1. Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga esitatakse seaduste muudatused, et viia läbi järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal. Uuendused ajakohastavad maa väärtuse, viies maamaksu kooskõlla maa turuväärtuse põhimõtetega. Muudatused ei puuduta kehtivat kodualuse maa maksuvabastust.
Eelnõu kohaselt tehakse muudatusi maa korralise hindamise põhimõtetes. Edaspidi hakkab korralist hindamist tegema maa-amet eelkõige riiklike andmekogude andmete alusel. Maa korralisel hindamisel ei leita edaspidi enam tsoonide hindu, mille alusel arvutavad KOV-id iga konkreetse maatüki väärtuse, vaid hindamise tulemusena leitakse kohe igale maatüki maa maksustamishind.
Viimane maa korraline hindamine Eestis toimus 2001. aasta ja ligikaudu 20 aasta jooksul on maa väärtus kasvanud keskmiselt 7 korda. Maa korralise hindamise tulemusena saadud maksustamishind on aluseks maamaksu, tehnovõrkude talumistasude ja erinevates kasutuslepingutes kasutustasu määramisel.
Eelnõu kohaselt toimub järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal ja edaspidi hakatakse hindama igal neljandal aastal. Maa korralise hindamise tulemusi hakatakse rakendama alates aastast 2024.
Eelnõu kohaselt vähendatakse maksimaalseid maamaksumäärasid, mida KOV saab kehtestada. Näiteks hakkab maksimaalne maksumäär olema elamumaal ja metsamaal senise 2,5% asemel 0,5% ning ärimaal 1% maa maksustamishinnast. Maksimaalsete maksumäärade langetamine hoiab ära maamaksu liiga suureks muutumise. Lisaks, et tagada maksumaksjale sujuv üleminek uuele hinnatasemele, kehtestatakse maamaksusumma aastasele kasvule 10% piirmäär.
Kodualuse maa maksuvabastust laiendatakse täies ulatuses maadele, mille üks sihtotstarvetest on elamumaa. Näiteks kui kortermaja esimesel korrusel asub äripind ja maa sihtotstarve on seetõttu osaliselt ärimaa, ei saa praegu samas majas elavad korteriomanikud seetõttu maamaksuvabastust täies ulatuses. Eelnõu kohaselt alates 2024. aastast saavad. See muudatus mõjutab umbes 9700 kodu.
Sätestatakse, et maamaksumäärade muutused peavad edaspidi olema kehtestatud vähemalt kuus kuud enne maksustamisaasta algust. Hetkel kehtestatakse maamaksumäärad maksustamisaasta 1. veebruariks.
Kuna maa väärtus on pärast eelmist korralist hindamist tõusnud, tõusevad uute maa maksustamishindade kasutusele võtmisel ka tehnovõrkude talumistasud keskmiselt umbes 3,5-4 korda. Talumistasu muutub järk-järgult 3 aasta jooksul 2024.-2026. aastal, st igal aastal kolmandiku võrra uue ja senise talumistasu erinevusest.
Maa hindamise seaduse muudatused on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2022, maamaksuseaduse muudatused jõustuvad suures osas 1. jaanuaril 2024.
2. Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a määruse nr 13 "Probleemtooteregistri põhimäärus" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga võetakse üle jäätmete raamdirektiiv ja määrus viiakse kooskõlla 15. mail k.a jõustunud jäätmesedusega täiendades määrust, millised andmed probleemtooteregistrisse kantakse ja millised masinloetaval kujul avalikustatakse.
Uute andmetena kantakse registrisse edaspidi tootjate ühenduse osanike, aktsionäride või liikmete nimed, samuti vandeaudiitori audiitorkontrolli kokkuvõte, kui kontrolli on nõutud. Lisaks avalikustatakse masinloetaval kujul tootja ja tootjate ühenduse poolt jäätmekäitluse sihtarvude saavutamise andmed ning tootjate ühenduse osanike, aktsionäride või liikmete nimed ning sellega lepingu sõlminud tootjate nimed. Andmed avalikustatakse automaatselt probleemtooteregistri kodulehel ja probleemtoote tootjad ja tootjate ühendused ei pea eraldi selleks midagi tegema. Neid andmeid, mis avalikustatakse, tootjad ja tootjate ühendused juba esitavad probleemtooteregistrisse.
3. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2011. a määruse nr 148 "Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga võetakse üle jäätmete raamdirektiiv ja määrus viiakse kooskõlla 15. mail jõustunud jäätmeseadusega, täpsustades jäätmete taaskasutamistoimingute loetelu.
Eelnõuga lisatakse jäätmete taaskasutamistoimingute loetellu uus alamtoiming, mis tähistab jäätmeteks muutunud, peamiselt metallidest või metalliühenditest koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamist. Lisaks täiendatakse ühe alamtoimingu kirjeldust lisades viite, et lisaks teatud komponentide eraldamisele võib nimetatud alamtoiming hõlmata ka ainete ja segude eraldamist.
Määruse rakendamiseks on vajalik luua vastavad infotehnoloogilised lahendused keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS, ohtlike jäätmete saatekirjade infosüsteemi ning keskkonnalubade infosüsteemi KLIS2.
4. Vabariigi Valitsuse 9. augusti 2018. a määruse nr 72 "Pakendiregistri põhimäärus" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga võetakse üle jäätmete raamdirektiiv ja pakendidirektiiv ning määrus viiakse kooskõlla 15. mail jõustunud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatustega. Muudatuste kohaselt tuleb pakendregistrisse esitada täiendavaid andmeid, aruannete esitamise tähtaegu tuuakse varasemaks ja rohkem andmeid avalikustatakse masinloetaval kujul.
Eelnõu kohaselt täiendatakse määrust sätetega, millised andmed pakendiregistris avalikustatakse. Pakendiregistris avalikustatakse edaspidi andmed ka taaskasutusorganisatsiooni osanike, aktsionäride, liikmete ja taaskasutusorganisatsiooniga lepingu sõlminud pakendiettevõtjate nimi ja äriregistri kood. Samuti avaldatakse pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni poolt jäätmekäitluse sihtarvude saavutamise info. Muudatuse järgselt on avalikkusel võimalik saada pakendiregistrist kergesti kätte veelgi rohkem pakendialast infot, mis aitab valdkonda läbipaistvamaks muuta.
Samuti täiendatakse pakendiregistrisse kogutavate andmete nimistut. Edaspidi on vaja esitada andmed turule lastud korduskasutuspakendite kohta. Registrisse tuleb Eesti turule lastud korduskasutuspakendite kohta hakata esitama andmeid esmakordselt turule lastud korduskasutuspakendite koguste kohta (lisaks hetkel käibelt kõrvaldatud korduskasutuspakendite kogustele) ning info korduskasutuspakendi keskmise aastase ringluskordade arvu kohta (ehk mitu korda keskmiselt kasutatakse korduskasutuspakendit aasta jooksul). Muudatuse järgselt on võimalik saada parem ülevaade sellest, kui palju korduskasutuspakendeid iga-aastaselt Eestis kasutatakse.
Lisaks muudetakse registrisse andmete esitamise tähtaegasid. Hetkel esitatakse plastkandekottide tarbimise andmed registrisse 1. märtsiks ning pakendialane aruanne, sh audiitorkontrolli kokkuvõte ning pakendijäätmete taaskasutamise info hiljemalt 1. septembriks. Edaspidi tuleb pakendialane aruanne ja pakendijäätmete taaskasutamise tõendid pakendiregistrisse esitada hiljemalt 31. märtsiks. Muudatus on vajalik, et järelevalveasutused saaksid vajaduse korral varem hakata tegelema aruannete mitteesitajatega. Audiitorkontrolli kokkuvõte esitatakse endiselt hiljemalt 1. septembriks.
Täiendavate andmete esitamist puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2022 ja korduskasutuspakendi aruandlust puudutavad sätted 1. jaanuaril 2023. Ülejäänud osas üldises korras.
5. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (avaliku teenindamise lepingu alusel raudteel toimuva reisijateveo toetuseks)
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Elron saab vähenenud piletituluga toimetulekuks lisaraha.
Valitsus tegi aprillis kabinetinõupidamisel põhimõttelise otsuse eraldada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile valitsuse reservist 300 000 eurot, et toetada vähenenud reisijatega perioodil rongiliikluse toimimist. Homme on plaanis anda rahaeraldusele lõplik heakskiit. Lisaraha aitab Elronil tulla tulude ja kuludega tasa.
6. Rail Balticu rajamise projekti Eesti osa vahearuanne
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Rail Balticu (RB) rajamise projekti Eesti osa vahearuanne kajastab nii tehtud kui pooleli olevaid töid.
2020. aastal uuendati RB Pärnu maakonnaplaneeringu menetlust, valmis Saustinõmme viadukti ehitus, käivitati kolme RB põhitrassi objekti ehitushanked, omandati 91 ehitamiseks vajalikku maatükki ja käivitati protsessid ca 170 maatüki omandamiseks ning sõlmiti 2 rahastuslepingut INEA-ga RB projekti Euroopa ühendamise rahastust finantseerimiseks.
2021. aastal jätkuvad RB arheoloogilised uuringud, RB kuivsadama teostatavusanalüüs ning Pärnu ja Ülemiste reisterminalide ja neid ümbritseva ala projekteerimine ja teised projekteerimistööd.
Muu hulgas tehakse projekteerimistöid kõigil kolmel RB põhitrassi lõigul Eestis: Harju – Rapla, Rapla – Pärnu (Tootsi) ning Pärnu (Tootsi) – Ikla.
Jätkatakse Eleringi kõrgepingeliinide ümbertõstmistöid Pärnumaal ning kuulutatakse välja riigihanked gaasi- ja kõrgepingetrasside ümbertõstmiseks 13 asukohas. Viiakse lõpule Pärnu hoolduspunkti detailplaneering, Lelle-Pärnu 1520 mm raudteelõigu remont RB materjalide veo tarbeks ja Tallinna Vanasadama trammiühenduse projekteerimine.
2021 käivitatakse RB kohalike peatuste detailplaneeringud ning projekteerimine. Alustatakse ehitustöödega kolmel põhitrassi objektil (Tagadi tee ja Künka tee viaduktid ning Loone ökodukt) ja riigihangetega viie RB põhitrassi objekti osas. Kavandatakse EL RRF ja struktuurivahendite (SF) rahastust RB Ülemiste ja Pärnu terminalihoonete, kahe liiklussõlme ning RB kohalike peatuste ning Vanasadama trammiliini ehitamiseks.
Aprillis 2021 läbi viidud uuringu kohaselt toetab Rail Balticu rajamist Eestis 65% Eesti elanikkonnast, kindlat seisukohta ei oma 12%. Raudtee positiivset mõju näevad 70% vastanutest. Toetus on püsinud üle 60% 2019. aasta aprillist alates, võrrelduna 2018. aasta jaanuari 53% toetusega Rail Balticu rajamisele Eestis.
7. “Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“ kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Kinnitatakse enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020 uues sõnastuses. Rakenduskava eelarve on suurenenud 4 miljoni euro võrra 13 914 149 euroni.
Enim puudust kannatavate inimeste abifondi (FEAD) toetuse kasutamiseks on Eesti koostanud rakenduskava, milles lepiti Euroopa Komisjoniga kokku fondi vahendite kasutamise põhimõtted, eesmärk, tegevused ja kõikide osapoolte ülesanded.
Rakenduskava muudatuse tingis 2020. aasta kevadel alanud COVID-kriis, mille tõttu suurenes töötuse määr ning tõusis abivajajate arv. 31. märtsi 2021. a seisuga on registreeritud töötuse määr 8,9% ja registreeritud töötute arv 57 915 vs märts 2020, mil kuu lõpu seisuga oli registreeritud töötuid 40 864. EK eraldas liikmesriikidele lisavahendeid kriisist väljumiseks. REACT-EU on loodud COVID-kriisi tagajärgedega tegelemiseks ja Euroopa Liidu majanduse roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümberkujundamiseks. Eesti REACT-EU ümbrik on 177,3 miljonit eurot, millest valitsus otsustas eraldada vahendeid ka FEAD rakenduskava eelarve suurendamiseks. Prognooside kohaselt toimetulekutoetuse saajate ning toiduabi vajajate arv tänavu kasvab, toiduabi saajaid prognoositakse 23 500.
8. Eesti seisukohad hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamist käsitleva Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Hoonete arvele langeb ligikaudu 40 protsenti kogu ELi energiatarbimisest ja 36 protsenti energiatarbimise tekitatud kasvuhoonegaaside heitkogustest. Euroopa Komisjoni renoveerimislaine strateegias leitakse, et olemasolevatest hoonetega seotud seadusandlikest meetmetest ei piisa, et saavutada ELi 2030. aasta kõrgem kliimaeesmärk, mistõttu on välja kuulutatud hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamine, et toetada hoonete renoveerimist ja vähendada nende CO2-heidet.
Kehtiv hoonete energiatõhususe direktiiv 2010/31/EL võeti vastu 2012. aastal ning see vaadati läbi 2018. aastal, mil peamise muudatusena kehtestati nõue ELi liikmesriikidele töötada välja pikaajalised renoveerimisstrateegiad nii elu- kui ka mitteeluhoonete renoveerimise toetamiseks, et saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2-heitega hoonefond. Renoveerimislaine teatises on välja toodud mõned konkreetsed aspektid, mida direktiivi käesoleval läbivaatamisel käsitletakse: kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite järkjärguline kasutuselevõtt igat liiki (avalike ja eraomandis) hoonete jaoks, energiamärgiste raamistiku uuendamine ning hoonete renoveerimispasside ja täisrenoveerimise standardi kasutuselevõtt seoses hoonete CO2-heite vähendamise rahastuse ja eesmärkidega.
Eesti leiab, et hoonete energiatõhususe direktiivi käsitlusala võiks laiendada üksnes kasutusaegselt energiatarbimiselt hoonete olelusringi keskkonnamõju põhisele käsitlusele, võttes kasutusele süsinikujalajälje arvestuse. Eesti põhimõtteliselt toetab renoveerimisel kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamist, kuid sellele peab eelnema põhjalik mõjuanalüüs. Eesti soovib olla eestvedajaks dünaamiliste energiamärgiste süsteemi loomisel EL-üleselt, tuginedes siseriiklikule süsteemide loomise ja rakendamise kogemustele.