinnast hüvitab riik patsiendile 100% või 75%.
Muudatusega jäetakse välja tingimus, et mükoos (seenhaigus) peab olema kaasasündinud või omandatud immuunpuudulikkusega, sest selliste patsientide osakaal, kelle haigus ei ole immuunpuudulikkusega seotud, on marginaalne. Muudatus võimaldab vajaduse korral ravimite väljakirjutamise tingimusi muuta selliselt, et neid saaks hüvitada ka immuunpuudulikkuseta patsientidele. Sealjuures täiendatakse mükoosidega seotud diagnoosikoodide loetelu mukormükoosiga, sest raviks kasutatav isavukonasool lisatakse Eesti Haigekassa soodusravimite loetellu.
Lisaks paraneb emaka leiomüoomi (healoomuline kasvaja) raviks vajaliku ravimi kättesaadavus, sest raviks kasutatav ravim kantakse soodusravimite loetellu 75%-lise soodusmääraga. Praegu saab emaka leiomüoomi raviks kasutada 50%-list soodusmäära. Muudatus tehakse Eesti Naistearstide Seltsi ettepanekul, sest ravimi maksumus 50%-lise soodusmääraga ei ole patsientidele jõukohane.
Samuti paraneb kroonilise migreeni raviks vajalike ravimite kättesaadavus, sest raviks kasutatav ravimid kantakse soodusravimite loetellu 75%-lise soodusmääraga. Nende ravimite sihtrühm on piiratud patsientidega, kelle ravivastus vähemalt kolmele suukaudsele profülaktilisele migreeniravimile on olnud ebapiisav või kes ei talu profülaktilisi migreeniravimeid. Enne oluliselt kallima süstitava ravi kasutamist peaksid eelnevad suukaudsed ravivõimalused olema patsientidele võimalikult hästi kättesaadavad. Migreeni profülaktikaks kasutatavad toimeained on praegu hüvitatud 50%-lise soodusmääraga.
Mukormükoosi lisamisega mükooside loetellu tekib võimalus kanda 100%-lise soodusmääraga ravimite loetellu toimeainet isavukonasool sisaldavad ravimpreparaadid. Nimetatud muudatus puudutab ligikaudu viit patsienti aasta kohta ning võib põhjustada Eesti Haigekassa ravimihüvitiste eelarvele täiendavat kulu 3429,53 eurot aastas. Emaka leiomüoomi diagnoosiga vajaksid kolme aasta perspektiivis ravi ligikaudu 700 patsienti ning muudatus võib põhjustada Eesti Haigekassale täiendavat kulu ligikaudu 272 000 eurot aasta kohta. Kroonilise migreeni lisamine haiguste loetellu soodustuse protsendiga 75, võib tuua kaasa lisakulu ligikaudu 180 000 eurot aasta kohta. Kõik eelpool nimetatud kulud on 2020. aastaks planeeritud haigekassa ravimihüvitiste eelarvesse.
Vabariigi Valitsus kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määrusega nende haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal.
11. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Informatsioon
Ülevaade tuleneb 16. juuni 2011. a valitsuskabineti nõupidamisel kokkulepitud meetmetest direktiivide ülevõtmise tõhustamiseks, mille kohaselt peavad ministeeriumid andma valitsusele aru hilinemise põhjustest ja tooma välja ettepanekud nende vältimiseks tulevikus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole õigeaegselt võtnud üle komisjoni rakendusdirektiivi, mis käsitleb naftatoodete miinimumvarude kohustuste arvutamise metoodikat. Selle ülevõtmise tähtaeg oli 19.oktoober 2019.
Rakendusdirektiiv võetakse üle vedelkütusevaru seaduse muudatusega. Vastav eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse istungile 2019. aasta detsembris ning võib eeldada, et see jõustub seadusena 2020. a 1. kvartalis.
Rakendusdirektiivi ülevõtmise hilinemise põhjus on energeetikavaldkonna mitmete direktiivide ülevõtmisest tingitud tavapärasest suurema töökoormuse langemine samale ajaperioodile.
12. Eesti seisukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta (kontsessioonilepingute sõlmimise direktiiv, riigihangete direktiiv, vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid käsitlev direktiiv)
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Eesti sai 11. oktoobril 2019. a Euroopa Komisjonilt ametliku kirja rikkumismenetluses nr 2019/2244, milles komisjon heidab Eestile ette direktiivide 2014/23/EL (kontsessioonilepingute sõlmimise kohta), 2014/24/EL (riigihangete kohta) ja 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid) mittenõuetekohast ülevõtmist.
Eesti nõustub seitsme komisjoni etteheitega direktiivi sätete väiksemate aspektide kohta, mida pole detailselt üle võetud. Puuduste kõrvaldamiseks koostatakse rahandusministeeriumis riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on plaanis saata ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks 2020. aasta esimeses pooles. Kuna eelnõu läbi arutamine kõigi huvigruppidega võtab aega, on selle vastuvõtmine seadusena rahandusministeeriumi hinnangul võimalik 2021. aastal. Ülejäänud kolmeteistkümne etteheitega Eesti ei nõustu.
Komisjoni ametlikule kirjale vastamise tähtpäev on 11. detsembril 2019.
13. Eesti seisukoht Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 9. detsembri 2019. a istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil keskendutakse Euroopa Liidu - Aafrika suhetele ning inimõigustele laiemalt. Päevakajaliste teemade all annab Euroopa Liidu kõrge esindaja ülevaate Arktikas, Moldovas, Hongkongis, Liibüas ja Boliivias toimuvast.
Kohtumisele järgneb mitteametlik töölõuna uue Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borelliga, teemaks välisasjade nõukogu töömeetodid.
Piiravate meetmete kohta esitatakse nõukogule teadmiseks informatsioon ISIL (Daesh) ja ja Al-Qaida ning Kongo Demokraatliku Vabariigi kohta.