1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga ajakohastatakse sätteid, et tagada EL õiguse rakendamine. Euroopa Komisjon on kehtestanud uued Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (EL HKS) rakendavad määrused. Samuti on EL andnud rakendusmääruse moderniseerimisfondi kohta. Nende eesmärk on hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid. Määrustes on sätestatud ELi HKSi toimimise üksikasjad neljandaks kauplemisperioodiks aastatel 2021–2030.
Eelnõu kohaselt muudetakse paindlikumaks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine käitlejate jaoks. See vähendab halduskoormust, kuna käitajatel on võimalik aruannet, mille põhjal ühikuid kohandatakse, esitada koos heitkoguse aruandega 25. märtsiks. Ühikute jooksev kohandamine igal aastal tagab õiglasema ühikute eraldamise.
Eelnõu kohaselt määratakse edaspidi moderniseerimisfondi vahendite kasutamise jaotus ja vahendite kasutamise eest vastutavad ministrid riigi eelarvestrateegias. Eelarvestrateegias otsustatud meetmetega on võimalik suunata moderniseerimisfondi vahendid riigile olulistesse valdkondadesse, et saavutada kliima- ja energiapoliitika eesmärke. Samuti võimaldab see luua igale meetmele ühtsed alused kõikidele taotlejatele konkreetsesse valdkonda investeerimiseks. Erinevate meetmete kaudu on võimalik toetada taastuvenergia, energiatõhususe, energia salvestamise, energiavõrkude moderniseerimise projektide elluviimist, samuti vähese CO2-heitega majandusele õiglast üleminekut piirkondades, mis tuginevad suure CO2-heitega majandusele, näiteks Ida-Virumaal. Samuti on võimalik toetada moderniseerimisfondi vahenditest erinevate meetmetega energiatõhususe arendamist transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonnas.
Jagatud kohustuse määruse alusel on Eestil kohustuslikud iga-aastased kasvuhoonegaaside heite piiramise sihttasemed aastateks 2021–2030 transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väikesemahulise energiatootmise sektorites. Eesmärkide täitmise tagamiseks on liikmesriikidel lubatud määruse alusel loodud heitkoguse ühikutega omavahel kaubelda. Seega sätestatakse jagatud kohustuse määruse sektorites heitkoguse ühikutega kauplemise põhimõtted ning kauplemise korraldamise, müügi- ja ostulepingute, kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord ning taotleja kohustused.
2. Elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga suurendatakse Eesti elektrienergia suurtarbijate konkurentsipositsiooni rahvusvahelisel turul ning luuakse võimalused täiendavateks investeeringuteks energiamahukatesse sektoritesse. Ühtlasi loob eelnõu kõik eeldused kõigi lõpptarbijate elektri lõpphinna vähendamiseks – potentsiaalselt suurenev tarbimine tähendab nii taastuvenergia eelarvesse panustajate suurenemist kui seab alused võrguteenuse hinna vähenemiseks.
Seadus on planeeritud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril tingimusel, et sellel on riigiabi osutamise positiivne otsus Euroopa Komisjonilt. Vastav eelteatis on esitatud Euroopa Komisjonile 2020. aasta novembris.
3. Arvamuse andmine erakonnaseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (321 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja parlamendi liige Raimond Kaljulaid eesmärgiga muuta keelatud annetuse korral erakonna suhtes rakendatavaid meetmed mõjusamaks, et sel viisil suurendada demokraatliku poliitika usaldusväärsust.
Justiitsministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium märgib, et erakondade rahastamise järelevalve tugevdamine on valitsuse üks prioriteete. Eesti Keskerakonna ja Eesti Reformierakonna valitsuse koalitsioonileppes on valitsuse üheks tegevussuunaks kavandatud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni tugevdamine. Selleks plaanib justiitsministeerium tänavu esitada vastava eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millele eelneb huvigruppe kaasav valdkonna analüüs. Seega ei pea ministeerium õigeks erakondade rahastamise murekohtade lahendamist esitatud eelnõus väljapakutud kujul.
4. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 "Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded" ja Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 "Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus" muutmine
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu
Muudatuse eesmärk on kehtestada meetmed üldkasutatava elektroonilise side teenuse ja üldkasutatava elektroonilise side võrgu riigi julgeoleku huvidele vastavuse tagamiseks. Muudatusega kehtestatakse sideettevõtjatele sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara teavitamise kohustus ning kasutusloa taotlemise kohustus.
Määrus on kavandatud jõustuma 1. mail 2021.
5. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 "Maksukohustuslaste registri põhimäärus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt täiendatakse maksu- ja tolliameti peetavat maksukohustuslaste registrit kahe uue alamregistriga, kehtestades seejuures nende alamregistrite andmekoosseisud, andmeallikad, andmete säilitamise tähtaja ja infosüsteemi turvaklassi. Nendeks alamregistriteks on impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem (IMPULSS) ja sisenemisformaalsuste rakendus (NES).
Eelnõu kohaselt kehtestatakse kaitsepolitseiametile ja välisluureametile juurdepääsuõigus e-tolli andmekogudele. Maksusaladust sisaldavat teavet on mõlemal julgeolekuasutusel õigus saada hetkel maksukorralduse seaduse alusel julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.
Eelnõu kohaselt kaotatakse maksukohustuslaste registrist kaks alamregistrit: aktsiisikaupade tollijärelevalve süsteem (JVIS) ja vedelkütuse aruannete elektroonse esitamise ja töötlemise süsteem (VKIS). Muudatuse põhjuseks on nende alamregistrite funktsionaalsuse üleviimine 2019. aastal loodud kütuse käitlemise andmekogusse.
Eelnõu kohaselt kujundatakse ümber maksukohustuslaste registri üks alamregister. Tegemist on elektrooniliste sideteenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste käibemaksuga maksustamise rakendusega (MOSS), mis kujundatakse ümber teenuse, ühendusesisese kaugmüügi, internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise ja ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise rakenduseks (OSS/IOSS).
Määrus jõustub osaliselt 15. märtsil 2021 ja 1. juulil 2021.
6. Tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava kinnitamine
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Koondkava kehtestamine võimaldab hinnata, milline on Eesti ettevõtjate võimekus osaleda riigikaitselistes tegevustes, kus riigi võimekus on väike või puudub. Korralduse jõustumisega ei kaasne kulu koondkavas loetletud teenuse osutajatele.
7. Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2016. a korralduse nr 332 „Riigikaitseliste sundkoormiste koondkava kinnitamine“ muutmine
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega muudetakse kehtivat sundkoormiste koondkava transpordivahendite osas, täiendades seda seni hõlmamata kategooriaga.
Tehakse muudatus, mille alusel on sundkoormisi võimalik määrata ka M1 sõidukite kategooriale. M1 kategooria sõiduauto on sõiduk, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta.
Tegemist on riigikaitseliste sundkoormiste määramise käigus ilmnenud täpsustusvajadusega. Kuigi tegemist on kõige levinuma sõiduki kategooriaga, puudutavad kaitseväe vajadused vaid väikest hulka M1 kategooria sõidukeid. Transpordivahendite koguhulk, mille koormamine on lubatud, ei muutu.
8. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras alla hariliku väärtuse võõrandamiseks Antsla vallale (Taberlaane külas Maratinurga kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek alla hariliku väärtuse võõrandada Antsla vallale ettevõtluskeskkonna loomiseks Taberlaane külas asuv Maratinurga kinnistu müügihinnaga 65 protsenti vara harilikust väärtusest, s.o 34 450 euro eest. Vald tasub summa ühekordse maksena.
9. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saue vallale (Hüüru külas Mõisaniidu tee L1 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Saue vallale Hüüru külas Mõisaniidu tee L1 kinnistu kohalikuks teeks. Tee ehitati valmis 2020. aastal.
2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Jõelähtme vallale (Neeme külas Metsamarja põik T10, T14 ja T24 kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Jõelähtme valle Neeme külas Metsamarja põik T10, T14 ja T24 kinnistud juurdepääsutee rajamiseks Kaldaranna elamurajoonile.
3) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Harku vallale (Merikülas Tilgu tee L8, L9 ja L10 kinnistud
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Harku vallale Merikülas Tilgu tee L8, L9 ja L10 kinnistud kergliiklusteeks Meriküla tee ja Tilgu tee ristmikust kuni Tilgu tee 53 kinnistuni. Kergliiklustee ehitati valmis 2020. aastal.
10. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Terviseametile kriisijuhtimiseks ja Siseministeeriumile COVID-19 piirangutega seotud tegevustek
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsuse reservist eraldatakse 505 362 eurot, millest terviseametile 385 834 eurot kriisijuhtimiseks ja siseministeeriumile 119 528 eurot märtsikuuks kehtestatud COVID-19 piirangutega seotud tegevusteks.
11. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus taotlejale, keda on Venemaa Föderatsioonis kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
2) Eesti kodakondsuse andmine (4 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus taotlejale, keda on kriminaal- ja väärteokorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud. Kodakondsus antakse samuti tema kolmele alaealisele lapsele, kes on Ukraina kodanikud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
3) Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus taotlejale, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
12. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust taotlejale, keda on kuuel korral karistatud kriminaalkorras ning kes on pannud toime kaks väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
13. Seisukohad Eesti menetlusse astumise kohta liikuvuspaketi kohtuasjades
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Euroopa Komisjon esitas 2017. aastal õigusaktide ettepanekud, mille eesmärk oli kohandada ELi transpordialaseid õigusakte valdkonnas toimunud arengutega. Eesti toetas komisjoni ettepanekuid, sest ELi rahvusvaheline autoveoturg peab olema kooskõlas ühtse turu üldpõhimõtetega ning tõhus, keskkonnasõbralik ja konkurentsile avatud. Eelnõude menetlemise käigus (eelkõige läbirääkimistel Euroopa Parlamendiga) muudeti neid oluliselt ning liikuvuspaketi lõpphääletusel ELi Nõukogus aprillis 2020 hääletas Eesti koos teiste samameelsete liikmesriikidega (Bulgaaria, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia) kogu liikuvuspaketi vastu.
Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Küpros, Ungari, Malta ja Poola esitasid nende õigusaktide osaliseks või täielikuks tühistamiseks hagid Euroopa Kohtusse.
Valitsus arutab, kas Eesti astub menetlusse vastavates kohtuasjades. Euroopa Kohtule menetlusse astumise taotluse esitamise tähtaeg on 11. märts 2021.
14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordistrateegia „Säästev ja arukas liikuvus“ kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Säästva ja aruka liikuvuse strateegia on Euroopa Liidu (EL) transpordisüsteemi tegevuskava järgmisteks aastakümneteks. Strateegia seab eesmärke digi- ja roheüleminekul ELi transpordisektoris ja pakub välja lahendusi suurendamaks sektori vastupidavust tulevastes kriisides.
Eesti toetab strateegia eesmärke ja suundi. Eestis on seletuskirja valmimise hetkel koostamisel Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035, mille põhieesmärgid seostuvad Euroopa Liidu strateegiaga.
Menetlusökonoomia huvides esitatakse ELi transpordistrateegia seisukohtade raames ka intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) direktiivi avaliku konsultatsiooni seisukohad.
15. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, eelnõu kohta
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa rohelise kokkuleppega seadis Euroopa Komisjon eesmärgi muuta Euroopa Liit tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks on saavutatud kestlik kliimaneutraalne ringmajandus. Algatuse eesmärk on tagada ELis akudele ja patareidele ühtsed meetmed, et toetada üleminekut elektriliikuvusele, süsinikuneutraalsele energia salvestamisele ning patareide ja akude jätkusuutlikule väärtusahelale. Uued reeglid tugevdavad patareide siseturu toimimist (tooted, ringlusse võetud materjalid, protsessid), ringmajanduse edendamist ja vähendavad patareide keskkonna- ja sotsiaalmõju kogu olelusringi vältel. Ettepanekus käsitletakse igat liiki patareide ja akudega seotud sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaküsimusi.
Määruses seatakse eesmärk kehtestada akudele ja patareidele toimimise ja vastupidavuse parameetrid, kasvatades sellega kestlike, ohutute ja kõrge jõudlusega patareide ja akude hulka/tootmist. Toote olelusringi pikendamiseks seatakse uued nõuded seadmetesse integreeritud akude eemalduse ja asendatavuse tagamiseks. Plaanitakse hinnata tavakasutuses olevate mittelaetavate patareide järkjärgulist kasutamisest loobumist. Algatuses on olulisel kohal elektriautode akud ja laetavad tööstuslikud akud ning patareide kestlikkus. Ettepanekus kehtestatakse ka patareidele ja akudele uued kogumise ja ringlussevõtu sihtmäärad.
16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu siseministrite 12. märtsi 2021. a mitteametlikul videokohtumisel
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Euroopa Liidu siseministrite mitteametlik kohtumine toimub 12. märtsil 2021. aastal videosilla vahendusel. Eestit esindab siseminister Kristian Jaani. Kohtumisel on kavas arutelu kolmel teemal: kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime direktiivi ettepanek; 10. veebruaril 2021. aastal avaldatud Euroopa Komisjoni kolmandate riikidega tehtava tagasisaatmise ja tagasivõtualase koostöö tõhustamise teatis ning Euroopa Liidu ja Põhja-Aafrika koostöö edendamine.
Eesti seisukohad kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime direktiivi eelnõu kohta kiideti heaks valitsuse 25. veebruari 2021. aasta istungil ning on esitatud Riigikogu juhatusele. Kolmandate riikidega tehtava tagasisaatmise ja tagasivõtualase koostöö edendamise ning Euroopa Liidu ja Põhja-Aafrika koostöö edendamise aruteludeks esitatakse valitsusele heakskiitmiseks raamseisukohad.